2-26-8191/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-8191

Kohtuasi

U.R-i hagi O.A ’e vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja U.R (isikukood XXX)

Kostja O.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata U.R-i hagi O.A ’e vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud U.R-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. U.R (hageja) esitas 11.04.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse O.A ’e (kostja) vastu

elatise väljamõistmiseks.

1 (3)

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada

kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

3. Esmalt selgitab kohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Lapse hooldusõiguslik vanem on PKS § 120 lg 1 esimese lause järgi lapse seaduslik esindaja,

sh ei välista ühine hooldusõigus PKS § 120 lg 4 järgi last kasvatava vanema õigust esitada

teise vanema vastu lapsele elatise saamiseks hagi. Seega on elatise asjas hagejaks alaealine

laps, keda esindab kohtumenetluses lapse piiratud teovõime tõttu TsMS § 202 lg 2 ja § 217 lg

3 järgi seadusliku esindajana üldjuhul tema hooldusõiguslik vanem (vt Riigikohtu 3. juuni

2015 otsus asjas nr, p 13).

Eeltoodust tulenevalt saab hagejaks olla alaealine laps, keda esindab tema hooldusõiguslik

vanem. Praegusel juhul on hagis hagejaks märgitud lapse ema. Seega on elatise nõue esitatud

selleks mitteõigustatud isiku poolt. Seetõttu esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagi

menetlusse võtmata jätmiseks, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

4. Lisaks selgitab kohus, et TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust

menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldus peab

vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340,

363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks

menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus)

ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1

järgi ka menetletakse.

Hageja on hagis esitanud tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku jaanuar 2026 kuni aprill

2026 eest summas 1223,84 eurot. Arvestades, et hagi esitati kohtule 11.04.2026, tuleb elatise

nõuet ajavahemiku enne nimetatud kuupäeva käsitada tagasiulatuva elatise nõudena.

Seadusest tulenevalt eeldab sellise nõude menetlemine, et hagiavalduses on selgelt ja

ühemõtteliselt määratletud, millise konkreetse perioodi eest tagasiulatuvat elatist nõutakse.

Käesoleval juhul ei ole hagis kuupäevaliselt selgelt piiritlenud tagasiulatuva elatisenõude

algus- ja lõppkuupäevi ega selgitatud piisavalt, kuidas on nõutav summa ajaliselt kujunenud.

Sellest tulenevalt on tagasiulatuv elatisenõue ebaselge ning ei vasta TsMS § 363 lg 1 p-des 1

ja 2 sätestatule. Selline ebaselgus takistab kohtul nõude sisulist läbivaatamist.

2 (3)

Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus, milles on välja toodud

õige hageja andmed, selged nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud. Kohus märgib, et hageja

võib hagiavalduse nõuetekohaseks koostamiseks kasutada kohtute veebilehel kättesaadavat

hagi.

5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et

hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)