2-25-8042/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-8042

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi B.H vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757; asukoht

Riia 2, 51004, Tartu), lepinguline esindaja Leana Land (e-

pos

Kostja: B.H (isikukood XXX; elukoht ei ole teada)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Bigbank AS hagi B.H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud Bigbank AS kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Bigbank AS (hageja) esitas Viru Maakohtule 23. mail 2025. a hagiavalduse B.H (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohus edastas 26. mai 2025. a määrusega asja

kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19. märtsil 2024 tarbijakrediidilepingu

nr CL-EEC-24007192. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 9000 eurot.

Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 10,50% ühe aasta kohta. Hageja

palus mõista kostjalt välja 8312 eurot 55 senti, millest 5 eurot on sissenõudekulu, 279 eurot 43

senti intress, 7 eurot 96 senti lepingu haldustasu, 206 eurot 79 senti viivis ning 7813 eurot 37

senti tagastamata krediidisumma.

2. Kohus selgitas 17. veebruari 2026. a kirjas, et vaatamata kohtu pingutustele ei ole kohtul

õnnestunud hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada.

Kohus selitas hagejale, et kostja puhul on tegemist Ukrainas sündinud Ukraina kodanikuga.

Alates 14. oktoobrist 2025 Eesti rahvastikuregistris andmed kostja kohta puuduvad, kirje olek

„arhiivis“. Kohtul ei õnnestunud tuvastada kostja seotust Eesti Vabariigiga praegusel ajal,

sealhulgas seda, et kostjal oleks Eesti Vabariigis elu- ja / või viibimiskoht. Tuginedes

registrites märgitule, samuti kohtumenetlustes kogutud andmetele, leidis kohus, et kostjal

puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht.

Kohtule ei ole teada kostjal ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides elukohta. Kohtul on

põhjendatud kahtlus, et kostja ei viibi enam Eesti Vabariigi territooriumil.

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) artikli 21 lõikele 1, on kummagi lepingupoole

kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht ning kui

sama leping ei näe ette teisiti.

Maakohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 esimese lause alusel

avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib

avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete

järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei

pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate

kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse

võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või

kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena

sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13

tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse

puudumisega.

Asjas kogutud andmete alusel saab väita, et kostja elukoht võib olla väljaspool Eestit.

Kohus määras hagejale tähtaja 10 päeva kirja kättesaamisest esitada oma põhjendatud

seisukoht kohtu pädevuse kohta ning esitada kostjale dokumentide kättetoimetamist

võimaldavad kostja kontaktandmed.

3. Hageja sai kohtu 17. veebruari 2026. a kirja kätte 18. veebruaril 2026, kuid ei ole käesoleva

ajani kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, vaadanud tsiviilasja materjalid läbi, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning

menetluskulud hageja kanda.

5. TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu

nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele

pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

Kohtul ei õnnestunud dokumente kostjale kätte toimetada. Kohus on teinud päringuid kostja

kontaktandmete väljaselgitamiseks Tartu Linnavalitsusele, Sotsiaalkindlustusametile, Politsei-

ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveameti ja Tartu Linnvalitsuse 9. veebruari 2026. a

vastuste kohaselt puuduvad neil andmed kostja elukoha ja kontaktandmete kohta.

Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt pärinevad ametil olevad andmed rahvastikuregistrist.

Kohtuistungisekretär on üritanud võtta kostjaga ühendust telefoni teel, kuid see ei õnnestunud.

Kuigi kohus kohustas hagejat 17. veebruari 2026. a kirjaga esitama andmed, mis

võimaldaksid kostjale dokumendid kätte toimetada, ei ole hageja andmeid esitanud ega isegi

kohtu kirjale vastanud.

6. Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei

välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem.

Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui

hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse

või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena

sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13

tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse

puudumisega (vt RKTKm 31.03.2015. a, nr 3-2-1-179-14, p 10).

7. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja

lahendama.

Rahvastikuregistris andmed kostja kohta puuduvad, kirje olek on „arhiivis“. Kostja puhul on

tegemist Ukrainas sündinud Ukraina kodanikuga.

Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades

(edaspidi õigusabileping) art 21 lg 1 sätestab, et kummagi lepingupoole kohtud on pädevad

menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.

Kohtu hinnangul on tõenäoline, et kostja lahkus Eestist ning naasis tagasi Ukrainasse. Seega

ei ole Eesti kohus pädev kohus asja lahendama.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Seega

tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik