Legislator Case Law & Legislation
2-22-17174/66 AI generated

2-22-17174/66 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-22-17174/66
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

Legislator headnote

AI generated

2-22-17174/66 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

Keywords

AI generated
reimbursement by health insurer insured disability benefits overpaid insurance benefits vat refund revival of benefit claim fraudulent insurance claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

05. mai 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

T.L kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-17174

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: T.L (ik XXX; Rahvastikuregistrijärgne elukoht

XXX , 44308 XXX ; e-post:

usaldusisik: H.N (ik XXX; OÜ Konkurss; e-post

võlausaldajad:

1) Revensen OÜ (rg-kood 16625699; e-post

2) Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post

3) Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806;

e-post

4) Kohtutäitur Z.O (e-post

Kohtuistung

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada T.L (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded T.L vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse

täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada T.L kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada H.N usaldusisiku kohustustest T.L kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

5. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 11.01.2023. a määrusega välja T.L pankroti, algatas T.L

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks H.N-i . Tartu Maakohtu

03.07.2023 määrusega lõpetati T.L pankrotimenetlus raugemise tõttu ja jätkati võlgniku

suhtes 11.01.2023. a algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. H.N jätkas

usaldusisikuna T.L kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse kohaselt pidi

usaldusisik esitama kord aastas 11. jaanuaril kohtule aruande ning tegema võlausaldajatele

väljamakseid igal aasta 4. jaanuaril. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid summas

32 095,94 eurot (II järgu nõuded).

2. Aruanded on kohtule esitatud 11.01.2024, 21.01.2025 ja 20.02.2026.

Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse

kestel töötanud ettevõtetes Adesse Haldusteenused OÜ, Rakvere Metsamajand OÜ,

Orthez OÜ, Biuro OÜ, Puhastusproff OÜ ning käesolevalt alates 26.06.2024 MIRATEX

OÜ. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töötutoetus, vanemahüvitis ja

tulumaksutagastus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel valdavalt

saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgnik on pankrotimenetluse lõpetamise järgselt loovutanud

usaldusisikule osa tulumaksutagastusest 409,83 eurot, millest 408 eurot on tasutud

võlausaldajate nõuete katteks ja ülejäänud ülekandetasude katteks. Võlgnikul teadaolevalt

vara puudub.

3. Usaldusisik esitas 20.02.2026 kohtule koos lõpparuandega ettepaneku võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest

vabastamiseks seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

2. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt

avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

5. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. T.L ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

6.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel töötanud ettevõtetes

Adesse Haldusteenused OÜ, Rakvere Metsamajand OÜ, Orthez OÜ, Biuro OÜ,

Puhastusproff OÜ ning käesolevalt alates 26.06.2024 MIRATEX OÜ. Eelnevalt oli

lühiajaliselt ka töötu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega.

6.2 FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku

tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara

oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara,

pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

6.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu, töötutoetus,

vanemahüvitis ja tulumaksutagastus. Võlgnikul oli menetluse algul üks ülalpeetav,

alates 2024.a sügisest kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse kestel valdavalt saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse

seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda

usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on

pankrotimenetluse lõpetamise järgselt loovutanud usaldusisikule osa

tulumaksutagastusest 409,83 eurot, millest 408 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete

katteks ja ülejäänud ülekandetasude katteks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille

väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5 FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet.

Ehkki 2024.a kevadel esines probleeme, mille raames toimus ka 15.05.2024

ärakuulamine, siis need lahenesid. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest

mingit konkreetset infot varjanud oleks.

7. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1

ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Menetluse jooksul oli perioode, kus

võlgnik ei andnud usaldusisikule jooksvalt infot ning esinesid arusaamatused seoses

algatatud täitemenetlusega, kuid menetluse lõpus on usaldusisik siiski teinud ettepaneku

menetlus lõpetada ning võlgnik kohustustest vabastada. Võlgnik on täitnud temale FIMS

§-st 47 tulenevad kohustused.

9. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, asudes

pankrotimenetluse lõppedes tööle. Arvestades võlgniku haridustaset ei saa eeldada

oluliselt suurema sissetuleku saamist, mille arvelt võlausaldajate nõudeid suuremas mahus

oleks võimalik rahuldada. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.

10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS §

47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et T.L tuleb juhindudes FIMS §

49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

11. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

12. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud T.L pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka T.L pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

13. Kuna kohus lõpetab T.L kohustustest vabastamise menetluse, tuleb H.N vabastada FIMS

§ 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest T.L kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Ülle Raag