1-26-2437/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule
Legislator headnote
AI generated1-26-2437/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg
05.05.2026
Kriminaalasja number
1-26-2437 (25233000656)
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Riina PALMI
Prokurör
abiprokurör Sofja HRISTOFOROVA
Kaitsja
vandeadvokaat Robert SPRENGK
Asja läbivaatamise kuupäev
05.05.2026
Kriminaalasi
XI süüdistuses Karistusseadustiku §213 lg.2 p.4 järgi
kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
X
sünd. xx.xx.xxxx, isikukood XXX, Eesti Vabariigi
kodanik, xxxharidus, emakeel xxx keel, elukoht xxx,
õpib XXX, varem kriminaalkorras karistamata
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – 02.01.2027
Juhindudes KrMS §247, §248 lg.1 p.5, §249, §306, §309, §310, §313, §315, §318 lg.1 ja
§319 lg.1, 2, maakohus
O T S U S T A S :
Süüdi tunnistada X Karistusseadustiku §213 lg.2 p.4 järgi.
Karistusseadustiku §87 lg.1 p.6 ja lg.4 alusel vabastada X karistuse kandmisest ning
kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit ja allutada ta käitumiskontrollile tähtajaga 1
(üks) aasta alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 alusel on X käitumiskontrolli ajal kohustatud
järgima järgmisi kontrollnõudeid:
-
elama alalises elukohas xxx
-
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele
-
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt
lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Karistusseadustiku §75 lg.2 p.8 ja §87 lg.1 p.10 alusel on X kohustatud katseajal
osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
Kohustada XIT katseajal alluma Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna
juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva
kohtuotsuse
kuulutamisest, välja arvatud Karistusseadustiku §75 sätestatud
käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi
jõustumist.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
Võlaõigusseaduse §1043, §1053 lg.2 alusel mõista XI seaduslikult esindajalt YLT
(isikukood XXX) tsiviilhagi katteks Q (isikukood XXX, elukoht xxx, arvelduskonto
nr.XXXXXXX Swedbank AS) kasuks 700 (seitsesada) eurot.
Asitõendid – digitaalsete andmekandjate koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja
Piirivalveameti andmehoidlas – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4
alusel peale kohtuotsuse jõustumist.
Rahuldada vandeadvokaadi Robert SPRENGKI taotlus, määrata tema poolt XILE
kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest
22 (kakskümmend kaks) eurot 32 senti.
Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel jätta kaitsjatasud kohtueelses
menetluses (vandeadvokaat Robert SPRENGK) summas 430 (nelisada
kolmkümmend) eurot 28 senti ja kaitsjatasud kohtulikus menetluses (vandeadvokaat
Robert SPRENGK) summas 22 (kakskümmend kaks) eurot 32 senti Eesti Vabariigi
kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu
Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule
teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.
Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast,
mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.
Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle
väljakuulutamist.
Süüdistus
X on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse arvutikelmuse toime panemises, mis seisnes
selles, et tegutsedes eelneval kokkuleppel koos menetluse käigus tuvastamata isikutega,
tekitas ta teisele isikule varalise kahju andmete ebaseadusliku sisestamisel varalise kasu
saamise eesmärgil.
21.10.2025 ajavahemikus kell 10.00 – 15.20 võtsid Qga telefoni teel ühendust tundmatud
isikuid, kes esitlesid end Omniva kullerina, politseiametnikuna ja sotsiaalosakonna
töötajana. Qt veendi, et ta on suhelnud kelmiga ning selle tõttu on vajalik tema pangakaart
ümber programmeerida, et tõkestada kelmide tegevus. Ühtlasi paluti kannatanul teatada ka
enda isikukood ja öelda oma pangakaardi PIN-kood. Q, tegutsedes soovist tõkestada
kelmide tegevus ning olles veendunud, et ta räägib tõelise politsei ja sotsiaalosakonna
töötajaga, avaldaski küsitud andmed. Seejärel andis Q vastavalt telefonikõnes saadud
juhistele enda pangakaardi üle kannatanu elukoha aadressile tulnud kullerile.
X, olles isikuks, kes tegutses ühiselt ja kooskõlastatult menetluse käigus tuvastamata
isikutega, võttis 21.10.2025 kell 14.01 aadressil Tallinna mnt.54 Narva linn talle
mittekuuluva Q pangakaardiga viimase arvelduskontolt nr.XXXXXXX välja sularaha 500
€ ja 21.10.2025 kell 15.20 aadressil Maleva 23 Kohtla-Järve linn talle mittekuuluva Q
pangakaardiga viimase arvelduskontolt nr.XXXXXXX välja sularaha 200 €.
Seega pani X isikute grupis toime teisele isikule varalise kahju tekitamise kogusummas
700 € arvutiprogrammi allalaadimise, andmete ebaseadusliku sisestamise ja muul viisil
andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, varalise kasu saamise eesmärgil, s.o.
Karistusseadustiku §213 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkulepe
Ringkonnaprokurör Maris Roberts, süüdistatav X ja tema kaitsja vandeadvokaat Robert
Sprengk sõlmisid 06.04.2026 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja
nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, esitatud tsiviilhagiga, kriminaalmenetluse kulude
hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutavas
karistuse liigis ja määras. Karistusseadustiku (KarS) §213 lg.2 p.4 ettenähtud kuriteo
toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus mõjutusvahendina KarS §87 lg.1 p.6
ja lg.4 alusel Xi käitumiskontrollile allutamist. Käitumiskontrolli ajal kohustada Xit
järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollinõudeid: elama alalises elukohas
aadressil xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma
elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,
töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti
territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustusena
kohustada Xit KarS §87 lg.1 p.10 ja §75 lg.2 p.8 alusel osalema käitumiskontrolli ajal
kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS §87 lg.4 alusel allutada X
käitumiskontrollile tähtajaga 1 aasta.
Tsiviilhagi: Q esitas tsiviilhagi summas 700 €. X võttis hagi õigeks. Xi seaduslik esindaja
ema Y andis nõusoleku kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks.
Asitõendid: digitaalsete andmekandjate koopiafailid – hävitada.
Jätta menetluskulud riigi kanda.
Maakohtu istung
Abiprokurör Sofja Hristoforova jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde.
Süüdistatav X jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on
talle kõikides osades arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine
oli tema vaba tahe. Käitumiskontrolli kohaldamise põhimõtted ja mittetäitmise
tagajärjed on süüdistatavale selgitatud ja arusaadavad.
Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk jäi kokkuleppe juurde ja palus see kinnitada.
Maakohtu otsuse põhjendused
Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised,
leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte
avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku
(edaspidi tekstis: KrMS) sätteid.
Xile on esitatud süüdistus §213 lg.2 p.4 järgi.
Maakohus leiab, et X tuleb KarS §213 lg.2 p.4 järgi süüdi tunnistada.
KarS §213 lg.2 p.4 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.
Maakohus nõustub kokkuleppes märgituga selles, et süüdistatav vabastatakse KarS
§87 lg.1 p.6 ja lg.4 alusel karistuse kandmisest ning tema suhtes kohaldatakse
mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse
jõustumisest, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud
kontrollnõudeid ja 1 lisakohustust. Maakohus leiab, et mõjutusvahendi kohaldamisel
on arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning
süüdistatava isikut ning see vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja
süüdistatava isikule.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
Asitõendid – digitaalsete andmekandjate koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja
Piirivalveameti andmehoidlas – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4
alusel peale kohtuotsuse jõustumist.
Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud
isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise
eest vastavalt seadusele.
Vastavalt Võlaõigusseaduse §1053 lg.2 vastutavad vanemad või eestkostja, sõltumata
oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad
ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju
tekitamist.
Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §440 lg.1 kui kostja võtab hageja nõude
õigeks, rahuldab kohus hagi.
Eeltoodu alusel ja vastavalt sõlmitud kokkuleppele tuleb tsiviilhagi rahuldada ja
mõista Xi seaduslikult esindajalt Ylt Q kasuks 700 €.
Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas
kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.
KrMS §179 lg.3 tulenevalt KarS §87 lg.1 alusel alaealisele mõjutusvahendi
kohaldamisel sundraha ei määrata.
Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka kaitsjatasud.
Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk esitas 05.05.2026 tasutaotluse summas 21,32
€. Maakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele täielikult
ja mõistab selle kaitsja kasuks riigituludest välja.
Maakohus nõustub Xiga sõlmitud kokkuleppes sellega, et kõik kaitsjatasud
kohtueelses menetluses summas 430,28 € ja kaitsjatasud kohtulikus menetluses
summas 22,32 € tuleb jätta riigi kanda.
Süüdistatav X kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle
sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus kohaldatava mõjutusvahendiga ning
ta palub kokkuleppe kinnitada.
Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk toetas sõlmitud kokkulepet.
Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245
sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab
maakohus käesolevas kriminaalasjas 06.04.2026 ringkonnaprokurör Maris Robertsi,
süüdistatav Xi ja tema kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengki poolt sõlmitud
kokkuleppe.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne PALMISTE
kohtunik