2-22-16309/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Jõgevakohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

04. mai 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

M.O kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-16309

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: M.O (ik XXX; elukoht XXX-i, 42102 XXX ; e-

post: )

usaldusisik: K.B (ik XXX; OÜ Õigusbüroo Faktootum;

e-post )

võlausaldajad:

1) TF Bank AB (publ.) (rg-kood 556158-1041; e-

post )

2) OMEGA INVEST OÜ (rg-kood 10866568; e-

post )

3) Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post )

4) B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post )

5) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post )

6) Creditstar Estonia AS (rg-kood 11251314; e-

post )

7) Svea Finance AS (rg-kood 11200943; e-post )

Kohtuistung

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.O (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded M.O vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse

täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada M.O kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada K.B usaldusisiku kohustustest M.O kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Rahuldada M.O usaldusisiku K.B M. tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisiku K.B M. tasu suuruseks M.O kohustustest vabastamise

menetluses 198 eurot, millele lisandub käibemaks 47,52 eurot, kokku 245,52

eurot.

6. Usaldusisiku tasu summas 100 eurot maksta välja võlgniku poolt usaldusisikule

loovutatud vara arvel.

7. Ülejäänud osas, s.o summas 145,52 anda M.O-le menetlusabi usaldusisiku tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku K.B M. tasu katteks riigi

vahenditest 145,52 eurot OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096)

arvelduskontole nr EE742200221013804535.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele resolutsiooni punkti 8 osas.

10. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 08.02.2023. a määrusega välja M.O pankroti, algatas M.O

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks K.B M. . Tartu

Maakohtu 02.06.2025 määrusega lõpetati M.O pankrotimenetlus lõpparuande

kinnitamisega ja jätkati võlgniku suhtes 08.02.2023. a algatatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust. K.B jätkas usaldusisikuna M.O kohustustest vabastamise

menetluses. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas 8. veebruariks

kohtule aruande ning tegema võlausaldajatele väljamakseid igal aasta 3. veebruaril.

2. Aruanne on kohtule esitatud 08.02.2026. Aruande kohaselt võlgnik aruandeperioodil

töötanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, ajutise

töövõimetuse hüvitis, peretoetus, elatisabi ja elatis. Võlgnik on pankrotimenetluse

lõpetamise järgselt loovutanud usaldusisikule 1000 eurot, millest usaldusisik on jätnud

enda tasu katteks 100 eurot ning 900 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks.

Võlgnikule kuulub sõiduk Volkswagen Sharan (reg. märk xxxxx, esmase reg.aasta 1998).

3. Usaldusisik esitas 08.02.2026 kohtule koos lõpparuandega taotluse teha otsustus võlgniku

kohustustest vabastamise ning menetluse lõpetamise kohta.

4. 08.02.2026 esitatud tasutaotluse kohaselt kulus usaldusisikul aruandeperioodil

usaldusisiku ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi järgnevalt: suhtlus võlgnikuga,

järelevalve võlgniku laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja võlgnikule

ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine – 30 minutit; võlausaldajatele jaotiste

alusel väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamine ja väljamaksete tegemine – 30

minutit; kohtule aruande koostamine – 2 tundi. Usaldusisik palub füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3

tunni ulatuses määrata tasuks 198 eurot, millele lisandub käibemaks, so 47,52 eurot,

kokku 245,52 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

2. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt

avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

5. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. M.O ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

6.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Aruande kohaselt võlgnik aruandeperioodil töötanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

6.2 FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Aruanne on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud

võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et

võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse

kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Usaldusisik on

teavitanud kohut, et võlgnik on välja vahetanud enda kasutuskõlbmatuks muutunud

sõiduki uue vastu, kuid nimetatud vara on vähese väärtusega ning selle ostmiseks on

võlgnik kasutanud neid rahalisi vahendeid, millele ei ole sundtäitmise korras võimalik

sissenõuet pöörata.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

6.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus,

elatisabi ja elatis. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut, millele ei ole täitemenetluse

seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda

usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on

pankrotimenetluse lõpetamise järgselt loovutanud vabatahtlikult usaldusisikule 1000

eurot, millest usaldusisik on jätnud enda tasu katteks 10%, s.o 100 eurot ning 900

eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille

väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5 FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet.

Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud

oleks.

7. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused.

9. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades

võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt ning tasudes 35,67% II

järgu nõuetest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.

10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS §

47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et M.O tuleb juhindudes FIMS

§ 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

11. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

12. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.O pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M.O pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

13. Kuna kohus lõpetab M.O kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K.B vabastada FIMS

§ 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest M.O kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

14. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik

peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele

kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele

alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu

makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse

alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule

loovutatud varast.

15. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 3 tundi tunnitasuga 66 eurot; kokku 198 eurot.

16. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja

maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 198 eurot lisandub

käibemaks, so 47,52 eurot, kokku 245,52 eurot.

17. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku K.B M. tasuks määrata 198 eurot,

millele lisandub käibemaks, so 47,52 eurot, kokku 245,52 eurot.

18. Usaldusisik on esitanud kohtule ülevaate tema ametialasele kontole võlgniku poolt tehtud

eraldismaksetest perioodil 07.05.2025-08.02.2026. Eraldisi on tehtud kokku summas 1000

eurot ja sellest 900 eurot on usaldusisiku poolt võlausaldajatele välja makstud

03.02.2026.a ja 06.02.2026.a. FIMS § 54 lg 6 näeb ette, et usaldusisiku tasu makstakse

välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid see ei tohi ületada 10%

usaldusisikule loovutatud varast. Usaldusisikule on võlgniku poolt loovutatud 1000 eurot,

seega on selle arvel usaldusisikule tehtav väljamakse 100 eurot. Ülejäänud osas, s.o.

summas 145,52 eurot tuleb kasutada menetlusabi. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule

võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu

kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat ja keskmisest väiksem sissetulek. Kohus

leiab, et M.O-le tuleb anda menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest

summas 145,52 eurot.

19. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi

väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg 2 alusel, millest

teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi

tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne

alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures

arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

20. FIMS § 8 lg 5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest

vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Ülle Raag