Legislator Case Law & Legislation
1-26-3053/7 AI generated

1-26-3053/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-26-3053/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada Martin Böning KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07-

Legislator headnote

AI generated

1-26-3053/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tunnistada Martin Böning KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07-

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. mai 2026, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-26-3053 (kohtueelses menetluses 26230300094)

Kohtunik

Katrin Paesoo

Kohtuistungi sekretär

Katrin Lopsik

Kriminaalasi

Martin Böning süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav

MARTIN BÖNING, isikukood: 38111290275, XXX

kodakondsus, emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht:

XXX; elukoht: XXX, e-post: XXX, üks kehtiv

kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi, kolm kehtivat

välisriigi karistust;

Tõkend

Ei ole kohaldatud (oli kahtlustatavana kinni peetud 07-

08.02.2026, s.o 2 päeva)

Kaitsja

Merike Allikmäe (määratud kaitsja, ei soovi kaitsja

osavõttu kohtuistungist)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 249, 306, 311

ning 313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Martin Böning KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1

(üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07-

08.02.2026, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 5 (viis)

kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. Vastavalt KarS §-le 69 asendada Martin Böningule mõistetud karistus 1 aasta 5

kuud ja 28 päeva vangistust ehk 538 päeva vangistust üldkasuliku tööga,

arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes

asendatud karistuseks 538 (viissada kolmkümmend kaheksa) tundi üldkasulikku

tööd.

4. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö

tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast.

5. Võttes aluseks KarS § 69 lg 4 on Martin Böning kohustatud üldkasuliku töö

tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Martin Böningut käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitama alkoholi.

7. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Martin Böningut käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

8. Määrata Martin Böning üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve

alla.

9. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Martin Böningult lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub Martin Böning 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

10. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Martin Böningult

välja riigituludesse menetluskuludena:

-

sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1419 eurot ja

-

määratud kaitsjale makstud tasu 133,92 eurot,

s.o kokku 1552,92 eurot.

11. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Martin Böningul menetluskulud kokku 1552,92

eurot tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

iga kuu viimaseks kuupäevaks 129,41 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb

tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-

is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank

AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides selgitusena

„Martin Böning, 1-26-3053, menetluskulud“ ja viitenumber 99926700015312.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS §

318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339

lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul,

2 / 4

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Martin Böningut süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 09.05.2023 Harju Maakohtu

poolt KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t. korduvalt 07.02.2026 kella 21:42 paiku

Harjumaal Keilas Haapsalu mnt 57b juures mootorsõidukit Honda Civic reg-nr XXX, olles

joobeseisundis (alkoholijoove – tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,03 mg/l,

laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 0,93 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse

(LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Martin Böning toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see

on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Katrin Tron, süüdistatav Martin Böning ja

tema kaitsja Merike Allikmäe sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör vastavalt

kokkuleppele kohtus süüdistatava Martin Böningu karistamist vangistusega 1aasta 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Martin Böningu kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 07.02.2026 kuni 08.02.2026, s.o kaks päeva, seega kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud ja

28 päeva vangistust. Lähtuvalt KarS § 69 lg 1 asendada vangistus üldkasuliku tööga,

arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab

vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva üldkasulikule tööle 538 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel

määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §

75 lg 1 p 1-6 sätestatud kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lisaks kohustada Martin Böningut: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja

poolt valitud sotsiaalprogrammis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Martin Böningult mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

3 / 4

Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele

sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. Samuti

kuuluvad süüdistatava poolt tasumisele Martin Böningule riigi poolt määratud kaitsja Merike

Allikmäe kaitsjatasu 133,92 eurot. Kokku kriminaalmenetluse kulud 1552, 92 eurot. KrMS §

180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Martin Böningul tasuda 1 (ühe)

aasta jooksul ositi igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet

sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad

kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2.

jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Martin Böning kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud

süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kokkuleppemenetluse kulud vastavad seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb

Martin Böningul tasuda sundraha summas 1419 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu

133,92 eurot, s.o kokku 1552,92 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

igakuiste maksetena. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega

seonduvad kulud. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad menetluskulud kokkuleppe

esemesse ning seega saab neid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.

Katrin Paesoo

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

4 / 4