2-26-1161/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. mai 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-26-1161

Tsiviilasi

E.U hagi X.F vastu pärandi sundosa saamise õiguse

puudumise tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande

muutmise nõudes või alternatiivselt ühisvara jagamise

nõudes

Menetlustoiming

Hagi hind

Hagi lahendamine, kirjalik menetlus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.U,

isikukood XXX; lepinguline esindaja

vandeadvokaat Olavi Järve

Kostja: X.F, isikukood XXX; esindaja erieestkostja XXX

(linnavalitsuse kaudu);

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.U hagi X.F U vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et X.F Ul (X.F, isikukood XXX) puudub õigus saada XX U (X.F )

pärandist sundosa.

3. Kohustada X.F-i andma nõusolekud kinnistute XXX-i ainuomanikuna sisse hageja

E.U (isikukood XXX).

4. Jõustunud kohtulahend asendab kostja nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude

puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja

menetluskulusid välja ei mõista.

7. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot hageja arvelduarvele nr

Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale omanikukannete muudatuste tegemiseks.

Edasikaebamise kord

2-26-1161

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise

õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 16.01.2026 hagi X.F U vastu pärandi sundosa saamise

õiguse puudumise tuvastamiseks ning kohustada kostjat andma nõusolekud

kinnistusraamatu registriosade nr xxxxxxxx teises jaos tema kohta tehtud ühisomaniku

kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse

kinnistute ainuomanikuna sisse hageja. Hageja esitas alternatiivnõudena ühisvara jagamise

nõude. Koos hagiga esitas hageja taotluse kostjale käesolevas menetluses erieestkostja

määramiseks, kuna hageja on kostja eestkostjaks.

Hagi kohaselt on hageja ja kostja kinnistusraamatu andmetel kinnisasja registriosa

numbriga xxxxxxxxxx ühisomanikud. Notar CC andis 2XXX välja pärimistunnistuse,

mille kohaselt oli pärandaja XX U (surnud XXXXXXXXX) testamendijärgseks

ainupärijaks hageja. Hageja hinnangul on kinnistusraamatus ühisomandike kanne vale

ning kostja ei ole õigustatud saama pärandvara sundosa.

2. Kohus võttis 27.01.2026 määrusega hagi menetlusse ning ühtlasi peatas menetluse kuni

kostjale erieestkostja määramiseni. Kohus selgitab, et kuigi kohus ei ole menetlusse

võtmise määruses eraldi hageja nõuet nõusoleku andmiseks nimetanud, on kohus võtnud

menetlusse hageja 16.01.2026 esitatud hagi tervikuna, st ka nõusolekute andmise nõudes.

3. Kohus määras tsiviilasjas 2-XXXXX 19.02.2026 määrusega kostja erieestkostjaks XXXX.

Kohus uuendas 07.04.2026 määrusega menetluse ning kohustas kostjat esitama vastuse

hagile.

4. Kostja võttis 22.04.2026 vastusega hagi õigeks ning nõustus, et kostjal puudub õigus

saada XX X.F-i (isikukood XXXXXXX pärandist sundosa. Kostja annab nõusoleku, et

kinnistusraamatu registriosade XXXXXXXXXX teises jaos kostja kohta tehtud

ühisomaniku kanded kustutatakse ning tehakse uued kanded, millega kantakse nimetatud

kinnistute ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja E.U. Kostja ei nõustu hageja

taotlusega jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning palub jätta kulud hageja

kanda.

5. Hageja selgitas 29.04.2026 seisukohas, et kui kohus teeb õigeksvõtul põhineva otsuse, on

hageja nõus, kui kulud jäävad poolte endi kanda. Seda aga juhul, kui pooled loobuvad

edasikaebeõigusest. Hageja kinnitab, et on nõus edasikaebeõigusest loobuma ning esitab

taotluse hagi esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamiseks.

6. Kostja kinnitab 30.04.2026 vastuses, et on nõus edasikaebeõigusest loobuma, kui

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul

põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses

märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega.

8. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist,

kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja

selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. TsMS § 231 lg 4

kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

2-26-1161

9. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus märgib otsuses üksnes lühidalt kirjeldava osa ning õigusliku

põhjenduse.

10. Pärimisseaduse (PärS) § 104 lg 1 kohaselt kui pärandaja on testamendi või

pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad

või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv

ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes

sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda

pärijatelt sundosa. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 3 on ülalpidamist

õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast

ise ülal pidama. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Kostja abivajadust tuleb sundosa saamise otsustamiseks hinnata eelkõige XXXa seisuga,

mil pärandaja XX X.F suri. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei olnud eestkostetav X.F

pärandaja XX U eluajal PKS § 97 lg 3 nimetatud isikuks ja sellest tulenevalt ei peaks

rakenduma tema suhtes ka sundosa nõue. Hagi kohaselt ületavad kostja sissetulekud tema

kulusid. Kostja ei olnud PärS § 104 lg 1 ja perekonnaseaduse ülalpidamiskohustuse sätete

alusel sundosa saama õigustatud isikuks.

11. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-le 1 tehing, millega kohustutakse omandama

või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 120 lg 1 kohaselt

kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

Antud juhul puudub tehing, mille alusel kostja ühisomandiosa kinnistutest omandas.

Seega on kinnistusraamatu kanne ühisomandi osas vale.

12. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige

kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Hagi

kohaselt peaks kinnistute omanikuks olema hageja. Hageja on esitanud nõude saada

kostjalt nõusolekut ühisomanike kande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna

kinnistusraamatusse kandmiseks.

13. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema

notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek

sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8. lõike järgi võib puudutatud isiku

nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on

tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kostja on hagi õigeksvõtul andnud nõusoleku

omanikukannete muutmiseks.

14. Kohus selgitab, et kinnistusraamatus omaniku kande tegemisel tuleb riigilõivuseaduse

(RLS) § 25 lg 1 p 2 kohaselt tasuda riigilõiv. Määruse riigilõivu tasumiseks teeb Tartu

Maakohtu kinnistusosakond.

15. Kuna kohus rahuldab hageja hagi põhinõude osas, puudub kohtul vajadus analüüsida või

põhjendada hagis esitatud alternatiivnõuet.

16. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Menetluskulud

2-26-1161

17. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb

menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

18. TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole olnud hagi esitamine tingitud kostja käitumisest.

Kostja on kinnitanud, et ei soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Samuti on

hageja nõus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud

tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei määra

kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

19. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 210 euro tagastamist seoses poolte taotlusega

loobuda edasikaebe õigusest. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kohus tagastab riigilõivu

tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui

pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks

tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtu Infosüsteemi andmetel hageja

tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 420 eurot. Kuna pooled loobuvad

edasikaebe õigusest, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o

210 eurot hageja arveldusarvele kust riigilõiv tasuti.

20. TsMS § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja

ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Seega

kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

(digitaalselt allkirjastatud)

Brigitta Mõttus

kohtunik