2-25-127365/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-127365

Tsiviilasi

Sxxx Lxxxxxxx hagi M.A vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2400 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: SxxxxLxxxxxxx (isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post XXX)

Kostja: M.A (isikukood XXX, tegelik elu-/viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega SxxxxLxxxxxxx hagi M.A vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista M.A-lt SxxxxLxxxxxxx kasuks välja võlgnevus kokku 1261,40 eurot, millest

põhivõlg on 1200 eurot ja viivis perioodi 01.07.2025-31.12.2025 eest 61,40 eurot.

3. Jätta SxxxxLxxxxxxx hagi M.A vastu rahuldamata osas, milles SxxxxLxxxxxxx palub

mõista M.A-lt välja SxxxxLxxxxxxx kasuks viivise suuremas ulatuses kui 61,40 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

6. Saata otsus kostja teadaolevale e-posti aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud jätta 47,40% ulatuses SxxxxLxxxxxxx kanda ja 52,60% ulatuses M.A

kanda.

8. Mõista M.A-lt SxxxxLxxxxxxx kasuks välja menetluskulu 184,10 eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Pärnu Maakohtu 16.12.2025 määrusega anti SxxxxLxxxxxxxxnõue M.A vastu üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. SxxxxLxxxxxxx esitas 16.12.2025 hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse täpsustuse

07.01.2026. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 1200

eurot põhinõudena (üürivõlgnevuse) ning viivise kindla summana 1200 eurot tasumata

põhinõudelt 1200 eurot ajavahemikul 01.07.2025 kuni 31.12.2025 lepingujärgses

viivisemääras 1% päevas. Viivisearvestuse kohaselt on viivis 2208 eurot, kuid hageja

esitab viivisenõude summas 1200 eurot. Nimetatud summa hõlmab kogu hageja

viivisenõude eelnimetatud perioodi eest.

3. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 12.03.2025 sõlmitud eluruumi üürilepingust, mille

esemeks oli eluruum aadressil XXX, Tartu. Vastavalt üürilepingule kohustus kostja tasuma

hagejale üüri summas 300 eurot kuus. Üür tuli tasuda hiljemalt eelneva kuu lõpuks iga

järgneva kuu eest. Üürilepingus leppisid pooled kokku, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisel tasub rikkunud pool viivist 1% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva

eest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja jättis üürimaksed tasumata perioodil märts

2025 kuni juuni 2025, mille tulemusel tekkis põhinõue 1200 eurot. Kostja ei ole tasunud

nimetatud summat ka pärast hageja kirjalikke meeldetuletusi.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 09.01.2026 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada kostja sidevahendite andmeid kasutades.

Eesti Töötukassa vastuse kohaselt on kostja teatanud töötukassale aadressi XXX ning e-

posti aadressi XXX. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse järgi puuduvad neil andmed kostja

elu-/viibimiskoha osas. Kostja on öelnud enda e-posti aadressiks XXX. Tartu

Linnavalitsuse vastuse kohaselt puudub neil kostjaga kokkupuude ja teave tema elu- või

viibimiskohast. Sotsiaalkindlustusametile teadaolev informatsioon kostja kontaktandmete

kohta pärineb rahvastikuregistrist.

Kohus võttis ühendust kostja emaga, kuid tema ei tea kostjast midagi. XXX aadressil

kostja ei ela. Politsei- ja Piirivalveameti poolt maksekäsu kiirmenetluses teatatud

telefoninumbril helistades vastas meesterahvas, et ei tunne kostjat ja see telefoninumber on

kõnele vastanu lapse number. Kohus uuris hagejalt kostja kontaktide kohta. Hageja

selgitas, et kostja on talle kaugelt tuttav, ta teab, et kostja elab Tartus, aga ei tea täpsemalt

kus.

Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite

andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kuna hagimaterjale

ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja

menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded 25.03.2026 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks

10.04.2026, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks

oli 30.04.2026. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja

nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse

tegemist. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

7. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata ning märgib vaid viivise ja menetluskuludega seonduva.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2871 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad

üürileandja ja üürnik leppida kokku käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav kokkulepe on

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kokkulepe, millega antakse üürileandjale

õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist,

mis ületab enam kui kolm korda käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

viivisemäära, on tühine (VÕS § 2871 lg 2).

Asjaolude kohaselt pidi kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 1%

päevas (365% aastas). Leping sõlmiti 12.03.2025. Seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg

1 teise lause ja § 94 järgi oli lepingu sõlmimisel 11,15% (8%+3,15%) aastas. Seega ületab

lepingus kokkulepitud viivisemäär seadusjärgse viivise kolmekordset määra ja on VÕS §

2871 lg 2 järgi tühine ega oma õiguslikke tagajärgi.

Hageja saab nõuda viivist vaid seadusjärgses määras, s.o VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi.

Vastavalt hageja esitatud viivise arvestusele on seadusjärgne viivis (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) põhivõlgnevuselt 1200 eurolt ajavahemiku 01.07.2025-31.12.2025 eest 61,40 eurot.

9. Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1200 eurot ja viivis 61,40 eurot.

10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2

tulenevalt.

11. Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale

kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul

viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale

kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

13. Hagi hind on 2400 eurot. Hagi rahuldati 52,60% ulatuses.

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 47,40% ulatuses hageja kanda ning

52,60% ulatuses kostja kanda.

15. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 350 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole,

seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

16. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. Hageja menetluskulud on kokku 350 eurot, millest kostja

kanda jääb 52,60% ehk 184,10 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 165,90 eurot

jäävad kostjalt välja mõistmata.

17. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Marian Miilaste