2-26-1551/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-1551

Tsiviilasi

Vana madrus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Vana madrus OÜ

(registrikood

17193523; asukoht XXX-i , 92233, XXX), seaduslik

esindaja W.P;

ajutine pankrotihaldur M.K

(isikukood XXX,

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, telefon 684 4400, 52 55

757, e-post ).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Vana madrus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Vana madrus OÜ kahe kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates.

3. Vabastada M.K Vana madrus OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Vana

madrus OÜ kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Vana madrus OÜ dokumentide hoidjaks W.P ( , e-post ).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri M.K tasuks 1184,94 eurot (sh käibemaks).

6.1. Anda Vana madrus OÜ-le menetlusabi ajutise halduri tasu 886 euro ja sellele

lisanduva käibemaksu 212,64 euro, kokku 1098,64 euro hüvitamiseks ning

hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvelt.

6.2. Ajutise halduri tasu 69,60 eurot, millele lisandub käibemaks 16,70, kokku 86,30

mõista välja võlgnikult.

6.3. Ajutise halduri tasu kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (registrikood

11028941, KMKR EE101452094, arvelduskonto nr EE622200221037157598

Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Toimetada määrus kätte ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel edastada

Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. Vana madrus OÜ (avaldaja) esitas kohtule 21.01.2026 Harju Maakohtule võlgniku

pankrotiavalduse. Harju Maakohus edastas 22.01.2026 määrusega avalduse kohtualluvuse alusel

lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Tartu Maakohus jättis 28.01.2026 määrusega avalduse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja.

Avaldaja esitas 02.02.2026 avalduse täienduse.

Avalduse kohaselt on Vana madrus OÜ püsivalt maksejõetu. Maksevõimetuse tekke põhjuseks on

majanduslangusest põhjustatud käibe langus samaaegselt kulude kasvuga ning lõplikuks osutus

üürilepingute lõppemise tagajärjel ettevõtte poolt peetud kohvikute sulgemine ning sellega seonduv

müügikäibe kaotus. Vana Madrus OÜ on ajatanud maksuvõlgnevused novembris ja detsembris

2025 ja juhatuse liige on andnud ettevõttele laenu kohustuste katmiseks, kuid kulud ületasid tulusid

ning kehtiva maksukoormuse juures ei osutunud tegevus jätkusuutlikuks. Ettevõte majandas Kõpu

tuletorni kohvikut, Ristna tuletorni kohvikut ja Jägala-Joa infopunkt-kohvikut. Suvisel tipphooajal

töötas ettevõttes 15 töötajat. Hetkel on töölepingud lõpetamata raamatupidaja ja tegevjuhiga.

Kohvikud koos sisustusega olid üürilepingutega kasutuses. 20.11.2025 lõppesid tuletornide

kohvikute üürilepingud ning 30.12.2025 lõppes Jägala-Joa kohviku üürileping. Ettevõtte ei omanud

sõidukeid ja kinnisvara. Vana madrus OÜ arveldusarved on LHV Pangas (jääk 0,14 eurot) ja

Swedbankis (jääk 1,69 eurot). Ettevõtte majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud. Ettevõttel

varad puuduvad. Allesjäänud väheväärtuslik kaup riknes ja ületas müügitähtaja, mistõttu utiliseeriti.

Viimane müügitehing tehti 31.12.2025 kõlbliku kauba jäägi müügiga Jõelähtme vallavalitsusele

summas 2762 eurot. Kohustusi on ettevõttel vähemalt 18 126,40 eurot. Võlgniku kohustused

ületavad võlgniku vara, mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus nimetas 06.02.2026 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks M.K (ajutine haldur),

peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate

andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 26 827,96 eurot. Aruande kohaselt on

võlgnik asutatud 10.03.2025 ning lõpetas tegevuse juba samal majandusaastal, mistõttu puuduvad

andmed finantsanalüüsi läbiviimiseks, et võrrelda erinevate majandusaastate finantsnäitajaid.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku viimane müügitehing tehti 31.12.2025 kõlbliku

kaubajäägi müügiga Jõelähtme vallavalitsusele summas 2762 eurot. Puuduvad andmed, et tehing

oleks tehtud alla turuväärtuse ning kahjustaks võlausaldajate või võlgniku huve. Võlgniku

laenudega seotud tehingute puhul on tegemist võlgniku lähikondsetega PankrS § 117 mõistes:

Tortuga Recruitment OÜ osanik ja juhatuse liige on W.P, K. K. on olnud selle ajal võlgniku osanik

ja Palmiste OÜ on olnud samuti sel perioodil võlgniku osanik. Ajutine pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et eeltoodud tehingutega oleks kahjustatud võlausaldajate või võlgnike huve. Võlgniku

raamatupidaja oli M. K. , kellega on tööleping ülesöeldud 13.02.2026 tulenevalt TLS § 89 lg 2 p 1.

Töötajatega on töölepingud lõpetatud 13.02.2026. Võlgniku majandustegevus on lõpetatud.

20.11.2025 lõppesid tuletornide kohvikute üürilepingud ning 30.12.2025 lõppes Jägala-Joa kohviku

üürileping. Tulenevalt eeltoodust ei näe ajutine pankrotihaldur võimalusi võlgniku

majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik

püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Püsiv maksejõuetus sai selgeks

2026 jaanuaris. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul ebaõnnestunud

äriplaan ning suutmatus äriplaani kohandada ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, seega muu

asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Rasket juhtimisviga või pankrotikuritegu haldur ei tuvastanud.

Võlgnik majandas Kõpu tuletorni kohvikut, Ristna tuletorni kohvikut ja Jägala-Joa infopunkt-

kohvikut. Kohvikud koos sisustusega olid üürilepingutega kasutuses. Võlgniku majandustegevuses

ületasid kulud tulusid ning kokkuvõttes äriplaan ebaõnnestus. Võlgniku hinnangul oli põhjuseks

Eesi üldisest majanduslangusest tingitud inimeste ostujõu vähenemine, mistõttu võlgnik ei

saavutanud loodetud müügitulu. Võlgnik on ajatanud maksuvõlgnevused novembris ja detsembris

2025 ning juhatuse liige on andnud ettevõttele laenu kohustuste katmiseks. Võlgnik on ka uurinud

võimalusi teiste kohvikupindade üürimiseks Tallinnas Lasnamäe piirkonnas, kuid üüripind osutus

liiga kalliks ning võlgnik otsustas lõpetada majandustegevuse.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2083,20 eurot (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 06.03.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas 06.03.2026

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 29.04.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 30.03.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

29.04.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

11. Ajutine haldur esitas 06.03.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

aastal 2025 on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1680 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku

2083,20 eurot. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi (tunnitasu 120 eurot). Arvestades

pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema

kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

13. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja

maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb.

14. Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast

tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja

ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide

eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud

tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib

hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud

ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada

riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul pankrotivara puudub, leiab kohus, et ajutise halduri tasu

hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot kuni 01.04.2026, millele

lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Samas ületab praegusel juhul ajutise

halduri tasu TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (ajutine haldur on arvestanud tunnitasuna 120

eurot, mitte 66 eurot).

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 13,42 tundi (886 ÷ 66) hüvitada riigi

vahenditest (886 eurot) (13,42 × 66) ning tasu ülejäänud tööaja 0,58 tunni (14 - 13,42) eest mõista

välja võlgnikult (69,60 eurot) (0,58 × 120), s.o kokku 955,60 eurot. Summadele lisandub käibemaks

24%, kokku 1184,94 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik