2-23-9870/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

05.05.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9870

Kohtuasi

A.H hagi J.N-i, I.K ja W.K vastu üle kinnisasja piiri

kinnisasjale rajatud tee kõrvaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

J.N-i, I.K ja W.K 29.10.2025 apellatsioonkaebus

(täiendatud 29.10.2025)

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Kompromissi kinnitamine

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): A.H

(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott

Saame

Kostjad (apellatsioonimenetluses apellandid): J.N

(isikukood XXX), I.K (isikukood XXX) ja W.K

(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Marko Paabumets

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 30.04.2026

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A.H (edaspidi ka hageja), J.N-i, I.K ja W.K (edaspidi ka kostjad) vahel

sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostjad kohustuvad solidaarselt tasuma hagejale 5000 eurot alates kompromissi

kinnitava määruse jõustumisest 10 päeva jooksul.

1.2. Pooled on jõudnud kokkuleppele, et peale seda, kui punktis 1.1 märgitud hüvitis

on tasutud, siis kohustub hageja tegema koostööd kostjatega eesmärgiga, et kostjad

saavutaksid Peetre ja Tammiku kinnistute vahelise piiri muutmise selliselt, et ca 570

m2 suurune Peetre kinnistule üle ehitatud tee osa läheb Tammiku kinnistu koosseisu.

Kostjatel on kohustus teha parimaid jõupingutusi eelnimetatud eesmärgi

saavutamiseks.

1.3.Pooled lepivad kokku, et punktist 1.2 tulenevad kulutused (maakorralduslikud

kulud, riigilõivud ja muu taoline) seoses kinnistute suuruse muutmisega jäävad

kostjate kanda.

1.4.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.09.2025 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-9870

menetlus.

3. Tagastada kostjatele apellatsioonimenetluses pool tasutud riigilõivust, so 210 eurot,

tagastamine toimub EKAST AS arvelduskontole nr EE061010052028117007.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale saab Riigikohtule määruskaebuse esitada kahe tööpäeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. A.H (hageja) esitas 11.07.2023 Harju Maakohtule J.N-i (kostja I), I.K (kostja II) ja W.K

(kostja II) (koos kostjad) vastu üle piiri ehitatud ehitise kõrvaldamiseks. Menetluskulud palus

hageja jätta solidaarselt kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Rapla vallas Kuku külas asuv Peetre kinnistu

(registriosa nr 1080437). Kostjatele kuulub Rapla vallas Kuku külas asuv Soosalu maja

kinnistu (registriosa nr 343837). Kostjatele I ja II kuulub ühisomanikena ¾ kinnistust, kostjale

III ¼ kinnistust. Peetre kinnistu ja Soosalu maja kinnistu on naaberkinnistud.

2022. a oktoobris hakkasid kostjad rajama kinnistute vahelisele piirile uut teeosa, mis läks üle

hageja kinnistu piiri. Esialgu oli tegemist mullavalliga, mis asus üle kinnistu piiri. Hageja

palus kirjas mullavall likvideerida. Kostjad jätkasid tee-ehitusega, mullavallidest hakkas

kujunema tee, mis märkimisväärses osas paiknes hageja kinnistul. 13.11.2022 saatis hageja

kostjatele selgesõnalise keelu Peetre kinnistule ehitamiseks ja nõudis üle ehitatud teeosade

viivitamatut eemaldamist. Kostjad jätkasid hoolimata keelust tee ehitamist Peetre kinnistule.

Seega oli hageja keelu ja üleehitatud osa kõrvaldamise nõude esitanud tee rajamise

algusfaasis, kui kostjatel oleks veel olnud võimalik tee-ehitus peatada ja üleehitatud osas

väikeste kuludega kõrvaldada. 12.05.2023 saatis hageja kostjatele veel ühe nõude üle kinnistu

piiri ehitatud uue teeosa eemaldamiseks ja hoiatas, et kui kostjad üleehitatud osa ei kõrvalda,

pöördub hageja kohtusse.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

3.Harju Maakohus rahuldas hagi, jaotas menetluskulud.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles paluvad hagi jätta täies

ulatuses rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5.Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas hagejat sellele vastama.

Hageja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda.

6.Ringkonnakohus määras asjas kohtuistungi. Pooled saavutasid kohtuistungi käigus peetud

läbirääkimiste tulemusena ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille esitasid kinnitamiseks

ringkonnakohtule. Pooled avaldasid, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on

nendele teada. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist.

Pooled vähendasid edasikaebeõiguse tähtaega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostjate vahel sõlmitud kompromiss tuleb

kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu osas tühistada,

tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

8.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

9.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus

tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse

lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või

lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud

avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

10.Hageja ja kostjad on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Hageja ja kostjad on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele

teada.

11.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses

sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu

hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.

12.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle,

menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

13.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

14.Kostjad on taotlenud käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

pooles ulatuses tagastamist. Ringkonnakohus rahuldab kostjate taotluse.

15.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled vähendasid

kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt)