3-26-1174/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1174

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.I kinnipidamise

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina

Lõbus

Puudutatud isik – X.I

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.I määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X.I määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määruse

peale.

2. Jätta X.I määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.04.2026

määrus muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ning kohtuasjade numbrid

X-XX-XXXX, Y-YY-YYYY ja F-FF-FFFF tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.I on Ukraina kodanik, kes saabus Eestisse 2019. a-l. Teda on kolmel korral

kriminaalkorras karistatud (Harju Maakohtu 13.03.2023 otsus kriminaalasjas nr X-XX-

XXXX, 13.04.2023 otsus kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY ja 01.02.2024 otsus kriminaalasjas

nr F-FF-FFFF). Harju Maakohtu 17.11.2023 määrusega nr Y-YY-YYYY pöörati täitmisele

13.04.2023 otsusega mõistetud ja osaliselt ära kandmata karistus (2 aastat ja 2 kuud

vangistust). Viru Vanglas viibides esitas X.I 06.08.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. PPA luges 02.07.2025 otsusega nr 12408150005-1 X.I taotluse välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmises seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ja lükkas

selle tagasi; otsustas mitte tunnustada X.I-d täiendava kaitse saajana, kuna on põhjendatud

3-26-1174

alust arvata, et ta võib ohustada avalikku korda (VRKS § 22 lg 3 p 4); piiras alates

viibimisaluse lõppemisest X.I välismaalaste seaduse (VMS) §-st 30914 tulenevat

viibimisõigust VMS § 52 lg 1 p 7 alusel; tegi X.I-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Ukrainasse

ning kohaldas sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks.

3. X.I vabanes vanglast 17.04.2026. PPA pidas ta samal päeval kinni VSS § 15 lg 41

alusel ning taotles Tartu Halduskohtult VSS § 23 lg 1 alusel luba isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tartu Halduskohus rahuldas PPA taotluse 17.04.2026

määrusega nr 3-26-1140 ning andis loa X.I kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks.

4. X.I esitas 19.04.2026 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA pidas ta

20.04.2026 kinni VRKS-i alusel.

5. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 20.04.2026 taotluse anda luba X.I kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, viidates VRKS § 361 lg 2 p-des

4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alustele.

Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks ja arvestades puudutatud isiku põgenemise ohtu. PPA peab

koguma täiendavat päritolumaa infot ja pidama vestluse. Puudutatud isik esitas korduva

rahvusvahelise kaitse taotluse ajal, kui ta oli Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni

peetud. On põhjendatud alus arvata, et ta esitas taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik on korduvalt toime pannud

kuritegusid, väljendanud soovi mitte täita lahkumiskohustust, takistanud menetlusi ja

keeldunud reisidokumendi taotlemisest. Kinnipidamine on vajalik ka avaliku korra kaitse

eesmärgil, arvestades kohtuotsustega tuvastatud korduvaid lähisuhtevägivalla- ja

jälitamisepisoode, mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, lähenemiskeelu rikkumist ja

alkoholi kuritarvitamist. Arvestades puudutatud isiku impulsiivset käitumist, tema soodumust

vägivaldsele käitumisele, alkoholiprobleeme ning oskamatust probleeme lahendada,

eksisteerib reaalne oht, et varasem käitumis- ja tegevusmuster võib korduda.

Esineb VSS § 68 p-s 4 nimetatud põgenemisoht. Isik on toime pannud kuritegusid, mille eest

on talle mõistetud vangistus. Tema eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek ja

distsiplinaarrikkumised avavanglas näitavad suhtumist Eesti riigi seadustesse. Esineb ka VSS

§ 68 p-s 6 nimetatud põgenemisoht. Isik on PPA-le teada andnud ja haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Viru Vanglas viibides keeldus

ta taotlemast reisidokumenti/tagasipöördumise tunnistust. Ta põhjendades seda asjaoluga, et

dokument võimaldaks tema väljasaatmist Ukrainasse, kuhu ta ei ole nõus minema. Ka

17.04.2026 küsitluse käigus ütles isik, et ei taha, et temale kohaldatakse Schengeni

sissesõidukeeldu ja ta saadetakse välja Ukrainasse. PPA järeldab, et isik takistab tahtlikult

lahkumiskohustuse täitmist ja on põhjust arvata, et ta võib põgeneda, vältimaks väljasaatmist

päritoluriiki.

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Isiku

vabastamisel kinnipidamiskeskusest on tõenäoline, et ta hakkab end varjama, et takistada

rahvusvahelise kaitse menetlust ja tema võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse

lõppu. Isik võib lahkuda ebaseaduslikult ka mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku

ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.

6. Kohtuistungil vaidles puudutatud isik taotlusele vastu. Ta selgitas, et soovib minna oma

ema juurde, kes elab ja töötab Eestis. Ta on Eestiga rohkem seotud kui Ukrainaga. Puudutatud

isik soovib minna tööle. Ta on seadusekuulekas, on küll eksinud, kuid on ennast parandanud.

Kinnipidamiseks ei ole põhjust. PPA jäi kohtuistungil kirjalikult esitatud taotluse juurde.

2(5)

3-26-1174

7. Tallinna Halduskohus andis 21.04.2026 määrusega PPA-le loa paigutada puudutatud

isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 21.06.2026 (ilmselge kirjavea kinnipidamise lõppkuupäevas parandas halduskohus

22.04.2026 määrusega).

Kohus nõustus PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik, sest esineb tema

põgenemise oht. Teda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Ta jätkas kuritegude

toimepanemist ka ajal, mil eelnevat karistust ei olnud tingimisi täitmisele pööratud. Kohus on

pööranud talle mõistetud vangistuse täitmisele. Seega on täidetud VRKS § 361 lg 2 p-s 6

nimetatud kinnipidamise alus – kinnipidamine avaliku korra kaitsmise vajaduse tõttu.

Esineb VSS § 68 p-s 6 nimetatud põgenemisoht, kuna puudutatud isik on PPA-le teada

andnud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Viru Vanglas viibides keeldus ta

reisidokumendi/tagasipöördumise tunnistuse taotlemisest põhjendusega, et dokument

võimaldaks tema väljasaatmist Ukrainasse, kuhu ta ei ole nõus minema. 17.04.2026 küsitlusel

ütles isik, et soovi sissesõidukeelu kohaldamist ja Ukrainasse väljasaatmist. Sellest saab

järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

PPA pidas isiku kinni 17.04.2026 tema Eestist väljasaatmise eesmärgil. Seejärel esitas

puudutatud isik 19.04.2026 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, milles taotles mh

väljasaatmise peatamist. Seega on tõenäoline, et 19.04.2026 taotlus on esitatud väljasaatmise

vältimiseks. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne põgenemisohu

vältimiseks. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole siinsel juhul eesmärgipärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X.I palub 27.04.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.04.2026 määrus ning

uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest või

asendada kinnipidamine leebemate järelevalvemeetmetega.

Väljasaatmine on ajutiselt peatatud. Kinnipidamine ei ole enam vajalik väljasaatmise

sundtäitmiseks. Kohus ei ole selgitanud, miks ei saa kohaldada leebemaid

järelevalvemeetmeid. Kohus ei arvestanud, et puudutatud isiku ema elab ja töötab Eestis

seaduslikult. Puudutatud isikul on olemas elukoht. Karistus varasemate kuritegude eest on ära

kantud ja sellele asjaolule tuginemine põgenemisriski hindamisel ei ole põhjendatud.

Puudutatud isik selgitas halduskohtu istungil, et oli vanglas viibides valmis taotlema

reisidokumenti pärast vabastamist. Puudutatud isik ei ole osutanud ametiasutustele füüsilist

vastupanu või end nende eest peitnud. Samuti ei katkestanud ta sidet ametiasutustega. PPA

pole tõendanud, et puudutatud isik plaanib salaja Eestist lahkuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse võib võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. PPA tugines 20.04.2026 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud

kinnipidamise alustele ning VSS § 68 p-des 4 ja 6 nimetatud põgenemisohule.

10. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Samas aitab selle normi

kohaldamine kaasa ka rahvusvahelise kaitse taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.1).

3(5)

3-26-1174

11. Puudutatud isik esitas 19.04.2026 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus

on algusjärgus. PPA-l tuleb selle menetluse raames teha erinevaid menetlustoiminguid, sh

isikut küsitleda, ning selleks peab isik olema PPA-le kättesaadav. PPA-l tuleb sisuliselt

kontrollida, kas isik on toonud korduvas taotluses välja uusi asjaolusid, mis õigustavad temale

rahvusvahelise kaitse andmist (vt VRKS § 24 lg-d 1–3). On usutav, et PPA ei ole veel

jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette nähtud

kuni 6 kuud.

12. VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu

vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni

peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (vt täpsemalt nt

Riigikohtu 24.03.2025 määrus nr 3-24-951, p 12).

13. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid PPA lükkas selle 02.07.2025

otsusega nr 12408150005-1 (dtl 58–74) tagasi. Puudutatud isik esitas korduva rahvusvahelise

kaitse taotluse 19.04.2026 pärast seda, kui PPA oli ta 17.04.2026 VSS § 15 lg 41 alusel kinni

pidanud väljasaatmise korraldamiseks (vt kinnipidamise protokoll; dtl 32–33) ning selgitanud,

et 02.07.2025 otsuse alusel saadetakse ta Eestist välja Ukrainasse (vt küsitluse protokoll; dtl

13–15). Kuna PPA pidas puudutatud isiku kinni väljasaatmise korraldamiseks, on tõenäoline,

et isik esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et väljasaatmine nurjata ning

jääda Eestisse vähemalt taotluse menetluse ajaks.

14. Kinnipidamiseks peab esinema ka põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta

Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemise oht

(vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5).

15. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et siinsel juhul esineb VSS § 68 p-dest

4 ja 6 tulenev põgenemise oht, sest puudutatud isik on korduvalt toime pannud tahtlikke

kuritegusid ning tema käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Puudutatud isik on Harju Maakohtu 11.01.2023 otsusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, 13.04.2023 otsusega kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY ja

01.02.2024 otsusega kriminaalasjas nr F-FF-FFFF süüdi mõistetud erinevate kuritegude

toimepanemise eest (teise inimese tervise kahjustamine; valu tekitav kehaline väärkohtlemine,

mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt; ähvardamine; mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimine; ahistav jälitamine; lähenemiskeelu korduv rikkumine). Puudutatud isikut on

karistatud vangistusega. Puudutatud isik avaldas PPA-le, et ei nõustu enda väljasaatmisega

Ukrainasse ning võib Eestist lahkuda vabatahtlikult ja jätkata oma eluga mujal, välja arvatud

Ukrainas (PPA 17.04.2026 küsitluse protokoll, lk 2–3; dtl 14–15). Ringkonnakohtu hinnangul

on puudutatud isik sellega väljendanud, et ei soovi minna tagasi Ukrainasse. Isiku hoiakust ja

käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Lisaks näitab isiku

varasem käitumine, et vabaduses ei oleks ta PPA-le menetlustoimingute tegemiseks

tõenäoliselt kättesaadav. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduse meetmed

olnud tulemuslikud ning isik jättis käitumiskontrolli ajaks temale pandud nõuded täitmata (vt

Harju Maakohtu 17.11.2023 otsus kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY; dtl 42–48). Seega on

usutav, et leebemate meetmete kohaldamisel ei ole puudutatud isik ametnikele kättesaadav.

Põgenemisoht hõlmab ka riigisiseselt menetlusest kõrvalehoidmist, mitte üksnes lahkumist

mõnda teise riiki.

16. Kokkuvõttes on puudutatud isiku varasemat käitumist ja hoiakuid arvestades

põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamisel ei jääks ta Eestisse ootama

ära korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse tulemust, vaid liiguks edasi mõnda teise

Schengeni riiki, et vältida päritoluriiki tagasisaatmist. Samuti võib isik hakata

4(5)

3-26-1174

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, sh eirata järelevalvemeetmeid. Seetõttu on

õigustatud puudutatud isiku kinnipidamine, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise

kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, aga ka selleks, et

korduva taotluse läbi vaatamata jätmise või tagasilükkamise korral oleks puudutatud isik

võimalik riigist välja saata.

17. Põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks

(vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). VRKS § 29 lg-s 1 loetletud

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et puudutatud isik järgib PPA seatavaid

kohustusi, kuid eespool tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 21.06.2026 pidada

ebaproportsionaalseks. Isik ei ole esitanud ka väiteid, mis annaks alust pidada tema

kinnipidamist vastuolus olevaks turvalisuse või tervise kaalutlustega.

18. Kuna isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, puudub

vajadus kontrollida, kas kinnipidamine oleks põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel.

19. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 21.04.2026 määrus

muutmata.

20. Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta,

tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja temaga seotud kohtuasjade numbrid

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)