2-25-126382/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-126382

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED

hagi

A. Z. vastu leppetrahvi,

sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

88,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja S. R.

Kostja: A. Z. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A. Z.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja leppetrahv 40 eurot ning

perioodil 18.12.2022 kuni 22.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 14,08 eurot.

3. Mõista A. Z.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõudelt 40 eurot

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.01.2026

kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 30 eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista A. Z.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulude hüvitis 266,08

eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-25-126382

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pank EE571010220229377229

Swedbank EE062200221059223099 või

Luminor Bank EE221700017003510302

Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

1. Harju Maakohus menetleb AS ÜHISTEENUSED (hageja) hagi A. Z.

(kostja) vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes.

2. Hagi kohaselt korraldab hageja parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle

Mahtra tnX parklas, Tallinnas. 03.12.2022 parkis kostjale kuulunud sõiduauto

registreerimismärgiga XXX nimetatud parklas. Kostja sõiduk oli pargitud

parkimiskorralduse tingimusi rikkudes. Hageja koostas ja esitas samal kuupäeval

kostjale leppetrahvi nr 1019008029 summas 40 eurot. Leppetrahv on tasumata.

Leppetrahvi tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 18.12.2022 ning hageja nõuab

kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 14,08 eurot ning viivist alates kohtule

hagiavalduse esitamisest kui põhinõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja

sissenõudmiskulude hüvitamist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Kohus võttis 24.03.2026 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile

vastama 20 päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse

kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale

2-25-126382

TsMS § 314¹ lõike 1 alusel kätte 06.04.2026. Vastamise tähtpäev oli 27.04.2026. Kostja

ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

4. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava

ja põhjendava osata.

5. Juhindudes TsMS § 407 lõikest 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega

osaliselt.

6. TsMS § 444 lõige 2 sätestab, et kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud hageja põhinõude,

sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivisenõude osas ning selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407

lg 1 alusel.

8. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 03.12.2022 sõlmitud

parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks

hageja väited lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste

rikkumise ja kostjale leppetrahvinõude esitamise osas.

9. Kohus mõistab seega kostjalt välja põhinõude 40 eurot, perioodil 18.12.2022

kuni 22.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivise 14,08 eurot ja viivise alates

23.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

10. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud

asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

11. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude

väljamõistmist. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 30

eurot tuginedes VÕS § 113² lõikele 2. Hageja esitas 20.03.2026 hagiavalduse

täienduse, milles täpsustas enda sissenõudmiskulude nõuet. Hageja palub mõista

kostjalt välja sissenõudmiskulud 30 eurot tuginedes sellele, et hageja on kohtuvälises

menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole

võlgnevust likvideerimisele. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist

meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud.

12. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu

väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja

oleks parkimislepingu sõlminud enda majandus- või kutsetegevuses.

13. Sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt on sätestatud VÕS §-is 113². VÕS

§ 113² lg 2 punkt 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, võib

2-25-126382

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kokku võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude

hüvitist 30 eurot.

14. VÕS § 113² lõikes 2 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude

abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 113² lõige 2 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude

nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude

hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult

tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115 ja 127-140)

alusel.

15. Kohus on 10.03.2026 kohtunõudes hagejale selgitanud, millised asjaolud peab

hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti

on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses

ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja

toodud, või need ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada.

16. Erinevalt VÕS §-st 113¹ ei sisaldu §-s 113² iseseisvat nõude alust

sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid,

mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Hageja ei ole

hagiavalduses ega 20.03.2026 hagiavalduse täienduses esile toonud, et hageja ja kostja

vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Seega tuleb lähtuda

üldisest kahju hüvitamise regulatsioonist (VÕS §-d 115 ja 127-140), mis eeldab nõude

eelduste esile toomist.

17. Kohus leiab, et hageja esitatud üldsõnaliste selgituste esitamine abstraktse kahju

hüvitamiseks ei ole esitatud kahjunõude rahuldamiseks piisav. VÕS § 127 lõike 1

kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool

peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi

ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või

raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).

18. Hageja ei ole esile toonud, millised konkreetsed kulud on talle

meeldetuletuskirjade saatmisega tekkinud. Ainuüksi asjaolust, et hageja on saatnud

meeldetuletuskirju, ei saa järeldada, et sellega oleks kaasnenud kulud just summas 15

eurot või 5 eurot. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kirja saatmine näitab seda ,et

mingid objektiivsed kulud on tekkinud. Hageja ei ole isegi konkreetse kulutekkimist

väitnud ehk ka asjaolude õigeksvõtmisel ei ole reaalselt tekkinud kulude kohta esitatud

väiteid. Seega vaatamata 10.03.2026 antud selgitustele ei ole hageja siiski esitanud

2-25-126382

piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik

rahuldada.

19. Eelduslikult sõltub meeldetuletuskirjade saatmise kulu sellest, kelle poolt ja mil

viisil meeldetuletuskirjad on saadetud ning erineb muu hulgas sõltuvalt sellest, kas

need on saadetud e-kirja teel, lihtkirjana või tähitud kirjana. Hageja ei ole esile toonud

asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid

makseviivitusest tingitud kulusid viie euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et hageja

sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

20. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt hageja sissenõudmiskulude nõude 30 eurot

rahuldamata.

21. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 64% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163

lõikest 1 juhindudes menetluskulud 36% ulatuses hageja ja 64% ulatuses kostja kanda.

22. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

23. Hageja on taotlenud menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot

ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 138 lõike 2 ja 4842 kohaselt on

riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt

välja mõista.

24. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja

kulud 3,25 tunni eest summas 549,25 eurot (käibemaksuta).

25. TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal kaks tundi nõude

aluseks olevate dokumentide tellimiseks, kogumiseks analüüsimiseks ning

hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks, lisade kogumiseks ja

komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul

saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks lugeda

1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese

keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, kus hageja esindaja kasutab

standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, nõudesumma ja

nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Sarnaseid hagiavaldusi on hageja kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitanud väga palju. Seejuures kattuvad hagide põhjendused

peaaegu sõna-sõnalt. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada

kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Lisaks kulus lepingulisel esindajal 0,25 tundi hageja 11.02.2026 vastuse koostamiseks

ja kohtule esitamiseks, 0,5 tundi hageja 20.03.2026 vastuse koostamiseks ja kohtule

esitamiseks ning 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule

esitamiseks. Kohus leiab, et eelnimetatud toimingute tegemise põhjendatuks ja

vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda 0,75 tundi. Arvestades 11.02.2026, 20.03.2026 ja

29.04.2026 menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul iga eelnimetatud

menetlusdokumendi koostamise ja esitamise põhjendatuks ajakuluks 0,25 tundi.

2-25-126382

26. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et olukorras, kus tegemist on

vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades

hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks

käesolevas menetluses pidada kokku 295,75 eurot (1,75 x 169). Kohtu hinnangul saab

praegusel juhul tunnitasu suurust pidada tavapäraseks ja põhjendatuks.

27. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 415,75 eurot

(100 + 20 + 295,75). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja

36% ulatuses hageja kanda, mõistab kohus kostjalt välja 64% hageja menetluskuludest

ehk 266,08 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

28. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud.

Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.

Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

29. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend

menetlusosalistele kätte.

31. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik kohtunik