3-26-1330/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-1330

Kohtuasi

X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

nõudes seoses tahvelarvuti funktsionaalsusega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Kaebuse tagastamine

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 2. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles märgib kokkuvõtvalt järgmist.

Kaebaja on pööranud korduvalt Viru Vangla tähelepanu sellele, et vanglas kinnipeetavatele

kasutamiseks mõeldud tahvelarvutid ei võimalda esitada kaebusi ja taotlusi prokuratuurile ning

politseile Õigus esitada pöördumisi elektrooniliselt tuleb kindlasti seadusest või Euroopa

Inimõiguste Kohtu lahenditest. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et vangla tagaks talle

prokuratuuri menetlusdokumendi vaidlustamise võimaluse elektrooniliselt. Kaebaja peab praegu

uurimisasutuse menetlusdokumente vaidlustama paberkandjal, kuid tavaliselt prokuratuur

moonutab tema pöördumise asjaolusid ja ei tee talle nendest väljatrükke. Elektrooniline kaebuste

esitamine väldiks olukorda, kus kaebaja ei tea, mida ta oma kaebuses täpselt kirjutas. Vangla

tegevusetus (s.o tahvelarvuti vahendusel kaebuste esitamise mittevõimaldamine) riivab kaebaja

väärikust, on tekitanud talle tervisekahjustusi ning tegemist on ebainimliku kohtlemisega.

Kaebaja märgib, et ta on korduvalt soovinud arstiabi (s.o psühhiaatri vastuvõttu), kuid talle ei ole

ravi võimaldatud. Ta palub Viru Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot

ning palub anda endale riigi õigusabi.

3-26-1330

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 4. mail 2026 kohtule kaebaja 9. märtsi 2026. a

kahju hüvitamise taotluse koos selle täiendusega ning Viru Vangla 29. aprilli 2026. a otsuse nr

1-9/3-26/37-3, millega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kohus lähtub praegusel juhul esitatud hüvitamisnõude aluse ja kaebaja eesmärgi

määratlemisel kaebuses viidatud kahju hüvitamise taotlusest ja selle kohtueelsel lahendamisel

tehtud Viru Vangla 29. aprilli 2026. a otsusest nr 1 9/3-26/37-3 (dtl 6-9).

5.1. Kaebaja heidab Viru Vanglale ette, et ta ei saa tahvelarvuti vahendusel esitada

elektrooniliselt pöördumisi prokuratuurile ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kuigi kaebaja

viitab kaebuses ka arstiabi mittesaamisele, mõistab kohus, et käesolevas asjas on nõude aluseks

siiski asjaolu, et kaebaja ei saa esitada elektroonilisi pöördumisi.

Asjaolu, et kaebaja peab oma pöördumised prokuratuurile ning Politsei- ja Piirivalveametile

esitama paberkandjal, ei saa kohtu hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt riivata.

Ametiasutustega saab elektroonilise viisi asemel suhelda ka paberkandjal pöördumisi esitades

ning kaebaja õiguste kaitse seisukohast ei ole oluline, millises vormis pöördumine esitatakse.

Asjaolu, et elektroonilise pöördumise esitamine võib olla mugavam, ei muuda paberkandjal

pöördumise esitamist õiguste riive seisukohalt intensiivseks. Riive intensiivsust vähendab veelgi

asjaolu, et kaebaja saab prokuratuurile ja uurimisasutusele paberkandjal kirju saata vangla kulul

(vt vangistusseaduse § 28 lg 2).

Mis puudutab kaebaja väidet, et prokuratuur ei väljasta kaebajale tema pöördumistest väljatrükke

ning seetõttu ei mäleta kaebaja, mida ta on kirjutanud, siis on kaebajal võimalik enne

pöördumise esitamist teha endale sellest vanglas koopia, teha pöördumise kohta märkmeid või

pöördumine enda jaoks ümber kirjutada. Eeltoodu ei eelda kaebajalt märkimisväärset pingutust.

Kohtu hinnangul ei ole paberkandjal tavaposti teel ametiasutustega suhtlemine kinnipeetava

jaoks ülemäära koormav ning samuti ei saa ülemäära koormavaks pidada seda, kui isik teeb enne

pöördumise esitamist enda tarbeks selle kohta märkmeid.

Pöördumiste elektrooniliselt esitamise võimaluse puudumist ei saa seega pidada kaebaja õiguste

intensiivseks riiveks.

5.2. Kaebuse rahuldamine ja kaebajale hüvitise määramine ei ole praeguses asjas ka kuigivõrd

tõenäoline.

Kuigi kaebaja väitel on tal subjektiivne õigus nõuda, et ta saaks pöördumisi esitada

elektrooniliselt, siis sellist subjektiivset õigust ei tulene vangistusseadusest (VangS) ega muudest

õigusaktidest. VangS-st tuleneb üksnes võimalus, et vangla võib turvalise tehnilise võimekuse

olemasolu korral võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning esitamist

3-26-1330

kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis (VangS § 11 lg 4). Kaebajal puudub seega

subjektiivne õigus nõuda pöördumiste esitamist elektroonilisel teel. Kohtule ei ole ka teada

sellist Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, mis viitaks kohustusele võimaldada

kinnipeetavatele pöördumiste esitamist elektroonilisel teel. Lisaks märgib kohus, et vangiportaali

funktsionaalsuse tellijaks on Justiits- ja Digiministeerium ning vanglal puudub õigus ja võimalus

kaebaja soovitud IT-lahendusi (s.o elektrooniline suhtlus prokuratuuri ning Politsei- ja

Piirivalveametiga) ise välja arendada ja vangiportaali lisada (vt ka Tartu Halduskohtu 14.

novembri 2024. a määrus asjas nr 3-24-3059, p 5.3).

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on vanglal avaliku võimu kandjana kohustus toiming

teha juhul, kui vastav kohustus talle kehtivast õigusest tuleneb. Kohtu hinnangul ei saa

elektroonilise pöördumise asemel paberkandjal pöördumise esitamine ja selle kohta eelnevalt

märkmete tegemine ilmselgelt alandada isiku väärikust või tekitada talle tervisekahju. Kohus

leiab, et kaebaja hüvitamiskaebusel puudub eeltoodu tõttu eduväljavaade.

6. Kohus on seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud

ning kohus tagastab kaebuse selle sätte alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

7. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi

enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

7.1. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

7.2. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning

halduskohus on tema enda poolt koostatud ja esitatud kaebusi ka sisuliselt läbi vaadanud (nt

haldusasjad nr 3-24-2400 ja nr 3-24-398). Kohtu hinnangul ei vaja kaebaja riigipoolset õigusabi

ning seda ka põhjusel, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda

uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud ka

seetõttu, et kohtu hinnangul puudub kaebusel eduväljavaade, mistõttu asjaoludest tulenevalt on

kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

8. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel

rahuldamata.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis enda nime asendamist tähemärgiga, tuleb tal

sellest kohut teavitada enne käesoleva määruse jõustumist.

3-26-1330

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik