Legislator Case Law & Legislation
3-26-1322/4 AI generated

3-26-1322/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-26-1322/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla kinnipeetav X esitas 1. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamiseks rahuldada 21. märtsi 2026. a vaie nr

Legislator headnote

AI generated

3-26-1322/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamiseks rahuldada 21. märtsi 2026. a vaie nr

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1322

Määruse kuupäev

5. mai 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 28. aprilli 2026. a vastuse nr 3-

26/2-2/3928 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

kohustamiseks rahuldada 21. märtsi 2026. a vaie

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 1. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamiseks rahuldada 21. märtsi 2026. a vaie nr

3-26/2-2/3928. Kaebaja esitas 21. märtsil 2026 Viru Vangla direktorile vaide nr

3-26/2-2/3928, milles vaidlustas vangla ametniku tegevusi ja palus teha Viru Vangla 2.

üksusele ettekirjutuse anda vastused kaebaja pöördumistele, mille kontaktisik andis tagasi 5.

märtsi 2026. a otsusega nr 6-7/3-26/614-1 ja 28. augusti 2025. a otsusega nr 2-2/3-25/5732-2,

ja tunnistada kontaktisiku tegevused ebaseaduslikuks. Viru Vangla registreeris kaebaja vaide

märgukirjana ja jättis kaebaja vaide läbi vaatamata. Koos kaebusega esitas kaebaja

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse asendada kaebaja nimi

tähemärgiga.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla 4. mail 2026 kaebuses viidatud kaebaja

pöördumised ja nende kohta koostatud vastused.

3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohus tagastab X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla 28. aprilli 2026. a vastuse nr

3-26/2-2/3928 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks rahuldada kaebaja

21. märtsi 2026. a vaie nr 3-26/2-2/3928.

6. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma

õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva

haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi,

sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse

vaidlustamisel.

7. Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust

vaidemenetlusele. Sellise õiguse tunnistamine subjektiivse õigusena, mille saab maksma

panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks vastuolus HKMS §

45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15. septembri 2025.

a määrus asjas nr 3-25-1356, Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2021. a määrus asjas nr 3-

21-1180, Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2017. a otsus asjas nr 3-16-1247, p 17 ja selles

viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-63-13, p-d 18, 21).

8. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et tema esitatud vaiet on 28. aprilli 2026. a vastuses

tõlgendatud märgukirjana. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on panna maksma oma

õigus vaidemenetlusele ja vaideotsusele. Sellise nõude esitamiseks kaebajal õigust ei ole.

Kaebajal ei ole õigust algatada iseseisev kohtuvaidlus selleks, et kontrollida menetlusreeglite

rakendamist vaide lahendamisel.

9. Kohus selgitab, et kui kaebaja on esitanud vanglale vaide haldusakti või selle osa kehtetuks

tunnistamiseks või ettekirjutuse tegemiseks haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks

või toimingu sooritamiseks, kuid vangla ei ole seda vaidena käsitlenud, siis on kaebajal õigus

esitada pärast vangla vastuse saamist kohtule vastavalt tühistamis- või kohustamiskaebus.

Kohus hindab selle kaebuse raames, kas kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku

kohtueelse menetluse ehk kas vangla leidis õigesti, et kaebaja avaldust ei saa tõlgendada

vaidena. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelmainitut ka teinud. Näiteks on

kaebaja haldusasjades nr 3-26-1145, 3-26-636, 3-26-624, 3-26-625 ja 3-26-626 vaidlustanud

vangla tegevust seoses vaietega, mille kaebaja on välja toonud ka praeguses asjas, ning seda

vaatamata sellele, et kaebaja vaideid ei olnud sisuliselt lahendatud.

10. Seejuures ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat käesoleva haldusasja raames esitama

kaebust vaide esemeteks olevate haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks. Kaebajal on

pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta peab juba mitmetest varasemates

kohtuasjades tehtud lahenditest olema teadlik, kuidas vaide lahendamata jätmisel oma õigusi

tõhusalt kaitsta (vt nt 5. mai 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-1097). Seetõttu pole kohtul

vajalik ka uurida, kas kaebaja tegelik tahe oli esitada kaebus mitte vaide vale tõlgendamise,

vaid vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseks.

11. Ka viitab kohus, et kaebajal puudub õigus nõuda, et vangla tunnistaks haldusmenetluse

või vaidemenetluse raames oma tegevuse õigusvastaseks. Toimingu õigusvastaseks

tunnistamise taotluse puhul ei ole tegemist taotlusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg

1 tähenduses ning HMS § 72 lg 1 järgi saab vaidemenetluse korras nõuda haldusakti

kehtetuks tunnistamist, haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti

osalist vaidlustamist, ning ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks

otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

13. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi

vaatamata.

15. Kaebaja taotlusest tulenevalt asendab kohus kohtumääruse avaldamisel kaebaja nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)