4-26-1378/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-26-1378

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2026, Pärnu, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-26-1378 (2670,26,001598)

Kohtunik

Indrek Nummert

Väärteoasi

Janar Kubiliuse kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pärnu piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Liina Põldsalu 10.04.2026. a

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,26,001598 LS

§ 227 lg 2 järgi

Kohtuvälise menetleja esindaja

Kaebuse esitaja

PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija W.I

Janar Kubilius (ik 39108254240; elukoht XXX-i; e-post

XXX; tel +372 XXX )

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, §

132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Janar Kubiliuse kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pärnu piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Liina

Põldsalu 10.04.2026. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,26,001598 ja jätta

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Makserekvisiidid rahatrahvi tasumiseks jäävad samaks, mis on kohtuvälise menetleja

otsuses. Rahatrahv pööratakse täitmisele 45 päeva jooksul arvates päevast, kui

kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks.

3. Kohtuotsus toimetada kätte kaebuse esitajale ja saata Lääne prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi,

sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat. Kui kohtumenetluse

pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4 p 2, jõustub otsus

selle kuulutamisele järgnevast päevast.

Menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pärnu piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Liina Põldsalu 10.04.2026. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr

1 (4)

4-26-1378

2670,26,001598 karistati J. Kubiliust LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 49 trahviühikut, s.o 392

eurot.

J. Kubilius esitas maakohtule 20.04.2026. a kaebuse, milles tunnistas suurima lubatud

sõidukiiruse ületamist ning selgitas asjaolusid, miks see juhtus.

Olukord tekkis X ristmikul, kus linnapoole pöörab seal kaks sõidurada. Kuna vasak rada oli

peaaegu surnuaiani täis, reastus kaebuse esitaja paremasse ritta, mis oli tühi ja jäi ootama rohelist

foorituld. Kui süttis roheline foorituli, tuli alles X poolt autosid, kes sõitsid nähtavasti punase

tule või hilise kollasega läbi ja sellel hetkel hakkasid ka kõik vasakul olevad autod liikuma,

seega vasak rada oli tihedalt kinni ja kuna antud hetkel oli vaja sõita linna, siis pidi reastuma

vasakule rajale, kuna parem rada pöörab X teele. Mõnikümmend meetrit eespool nägi kaebuse

esitaja vasakul rajal autode vahel suuremat tühja kohta (paremas reas oli ainult tema), kuhu oli

võimalik mugavalt ja ohutult ilma liiklust takistamata reastuda ning kiirendas hetkeks ning

koheselt ka vähendas kiirust, mis oli manöövri sooritamise hetkel taas alla 50 km/h. Kaebuse

esitaja selgitas, et tegi seda vaid selleks, et tagada sujuv liiklusvoog ja et ta ei peaks hakkama

ennast kuskile vahele pressima.

Antud ristmikul on igapäevaselt probleem sellega, et inimesed ei hooli sellest, kui keegi soovib

reastuda ning ei lasta kedagi viisakalt vahele ja kaebuse esitaja on pidanud varasemalt sõitma X

teele või jääma lausa seisma vasakule reastumiseks, samal ajal takistades taga sõitvaid autosid.

Tegemist ei olnud teadliku ega püsiva kiiruseületamisega, vaid hetkelise olukorraga, seda ütlesid

ka kohapeal olevad politseinikud, et nad nägid jah, et ainult hetkeks kiirendas. Samuti on olnud

kaebuse esitaja varasem liikluskäitumine eeskujulik ning sarnaseid rikkumisi ei ole esinenud.

Kaebuse esitaja tõi ka välja, et protokollis on antud teelõigu suurimaks lubatud kiiruseks

märgitud 950 km/h.

Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või alternatiivselt karistuse

vähendamist oluliselt.

Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta J. Kubiliuse kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata.

Puutuvalt protokollis esinevasse eksimusse, mille kohaselt oli lubatud teelõigul suurim lubatud

sõidukiirus 950 km/h, märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et tegemist on andmete

infosüsteemi sisestamisel toime pandud eksimusega, mis võib olla tingitud tähelepanematusest.

Tegelikkuses annavad väärteotoimikus olevad tõendid tõest informatsiooni, taolisest eksimusest

ei saa näha automaatselt menetlusõiguse rikkumist. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli

andmetel pani J. Kubilius süüteo toime teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h,

sõites kiirusega mitte vähem kui 76 km/h. Sellega riimuvad ka tunnistaja K. A ütlused ning

kiirmenetluse otsuses on väärteokirjeldus, mis vastab tõele ja tegelikkusele.

Samuti tõi kohtuvälise menetleja esindaja välja, et kaebusest ei nähtu mingisuguseid selliseid

eripäraseid asjaolusid, mis õigustaksid J. Kubiliuse lubatud sõidukiiruse ületamist. Vastupidiselt

kaebaja seisukohale selgitab menetleja, et sujuva liiklusvoo tagavad sõidukijuhid kes liiklevad

vastavalt kehtestatud korrale. Ümberreastumiseks ei anna LS eraldi luba kiirust ületada.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning

kohaldatav karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

Politsei on otsust tehes arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust. Samuti on karistusliigi

valikul arvestatud, et J. Kubilius on karistamata isik, kuid raskendavate asjaolude puudumine ei

saa olla omakorda kergendavaks asjaoluks.

2 (4)

4-26-1378

Eesmärgipärast kiirustamist on menetlusalune isik kinnitanud omakäeliselt antud ütlustes: „väga

kiire notarisse“. Seega tegi J. Kubilius teadliku otsuse, et ta peab kohalejõudmiseks kiirust

ületama ja ta tegutses LS § 227 lg-s 2 toodud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese

tahtlusega.

J. Kubiliusele määrati kaalutlusotsusena kergeima karistusliigina rahatrahv sanktsiooni

keskmisest madalamas määras, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ei kohaldatud. Seega

on J. Kubilisele karistuse määramisel arvestatud asjaolu, et puuduvad kehtivad karistused

liiklussüütegude eest ning tema teosüü on keskmise lähedane.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud

väärteoasja toimiku, on seisukohal, et J. Kubiliuse kaebus rahuldamisele ei kuulu.

1. Väärteokoosseis

Mõõtmispädevust omava piirkonnapolitseinik (PPA toimiku pdf-faili lk 8-9) poolt on kehtiva

taatlustunnistusega (lk 10-11) kiirusmõõturiga 10.04.2026. a mõõdetud J. Kubiliuse poolt juhitud

sõiduki BMW X, registreerimismärgiga X, kiiruseks teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on

50 km/h, 79 km/h, mis pärast laiendmääramatuse maha arvestamist andis ületatud kiiruse

näiduks 26 km/h (lk 4-5). Neid asjaolusid on kirjeldanud ka menetlejast tunnistaja K. Anderson

(lk 6-7) ning ka kiirmenetluse otsuse kohaselt (lk 1-3) on toimunud J. Kubiliuse poolt lubatud

suurimast sõidukiirusest 26 km/h kiiremini sõitmine 50 km/h mõjualas ning ka muud asjaolud

langevad kokku eelnevalt nimetatud tõenditega. Seega kinnitab väärteotoimikus sisalduv

tõendikogum üheselt, et J. Kubilius on oma tegevusega rikkunud LS § 15 lg 1 p 2 nõuet, millega

on täitnud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused, s.o ületanud suurimat lubatud

sõidukiirust vahemikus 21-40 km/h.

J. Kubiliuse viide protokollis sisalduvale eksimusele, mille kohaselt pandi väärtegu toime kohas,

kus suurim lubatud sõidukiirus oli 950 km/h endaga õiguslikke tagajärgi kaasa ei too, kuivõrd

see ei ühti väärteotoimiku materjaliga ning on ilmselge, et tegemist on andmete infosüsteemi

kandmisel tekkinud n-ö näpuveaga.

J. Kubilius on kiirmenetluse otsusele omakäeliselt märkinud, et tal oli väga kiire notarisse ning

seda asjaolu on J. Kubilius täiendavalt kinnitanud ka esitatud kaebuses. Samuti on ta selgitanud,

kuidas kiirendas selleks, et eespool autode vahel olevale tühjale kohale vasakus reas ümber

reastuda. Mh nägi J. Kubilius kaebuses avaldatu kohaselt seda juba enne ette, et temast vasakule

jääv sõidurada on täis. Seejuures pidi ta teadma, et sooritades manöövri parempoolsest

sõidurajast, tuleb tal omakorda mingi hetk vasakusse sõiduratta reastuda – J. Kubilius on

viidanud reavahetamise võimatusele kui igapäevasele probleemile antud ristmikul, mis tähendab,

et J. Kubiliuse võttis seega vastu teadliku otsuse riskikäitumiseks, kus ajasurve tõttu alistas

liiklusnõuded isiklikule eesmärgile. Teo pani ta toime seega vähemalt otsese tahtlusega KarS §

16 lg 3 mõttes.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning kokkuvõtvalt on eelnevaga J.

Kubiliuse poolt talle kiirmenetluse otsuses ette heidetud süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohtuvälise menetleja poolt on õigesti tuvastatud LS § 15 lg 1 p 2 nõude rikkumine ning sellega

LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

2. Karistus

3 (4)

4-26-1378

Esitatud kaebuses leiab J. Kubilius, et talle mõistetud karistust – rahatrahvi summas 392 eurot

(49 trahviühikut) – tuleks oluliselt vähendada.

LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on põhikaristusena ette nähtud

rahatrahv kuni 100 trahviühikut, s.o 800 eurot, või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni

kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on karistusliigiks valinud rahatrahvi ning seda keskmisest

väiksemas määras. Asjaolu, et J. Kubilius on varasemalt karistamata, ei sisusta tema süü suurust

konkreetset rikkumist arvesse võttes, vaid võimaldab asuda seisukohale, et karistusliigina on

rahatrahv antud juhul kohane.

Kohus märgib, et kuigi J. Kubiliuse kiiruse ületamise numbriline näit jääb pisut enam alla

keskmise kui on kohtuvälise menetleja mõistetud karistuse määra ja selle keskmise suhe, tuleb

süü suuruse hindamisel arvestada ka muid asjaolusid. Näiteks nähtub nii kiirusmõõturi

kasutamise protokollist kui ka kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud videosalvestiselt, et J.

Kubilius ületas suurimat lubatud sõidukiirust ajal, mil liiklus antud kohas oli tihe – kiirusmõõturi

kasutamise protokolli kohaselt oli pärisuunal mitu sõidukit ning selles olukorras J. Kubilius

kiirendas intensiivselt ja jõudis järele pärisuunas ees liikuvatele sõidukitele. Seda asjaolu

kinnitavad nii videosalvestis kiiruse ületamisest kui ka J. Kubiliuse enda kaebuses antud

selgitused, mille kohaselt temast vasakul asuv sõidurada oli tihedalt kinni.

Kogumis asjaoluga, et teo pani J. Kubilius toime vähemalt otsese tahtlusega, võimaldab see

asuda seega seisukohale, et J. Kubiliuse süü oli keskmine ning kui arvestada ka tema nii

kiirmenetluse otsuses omakäeliselt kui ka kaebuses avaldatud kahetsust, on kohtuvälise

menetleja poolt mõistetud keskmisest pisut väiksem rahatrahv 49 trahviühikut, s.o 392 eurot,

proportsionaalne.

Eelneva tõttu tuleb jätta J. Kubiliuse kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

4 (4)