2-26-9174/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 4. mai 2026

Tsiviilasja number

2-26-9174

Tsiviilasi

Q.Z hagi Q.Q vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Q.Z (isikukood XXX, elukoht XXX),

seaduslik esindaja G.O (ema)

Kostja Q.Q (isikukood XXX, registreeritud

elukoht XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q.Z-i 23.04.2026 hagi Q.Q vastu elatise saamiseks menetlusse võtmata, sest

Q.Q ei ole rahvastikuregistri järgi Q.Z-i isa.

2. Jätta menetluskulud Q.Z-i

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte G.O-le .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada

kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 järgi 15 päeva alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.Z-i (hageja) esitas 23.04.2026 hagi Q.Q (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja G.O (ema) ühine laps. Hageja palub välja

mõista elatise alates 17.02.2026. Elatist on vaja nõuda kohtu kaudu, kuna lapse isa ei

pidanud kinni kohtuvälisest kokkuleppest.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus otsustab TsMS § 372 lg 1 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest

keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja

jooksul. Kohus otsustab hagi menetlusse võtmise määrusega.

3. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt keelduda,

sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Kostja ei ole õiguslikult hageja isa.

Kohus selgitab, et elatisenõue eeldab, et põlvnemine kostjast on seaduses sätestatud korras

kindlaks tehtud. Põlvnemissuhte olemasolu saab kontrollida rahvastikuregistri kande järgi.

Rahvastikuregistri andmetest ei nähtu, et kostja oleks hageja isa, seega ei ole elatisehagi

esitatud kujul võimalik rahuldada.

4. Kohus selgitab, et kui hageja soovib saada kostjalt elatist, on tal võimalik esitada uus

hagi, kus lisaks elatise allkirjastatud blanketile sisaldub ka nõue, milles on palutud

tuvastada, et kostja on hageja isa. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused

tulenevad PKS § 82 järgi laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud

korras. Lapse isa on PKS § 84 lg 1 kohaselt mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga

abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Abiks võivad

olla järgmised selgitused: https://www.juristaitab.ee/et/kuidas-toimub-lapse-isaduse-

tuvastamine.

Isaduse tuvastab PKS § 94 lg-te 1 ja 2 järgi kohus, kui ühtki meest lapse isana kindlaks

tehtud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps

põlvneb sellest mehest. Kohus võib selleks määrata DNA ekspertiisi. PKS § 95 kohaselt

isaduse tuvastamise otsustab kohus ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

5. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt hagi menetlusse

võtmisest keelduda. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ning see ei ole olnud TsMS § 372 lg 6

kohaselt kohtu menetluses. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 kohaselt menetluskulud hageja

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin