Legislator Case Law & Legislation
2-20-4670/116 AI generated

2-20-4670/116 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-20-4670/116
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vabastada A.Y (ik XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Legislator headnote

AI generated

2-20-4670/116 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Keywords

AI generated
attachment of bank accounts bank account information bank resolution banking law fraudulent bankruptcy satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

05. mai 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

A.Y (end. ) kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-4670

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: A.Y (ik XXX; elukoht XXX,

68607 XXX ; e-post

võlausaldajad:

1) Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post

2) AS Inbank (rg-kood 12001988; e-post

3) IPF Digital AS (rg-kood 11034137; e-post

Kohtuistung

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.Y (ik XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded A.Y vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse

täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada A.Y kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada A.Y usaldusisiku kohustustest A.Y

kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Avaldada PankrS § 175

lg 7 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 15.05.2020 määrusega välja A.Y (end. ) pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Sirje Taela. Tartu Maakohtu 13.01.2021 määrusega (jõustus

04.02.2021) lõpetati A.Y pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Kohus määras A.Y kohustustest vabastamise

menetluses usaldusisikuks võlgniku enda. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama

aruandeid kaks korda aastas (20. juulil ja 20. jaanuaril) ning tegema võlausaldajatele

väljamakseid igal aasta 10. jaanuaril.

2. Aruanded on kohtule esitatud 19.07.2021, 10.01.2022, 05.09.2022, 26.01.2023,

28.06.2023, 01.02.2024, 29.07.2024, 08.01.2025, 01.07.2025 ning lõpparuanne

05.03.2026.

Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik olnud väikeste lastega kodune,

lühiajaliselt töötanud ettevõtetes OÜ Vindor, Frank Kutter OÜ ning Sime Beds OÜ ja

olnud registreeritud töötukassas. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötutoetus, töötasu,

ajutise töövõimetuse hüvitis, toimetulekutoetus, peretoetus, elatisabi ja laekumine II

pensionisambast. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt

sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 1086

eurot. Võlgnikul vara puudub.

3. Võlgnik esitas kohtule 01.07.2025 taotluse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks seoses pankrotiseaduse § 1933 lg

1 tuleneva tähtaja möödumisega menetluse algatamisest.

Kohus pikendas 24.09.2025 kohtumäärusega A.Y kohustustest vabastamise menetlust

kuni 22. märtsini 2026.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022

algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega kolme aastani. Kohus selgitab, et kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1

alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta

möödumist 1. juulist 2022.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 13.01.2021 kohtumäärusega, mis

jõustus 04.02.2021. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja

menetluse lõpetamise alates 1. juulist 2025.

Kohus määras võlgniku ärakuulamise 22.09.2025, mille järel menetlust pikendati kuni 22.

märtsini 2026. Nimetatud tähtaeg on möödunud, seega vaadatakse kohustustest

vabastamise avaldus uuesti läbi.

7. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

A.Y ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on lühiajaliselt töötanud ettevõtetes OÜ Vindor, Frank Kutter OÜ ning Sime

Beds OÜ. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul

on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud

töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada

konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt

perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete

hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud

juhul on võlgnikul menetluse algatamisel olnud 3 lasteaiaealist last vanuses 2a, 3a ning

5a, keda ta on valdavalt üksinda kasvatanud ning võlgniku haridustase (puuduv

põhiharidus) on raskendanud tal töö leidmist. Võlgnik on olnud töötukassas registreeritud

ning tööd otsinud, kuid sobivat pole õnnestunud leida. Samuti on püüdnud tegeleda

õppetööga, et klassi lõpetada, kuid ka see pole õnnestunud.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

9. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval

määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Võlgnik on andnud selgitusi

ka kahel ärakuulamisel. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel

vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.

10. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on

olnud töötutoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, toimetulekutoetus, peretoetus,

elatisabi ja laekumine II pensionisambast. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele

ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi

üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Vastavalt riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 3 saab pensionist arestida kuni 50%, kuid seejuures

säilitatakse vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Võlgnik on teinud võlausaldajatele

väljamakseid kogusummas 1086 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse

kestel pärinud. Võlgnikul vara puudub.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

11. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise

alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske

hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

12. Kohus on eespool p.8 ja p.10 leidnud, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ega loovutuskohustust. Sellele vaatamata on võlgniku

panus kohustuste täitmisesse olnud vähene ja tema katsed leida tööd ja tegeleda

õppetööga on olnud tulemuseta.

Kohus leiab, et kohustuste täitmisele hinnangut andes tuleb arvestada ka võlgniku

haridustaset, varasemat töökogemust ja reaalselt võimalust tulutoovamat tegevust leida.

Võlgnik on püüdnud leida tööd, kuid arvestades väikelaste tihedaid haigestumisi ja

võlgniku enda haridustaset, ei ole sobiva töökoha leidmine õnnestunud. Olgu märgitud, et

kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnikul subjektiivset võimalust tööd

valida. Samas peab töötegemine olema objektiivselt võimalik – võlgnikul peavad olema

selleks vajalikud oskused ja füüsiline võimalus kohal olla. Käesolevas asjas võlgnikul

A.Y-l on need võimalused peamiselt puudunud tema enda poolt varasemalt tehtud

ebaõigete valikute tõttu.

Võlgnik ei teinud menetluses õigeaegselt nõuetekohast eraldist võlausaldajatele,

põhjendades seda elukohavahetusest tingitud ootamatute väljaminekutega, mistõttu kohus

pikendas menetlust, et võlgnik saaks võlgnevuse tasuda. Võlgnik on teinud väljamaksed

06.03.2026. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas

peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku

kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr

3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p

12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses süüliselt. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi

vastavalt oma võimetele.

13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kohus on 22.09.2025 kohtumäärusega menetlust pikendanud, et võlgnik saaks tasuda

võlausaldajatele eraldamata jäänud osa. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul

täitnud vastavalt oma võimetele ja võimalustele. Lähitulevikus ei ole ette näha sündmust,

mis annaks võlgnikule võimaluse panustada arvestatav summa kohustuste tasumisse.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A.Y tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada.

14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas

ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud;

2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

15. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A.Y pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

16. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab A.Y kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.Y vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Ülle Raag