2-26-6021/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-6021

Tsiviilasi

Osaühingu Q hagi Xi vastu võlgnevuse 548,98 euro,

viivise ja tahteavalduse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

4210,60 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Q (registrikood xxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Enno Heringson

Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Erki Casar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Osaühingu Q (hageja) ja Xi (kostja, koos pooled) vahel sõlmitud

kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja tasub hagejale osutatud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest

553,82 eurot, millega on hüvitatud osutatud teenused 31. märtsi 2026 seisuga, s.o

veemõõdiku näiduni 493 m².

1.2. Kostja hüvitab hagejale 50% õigusabikuludest, s.o 652,50 eurot (õigusabikulu

km-ta 1305 eurot : 2).

1.3. Kokku tasub kostja hagejale 1206,32 eurot kuue kuu jooksul järgmise graafiku

alusel:

1.3.1

206,32 eurot hiljemalt 20. maiks 2026;

1.3.2

200 eurot hiljemalt 20. juuniks 2026;

1.3.3

200 eurot hiljemalt 20. juuliks 2026;

1.3.4

200 eurot hiljemalt 20. augustiks 2026;

1.3.5

200 eurot hiljemalt 20. septembriks 2026;

1.3.6

200 eurot hiljemalt 20. oktoobriks 2026.

1.4. Juhul, kui kostja ei täida punktis 1.3. kokku lepitud maksegraafikut, on hagejal

õigus graafik üles öelda, määrates kostjale eelnevalt täiendava tähtaja vähemalt

5 tööpäeva. Juhul, kui kostja ka täiendava tähtaja jooksul ei täida oma

kohustusi, on hagejal õigus graafik üles öelda ja nõuda kogu põhivõlgnevuse

jäägi viivitamatut tasumist.

1.5. Juhul, kui kostja ei täida hageja ees oma rahalisi kohustusi tähtaegselt, siis

kohustub ta sellelt rikkumiselt maksma viivist 0,07% tasumata summalt päevas.

Sellisel juhul on pooled kokku leppinud, et võlgniku järgnevate laekumiste

arvelt loetakse esmalt täidetuks käesoleva punkti alusel arvestavad viivised ja

alles seejärel põhikohustused.

1.6. Pooled on kompromissi korra kokku leppinud, et hageja loobub kostja vastu

juba tekkinud viivistest ja menetluskuludest punktis 1.2. märgitust suuremas

ulatuses. Selguse huvides: nimetatu ei laiene punkti 1.5. alusel tekkivale

võimalikule uuele viivisele.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-26-6021 menetlus.

3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 245 eurot ja kanda

see Osaühingu Q pangakontole XXXXXXXX AS-s Swedbank.

4. Rahuldada poolte taotlus ning asendada käesolevas määruses menetlusosaliste nimed

initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega,

registrikoodi ega aadressi.

5. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu ühe (1) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Q (hageja) esitas 16.03.2026 Harju Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu võlgnevuse

548,98 euro, viivise ja tahteavalduse tuvastamise nõudes.

2. Kohus võttis 02.04.2026 määrusega hagi menetlusse.

3. 04.05.2026 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse

tsiviilasjas lõpetada. Pooled on sõlminud tagasiulatuvalt alates 01.01.2026 „Veevarustuse ja

kanalisatsiooniteenuste lepingu“, seega on vaidlus tahteavalduse tuvastamise nõudes

lahendatud. Lisaks on pooled leppinud kokku rahaliste suhete lahendamises. Pooled

kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasja nr 2-26-6021 menetluse kompromissiga lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust, mille

kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, ja et

kompromiss vastab nende vabalt kujunenud tahtele. Poolte esindajad kinnitavad, et nende

volitused on kehtivad ning sõlmitava kompromissiga ei riku nad enda kohustusi. Hageja palub

tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot ning vastav summa kanda Osaühing Q

pangakontole XXXXXXXX AS-s Swedbank. Pooled paluvad asendada avalikult

kättesaadavas kohtulahendis poolte ja esindajate andmed initsiaalide või tähemärgiga ning

mitte avalikustada avalikult kättesaadavas kohtulahendis ühegi poole ega esindaja isikukoodi,

sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Pooled on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kokku

leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises selliselt, et käesoleva kompromissi

kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse ühe

kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse

kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks

poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust

nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et

kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused.

6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss

olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust

jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust

selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

8. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku

leppinud, et kostja hüvitab hagejale 50% õigusabikuludest, s.o 652,50 eurot (õigusabikulu

KM-ta 1305 eurot : 2) ning hageja loobub kostja vastu juba tekkinud menetluskuludest

kompromissis märgitust suuremas ulatuses.

9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu

tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust

tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes

selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

10. Hageja on tasunud hagi esitamisel 16.03.2026 riigilõivu 490 eurot. Seega tagastamisele

kuulub pool tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav

summa kanda Osaühingu Q arvelduskontole XXXXXXXX AS-s Swedbank.

11. Poolte taotlusel ja TsMS § 462 lg 2 esimese lause alusel asendab kohus menetlusosaliste

nimed initsiaalide või tähemärkidega ega avalikusta kohtulahendi avalikustamisel nende

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

12. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt)