3-26-921/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

05.05.2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-921

Haldusasi

X. Xi kaebus Tallinna Vangla tekitatud tervisekahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. Xi kaebus.

2. Jätta kaebaja korduv riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 30.03.2026 (täiendatud 01.04.2026 ja 07.04.2026) Tallinna Halduskohtule

kaebuse Tallinna Vangla tekitatud tervisekahju hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et vangla on

kohelnud teda alusetult süüdlasena ja karistanud (kaebaja viitab 17.09.2025 eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamisele ja käskkirjale nr 1-25/1-2/258). Kaebuse kohaselt on

kaebajale tekkinud kehalised vigastused (mh viidates silmanägemise halvenemisele) ja vaimsed

üleelamised. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja esitanud vanglale pöördumisi seoses vangla

tegevusega ning samuti kahjunõude.

Kaebaja palus talle määrata riigi õigusabi korras kaitsja, kuna tal puudub juriidiline haridus ja

kokkupuude antud olukorraga.

2. Tallinna Vangla selgitas 14.04.2026 vastuses kohtunõudele järgmist:

1) kaebaja oli paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse käskkirja nr 1-25/1-2/258 alusel

perioodil 16.09.2025 – 24.09.2025;

2) 17.09.2025 esitas kaebaja vanglale pöördumised nr 1-25/2-2/8685 ja 1-25/2-2/8679

(mõlemad registreeriti nr-ga 6-7/1-25/3252-1), milles palus säilitada videosalvestised

seoses 16.09.2025 intsidendiga, mis oli eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise

alus. 22.09.2025 esitas kaebaja pöördumise nr 1-25/2-2/8878 (reg. nr-ga 6-7/1-25/3298-

1), milles palus 16.09.2025 videosalvestisega tutvuda;

3) 27.11.2025 esitas kaebaja Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlused nr 1-25/2-

2/12205 ja 1-25/2-2/12209 (registreeriti nr-ga 1-9/1-25/200-1). Kahjunõuetes väitis

kaebaja muu hulgas seda, et inspektor-kontaktisik esitas valeväiteid seoses kaebaja

lukustatud kambris viibimisega. Kaebaja viitas mainekahju, moraalse kahju ja vaimsete

üleelamiste tekkimisele. Tallinna Vangla andis 05.01.2026 kaebajale tähtaja taotluses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks (reg nr-ga 1-9/1-26/200-2). 08.01.2026 loobus

kaebaja kahjunõudest (reg nr-ga 1-9/1-26/200-3), kuna kaebaja ja inspektor-kontaktisik

jõudsid vesteldes teineteise mõistmiseni;

4) 17.12.2025 esitas kaebaja Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-25/2-

2/13624 (reg nr-ga 1-9/1-25/243-1), milles tõi välja, et täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine on halvendanud tema vaimset ja füüsilist tervist. Vastav kahjunõue esitati

muu ajaperioodi eest kui käesolevas kaebuses – nimelt paigutati kaebaja 07.12.2025

(kuni 07.01.2026) uuesti eraldatud lukustatud kambrisse käskkirja nr 1-25/1-2/338

alusel. Vastaval perioodil (07.12.2025-07.01.2026) videovalve kohaldamise ja eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamise eest on kaebaja eraldi hüvitamiskaebusega kohtusse

pöördunud (haldusasi nr 3-26-1044).

3. Kaebaja teatas 14.04.2026 avalduses, et kahjunõue on ainult ametniku tegevuse suhtes, tänu

kellele olukord tekkis ja kes hiljem konflikti püüdis õhutada. Kaebaja märkis, et ei ole vaja

esitada mittevajalikke andmeid ja pöördumisi. Vajalik on tõend, kuidas ja mis eelnenud oli ja

mis videopildid palus kaebaja alles hoida, ning kaebaja kahjustused.

4. Kohus jättis 22.04.2026 määrusega kaebuse käiguta ja määras kaebajale tähtaja selles

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli hiljemalt kohtule 04.05.2026: 1) teatada, kas

kaebaja nõuab kahju hüvitamist seonduvalt juhtumiga, millega seoses ta esitas Tallinna

Vanglale 27.11.2025 kahju hüvitamise taotluse (millest kaebaja 08.01.2026 loobus); 2) kui

vastus eelmises punktis toodud küsimusele on eitav, siis tuli kaebajal täpsustada, millise (sh

mis kuupäeval aset leidnud) Tallinna Vangla toimingu tagajärjel talle kaebuses väidetud

tervisekahju kaasnes. Sama määrusega jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

5. Kaebaja selgitas 22.04.2026 avalduses kohtule järgmist: „1.Kahjunõue ei esine üldse

kontaktisikuga seoses, kuna selle olukorra lahendasime. Tallinna Vangla püüab olukorra ajada

keeruliseks ja lisab mõtetult mitte vajalikke andmeid ja sisu. 2.Olen palunud tutvuda esitatud

pöördumistega seoses olukorraga kohtul ning seoses ametniku käitumisega, kuna sellest toimus

konflikt ja tervisekahjustus ja hilisem sama ametniku provotseeriv käitumine kinnipeetavaid

ühiselt kohtuda ja nende ees erinevustest rääkida. Kõik vajalik on pöördumistes esitatud ja

seletatud. 3.Tutvuda selle kahjunõude sisu ja selle kohta esitatud pööördumistega ja mõist

mulle välj mitte varaline kahju.“

Lisaks märkis kaebaja, et tema riigi õigusabi taotlus tuleks rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab halduskohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi

kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist.

7. Kaebajal tuli 22.04.2026 määruse kohaselt hiljemalt 04.05.2026 kohtule teatada, kas ta

nõuab kahju hüvitamist seonduvalt juhtumiga, millega seoses ta esitas Tallinna Vanglale

27.11.2025 kahju hüvitamise taotluse (millest kaebaja 08.01.2026 loobus). Juhul kui see nii ei

ole, tuli kaebajal täpsustada, millise (sh mis kuupäeval aset leidnud) Tallinna Vangla toimingu

tagajärjel talle kaebuses väidetud tervisekahju kaasnes.

2(3)

Kaebaja 22.04.2026 vastusest võib aru saada, et ta ei nõua kahju hüvitamist samadel asjaoludel

kui vanglale 27.11.2025 esitatud kahjunõudes. Samas jättis kaebaja kohtu määratud tähtajaks

täpsustamata, millise konkreetse vangla toiminguga tekitatud tervisekahju ta sellisel juhul

taotleb. Kohtu ülesanne ei ole ning kohtul ei ole ka võimalik (mh kaebaja enda poolt

määratlemata dokumentide põhjal) ise välja mõelda, millega seoses kaebaja kahju hüvitamist

taotleb. Ainult kaebaja ise saab ja peab kaebuses välja tooma selle väidetavalt õigusvastase

toimingu, mis talle kahju tekitas. Kohus ei saa kaebaja asemel tema kahjunõuet sisustada.

Kuna kaebaja ei ole määratud tähtaja jooksul välja toonud, millise toiminguga tekitatud kahju

hüvitamist ta taotleb, pole kohtul võimalik hüvitamiskaebust menetlusse võtta (sh kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise kohustusest kinnipidamist kontrollida). Kuna kaebuse puudused

takistavad selle menetlusse võtmist, siis tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

8. Kaebaja on 22.04.2026 avalduses palunud rahuldada tema riigi õigusabi taotlus. Tegemist on

sisuliselt korduva taotlusega, mille kohus jätab läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3). Kohus jättis

kaebaja riigi õigusabi taotluse juba 22.04.2026 määrusega rahuldamata ja kaebaja ei ole esile

toonud uusi asjaolusid, mis õigustaks teistsuguse määruse tegemist. Ühtlasi pole riigi õigusabi

andmise üle otsustamine vajalik kaebuse tagastamise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)