2-26-6020/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-6020

Tsiviilasi

X.F maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik X.F (isikukood XXX; elukoht xxxxx

XXX-i, xxx, XXX; telefon XXX; e-post );

usaldusisik Z.X (isikukood XXX, Regnum Consult OÜ,

telefon XXX, e-post ).

Kohtuistungi toimumise aeg

28.04.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.F maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja X.F pankrot 4. mail 2026 kell

16.30 ja algatada X.F kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada Z.X X.F usaldusisiku kohustustest.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Erik Savi (Kaarnas OÜ, Jaanimäe,

Noodasküla, 65229 Võru vald, Võru maakond; telefon 506 8133; e-post

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25.05.2026 kell 14.00 (asukohas Tartu

Maakohus, Tartu kohtumaja, XXX, Tartu, saal 219). Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise

soovist teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude

mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes

edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 4. mail 2027.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet

usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Jätta menetluskulud X.F kanda.

10. Määrata usaldusisiku Z.X Noobi töötasu suuruseks 600 eurot, millele lisandub käibemaks

144 eurot, kokku 744 eurot.

10.1. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 600 eurot, millele lisandub

käibemaks 144 eurot, kokku 744 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi

korras Eesti Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.

10.2. Usaldusisiku tasu 744 eurot kanda Regnum Consult OÜ-le (registrikood 12190052,

arvelduskonto nr EE491010220201058223 AS-is SEB Pank).

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 10.2. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. X.F (avaldaja) esitas 16.03.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.. Kohus võttis

avalduse 27.03.2026 menetlusse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku.

2. Usaldusisiku esitas 27.04.2026 vara- ja võlanimekirja. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub

võlgnikul realiseeritav vara, samuti puuduvad vara tagasivõitmise ning – nõudmise alused ning

võimalused. Laenatud rahalised vahendid on jooksvalt ära kasutatud igapäevakuludeks,

järelmaksuga ostudeks jm, pangakontodel raha puudub. Võlgnik on elanud alati üüripindadel,

kinnisvara ei ole omanud. Viimased neli aastat töötas aktsiaselts CISTA’s (10007925), alates

16.01.2026 on võlgnik töötuna arvel, otsib tööd ning ainus sissetulek on

töötuskindlustushüvitis. Enamus laenudest on võetud 2016-2018 aastal. Kättesaadava teabe

põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 23 887,02

eurot.

FIMS § 2 lg 1 alusel on seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule

maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate

kaitse. Kohustustest vabastamise menetlus täidaks seaduse eesmärki ning võimaldaks

vähemalt osalist võlgnevuste rahuldamist tulevikus. Võlgade ümberkujundamine ei ole antud

olukorras võimalik ega efektiivne. Võlgnikul puudub vara, töine sissetulek, prognoositav

maksevõime. Võlgniku käitumises ei ole esinenud tahtlikku või raske hooletuse tõttu

võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamist ega vara raiskamist. Puuduvad asjaolud, mis

välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnikul on küll esinenud

töötuks jäämise perioode, pikem tööpaus oli 2018.a., kuid üldiselt on järjepidevalt olnud

töösuhtes. Sellest hoolimata ei ole suutnud laenusid tagasi maksta. Kohustustest vabastamise

menetlus on mõeldud püsivalt makseraskustes füüsilisele isikule. Käesoleva info põhjal on

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kui võlgnikul avaneb võimalus tööle asuda, on laenude

tagasimaksmine koos kõrvalnõuetega pigem ülejõukäiv, arvestades võlgniku senist

töövaldkonda ning valdkonnapõhist sissetulekut. Alustatud täitemenetlused ei ole olnud

perspektiivikad. Kohustustest vabastamise menetlus võimaldaks tasakaalustada

võlausaldajate ja võlgniku huve. Pankrotiseadus sätestab kohustuse kohustustest vabastamise

menetluse ajal tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis

seda otsida. Võlgnik on osalenud/osaleb Töötukassa kaudu tööturuteenustel (võlanõustamine,

psühholoog) ning soovib tööd leida.

3. 28.04.2026 istungil kuulas kohus võlgniku ära.

4. Usaldusisik palub määrata oma tasuks 10 töötunni eest 600 eurot, millele lisandub käibemaks

144 eurot, kokku 744 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada X.F

pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

6. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot

ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik

on soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.

7. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub oma

kohustuste (23 887,02 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv

maksejõuetus. Võlgnik on ka ise soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Erik Savi ning määrab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja (märgitud resolutsioonis).

Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust,

kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades

asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku

varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus

FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Erik Savil on vajalike erialaste

teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 4.05.2027. Aruanne ning aruande lisad esitada kohtule

eraldi menetlusdokumentidena.

9. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 10 tundi. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 60 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 600 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 744

eurot.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse

alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on

kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul

ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva

seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2

sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS §

183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast

või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi

omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi

tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta

suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks

kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise

halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse

lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5¹ näeb ette vastavalt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Sellest tulenevalt

justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse

riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

13. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku poolt esitatud aruandes väljatoodut, ei ole võimalik

usaldusisiku tasu pankrotivarast rahuldada, mistõttu on põhjendatud anda võlgnikule

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, 600 eurot (10 tundi ehk

20 pooltundi x 33 eurot/pooltund) ning hüvitada usaldusisiku tasu summas 600 eurot, millele

lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 744 eurot riigi vahenditest.

Kohtu selgitused võlgnikule

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud:

1) andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma

viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka

kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes (PankrS § 85).

2) andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1).

Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta

võlgnikku vannet andma.

3) osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see

eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest

osavõtu kohustuse) täitmist.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47):

1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest;

3) mitte varjata saadud tulusid ning vara;

4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest

vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks

ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on

rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik