1-25-2041/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1-25-2041

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Terviktekst

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. mail 2026, Rakvere linnas

Kohtunik

Kadri Väling

Rahvakohtunikud

Merle Põesaste, Kaoke Kärdi

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Kohtuasi

1-25-2041 (24259051026)

Oleg Persidski süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1, 5,

§ 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi,

üldmenetluses

Prokurör

Marge Voogma

Süüdistatav

Oleg Persidski

isikukood 35910135230, Eesti Vabariigi kodanik,

keskharidus, emakeel eesti keel, viibimiskoht Viru

Vangla, pensionär, 2 kehtivat väärteokaristust, 2

kehtivat kriminaalkaristust:

1) 02.10.2015 Harju Maakohtu (26.11.2015

Tallinna Ringkonnakohtu) otsusega nr 1-15-4793

KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi 9 aastat vangistust,

KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 8 aastat 11 kuud 28

päeva vangistust;

2) 16.05.2017 Harju Maakohtu otsusega nr 1-

17-4269 KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi 1 aasta

vangistust, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1

kohaldamisega

kohtuotsuste

kogumis

liitkaristuseks 8 aastat 11 kuud 28 päeva

vangistust. Viru Maakohtu 25.08.2023 määrusega

vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega 12.09.2023, karistus täidetud 11.03.2024.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 26.11.2024,

Viru Maakohtu 28.11.2024, 22.01.2025 ja

12.03.2025 määrustega kohaldatud ja pikendatud

tõkendit – vahistamine kuni 26.04.2025. Kohtu järgi

vahi all alates 16.04.2025

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil (riigi õigusabi)

Kohtuistungite toimumise aeg

21.08.2025, 22.08.2025, 26.11.2025

1-25-2041

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 310, 311, 312, 313 ja 315,

maakohus

otsustas:

1. Tunnistada Oleg Persidski süüdi KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi ja mõista talle

karistuseks 18 aastat vangistust.

2. Tunnistada Oleg Persidski süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks

4 aastat vangistust.

3. Tunnistada Oleg Persidski süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista talle

karistuseks 4 aastat vangistust.

4. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga

ning mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 18 aastat vangistust.

5. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju

Maakohtu 16.05.2017 otsusega kohtuasjas nr 1-17-4269 mõistetud karistuse

kandmata osa, s.o 5 kuud 26 päeva võrra ning mõista Oleg Persidskile

liitkaristuseks 18 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes

karistuse kandmise alguseks Oleg Persidski kahtlustatavana kinnipidamise

kuupäev, s.o 26.11.2024.

7. Oleg Persidski suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, jätta muutmata ja tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

8. Kannatanu L H tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada ja mõista VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Oleg Persidskilt L H (isikukood XXX) kasuks välja 11 880

eurot, mis tuleb kanda kannatanu L H arveldusarvele nr XXXX (AS SEB Pank).

9. Kannatanu T T tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada osaliselt ja mõista VÕS

§ 1043 ja § 1045 lg 1 p 1, 5 Oleg Persidskilt T T (isikukood XXX) kasuks välja

2596,93 eurot, mis tuleb kanda kannatanu T T arveldusarvele nr XXXX (Swedbank

AS).

10. Kannatanu T T tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada osaliselt ja mõista

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel Oleg Persidskilt T T (isikukood XXX) kasuks

välja 15 000 eurot, mis tuleb kanda kannatanu T T arveldusarvele nr XXXX

(Swedbank AS).

11. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõista Oleg Persidskilt

Eesti Vabariigi kasuks välja:

-

sundraha 2365 eurot;

-

kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 1171,20 eurot ning kohtumenetluses

summas 3511,68 eurot, s.o kokku 4682,88 eurot;

-

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 15 037,29 eurot;

s.o kokku menetluskulud 22 085,17 eurot.

12. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Oleg Persidskil tasuda menetluskulud summas

22085,17 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb

tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank EE351010052031000004,

Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV

1-25-2041

Pank

EE957700771001523585.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

99926700008196 ning selgitus: „Oleg Persidski, 1-25-2041, kriminaalmenetluse kulud.“

Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele

kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuasja materjalide juurde elektroonilised

andmekandjad, s.o kaheksa CD-R plaati ja kümme DVD-R plaati.

14. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada (kustutada) pärast kohtuotsuse jõustumist

mobiiltelefoni Samsung Galaxy J4+ koopiafail, raportfail ja andmestik ning

jäädvustatud fotod, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.

15. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada sündmuskoha vaatlusel 26.11.2024 Xxxx

prügimahutist avastatud töökindad (pakend nr F190043997), mis asuvad

üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx kohaselt hoiul Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.

16. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel paberilehed, mis

avastati pakendi turvakleebisega F190043996 (pakend nr 1) seest ning on antud

üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx kohaselt hoiule Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlasse.

17. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 14.01.2025 koostatud

üleandmise-vastuvõtmise aktis nr xxxx märgitud ja aadressilt Xxxx võetud

puuteproovid (pakendid nr 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5) ning üleandmise-vastuvõtmise aktis

nr xxxx märgitud ja aadressilt Xxxx võetud puuteproovid (pakendid nr 1.4, 1.5, 1.6,

1.7, 1.8, 1.10, 1.11, 3, 4, 5, 7, 6.4, 6.5, 6.10, 6.11, 6.12, 8.1, 8.2), süüdistatavalt ja

tunnistajalt võetud kaape- ja süljeproovid (pakendid nr 1, 1T, 1TS), telefonilt

võetud puuteproovid (pakendid nr 2, 3, 4, 5, 6) ning tõmmiskile kaart puitkiuga

(pakend nr 4), süüdistatava riietelt võetud puuteproovid (pakendid nr 3, 2, 3, 1, 2,

6), mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.

18. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel A T T pärijatele

kohtuotsuse jõustumisel telefon „Samsung“ musta värvi (pakend nr 8), telefoni

kaaned (pakend nr 7), mis asuvad üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx kohaselt

hoiul Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.

19. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS 126 lg 3 p 4 hävitada sündmuskoha

vaatlusel Xxxx ära võetud kirves (pakend nr 2), mis asub üleandmise-vastuvõtmise

akti nr xxxx kohaselt hoiul Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas.

20. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada sündmuskoha vaatlusel Xxxx ära võetud kirved

(pakendid nr 1, 6), mis asuvad üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx kohaselt hoiul

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.

21. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Oleg Persidskile

temalt kinnipidamisel 26.11.2024 ära võetud halli värvi villane kampsun (pakk nr

4), musta värvi mantel (pakend nr 5) ja jalatsid (pakend nr 7); 26.11.2024 Xxxx ära

võetud musta värvi „Italian Style“ õlakott (pakend nr 3), küünlajalad, pissiva poisi

kuju, sõlg, Lenini kujutisega medal ja ehe (pakend nr F190043990), soojapesu särk

(pakend nr F190043992), musta ja rohelist värvi seljakott (pakend nr F190043994),

kameeleoni värvi nuga (pakend nr F190043995), musta värvi väiksem õlakott „Star

1-25-2041

Dragon“ (pakend nr 1), talvekinnas (pakend nr 2), teksapüksid ja tulemasin

(pakend nr F190043997), mis asuvad üleandmise-vastuvõtmise aktide nr xxxx ja nr

xxxx kohaselt hoiul Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

1. Oleg Persidskit süüdistatakse selles, et tema 23.11.2024 kella 13.50 paiku tungis võõra

vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil kirvega välisukse lõhkumise teel sisse XXXas

Xxxx asuvasse A T T-le kuuluvasse elumajja ning maja esikus tungis kallale A T T-le, nõudis

kannatanult rahakotti ning kui kannatanu keeldus rahakotti andmast, lõi tahtlikult ja korduvalt

lühikese aja jooksul enne surma saabumist ja suremisprotsessi käigus kirvega A T T-le pea- ja

näopiirkonda, samuti rindkere piirkonda ning vajutas selili lamava kannatanu rindkere

eespinnale, põhjustades A T T-le piinavalt suurt valu ja kannatusi ning tekitades järgnevad

kehavigastused: peapiirkonnas 4 raiehaava otsmikul, millega kaasusid koljulae-põhimiku

killunenud murrud, suuraju mõlema otsmikusagara osaline purustus ja 5 põrutus-rebimishaava

otsmikul ning juustega kaetud peanahal; põrutus- rebimishaavad paremal pool näol ja keelel,

verevalum suuesikus, nahaalused verevalumid mõlemal pool silmalaugudel ja paremal pool

lõuatsil; kehatüvel rinnakukeha murd, mõlemapoolsed nihkega ja nihketa roiete hulgimurrud

erinevatel anatoomilistel joontel verevalumitega murde ümbritsevates pehmetes kudedes,

nahamarrastus rindkere eespinnal rinnaku kohal; mõlemal ülajäsemel nahaalused verevalumid

ja nahamarrastused õlaliigestel, paremal õla- ja mõlemal küünarvartel, paremal labakäel ja

mõlemal pool sõrmedel; vasakul alajäsemel värske nahakriimustus vasakul reiel ja

nahamarrastused vasaku põlveliigese välisküljel. Oleg Persidski tekitas A T T-le korduvalt

kirvega pähe lüües tahtlikult ja põhjendamatult eriliselt jõhkrad, tema nägu ja pead

moonutavad vigastused, millised põhjustasid A T T surma - kolju hulgikillunenud murdude

ja peaaju vigastustega raiehaavad ning võttis majast kaasa A T T-le kuuluva mobiiltelefoni

Samsung Galaxy J4+ väärtusega 100 eurot ning musta värvi nahast rahakoti koos eeluurimisel

tuvastamata koguses sularaha ning Swedbank ja Coop pank pangakaartide ning ID-kaardiga

koguväärtusega mitte vähem kui 50 eurot.

Seega Oleg Persidski, lüües kannatanut tahtlikult ja korduvalt kirvega pea- ja

näopiirkonda, milles avaldub tema teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus A T T elu

suhtes ning mis põhjustas kannatanule piinavalt suurt füüsilist ja psüühilist valu ning

põhjustas tema surma, s.o. tappes teise inimese julmal ja piinaval viisil ning seoses

röövimisega ja omakasu motiivil, pani toime KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse Oleg Persidskit selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu

02.10.2015 ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26.11.2015 otsusega nr 1-15-

4793 karistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi (kasutas võõra vallasasja äravõtmiseks

psüühilist ja füüsilist vägivalda), seega omades kehtivat kriminaalkaristust teise inimese

kehalise väärkohtlemise eest, lõi 11.08.2024 kella 18.00 paiku Xxxx, XXX asuva kortermaja

1-25-2041

korteri nr xxxx elutoas teleskoopnuia sarnase esemega korduvalt diivanil lamavat J KL-i

peapiirkonda ning surus oma pöidlad kannatanu mõlemasse silma, mille tagajärjel põhjustas

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o hematoom vasaku silma piirkonnas ja

pehmekoe turse; vasaku silma skleera punetus; turse vasaku sarna, põse, kõrva ja lõualuude

piirkonnas; pealael ca 1cm pikkune põrutushaav ning kaks ca 0,5 cm pikkust haava, mille

ümber muhud.

Seega Oleg Persidski isikuna, keda on teise inimese kehalise väärkohtlemisega seotud

kuriteo eest varem karistatud, kahjustades oma tegevusega korduvalt teise inimese

tervist ning tekitades tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Lisaks süüdistatakse Oleg Persidskit selles, et tema, olles varasemalt karistatud Harju

Maakohtu TL-i kohtumaja 16.05.2017 kohtuotsusega nr 1-17-4269 KarS § 209 lg 2 p 1, 4

järgi; Harju Maakohtu TL-i kohtumaja 02.10.2015 kohtuotsusega nr 1-15-4793 KarS § 200 lg

2 p 4, 8, 9 järgi (vabastati vangistusest tingimise enne tähtaega 12.09.2023) ja 30.04.2024

PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna poolt KarS § 218 lg 1 järgi ning seega

varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toime paneva isikuna, kelle jaoks on kujunenud

vargused harjumuspäraseks eluviisiks, võttis tahtlikult ära võõraid vallasasju ebaseadusliku

omastamise eesmärgil alljärgnevalt:

-

15.02.2024 kella 02.50 paiku tungis akna lõhkumise teel sisse Xxxx asuvasse L H-le

kuuluvasse eramajja ning võttis sealt tahtlikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil L H-le

kuuluvad esemed: 50 erinevat eset lauahõbedat (noad, kahvlid, lusikad,

serveerimistarvikud) koguväärtusega 5000 eurot, viis erinevat peekrit/toosi koguväärtusega

300 eurot, hõbedast suhkrutoosi väärtusega 200 eurot, käsitööna valmistatud kuldsõrmuse

väärtusega 1000 eurot, kaks tsaariaegset 10-rublast kuldmünti koguväärtusega 3000 eurot,

kullast EW aegse uuri ümbrise väärtusega 1500 eurot, euro münte koguväärtuses 30 eurot,

kolm käekella koguväärtusega 100 eurot, metallrihmaga käekella väärtusega 50 eurot,

kullast käekella kullast rihmaga väärtusega 1000 eurot; erinevaid medaljone ja EV90 10-

kroonise hõbedast meenemündi koguväärtusega 200 eurot, pronksist laua garnituuri ning

üle kullatud tindipoti koos aluse ja poisikese kujuga koguväärtusega 2000 eurot, kaks

nõukogudeaegset fotoaparaati koguväärtusega 400 eurot, hambakulda kolme hamba jagu

koguväärtusega 400 eurot, meeste mansetinööpe koguväärtusega 100 eurot, kaelaketi koos

ristiga väärtusega 100 eurot, meeste suitsukvartskiviga sõrmuse väärtusega 200 eurot ning

erinevate välisriikide münte koguväärtuses 300 eurot, tekitades L H-le vargusega kahju

kokku summas 15 880 eurot.

-

Ajavahemikul 15.09.2024 kuni 23.09.2024 tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse Xxxx E

L-ile kuuluvasse suvemajana kasutuses olevasse Xxxx tallu ning võttis sealt tahtlikult

ebaseadusliku omastamise eesmärgil E L-ile kuuluva maniküürikarbi maksumusega 150

eurot.

-

Ajavahemikul 19.10.2024 kuni 23.10.2024 kella 09.00-ni tungis aknaklaasi lõhkumise teel

sisse Xxxx asuvasse T T T kuuluvasse suvilasse ning võttis sealt tahtlikult ebaseadusliku

omastamise eesmärgil L F-ile kuuluvad esemed: musta värvi väärtusetu spordikoti,

rohelises karbis söögiriistad (6 nuga ja 6 kahvlit valgete otsadega) maksumusega 10 eurot,

punases karbis söögiriistad (6 nuga ja 6 kahvlit valgete otsadega) maksumusega 10 eurot,

tumesinist värvi reisikohvri maksumusega 10 eurot, sinist värvi klaasist suhkrutoosi, millel

metallist musta värvi nupuga kaas maksumusega 10 eurot, puidust kulbi maksumusega 10

eurot, puupakust küünalaluse/vaasi maksumusega 10 eurot, klaasist karahvini korgiga

maksumusega 10 eurot, pruuni värvi vutlari, mille sees läbipaistvast klaasist klaas, mille

sees keeduspiraal maksumusega 10 eurot, joogisarve maksumusega 10 eurot, alusel sarved

1-25-2041

maksumusega 25 eurot, musta värvi kaminakella maksumusega 30 eurot, 2 tk nahast kotti

kogumaksumusega 20 eurot, läbipaistvast klaasist katseklaasi maksumusega 5 eurot,

kristallist karahvini maksumusega 15 eurot, 6 tk kristallist topkat kogumaksumusega 15

eurot, 7 tk kristallist pokaali kogumaksumusega 21 eurot, kristallist vaasi maksumusega 25

eurot, puidust soola- ja pipratoosi maksumusega 5 eurot, puidust grillvardad hoidikus

maksumusega 15 eurot, Inglise suhkrutoosi maksumusega 25 eurot ja teekannu

maksumusega 25 eurot, dekoratiivse teekannu maksumusega 25 eurot, pingviini karahvini

korgiga maksumusega 10 eurot, punast värvi klaasist karahvini koos 6 likööripitsiga

maksumusega 25 eurot, pruuni värvi vaasi maksumusega 10 eurot, valget värvi vaasi lille

motiiviga, millel kuldne äär maksumusega 15 eurot, olümpia karuga pruuni värvi

elektrilise lambi maksumusega 80 eurot, metallist hõbedast värvi keeratavate numbritega

lauakalendri maksumusega 5 eurot, olümpia karud 2 tk kogumaksumusega 10 eurot, punast

värvi komplekti, kus kuus hõbedast kahvlit ja kuus hõbedast nuga kogumaksumusega 50

eurot ning kuue teelusika komplekti maksumusega 50 eurot, tekitades L F-ile vargusega

kahju kokku summas 596 eurot.

Seega Oleg Persidski, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, võttes tahtlikult ja

süstemaatiliselt sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohus tuvastab esmalt iga süüdistuse etteheite faktilised asjaolud, andes neile õigusliku

hinnangu (I), seejärel käsitleb süüdistatavale mõistetavat karistust (II) ja lahendab kannatanute

tsiviilhagi nõuete rahuldamise (III) ning otsustab muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud

küsimused (IV).

I Süüdistuse faktilised asjaolud ja neile antav õiguslik hinnang

23.11.2024 kella 13.50 paiku Xxxx majas Oleg Persidski poolt A T T tapmine julmal ja

piinaval viisil seoses röövimise ja omakasu motiivil ehk KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi

kvalifitseeritav kuriteo episood

5. Et A T T tapmine on toime pandud nähtub kõigepealt tema noorema venna kannatanu T T

ütlustest. Nimelt suhtles viimane oma üksi Xxxx majas elava venna A T T-ga tihedalt, käis

sageli tema juurest läbi, eriti kui oli tööle minemas, helistasid iga nädal. Viimati nägi T T

venda 21.11.2024. Esmaspäeva õhtul (25.11.2024) käis ta Xxxx poest (Xxxx Xxxx) läbi ja

tahtis vennale leiba viia, ise pidi edasi tööle minema. T T läkski õhtul venna juurde. Väljas

oli juba päris pime. Kellaaeg võis olla kuskil 18.30 paiku. Ta sisenes majja külje pealt uksest,

see oli pärani lahti. Trepi kohal põles küll tuli ja aknast paistis, et telekas mängib, kuid

ülejäänud oli pime. T T sisenes majja, ukse juures oli igasugu asju risti rästi ees. Ta pani toas

põlema laetule ja liikus tagasi ukse suunas. T T arvas, et vend läks kütmiseks puid tooma.

Kuid, kui ta taga esikus tule põlema pani, siis nägi venda verise ja pea lõhki diagonaalis pikali

maas, välisukse juures, pea ukse poole. Ta tahtis helistada, et abi kutsuda, kuid avastas, et

telefoni aku oli tühi. Siis helistas lauatelefonilt õele T T T-le, ei osanud mujale helistada.

Kannatanu palus õel helistada häirekeskusele, ise tundis ennast nii häirituna, ei teadnud

täpselt, mida teeb. Õde helistaski ja mõne aja pärast oli politsei sündmuskohal.

6. T T õde T T kinnitas T T ütlusi ja selgitas omalt poolt, et ta sai vanema venna A T T

tapmisest teada T T käest. A T T-ga T T viimasel ajal suhtles vähe, peale ema surma 2016 ei

olnud ta venna juures käinud. Ta helistas T T palve peale häirekeskusesse ja andis A T T

tapmisest teada.

1-25-2041

7. Asitõendi (häirekeskuse 25.11.2024 kõnesalvestis) vaatlusprotokoll koos andmebaasi

Aweroc väljatrükiga ja kõnesalvestisega CD-R plaadil näitabki Häirekeskusele T T palvel T T

poolt tehtud kõne sisu 25.11.2024 kella 18.03 ajal. Kõne oli tehtud telefoninumbrilt XXX ja

kestis 5 min 26 sek. T T-ks end nimetanud naisterahvas helistas xxxx ja andis teada, et talle

helistas just vend, kes leidis vanema venna kodust kirvega tapetuna. T T andis teada ka

sündmuskoha aadressi Xxxx, eramaja. Vend helistas talle lauatelefoni pealt ja kutsus teda

sinna, aga ta arvas, et sündmuskohale on politseid vaja. T T selgitas, et vend oli talle öelnud,

et vanemat venda oli kirvega pähe löödud, enamat helistaja ei teadnud. Selle kohta, miks vend

ise ei helistanud, selgitas T T, et viimane olevat praegu nii ähmi täis. Ta andis ka teada tapetu

nime - A T T ja kohapeal oleva venna nime - T T .

8. Sündmuskohale jõudnud politseipatrulli esimesed kokkupuuted A T T leidnud T T ja

sündmuskohaga on jäädvustatud vormikaamera nr P32768 kahel salvestisel. Asitõendi

vaatlusprotokollist nähtuvalt on kahel DVD+R plaadil videofailid nimega ,,P32768

[25.11.2024 18 08 53].mp4“, suurusega 2 846 720 KB ja kestvusega 40.00 minutit

ning ,,P32768 [25.11.2024 18 08 53] (1).mp4“, suurusega 2273 280 KB ja kestvusega 31.53

minutit. Neist on näha sündmuskoht ja T T kirjeldus venna leidmisest elumaja kojast surnuna.

9. Sündmuskoha (Xxxx, XXX) vaatlusprotokoll 25.11.2024 koos fototabeliga ning fotode ja

videosalvestistega DVD+R plaadil kinnitavad kannatanu T T ütlusi ja fikseerivad A T T

tapmise fakti.

9.1 Sündmuskoht asub XXXas Xxxx asuvas eramajas. Maja on kahekordne viilkatusega, tal

kaks ust. Kinnistu on ümbritsetud aiaga. Aeda pääseb läbi jalgvärava. Hoovi sisenedes maja

esikülje parema nurga lähedal hallikat värvi puidust lukustatud välisuks. Edasi liiguti maja

paremale küljele, kust viib jalgrada maja seina ja maja aia ääres asuvate puuriitade vahelt xxx

tänava poolt vaadates maja paremas külgseinas asuva väljast poolt pruuni värvi välisukseni.

Jalgrajal pori sees näha erinevate jalatsijälgede fragmente, millistest tehakse mõõtkava fotod.

Enne pruuni värvi välisust aias asuva musta värvi prügikasti vahetus läheduses avastatakse

jalgrajal maas puidust varrega kirves, millel verekahtlane määrdumine (markeeritud

numbritähisega „1“). Kirvelt võeti vatitikule puuteproovid (pakendid nr 1.1-1.11). Kirves

võeti kaasa (pakend nr 1). Maja külgmisel pruuni värvi välisuksel avastati ukseluku

piirkonnas murdmisjäljed. Välisukse siseküljel ukselukul ees võtmekimp. Välisukse siseküljel

verekahtlane määrdumine, samuti uksekarbil/piitadel ja esiku seintel.

9.2 Maja esikus (mõõtmetega 150x230 cm, esiku aknaga sein pikem) avastati palja alakehaga

vägivallatunnustega A T T surnukeha. Maja esikus verekahtlane määrdumine ja verekahtlased

pritsmed esiku põrandal, seintel, sealhulgas esikus asuvatel esemetel. Esikus seina ääres

asuvad käsitööriistad (harjad, reha) olid segamini paisatud. Surnukeha peal erinevate

käsitööriistade (harjad, labidas) puidust varred. Samuti avastati surnukeha pealt puidust

varrega kirves, millel verekahtlane määrdumine. Kirvelt võeti vatitikule puuteproovid

(pakendid nr 2.1-2.4). Surnukehalt leitud kirves pakendati (pakend nr 2).

9.3 Sündmuskoha vaatlusprotokollist selgub, et 25.11.2024 kell 22:40 vaatas A T T surnukeha

üle kohtuarst TL V, kes tuvastas surnukeha peas ulatuslikud vigastused ja sedastas järgmist:

„Surnu lamab maja esikus selili. Näha on pea deformatsioon. On näha oletuslik haav pea

piirkonnas. Nägu on määrdunud verega. On näha avatud koljuõõs ja paistab peaaju.

Surnukehal seljas olev pluus on määrdunud õlgade piirkonnast verega. On näha, et käed on

kuivanud verega koos. Alakeha on paljas. Mõlemad käed on rinnal. Jalad on sirutatult.

Vasaku jala peal on tööriistade- harja ja labida varred. Koolnukangestus on väga tugev

kõikides lihasrühmades. Seljas olev särk on seljaosas määrdunud läbiimbunud verega.

Koolnulaigud on näha, roosakadpunased, lillakirjud ja kehale vajutades ei kahvatu.

Minimaalne surmaaeg on vähemalt 1 ööpäev. Valguse käes on näha peaaju, siin on üks

1-25-2041

suurem haav, siin on teine suurem haav. Esimene suurem haav on paremal pool oimu

piirkonnas, teine suurem haav on vasakul. Praegu sedastan läbi hüübinud vere 3-4 haava siin

vasakul pool. Rindkere kompamisel krepitatsiooni ei tunne. Rindkerel ees väike marrastus.

Käeseljad on määrdunud verepritsmetega ja pinnasega. Tundub, et pinnasega määrdumine on

natuke varasem kui veri. Veri on pinnase peal. Parema labakäe seljal viienda kämblaluu kohal

on väike verevalum. Vasakul pool reie ülaosas eespinnal on näha kriimustus ja vasakul

põlveliigesel on näha väike marrastus. Mõlemal reiel on näha verepritsmeid. Vasaku

põlveliigese välisküljel katkendlikul alal on näha nahamarrastused. Paremal küünarliigesel

küünarvarrel ja õlavarrel on ka marrastused ja nahaalused verevalumid. Vasakul küünarvarrel

on nahaalune verevalum ja verevalumist natuke kõrgemal marrastus. Rohkem vigastusi välisel

vaatlusel hetkel ei sedasta. Surma põhjus lahtine ajukolju tömp trauma. Surma aeg

orienteeruvalt mitte vähem kui üks ööpäev“.

9.4 Jätkuva olustiku vaatlusel avastati välisukse siseküljel verekahtlane määrdumine

(markeeritakse valget värvi numbritähisega „3“), millelt võeti vatitikule puuteproovid (pakend

nr 3). Uksepiidalt avastati verekahtlane määrdumine (markeeritakse valget värvi

numbritähisega „4“), millelt võeti puuteproovid (pakend nr 4). Esiku seinalt avastati

vereplekk (markeeritakse valget värvi numbritähisega „5“), millelt võeti puuteproovid

(pakend nr 5). Esiku põrandalt maast leitakse kollase ja musta värvi varrega puude

lõhkumiskirves (markeeritakse kollast värvi numbritähisega „6“), millelt võeti puuteproovid

(pakendid nr 6.1-6.11). Lõhkumiskirve tera pinnalt avastati kiud, mis pakendatakse

konteinerisse (pakend nr 6.12). Sündmuskohalt võeti kaasa lõhkumiskirves (pakend nr 6).

Esiku puidust põrand oli osaliselt kaetud põrandasse imbunud verekahtlase määrdumisega.

Esikust koridori viivalt ukselt avastati verekahtlane määrdumine-vereplekk (markeeritakse

valget värvi numbritähisega „7“), millelt võeti puuteproovid (pakend nr 7).

9.5 Järgnevalt liiguti esikust koridori, seal asuvale trepile, tualetti, kööki. Koridorist ja köögist

kuriteole viitavaid jälgi ei avastatud, niisamuti ei leitud neid väikesest toast ja elutoast.

9.6 Samas märgiti, et neis ruumides oli mitmel poolt hulgaliselt esemeid, mis olid

asetatud/paigutatud/kogutud pikema aja jooksul. Elutoas leiti kušetilt hallide klahvidega

telefon „Hagenuk“. Voodi jalutsis elutoa seina nurgas akna kõrval töötavas asendis musta

värvi televiisor „Sony“. Kirjutuslaua tööpinna all keskel asuvast sahtlist avastati kaks

ümbrikut sularahaga. Ümbrikud pakendati ja suleti turvakleebisega nr F190106401 (pakend nr

21). Sahtli ülemise ja alumise ääre pinnalt võeti vatitikule teibi meetodil puuteproovid

(pakendid nr 8.1-8.2).

9.7. Peale vaatluse läbiviimist maja uks lukustati ja uks pitseeriti politseiasutuse kleebistega.

Võtmekimp võeti sündmuskohalt kaasa ja pakendati roosat värvi „Minigripp“ kilekotti.

9.8 Seega võeti sündmuskohalt kaasa 38 pakendit, s.o pakendid nr 1, 1.1-1.11, 2, 2.1-2.4, 3, 4,

5, 6, 6.1- 6.12, 7, 8.1-8.2, 9 ja 10 ning võtmekimp „Minigripp“ kilekotis.

10. 17.12.2024 anti üleandmise-vastuvõtmise akti alusel A T T õele T T-le (volitatud

vendade T T ja E T T poolt) üle A T T elukohast aadressil Xxxx sahtlist sündmuskoha

vaatluse käigus leitud sularahaga ümbrikud ja maja võtmekimp.

11. Surnu A T T kohtuarstliku ekspertiisi akt nr xxxx andis vastused küsimustele, millised

vägivalla kasutamise tulemusena tekkinud vigastused tema surnukehal leiti, mis ajal need

tekkisid ja kuidas.

11.1 Eksperdiarvamusest nähtuvalt esinevad A T T-l järgnevad vigastused:

-

peapiirkonnas: 4 raiehaava otsmikul, millega kaasusid koljulae-põhimiku killunenud

murrud, suuraju mõlema otsmikusagara osaline purustus ja 5 põrutus-rebimishaava

otsmikul ning juustega kaetud peanahal; lisaks esinesid veel põrutus-rebimishaavad

1-25-2041

paremal pool näol ja keelel, verevalum suuesikus, nahaalused verevalumid mõlemal

pool silmalaugudel ja paremal pool lõuatsil;

-

kehatüvel: rinnakukeha murd, mõlemapoolsed nihkega ja nihketa roiete hulgimurrud

erinevatel anatoomilistel joontel verevalumitega murde ümbritsevates pehmetes

kudedes, nahamarrastus rindkere eespinnal rinnaku kohal;

-

mõlemal ülajäsemel: nahaalused verevalumid ja nahamarrastused õlaliigestel, paremal

õla ja mõlemal küünarvartel, paremal labakäel ja mõlemal pool sõrmedel;

-

vasakul alajäsemel: värske nahakriimustus vasakul reiel ja nahamarrastused vasaku

põlveliigese välisküljel, vanad marrastused vasaku põlveliigese siseküljel ning vasaku

sääre eespinnal välisküljel.

11.2 Kohtuarst selgitas tuvastatud kehavigastuste tekkemehhanismi järgmiselt:

-

peapiirkonna raiehaavad koos kolju hulgimurdude, peaaju vigastuse ja

põrutusrebimishaavadega on tekitatud 4 löögist kirveteraga; verevalumid silmade

laugudel on tõenäoseimalt tekkinud koljupõhimiku murdude tüsistustena, kuid võivad

olla tekitatud löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, ülejäänud peapiirkonna

vigastused on tekitatud löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega näiteks

rusikate või mõne muu sarnase esemega;

-

kehatüve vigastused on tekitatud jõulisest survest/vajutamisest selili lamava kannatanu

rindkere eespinnale näiteks vajutamisest/surumisest põlvega;

-

ülajäsemete vigastused võivad olla tekitatud nii löökidest kõvade tömpide piiratud

pinnaga esemetega, kui kukkumistest/löömistest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe

esemeid või pindu; ei saa ka välistada, et osad vigastused küünarvartel, labakäel,

sõrmedel võivad olla saadud enesekaitse käigus näkku/rindkerre suunatud löökide

tõrjumisel;

-

nahakriimustus vasakul reiel ja nahamarrastused vasaku põlveliigese välisküljel on

tõenäoseimalt tekkinud reie-põlve löömisest või kukkumisega kaasuvast löögist vastu

ümbritsevaid kõvasid tömpe piiratud pinnaga esemeid;

-

vanad marrastused vasaku põlveliigese siseküljel ning vasaku sääre eespinnal

välisküljel on saadud vähemat 1-2 päeva enne surma saabumist tömbi vägivalla toimel

ega oma surmaga põhjuslikku seost.

11.3 Kehavigastuste tekkimise aja osas märkis ekspert, et surnukehal tuvastatud vigastused

peapiirkonnas, kehatüvel, ülajäsemetel, vasakul reiel ja vasaku põlveliigese välisküljel on

tekitatud üksteise järel ja samaaegselt lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus.

11.4 A T T surma põhjuseks oli eksperdi arvamuse kohaselt kolju hulgikillunenud murdude

ja peaaju vigastustega raiehaavad.

12. Kohus märgib, et 25.11.2024 sündmuskohalt leitud verekahtlaste määrdumistega kirveid

(kokku 3) oli seega põhjust A T T surnukeha vaatluse ja surma põhjuse väljaselgitamiseks

teostatud ekspertiisi tulemusena pidada tema tapmise toimepanemise vahendiks. Kannatanu T

T kinnitas oma ütlustes, et leitud kirved kuulusid A T T-le , milliseid hoidis viimane õues

(puidust varrega) ja koridoris (puidust varrega ja kollasega puulõhkumiseks).

13. Lisaks andis kannatanu T T ka teada, et peale venna surnukeha leidmist avastas ta, et

kadunud oli A T T mobiiltelefon Samsung, rahakott koos erinevate kaartide (Coop Pank,

SEB Pank oli, ID kaart oli tema meelest seal) ja pisukese sularahaga ning telefoni laadija.

Viimane hoidis neid esemeid tavaliselt suures toas voodi juures.

14. Ühes kannatanult saadud informatsiooniga asuti kohtueelsel menetlusel vaatlema

ümbruskonnas olevaid turvakaamera salvestisi ja neist lähtuvalt võimaliku süüdlase

liikumisteekonda.

1-25-2041

15. Nii on asitõendi vaatlusprotokollis vaatlemist leidnud Xxxx ja Xxxx; xxxx avaliku ruumi

ja xxxx aleviku avaliku ruumi turvakaamerate salvestised DVD+R plaadil. Failidel olev aeg

vastas tegelikkusele.

15.1 Esimeseks vaadeldavaks objektiks olnud XXXas, Xxxx elava TL poolt edastatud

videosalvestisest (asus failivahetuskeskkonna Onedrive kaustas nimega“ Xxxx“, salvestise

nimi on „1732562900410“) nähtus, et 23.11.2024 kella 13:19:37 paiku kõnnib XXXas Xxxx

maja suunas tumedates riietes meesterahvas. Meesterahval on jalas musta värvi jalanõud,

musta värvi püksid, musta värvi mantel. Mantli hõlmad on lahti ja mantli alt on näha heledat

värvi riideeset. Isik kannab üle õla musta värvi kotti. Tal on halli värvi juuksed. Mees kõnnib

Xxxx maja eest mööda suunaga Xxxx tänavale ja kaob kaamera vaateväljast. Edasiselt

nähtub, et ta kõnnib kell 13:19:47 XXXas Xxxx maja suunas. Meesterahval on fikseeritud

jalas musta värvi jalanõud, musta värvi püksid, musta värvi mantel. Mantli hõlmad on lahti

ning mantli alt on näha heledat värvi riideeset. Isik kannab üle õla musta värvi kotti. Isikul on

halli värvi juuksed. Kõndides Xxxx maja eest mööda kaob ta kaamera vaateväljast.

15.2 Järgnevalt nähtus XXXas, Xxxx elava R K poolt uurijale edastatud neljalt

videosalvestistelt (asuvad failivahetuskeskkonna Onedrive kaustas nimega“ Xxxx R K“,

kokku 8 tk, kopeeritakse DVD+R plaadile), et 23.11.2024 kell 13:34:08 kõnnib XXXas

tänaval tumedates riietes meesterahvas. Tal on jalas musta värvi jalanõud, musta värvi püksid,

musta värvi mantel. Mantli hõlmad on lahti ja mantli alt on näha heledat värvi riideeset. Isik

kannab üle õla musta värvi kotti. Isikul on halli värvi juuksed. Tegemist on sama isikuga,

keda oli eelnevalt nähtud Xxxx tänaval liikumas. Isik kõnnib Xxxx maja suunas. Kell

13:34:26 kõnnib seesama meesterahvas XXXas Xxxx maja suunas. Videosalvestiselt on näha,

et ta vaatab Xxxx hoovi suunas ja kell 13:34:36 kõnnib maja värava eest mööda. Kell

13:35:06 on eelnimetatud kirjeldusega meesterahvas keeranud ennast Xxxx maja otsas ümber

ja suundub värava suunas. Kell 13:35:34 avab seesama tumedates riietes meesterahvas Xxxx

maja jalgvärava ja siseneb hoovi. Eelnev informatsioon nähtub kokku neljalt videosalvestiselt.

Videosalvestisi on ka suurendatud ja eelnevalt nimetatud informatsioon tumedates riietes

meesterahvast leiab veel kord kinnitust. Videosalvestiselt nähtub, et 23.11.2024 kell 13:35:39

sisenes seesama tumedates riietes meesterahvas Xxxx hoovi ja sulges värava, kell 13:35:42

kõndis ta maja tagumise sissepääsu suunas.

15.3 Järgnevalt vaadeldi XXXas, Xxxx elava KK poolt edastatud ühte turvakaamera salvestist

(kokku saadetud 3 tk, asuvad failivahetuskeskkonnas Onedrive, vaatluse all üks nimega „Maja

ees xxxx“, ülejäänud 2 salvestist kopeeritakse DVD+R plaadile), millelt nähtub, et 23.11.2024

kell 14:02:35 kõnnib tumedates riietes meesterahvas XXXas mööda Xxxx tänavat Xxxx

tänava suunas. Meesterahval on jalas musta värvi jalanõud, musta värvi püksid, musta värvi

mantel. Isik kannab üle õla musta värvi kotti. Tal on halli värvi juuksed. Kell 14:02:43 kõndis

seesama meesterahvas mööda Xxxx tänavat Xxxx tänava suunas. Videosalvestis suurendatud

kujul kinnitas eelnevalt nimetatud andmeid.

15.4 Vaatluse käigus märkis uurija G K, et tunneb ära xxxx, Xxxx maja juures kõndivas

isikus, kellel on jalas musta värvi jalanõud, musta värvi püksid, musta värvi mantel, hallid

juuksed ja üle õla must kott, Oleg Persidski (ik 35910135230). Isiku tunneb ta ära kõnnaku,

näo ja välimuse järgi. Uurijale on ta tuttav, sest on temaga varasemalt tööalaselt kokku

puututud.

15.5 Järgnevalt nähtus Rakvere avaliku ruumi kaamera salvestistelt nimega xxxx, et

23.11.2024 kell 14:42:22 kõnnib tumedates riietes meesterahvas, kellel on jalas musta värvi

jalanõud, musta värvi püksid, musta värvi mantel ja, kellel on seljas musta värvi kott, xxxx

suunaga xxxx poole. Rakvere avaliku ruumi kaamera salvestiselt nimega Rakvere

AvalikTurukaubamaja nähtub, et kell 14:44:44 kõnnib seesama meesterahvas xxxx eest xxxx

1-25-2041

suunas. Rakvere avaliku ruumi kaamera salvestiselt nimega Rakvere AvalikBussijaam nähtub,

et kell 14:49:04 jõuab see meesterahvas Rakvere Bussijaama ette ja paneb oma koti

bussijaama ees olevale pingile. Kell 14:49:47 suitsetab ta bussijaama kõrval, ta on jätnud oma

koti pingile. Kell 14:52:24 kõnnib ta Rakvere Realiseerimiskeskuse taha. Rakvere avaliku

ruumi kaamera salvestis nimega Rakvere AvalikPromenaad nähtuvalt on tumedates riietes

meesterahvas, kellel on jalas musta värvi jalanõud, musta värvi püksid, musta värvi mantel

kell 14:52:38 liikunud Rakvere Realiseerimiskeskuse taha ja asetanud oma koti kivist äärele.

Meesterahva mantli alaosas on näha heledat määrdumist. Kell 14:52:50 on ta jõudnud

Rakvere Realiseerimiskeskuse taha ja asetanud oma koti kivist äärele. Ta joob läbipaistvast

pudelist tuvastamata vedelikku. Kell 14:53:19 kõnnib ta Realiseerimiskeskuse tagant

bussijaama suunas. Mehel on endiselt õla musta värvi kott, millel on näha valget värvi

määrdumist ja kahte luku aasa. Kell 15:03:11 siseneb ta Rakvere Bussijaama ees parkivasse

sinist värvi bussi, millel on kirje „Go bus“, „Flixbus“.

15.6 Xxxx avaliku ruumi kaamera salvestiselt nimega xxxx bussijaama plats nähtuvalt väljus

tumedates riietes meesterahvas, kellel on jalas musta värvi jalanõud, musta värvi püksid,

musta värvi mantel ja üle õla musta värvi kott 23.11.2024 kell 15:49:18 xxxx sinist värvi

bussist kirjetega „GoBus“; „Flixbus“. xxxx avaliku ruumi kaamera salvestiselt nimega xxxx

raudteeülesõit nähtus, et kell 15:49:48 liikus tumedates riietes meesterahvas, kellel on jalas

musta värvi jalanõud, musta värvi püksid, musta värvi mantel, musta värvi kott xxxx suunas.

Xxxx avaliku ruumi kaamera salvestiselt nimega XxxxRMTK1 nähtus, et kell 15:52:43

kõndis tumedates riietes meesterahvas, kellel on jalas musta värvi jalanõud, musta värvi

püksid, musta värvi mantel, musta värvi kott Xxxxs Xxxxi teel.

16. Tumedates riietes meesterahva, kelles tundis ära uurija G K Oleg Persidski,

liikumistrajektoori ja tegevusi 23.11.2024, kontrolliti ka Xxxx ja Xxxx põik x asuvate eramaja

kaamerasalvestiste vahendusel.

17. 18.12.2024 koostatud asitõendi (Xxxx turvakaamera salvestis CD-R plaadil ja PPA

fotolabori e-kirja väljatrükk koos salvestisega DVD+R plaadil) vaatlusprotokollist nähtuvalt

oli vaatluse Rakveres, Xxxx elava G V poolt edastatud videosalvestis nimega

„Hoovi_ver3.mp4“. Protokollis on märgitud, et turvakaamera salvestisel nähtuv aeg vastab

tegelikkusele.

17.1 Turvakaamera salvestiselt on näha 23.11.2024 kell 13:51:11 Xxxx maja hoovi ja seal

toimetamas kahte meesterahvast. Xxxx kaamerasalvestis on heliga. Protokollis märgitakse, et

ajavahemikul kell 13:51:11-13:52:20 on kuulda eemalt kahe erineva häälega meesterahva

vaidlust. Vaidlusel on tuvastav eesti keel.

17.2 Salvestiselt ei ole arusaadav vaidluse sisu. Kell 13:51:52 on vaidlusel kosta sõna

„rahakott“. Kell 13:52:01 on vaidlusel eristatav väljend „käi vittu“. Kell 13:52:25 on kuulda

eemal kõvemat pauku. Alates kella 13:52:20 vaidlust kuulda ei ole. Kell 13:54:04 on kuulda

eemalt kõvemat pauku.

18. Kohus märgib, et kohtusaalis vaadeldud ja kuulatud turvakaamera salvestis „Hoov-

_ver3mp4." ei võimaldanud kinnitada protokollis märgitud helikatkeid, küll aga videolt

nähtuvat informatsiooni. Nii kinnitab kohus fakti, et turvakaamera salvestisele on

jäädvustatud, et 23.11.2024 kell 13:57:35-13:57:40 kõnnib Rakveres Xxxx maja poolt

suunaga Xxxx poole tumedates riietes meesterahvas (seesama fakt nähtub ka suurendatud

vaates), kes jäi ka varasemalt märgitud erinevate turvakaamerate vaatevälja.

19. Tunnistaja MS , xxxx elanik, selgitas 26.11.2024 antud ja kohtumenetluses avaldatud

ütlustes, et ta sai 25.11.2024 läbi Facebooki teada, et kõrvaltänavas (xxxx tänav) oli tapetud

inimene. Tema abikaasa sai selle kohta naabrilt Messengeris sõnumi. Selles paluti vaadata

1-25-2041

nende maja turvakaamera salvestisi 23.11.2024 ajavahemikust kell 13:30 – 14:30, et kas sel

ajal on nende maja ümbruses liikumas tumedates riietes tundmatut meesterahvast. Tunnistaja

avastas, et 23.11.2024 kell 13:58 viskas üks tumedates riietes võõras mees nende

prügikonteinerisse midagi. Seepeale võttis tunnistaja ühendust politseiga ja edastas Onedrive

kaudu neile turvakaamera videosalvestised.

20. 27.11.2024 koostatud asitõendi xxxx kahe turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist

(failivahetuskeskkond OneDrive kaudu meiliaadressilt XXX (tunnistaja M MS meiliaadress,

salvestistatud CD-R plaadil) on näha xxxx maja esist. Salvestise all vasakus nurgas on näha

kuupäev formaadis 11-23-2024 (kuu-päev-aasta) ja kellaaeg formaadis 13:58:30

(tund:minut:sekund).

20.1 Esimene salvestis algab 23.11.2024 kell 13:28:30. Sellel on näha vasakul pool maja ees

(sündmuskoha vaatluse ajaks viidud maja hoovi kõrvalhoone juurde) tumedat

prügikonteinerit, salvestise keskosast natukene vasakul on pikemat kasvu põõsas/taim. Kohe

salvestise alguses on näha, kuidas salvestise vasakul ääres ja prügikasti juurde liigub Xxxx

põik tänaval tumedates riietes meesterahvas. Meesterahvas, lähenedes Xxxx majale, suundub

tee keskosast, prügikonteineri poole. Vahetult enne prügikonteinerit on näha, et meesterahva

mantli hõlmad on lahti ja mantli all on näha heledat riietust. Meesterahvas peakatet ei kanna,

tal on heledad juuksed. Kell 13:58:38 jõuab meesterahvas prügikonteineri juurde ja avab selle

kaane. Kaane avamisel on kuulda, et videosalvestisel on ka heli. Meesterahvas avab parema

käega prügikasti kaane ja kell 13:58:40 on videosalvestise helist kuulda, kuidas midagi kukub

konteinerisse. Meesterahvas sulgeb prügikonteineri kaane ja liigub edasi Xxxx maja eest läbi.

Enne maja ees oleva põõsani jõudmist, tõstab meesterahvas oma parema käe näo ette ja pühib

nägu. Kell 15:58:51 videosalvestis lõpeb, enne salvestise lõppu on selgesti eristatav

meesterahva riietus. Tal on jalas musta värvi jalanõud, musta värvi püksid, musta värvi

mantel. Musta värvi mantel on avatud, mantli alt paistab hele riideese. Isik kannab üle õla

musta värvi kotti. Isikul on halli värvi juuksed.

20.2 Vaatluse käigus märkis uurija G K, et tundis ära xxx maja juures kõndivas isikus Oleg

Persidski (ik 35910135230). Uurija tundis ta ära kõnnaku, näo ja välimuse järgi, on temaga

varasemalt tööalaselt kokku puututud.

20.3 Teisel salvestisel on näha xxxx parempoolset maja külge ehk Xxxx tn poolset külge,

kuhu jääb ka Xxxx põik tn. Salvestise all vasakus nurgas on näha kuupäev ja kellaaeg.

Salvestis algab 23.11.2024 kell 13:58:48. Kell 13:58:54 ilmub salvestisele maja nurga tagant

eelmise salvestise vaatlusel kirjeldatud meesterahvas, kes suundub Xxxx tn suunas.

Meesterahval on midagi käes ja ta pidevalt vaatab seda.

21. Kohus märgib, et Xxxx asuva maja turvakaamerasalvestisel näidatud 23.11.2024 toimunu

kellaaeg ei ole kooskõlas teiste eespool mainitud ja vaadeldud turvakaamerasalvestistel

nähtuvate kellaaegadega. See asjaolu selgub eelkõige xxx asuva maja ja Xxxx asuva maja

turvakaamerate salvestistel kajastatu võrdlusest. Nimelt tuleneb Xxxx maja turvakaamera

salvestiselt, et Oleg Persidskile viitavate tunnustega isik sisenes Xxxx A T T-le kuuluva maja

hoovi kell 13:35:32, samas on ta Xxxx maja turvakaamera salvestise järgi möödunud selle

ette paigutatud prügikastist ja sinna visanud mööda minnes midagi kell 13:28 ehk ajaliselt

varem. Oleg Persidskile sarnase isiku poolt A T T elukohta 23.11.2023 sisenemise ja temale

sarnase isiku poolt Xxxx turvakaamerasalvestiselt nähtuvalt maja juures olevasse prügikastist

eseme viskamise aega arvestades, ei ole võimalik, et prügikastist leitu, mida kohus käsitleb

edasiselt, saanuks jõuda sinna enne kella 13:35. Nii leiab kohus, et Xxxx maja turvakaamera

salvestisel märgitud aja täpsust kellaajaliselt kinnitada ei ole võimalik, küll on aga võimalik

seeläbi sedastada asjaolu, et Oleg Persidskile viitavate tunnustega isik on 23.11.2024 visanud

1-25-2041

xxxx tn-lt liikudes Xxxx tn suunas Xxxx maja prügikonteinerisse mingi eseme, milline

hilisemal vaatlusel osutus kõrvaltänavas (Xxxx majas) tapetud A T T-le kuuluvaks.

22. Tunnistaja MS-ilt laekunud informatsiooni valguses on 26.11.2024 vaadeldud Xxxx

asuvat sündmuskohta (vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja fotodega CD-R plaadil) ja

täpsemalt selle kõrvalhoone ees asuvat 770 liitrist ratastel plastikust tumedat prügimahutit

(23.11.2024 on seesama prügikonteiner Xxxx maja ees tänaval). Vaatluse käigus avati

prügimahuti kaas. Mahutis on kilekotid prügiga. Prügikastist eemaldati kaks kilekotti prügiga.

Seejärel keerati prügimahuti teistpidi kõrvalhoone küljes oleva valgustuse poole ja kallutati

kummuli. Suuremad kilekotid prügiga eemaldati ja liigutati mahutisse alles jäänud esemeid.

Prügimahuti põhjas paremal pool tulid nähtavale tumedat värvi nahkkaaned ja töökindad.

Nahkkaantega eseme kaaned avatati ja avastati nende vahel tagumise kaane küljest ümbrises

mobiiltelefon. Telefon on välja lülitatud. Telefoni esikaane sisekülg on helepruuni värvi ja

sellel on kolm kaarditaskut. Keskmisest taskust võeti välja xxxx haigla „ Kutse arsti

vastuvõtule. Arsti nimi R S, kuupäev xxxx kellaaeg xxxx kabinet xxxx“. Seejärel tuli

nähtavale patsiendikaart, millel pitsat järgmiste andmetega: „FIE A R reg.kood xxxx xxxx Tel

xxxx xxxx“; jooneline paberitükk, millel käsikirjalised kirjed“ Rongid Rakvere-Tallinn 6.02-

7.23 8.17- 9.40 14.52-16.15 ja nr-d xxxx“; valget värvi paberilipik, millel käsikirjaliselt

kirjutatud 6130012“; valget värvi paberilipik, mille käsikirjaliselt kirjutatud järgmised

andmed: „HP 3377 TI 9968 AD96678 COOP xxxx“ ja maha kriipsutatud andmed: „ÜP

7591“. Seejärel lülitati mobiiltelefon sisse, ekraanile ilmusid Samsung Galaxy J4+ kirjed.

Telefon lülitati välja. Mobiiltelefon võeti sündmuskohalt kaasa ja pakendati paberkotti

(turvakleebisega F19 0043996). Järgnevalt võeti prügimahuti põhjast paremalt välja kaks

määrdunud töökinnast. Kinnaste elastne osa on neoonkollast värvi ning sõrme ja peopesa osad

tumedat värvi kummist. Mõlemal kindal randme osa õmbluse küljes lipik, millel suurus 10.

Vasaku käe kinda elastsel osal kirjed SAFETY JOGGER Works ning pöidla ja esimese sõrme

vahelises osas on punakat värvi määrdumine. Parema käe kinda elastsel osal kirje SAFETY

JOGGER. Kinda pöidla ja esimese sõrme vahelises osas punakat värvi määrdumine. Kindad

pakendati paberkotti (turvakleebisega F19 0043997). Pakendatud mobiiltelefon ja töökindad

võeti kaasa.

23. Seejärel on 26.11.2024 sündmuskoha vaatluse ajal leitud mobiiltelefon Samsung Galaxyt

vaadeldud 27.11.2024 koostatud asitõendi (turvakleebisega F190043996 kinnitatud pakendis)

vaatlusprotokollis (lisatud fototabel) ja nahast kaane esiosalt, tagaosalt, kaante seest, telefoni

ekraani blokeerimisnupult võeti puuteproovid (pakend nr 2, nr 3, nr 4, nr 5). Telefon ekraanilt

avastati naha papilaarkurrustiku fragmendid (puuteproov, pakend nr 6).

24. Asitõendi vaatlusprotokollides 27.11.2024 ja 16.01.2025 vaadeldi xxxx maja prügikastist

leitud mobiiltelefoni Samsung Galaxy ja selle sisust tehtud koopiat. Nii nähtus neist, et

tegemist oli A T T telefoniga, viimane oli sellega 16.11.2024, 17.11.2024, 18.11.2024 ja

21.11.2024 helistanud T T-le ja 20.11.2024 oli T T omakorda helistanud A T T-le. 23.11.2024

oli helistanud A T T-le E T T. Mobiiltelefoni andmetest nähtus, et seade oli seotud e-posti

aadressiga xxxx.

25. Sõrmejäljeekspertiisiga (akt nr xxxx 29.01.2025) tuvastati, et 26.11.2024 Xxxx hoovi

prügimahutist leitud ja kaasa võetud A T T mobiiltelefoni Samsung Galaxy J4+ ekraanilt

leitud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldab isiku identifitseerimist üks

sõrmejälje fragment ja selle on jätnud automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogusse kantud kahtlustatav Oleg Persidski (ik 35910135230) vasaku käe pöidlaga.

26. Kannatanu T T-le esitati 27.11.2024 xxxx maja prügikastist leitud telefon Samsung

Galaxy J4+ koos selle kaante vahel avastatud paberitega äratundmiseks. T T tundis selles ära

venna A T T telefoni. Ta selgitas, et oli varasemalt venna Samsung mobiiltelefoni näinud, see

1-25-2041

oli tumedate kaante vahel. Ka telefoni kaante vahelt leitud paberitel olnud infot oskas

kannatanu T T kommenteerida: kutse 12.09 oli silmaarsti S juurde (sedasama arsti külastas ka

ta ise), märkmed rongiaegade kohta oli kirjutanud A T T (ta käis xxxx mingil kokkutulekul

Rakveres rongiga), paberil märgitud numbrikombinatsioon xxxx on A T T Coop Panga PIN

kood (T T oli selle endale üle kirjutanud juhuks, kui vennal see meelest läheb).

27. Turvakaamera salvestistelt nähtuva ja nende vahendusel saadud informatsiooni taustal oli

põhjendatud kahtlustatavana A T T tapmises kinni pidada Oleg Persidski. Ta oli kuriteo

toimepanemise järgselt suundunud Xxxx alevikku, teadaolevalt elab tema poolõde KL Xxxx-

Xxxx alevikus XXX.

28. Sealsamas peetigi Oleg Persidski 26.11.2024 kell 12:45 A T T tapmises kahtlustavana

kinni. Vastavat asjaolu kinnitab Oleg Persidski kinnipidamise protokoll koos fototabeliga.

29. Kinnipidamise ajal olid Oleg Persidskil seljas musta värvi pikkade varrukatega pusa,

musta värvi pikkade säärtega sooja pesu püksid, halli-musta-valge kirjud vaba aja jalatsid.

Peas otsa ees ja parema oimu piirkonnas ning parem silma all kriimustus. Kinnipidamisel

võeti talt ära: musta värvi tossud „Adidas“ (pakend nr 1), halli värvi lukuga avatav kampsun

(pakend nr 2), musta värvi eest nööpidega avatav talvemantel (pakend nr 3).

30. Neid kolme kinnipidamisel ära võetud eset vaadeldi asitõendi vaatlusprotokollides

(lisatud fotod).

31. Oleg Persidski jalatsite kui asitõendite vaatlusprotokollist 27.11.2024 nähtuvalt tuvastati:

-

parema jalatsi välisküljelt (markeeriti numbritega 1 kuni 7) verekahtlased

määrdumised. Verekahtlane määrdumine, mis markeeriti numbriga 1 testiti Tetrabase

reaktiiviga - verekahtlus osutus positiivseks, s.t. tegemist on verega. Puuteproov, mis

võeti verejäljest markeeringuga number 1 pakendati papp pakendisse (pakend nr 1).

Verejälg, mis on markeeritud numbriga 4, testiti Bluestar obti testiga. Testi tulemus

osutus positiivseks, s.t. tegemist oli inimverega. Puuteproov võeti markeeringu

number 7, millega markeeriti verejälg, mis asub jalatsi ninaosa pinnal. Puuteproov

pakendati papp pakendisse (pakend nr 2).

-

parema jalatsi sisemisel küljel avastati verejälg, mis markeeriti numbriga 8.

Puuteproov pakendati (pakend nr 3).

-

vasaku jalatsi välisküljel avastati verekahtlased määrdumised, mis markeeriti

numbritega 10 kuni 12. Verekahtlane määrdumine, mis markeeriti numbriga 12 testiti

Tetrabase reaktiiviga - reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks, s.t. tegemist on

verega. Puuteproov, mis võeti verejäljest markeeringuga number 12 pakendati (pakend

nr 5.)

-

vasaku jalatsi siseküljel avastati verekahtlased määrdumised, mis markeeriti

numbritega 13 kuni 15. Markeeringu number 15 verekahtlasest määrdumisest võeti

puuteproov (pakend nr 6).

32. Oleg Persidski juurest kinnipidamisel ära võetud halli värvi villase eest avatava lukuga

kampsuni kui asitõendi 28.11.2024 koostatud vaatlusprotokollist (koos fototabeliga)

tulenevalt tuvastati selle vasaku krae eespinnalt punast värvi mustus (markeeriti nr 1,

puuteproov (pakk 1). Peale proovi võtmist mustuse pind, testiti seda „Tetrabase“ reaktiiviga -

reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks. Puuteproovid võeti veel kampsuni varrukate

äärtelt (markeeriti nr 2 ja nr 3, pakk 2 ja pakk nr 3).

33. Oleg Persidski juurest kinnipidamisel ära võetud must värvi mantli „Jack ja Jones“ kui

asitõendi 30.11.2024 koostatud vaatlusprotokollist (koos fototabeliga) tulenevalt tuvastati

sellelt verekahtlased määrdumised, mis markeeriti numbritega 1 kuni 6. Vasaku küünarvarre

piirkonnas avastatud verekahtlane määrdumine, mis markeeriti numbriga 1. Seda testiti

1-25-2041

Tetrabase reaktiiviga - reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks, s.t. tegemist on verega

(puuteproov (pakend nr 1). Verekahtlased määrdumised olid veel mantli kõhu piirkonnas

(puuteproov (pakend nr 2)), parema küünarvarre piirkonnas (puuteproov (pakend nr 3)),

parema õlavarre alakolmandiku piirkonnas (fotografeeriti) ja rindkere piirkonnas

(puuteproovid (pakend nr 4).

34. Tunnistaja süüdistatav Oleg Persidski poolõde KL kinnitas oma 26.11.2024 antud ja

kohtumenetluses avaldatud ütlustes, et Oleg Persidski tuli 23.11.2024 peale lõunat kella 16.00

paiku tema juurde Xxxxsse tänavale. Tunnistaja ei olnud tükk aega temast midagi kuulnud.

Oleg Persidski ütles, et ta oli tulnud bussiga, sellel ajal tuleb buss tõesti. Oleg Persidski oli

joogine, mitte purjus, aga kergelt vines ja küsis tunnistajalt paariks päevaks „poliitilist

varjupaika“. KL küsis, et milleks ta seda vajab, aga Oleg Persidski ei tahtnud selgitada. KL oli

nõus talle paariks päevaks öömaja andma. Oleg Persidskil oli kaasas rohelise-mustaga

seljakott alkoholiga, seal oli üks 0,5 l brändi ja 0,5 l rumm. Paki suitsu pani ka taskust lauale.

Oleg Persidski tuli tema juurde puhta väljanägemisega, riided olid puhtad, habe aetud, õhtul

käis ta ka duši all. Tema juures viibitud aja jooksul ta riideid ei vahetanud. Kuni politsei poolt

tema kinnipidamiseni viibis Oleg Persidski rahulikult tunnistaja juures, hoidis oma ette, oli

tõrjuv, omas maailmas, tarbis kaasa toodud alkoholi, võib olla ka midagi muud.

35. Peale Oleg Persidski A T T tapmises kahtlustatavana kinnipidamist 26.11.2024 teostati ka

KL-i eluskohas xxxx läbiotsimine. Selle protokollist (koos fototabelite ja fotodega CD-R

plaadil) nähtuvalt näitas tunnistaja ette esemed, millised oli Oleg Persidski 23.11.2024 kella

16.00 paiku endaga kaasa toonud. Muuhulgas näitas tunnistaja ette:

-

elutoa tumba peal musta värvi teksapüksid, mille taskust leiti sinist värvi tulemasin

(pakendatud turvakleebisega nr F190043991);

-

sealsamas sooja pesu pikkade varrukatega särgi, millel logo „north bend“ suurusega

XL (pakendatud turvakleebisega nr F190043992);

-

elutoas sektsioonkapi ees maas kaks musta värvi kotti ja nende taga põrandal asuva

musta parema käe kinda. Üks kott on musta värvi seljakott, ühe õlarihmaga, millel

takjakinnisega tasku. Seljakoti esiosal metallist logo „Italian Syle“, kaks lukuga

suletavat taskut. Seljaosal eraldiavatav lukk. Mõlemas koti sahtlis erinevad esemed,

mida detailsemalt hetkel ei vaadata. Teine on tekstiilist musta värvi õlakott, millel

läikivast metallist logo. Kotil 4 lukuga suletavat taskut (kõik esemed pakendatud

turvakleebisega nr F190043993);

-

elutoas diivani kõrval rohelise ja musta värvi seljakott, millel logo SURVIVAL

(pakendatud turvakleebisega nr F190043994).

36. 26.11.2024 läbiotsimise käigus Xxxx alevikus, asuvast korterist leitud asitõendi

vaatlusprotokollidest (27.11.2024, 01.12.2024) nähtuvalt on vaatluse all olnud muuhulgas:

-

musta ja halli värvi talvekinnas nimetissõrmel kirjega „CHMNX“ (pakendatud

turvakleebis F19-0043993), mille siseküljel avastati pruuni-oranži värvi määrdumine,

mida testiti Tetrabase testiga ja, mille tulemus osutus negatiivseks;

-

musta värvi „Italian Style“ õlakott (pakendatud turvakleebis F19-0043993), mille

väliskülje ülemisel osal avastati verekahtlased määrdumised, mis markeeriti numbriga

3.1 ja 3.2. Verekahtlane määrdumine testiti Tetrabase reaktiiviga ja reaktsioon osutus

positiivseks, s.t. tegemist on verega. Verejälgedest võeti puuteproovid (pakend nr 3.1

ja 3.2). Õlakott keerati tagaküljele ja avastati rihmal ning tagakülje tasku sulguri peal

verejäljed, mis fotografeeriti. Õlakoti keskmise lukuga taskust avastati muude asjade

hulgast valge värvi riidekalts, mille peal on verekahtlane määrdumine. Seda

määrdumist testiti Tetrabase reaktiiviga ja reaktsioon verekahtlusele osutus

positiivseks. Puuteproov pakendati (pakend nr 3.3). Järgmine verekahtlane

määrdumine avastati õlakoti esikülje tasku seest. Sedagi testiti Tetrabase reaktiiviga ja

1-25-2041

reaktsioon osutus positiivseks, s.t. tegemist on verega. Puuteproov pakendati (pakend

nr 3.4). Esikülje taskus olnud asjade hulgast leiti kahe noaga noakate, mille pinnalt

avastati verekahtlane määrdumine. Tetrabase reaktiiviga testituna osutus reaktsioon

verekahtlusele positiivseks. Puuteproov pakendati (pakend nr 3.5). Samast kohast

leitud pastapliiatsil avastati samuti verekahtlane määrdumine, mille test Tetrabase

reaktiiviga osutus positiivseks. Puuteproov pakendati (pakend nr 3.6).

37. Et Oleg Persidski juurest kinnipidamisel leitud esemetel olnud verejäljed pärinesid

muuhulgas ka A T T-lt ja, et A T T surnukehalt ja sündmuskohalt leitud puuotsaga kirvelt

võetud proovidest oli võimalik leida Oleg Persidski DNA jälgi, selgus DNA-ekspertiisi

tulemusest (akt nr xxxx).

37.1 Nii selgitas ekspert oma arvamuses võetud proovide kohta järgmist:

-

A244799 proovist tulemasinalt (nupult ja küljelt) (pakend F19 0043991) leiti Oleg

Persidski DNA jälgi;

-

B240753 esimeselt proovilt teksapükstelt (parema sääre esiküljelt, alläärelt) (pakend

F19 0043991) leiti A T T DNA jälgi;

-

B240754 teiselt proovilt teksapükstelt (parema sääre põlve piirkonnast) (pakend F19

0043991) leiti nii Oleg Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

A244800 kolmandalt proovilt teksapükstelt (värvlilt, seestpoolt) (pakend F19

0043991) leiti Oleg Persidski DNA jälgi;

-

A244801 esimeselt proovilt vasaku käe kindalt (seestpoolt) (pakend F19 0043997)

leiti Oleg Persidski DNA-d;

-

B240755 teiselt proovilt vasaku käe kindalt (plekist, väljastpoolt) (pakend F19

0043997) leiti nii Oleg Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

A244802 esimeselt proovilt parema käe kindalt (seestpoolt) (pakend F19 0043997)

leiti Oleg Persidski DNA jälgi;

-

B240756 teiselt proovilt parema käe kindalt (peopesalt, väljastpoolt) (pakend F19

0043997) leiti nii Oleg Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240758 proovist parema külje kirvevarre keskmise osa pinnalt (pakend 1.2) leiti nii

Oleg Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240772 surnukeha küünealune kaapeproovist (pakend 9, plasttuub nr 1) leiti nii Oleg

Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240773 surnukeha küünealune kaapeproovist (pakend 9, plasttuub nr 2) leiti nii Oleg

Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240774 surnukeha küünealune kaapeproovist (pakend 9, plasttuub nr 3) leiti nii Oleg

Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240775 surnukeha küünealune kaapeproovist (pakend 9, plasttuub nr 4) leiti nii Oleg

Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240776 surnukeha küünealune kaapeproovist (pakend 9, plasttuub nr 5) leiti nii Oleg

Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240782 proovist õlakoti peal avastatud verejäljest (markeeringuga nr 3.1 pakend 3.1)

leiti nii Oleg Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240784 proovist verejäljest parema jalatsi siseküljelt (markeeringuga nr 8 pakend 3)

leiti nii Oleg Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240785 proovist verejäljest vasaku jalatsi välisküljel (markeeringuga nr 12 pakend 5)

leiti nii Oleg Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240786 proovist kampsuni krae pinnalt (markeeritud nr 1 asukohalt pakend 1) leiti

nii Oleg Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240787 proovist kampsuni parema varruka ääre pinnalt (markeeritud nr 2 asukohalt

pakend 2) leiti Oleg Persidski DNA jälgi;

1-25-2041

-

B240788 proovist verejäljest mantli vasaku küünarvarre piirkonnas (pakend 1) leiti nii

Oleg Persidski kui ka A T T DNA-d;

-

B240789 proovist verejälgedest mantli rindkere piirkonnas (pakend 4) leiti nii Oleg

Persidski kui ka A T T DNA-d.

37.2 Oleg Persidski DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati

tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) saadud DNA-

profiil pärineb Oleg Persidskilt; 2) saadud DNA-profiil pärineb tundmatult isikult.

Hüpoteeside tõepärasuhteks saadi 1022. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1022

korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Oleg Persidskilt,

võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult.

38. Süüdistatav Oleg Persidski märkis kohtumenetluse raames üldsõnaliselt, et tunnistab oma

süüd talle etteheidetud süüdistuse episoodides, kuid ei soovinud nende osas ütlusi anda. Nii

avaldati kohtumenetluses tema poolt 27.11.2024, 28.11.2024 ja 12.02.2025 kohtueelses

menetluses antud ütlused.

38.1 27.11.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel Oleg Persidski A T T tapmist ei tunnistanud.

Ta selgitas, et sellenimelist isikut ei tunne. Samas märkis, et ta võis viibida ajavahemikul

21.11.2024 -25.11.2024 Rakveres, võis ka viibida Xxxxs, seega ka xxxx tänava piirkonnas.

Oleg Persidski tuias enda sõnul sealkandis lihtsalt ringi, tal võisid olla seljas musta värvi

mantel, selle all halli värvi eest lukuga kampsun, jalas musta värvi Adidas jalanõud. Tema

teada on ta riided puhtad, seal ei tohiks olla veremäärdumisi. Et tal võis olla kasutusel ka

mingeid kotte, ta eitas. Niisamuti märkis, et tal ei ole mobiiltelefoni. Tema Nokia nuppudega

telefon varastati talt Ahtmes umbes kuu enne kinnipidamist. Tema kasutusse ei ole sattunud

sel ajavahemikul nutitelefoni, ta ei oskaks sellega midagi teha, seda sisse lülitadagi. Oleg

Persidski lisas, et sel ajavahemikul liikus ta ringi ühistranspordiga, sõitis Kundasse tuttava

juurde, samuti ka Xxxxsse oma õe KL-i juurde. Rohkem ta ütlusi anda ei soovinud.

38.2 28.11.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas ta, et murdis 23.11.2024 kella 13.50

(Oleg Persidski enda sõnul kuupäeva ja kellaaega ei mäletanud, igal juhul oli väljas valge, oli

lõuna aeg) paiku Xxxx, Rakveres asuva maja ukse sealsamas ukse kõrval maas olnud kangiga

lahti. Talle tuli ukse peale vastu kirvega kannatanu. Tema arvates võis kannatanu olla

temavanune ja tahtis teda kirvega lüüa. Ta võttis kannatanult kirve käest. Kirve vars oli vist

puidust. Oleg Persidski selgitas, et ta oli sel päeval kasutanud ainet Spice, oli kaifis ja ei

mäleta kõike selgelt. Igal juhul ta kõndis sel päeval Rakveres ringi. Xxxx maja tundus talle

tühi olevat, ta otsis varguse kohta. Edasi aga läks nii, et ta lõi ise kannatanut temalt äravõetud

kirvega. Oleg Persidski ei pannud tähele, et mees oleks talle midagi öelnud. Majja ta aga sisse

ei läinud, seega ei võtnud sealt midagi. Ta ehmatas juhtunust ära ja lahkus koheselt. Siis kolas

ta veel linna peal ja läks Xxxxsse xxxx juurde.

38.3 12.02.2025 kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas Oleg Persidski, et pani A T T tapmise

toime, aga kas just nii, nagu kahtlustuses ette heideti, ei mäletanud. Ta ei mäletanud seda,

millise kirvega ja kui mitu korda ta kannatanut lõi. Küll aga mäletas seda, et lõi selleks, et

muidu oleks kannatanu teda löönud. Muud vägivalda ta kannatanu suhtes ei kasutanud. Sel

ülekuulamisel kinnitas Oleg Persidski, et peale tapmise toime panemist võttis ta sealtsamast

kaasa telefoni. See oli maja koridoris põrandal. Rohkem selgitusi ta sündmuse

mittemäletamise tõttu ei osanud anda.

39. Kohus jätab Oleg Persidski süüküsimust A T T tapmise asjaoludes mitte selgitavatena

tähelepanuta kohtumenetluse raames 23.11.2024 kell 13:30 paiku xxxx TG elukohas

aknaklaasi lõhkumise ja tundmatu 40-ndates eluaastates meesterahva poolt vargusekatse

toimepanemise osas esitatud tõendid: MIS andmebaasi väljatrüki, tunnistajate TG ja TL-i

ütlused koos fototabeli ning fotodega CD-R plaadil.

1-25-2041

40. Kohtu hinnangul on Oleg Persidski poolt A T T julmal viisil seoses röövimisega tapmine

eelpool kajastatud tõendite vahendusel täielikult tõendamist leidnud. Ta on selle teo toime

pannud kavatsetult. Kohus ei nõustu eeltoodu pinnalt sellega, et A T T tapmine oleks Oleg

Persidski poolt toime pandud piinaval viisil ja omakasu motiivil, niisamuti, et selle järgselt on

Oleg Persidski varastanud A T T elukohast peale nahkkaante vahel olnud mobiiltelefoni

viimase rahakoti koos tuvastamata summas sularaha ja dokumentidega ning telefonilaadija.

Kohus selgitab oma seisukohta järgnevalt.

40.1 Kõigepealt paigutavad süüdistatav Oleg Persidski A T T elukohta tema tapmise

toimepanemise ajal, s.o 23.11.2024 ajavahemikul 13.35-14.00, ja sealt lahkumise tema

kinnipidamisekohta Xxxx alevikus, Rakvere Xxxx, xxxx ja Xxxx asuvate eramajade

turvakaamerate salvestistelt nähtuv, seejärel XXXa erinevad avalikud ja Xxxx aleviku

avalikud turvakaamera salvestised. Nagu öeldud, nähtub neist otseselt, kuidas tumedates

riietes: tumeda mantli, tumedate pükste ja jalatsitega, hõlmad eest lahti, palja peaga, hallide

juustega, kott üle õla meesterahvas siseneb 23.11.2024 kell 13:35 ajal A T T elukohta

Rakveres Xxxx majja hoovivärava kaudu ja liigub tagumise ukse juurde ning on siis juba kell

14:02 liikunud sealtsamast ära Xxxx tänavale ja edasi Rakvere bussijaama, kus istus kella

15:00 ajal maaliini bussi peale ja sõitis Xxxx alevikku, väljudes bussist kell 15:49. Et

turvakaamera salvestised kajastasid just Oleg Persidski liikumist, nähtub esiteks vaatluse

teostanud uurija poolt tema äratundmise faktist (tundis ära välimuse, näo ja liikumisviisi järgi,

oli temaga varasemalt tööalaselt kokku puutunud). Teiseks sellest, et Oleg Persidski peeti

26.11.2024 kinni Xxxx alevikust XXX korterist xxxx, tema xxxx KL-i elukohast nende riiete,

jalanõude ja kotiga, milliseid kandis meesterahvas, kes 23.11.2024 kell 13:35 sisenes A T T

elukohta aadressil Xxxx. Kolmandaks, et Oleg Persidski sõrmejälg leiti A T T elukohast

ajavahemikul 21.11.-25.11.2024 kaduma läinud nutitelefonilt Samsung.

40.2 Et Oleg Persidski oli isikuks, kes A T T kirvega pähe lüües tappis, nähtub aga juba

järgmistest tõenditest. Eelkõige turvakaamera salvestiselt, asitõendi vaatlusest ja DNA

ekspertiisist nähtuvatest faktidest. 23.11.2024 pealelõunasel ajal viskas A T T elukohta

23.11.2024 kell 13:35 sisenenud meesterahvas Xxxx põik 5 maja ees olnud prügikasti koos A

T T nutitelefoniga töökindad, mille välisküljelt leiti A T T vere jälgi ehk tema DNA-d.

Kuivõrd nutitelefonilt leiti Oleg Persidski sõrmejälg, oli ka põhjendatud pidada leitud

töökindaid temale kuuluvateks. Prügikasti need esemed visanud isikus tundis uurija G K ära

Oleg Persidski. See asjaolu sai täiendavalt kinnitust leitud A T T telefonilt Oleg Persidski

sõrmejälje avastamise kaudu. Niisiis pidid leitud töökindad olema A T T tapmise ajal Oleg

Persidskil käes. Oleg Persidski kinnipidamisel ja tema peatuskoha läbiotsimisel leiti temale

kuuluvatelt esemetelt (mantel, teksapüksid, Adidas potased, õlakott) A T T verega jäetud

DNA jälgi. Seega pidid needsamad esemed olema A T T tapmise ajal Oleg Persidskil seljas.

A T T surnukehalt (täpsemalt küünte alt) leiti DNA ekspertiisiga Oleg Persidski DNA jälgi.

Järelikult pidi Oleg Persidski olema A T T-ga viimase surma eelselt niivõrd lähedases

kontaktis, et A T T-l õnnestus sõrmeküüntega kriimustada Oleg Persidski nahka.

Sellestsamast tõendist järeldub ka, et kannatanu A T T-l pidi olema põhjus Oleg Persidskiga

kokkupuutes olla, teda kahjustada. A T T-l tuvastatud vigastusi arvestades kahjustas A T T

Oleg Persidskit enesekaitsetegevuse käigus. A T T surma põhjuseks oli talle kirveteraga pähe

löömine ja sinna nelja raiehaava tekitamine. Sündmuskohalt leiti A T T surnukeha pealt

puuvarrega kirves, millelt omakorda leiti Oleg Persidski DNA-d ja A T T verejälgi. Järelikult

võis olla Oleg Persidski see, kes oli löönud A T T-le sellega pähe ja tekitanud surma

põhjustanud 4 raiehaava.

40.3 Et Oleg Persidski ongi olnud selleks isikuks, kes on kirvega A T T-le mitmel korral pähe

löönud ja tema selliselt tapnud tuleneb kohtumenetluse raames avaldatud süüdistatav Oleg

Persidski ütlustest. Ta on tunnistanud, et 23.11.2024 kella 13:35 ajal (ei teadnud täpset aeg)

1-25-2041

sisenes ta varguse toimepanemise eesmärgil Rakveres Xxxxs ühte eramajja (Xxxx), kus

lõhkus majja tungimiseks selle tagumist ust ettejuhtunud esemega (tema sõnul kangi taolise

esemega), ukse avanedes põrkus kokku kannatanu A T T-ga, kellel oli käes kirves ja, keda

arvas teda sellega ründamas olevat. Haaras kannatanult käest kirve, see oli puust varrega, ja

lõi sellega viimast mitmel korral. Ehmudes enda teost, lahkus sündmuskohalt, võttes kaasa

sealsamas maas olnud kannatanu telefoni.

40.4 Kohus leiab, et eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad Oleg Persidskile esitatud

süüdistust selles, et ta tappis 23.11.2024 ajavahemikul 13.35-14.00 Xxxx asuva maja

koridoris (esikus) kirvega korduvalt peapiirkonda lüües A T T.

40.5 Kohtu hinnangul tegutses Oleg Persidski A T T-d tappes kavatsetusse vormis. Haarates

kannatanu käest kirve, on ta viimast rünnanud, on ta pikali lükanud, ta peale hüpanud, et tema

võimalik vastupanu maha suruda. Kannatanu rinnakul tuvastatud murrud ja tema ülajäsemetel

tuvastatud vigastused annavad kinnitust sellisest Oleg Persidski tegutsemisest ja kannatanu

poolt enda kaitsmise püüetest. Kannatanu vastupanu maha surumiseks on ta jätkanud

kannatanu löömist mitmel korral kirvega pähe. Oleg Persidski tegevuses tapmise kavatsust

näitavadki kannatanu löömiseks valitud vahend – kirves, sellega tekitatud löökide arv, nende

tekitamise kiirus ja nende sihipärasus ehk löömine piirkonda, mille oluline vigastamine tagab

inimese surma. Selliselt tegutsedes on Oleg Persidski kindlalt teadnud, et kannatanu sureb ja

on seda ka soovinud.

41. Kohtu hinnangul on Oleg Persidski tapnud A T T julmal viisil. Sellist järeldust kinnitavad

kohtule esitatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, surnu kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatu ja

süüdistatava ütlused, lisaks ka turvakaamerasalvestistel kajastuv. Eeltoodud tõenditest

nähtuvalt on Oleg Persidski löönud A T T-d viimase käest ära võetud puidust varrega kirve

teraga peapiirkonda neljal korral, tekitades selliselt neli raiehaava otsmikul, millega kaasusid

koljulae-põhimiku killunenud murrud suuraju mõlema otsmikusagara osaline purustus ja viis

põrutus-rebimishaava otsmikul ning juustega kaetud peanahal. Vigastuste asukoha järgselt on

nende tekitaja Oleg Persidski olnud kannatanuga vastastikku, on löönud viimast paremas käes

olnud kirvega lühikese aja jooksul. Sellele eelnevalt on rünnanud Oleg Persidski kannatanut

selliselt, et viimane on kukkunud selili. Oleg Persidski on talle peale hüpanud, tema

vastupanu oma kehaga/põlvega maha surunud, surudes selili lamavat kannatanut rindkerele.

Selle tegevusega on Oleg Persidski tekitanud kannatanule rinnakukeha murru,

mõlemapoolsed nihkega ja nihketa roiete hulgimurrud erinevatel anatoomilistel joontel

verevalumitega murde ümbritsevates pehmetes kudedes, nahamarrastused rindkere eespinnal

rinnaku kohal. Et A T T on püüdnud osutada vastupanu või end Oleg Persidski ründe eest

kaitsta nähtub tema vigastustest ülajäsemetel.

42. Kohtu hinnangul nähtub A T T-le Oleg Persidski poolt surma põhjustanud vigastusteste

tekitamise viisis (kirveteraga korduvalt peapiirkonda: otseselt pähe ja näkku löömises) ja

vigastuste iseloomus (raiehaavad, millised on lõhkunud kannatanu näo ja pea, läbinud

kannatanu kolju ja toonud esile aju) põhimõtteline ja eriline hoolimatus inimelu ja inimkeha

suhtes. Oleg Persidskit ei ole huvitanud selles tegevuses kannatanu elu, teda ei ole hoidnud

tagasi austus selle vastu, teda on kannustanud üksnes arusaam, et mistahes oht, mida ta ka

kannatanust tajuda võis, tuli hävitada. Oleg Persidski jaoks ei omanud tähendust seegi, et

tema vastas seisis maja elanik, kes oli temast vanem, hinnanguliselt füüsiliselt kehvemas

vormis ja füüsilise konflikti pidamiseks halvemates tingimustes, piiratud alal. Teda ei ole

eeltoodud asjaolud vähimalgi määral huvitanud või tema valikuid teisale juhtinud (näiteks

lahkuma sündmuskohast). Vastupidi, ta on tajudes kannatanu poolt vastuseisu (nägi kirvest

tema käes), asunud seda jõuliselt ja jõhkral moel lõplikult maha suruma, tungides kannatanule

kallale, paisates ta maha, surudes teda jõuga maha ja lüües teda korduvalt kirveteraga pähe,

põhjustades kannatanu surma.

1-25-2041

43. Oleg Persidski on selliselt tegutsenud lühikese aja jooksul. Turvakaamera salvestistel

nähtuna sisenes ta A T T maja hoovi 23.11.2024 kell 13:35 ja oli sealt lahkunud hiljemalt

kella 14:00ks. Selle 25 minuti jooksul oli tal vaja aega, et leida maja ukse lõhkumiseks

vahendit, siis lõhkuda maja tagumine uks (sündmuskoha vaatlusest nähtuvalt ei ole see

toimunud ühe löögiga). Seejärel avastades ukse avamise järgselt kannatanu teda ootamas,

võtta viimaselt käest kirves, suruda ta maha, hoida teda jõuga maas kinni, lüüa teda kirvega

neljal korral pähe, vaadata ringi segamini asjadega koridoris ja avastada seal nahkkaantega

telefon, võtta see kaasa ja liikuda sealt edasi u 2 minuti (Google map andmetel) kaugusel

Xxxx asuva maja prügikasti juurde ja jõuda kella 14:02 ajal Xxxx, Rakveres turvakaamera

salvestise vaatevälja.

44. Kohtu hinnangul ei ole tekkinud Oleg Persidski poolt kannatanu A T T ründamise ajal

täiendavat ajahetke, mil viimane oleks saanud tunda talle tekitatud vigastustest tulenevat

eraldiseisvat piinavat valuaistingut. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamusest nähtuvalt on A T T-

le tekitatud kehavigastused üksteise järel, samaaegselt lühikest aega enne surma ja

suremisprotsessi käigus. Selle järeldusega on kooskõlas ka eelnevalt esiletoodud

turvakaamera salvestistelt nähtud fakt Oleg Persidski poolt sündmuskohal tegutsemise aja

kohta. Nii ei nõustu kohus Oleg Persidskile esitatud süüdistuse etteheitega selles, et ta tappis

A T T lisaks julmale viisile ka piinaval viisil.

45. Kuigi kohus ei sedastanud sarnaselt prokuratuuriga Xxxx maja turvakaamerasalvestise

helilt vestluskatkeid Oleg Persidski ja A T T vahel, on siiski Oleg Persidski ütlustest

tulenevalt võimalik kinnitada, et ta sisenes A T T elumajja eesmärgiga sealt varastada

esemeid, milliseid elatusvahendite saamiseks maha müüa. Sellise eesmärgiga oli Oleg

Persidski tegutsenud ka viimastel kuudel (vt varguse episoodid). Sedasama süüdistatava

väidet kinnitab ka Xxxx, Rakvere asuva turvakaamerasalvestisele jäädvustunud tema

käitumine A T T elukohta sisenemise eel. Nimelt liikus ta 23.11.2024 pealelõunasel ajal

Xxxx, Xxxx ja xxxx tänava kandis Rakveres ehk Xxxxs ringi otsides võimalikku varguse

toimepanemise kohta. Xxxx maja juurde jõudes hindas ta seda samasugusel moel, liikudes

maja juures edasi-tagasi, uuris ta, kas majas võib kedagi viibida, kas sealt võiks midagi

sobivat leida. Varguse toimepanemise kasuks sellest majast rääkis ka asjaolu, et sellesse oli

võimalik siseneda maja küljele jääva ja kuuride ning puuriitadega varjatud tagumise ukse

kaudu ehk viisil, milline ei ole tänavalt ega ka võimalike naabrite poolt näha. Seni oli Oleg

Persidski vargusi toime pannud sisenedes varguse kohtadesse lõhutud akende kaudu (vt

edasiselt varguse episoodide osas kajastatut). A T T maja aknad ja välisuks jäid tänava poole

ehk võimalikele tunnistajatele nähtavale kohale.

46. Oleg Persidski edasine toimetamine A T T elukoha tagumise lukustatud ukse juures, selle

jõuline lõhkumine ettejuhtunud esemega näitab selgelt tema eesmärgi realiseerimist, soovi

vargus toime panna. Samas on kohtu hinnangul kuriteo toimepanemise tehioludest võimalik

tuvastada, et Oleg Persidski eesmärk vargus toime panna kasvas kannatanu A T T-ga ukse

lõhkumise järgsel kohtumisel üle röövimiseks. Kuigi Oleg Persidski jaoks oli kannatanuga,

kellel oli käes kirves, kohtumine lõhutud ukse avanemise järgselt ootamatu, ei lahkunud ta

sündmuskohalt, vaid asus temast tekkinud takistust kõrvaldama. Tajudes A T T-st lähtuvat

ohtu, nagu öeldud, oli viimasel käes kirves, ründas Oleg Persidski esimesena. Haarates A T T

käest kirve, surus Oleg Persidski ta maha ja lõi teda korduvalt kirvega pähe ehk kõrvaldas

vägivalla kasutamise ja surma põhjustamisega lõplikult tema eesmärgi täitmist takistanud

asjaolu. Sündmuskohalt võttiski Oleg Persidski kaasa A T T nahkkaante vahel olnud

mobiiltelefoni ehk saavutas ka esialgse püsitatud eesmärgi – võtta majast kaasa omastamise

eesmärgil võõrast vara. Kohtu hinnangul tegutses Oleg Persidski A T T-d rünnates kavatsetult

eesmärgiga panna toime rööv, ta oli valmis võõra vara hõivamiseks kasutama vägivalda ja

seda ka sihipäraselt tegi. Veelgi enam, Oleg Persidski ei piirdunud võõra vara äravõtmise

1-25-2041

saavutamisel takistuse (kannatanu isiku) mistahes viisil kõrvaldamisest, vaid üheselt

mõistetavalt soovis see hävitada. Nii ongi ta kannatanut rünnanud kirvega, löönud teda sellega

elu lõpetaval moel, neljal korral peapiirkonda, tagades kindlalt kannatanu surma.

47. Kohtu hinnangul ei ole põhjust Oleg Persidski poolt A T T tapmist seoses röövimisega

eraldiseisvalt kvalifitseerida ka läbi omakasu motiivi. See motiiv on tema käitumises seoses

röövimise olemusega sedastatav, selle täiendavalt esile toomine muude asjaolude puudumisel

on ebavajalik.

48. Samas leiab kohus, et esitatud tõendid ei võimalda kinnitada usaldusväärselt fakti, et

Oleg Persidski võttis peale A T T tapmist majast peale nahkkaante vahel olnud telefoni ära ka

rahakoti koos dokumentide ja sularahaga ning telefonilaadija. Nende asjade kadumist on küll

selgitanud kannatanu T T, kes väitis, et on neid esemeid näinud A T T voodi juures.

Süüdistatav Oleg Persidski ei ole aga tunnistanud, et ta võttis peale A T T tapmist majast

lisaks mobiiltelefonile kaasa ka kannatanu rahakoti ja telefonilaadija. Ta on väitnud, et lahkus

sündmuskohalt koos telefoniga, milline oli A T T surnukeha juures maas, majja ta ei

sisenenud. Kohtu hinnangul on põhjust Oleg Persidski selliseid väiteid pidada tõesteks. Neid

kinnitavad ka asjas uuritud muud tõendid. Selleks on kõigepealt sündmuskoha

vaatlusprotokoll. Nimelt märgiti sündmuskoha vaatlusel, et A T T elukohas viimase

magamisaseme juures verejälgi ehk mistahes kuriteo jälgi ei fikseeritud. Arvestades aga A T

T tapmise kohal, Xxxx maja tagumises koridoris kuriteo toimepanemisega tekkinud vere

määrdumisi, vere hulka, pidanuks Oleg Persidski liikumine tapmiskohalt kannatanu

magamiskohta jätma jäljed. Oleg Persidski jalatsitel tuvastati tema kinnipidamise järgselt

veremäärdumised. Seega pidanuks nendega liikumine majas selleks võimalikul kitsal alal

(maja erinevad ruumid olid täis erinevat kraami) jätma jälgi. Kuivõrd neid ei ole, ei ole ka

põhjust mitte uskuda Oleg Persidski väidet, et ta ei sisenenud peale tapmist majja. Ka Oleg

Persidski ümberkäimine A T T telefoni ja temal kuriteo toimepanemise ajal käes olnud

kinnastega, kinnitavad pigem Oleg Persidski ütluste tõepärasust. Kohtu hinnangul olnuks

Oleg Persidskil põhjust lisaks mobiiltelefonile ära visata ka A T T rahakott koos dokumentide

ja pangakaartidega, samuti telefonilaadija, kuivõrd neid, nagu ka telefoni, polnud võimalik

kasutada või siis vajalikul moel realiseerida. Kohus leiab, et eeltoodut kinnitab ka fakt, et

Oleg Persidski juurest tema kinnipidamisel ei leitud A T T-le kuuluvaid esemeid. Ka Oleg

Persidski fikseeritud liikumine Rakveres kuni Xxxxsse õe juurde jõudmiseni ei näita andmeid

selle kohta, et ta oleks peale telefoni ja kinnaste visanud mujale A T T-lt võetud rahakoti ja

telefonilaadija. Kannatanu T T väidet selle kohta, et A T T rahakott koos dokumentidega,

niisamuti telefonilaadija, võisid kaduma minna A T T tapmise järgselt, ei saa tõendipõhiselt

kinnitada, sest T T ei omanud kindlat teadmist sellest, kas just alati hoidis A T T rahakotti ja

telefonilaadijat voodi juures. Teadaolevalt T T alaliselt koos venna A T T-ga ei elanud. Tema

sõnul oli ta neid esemeid A T T voodi juures üksnes näinud. Lisaks arvestades A T T elukoha

olustikku, selle erinevatesse ruumidesse kuhjatud esemete tohutut hulka, liikumisvõimalusi

väga kitsal alal, samasugust olukorda ka A T T väidetava magamiskoha juures, kus T T sõnul

väidetavalt A T T neid esemeid hoidis, ei ole kohtu hinnangul välistatud, et nii rahakott kui ka

telefonilaadija võisid olla jäänud kuhjatud asjade peale, vahele. T T poolt A T T elukohas

rahakoti ja telefonilaadija otsimist ei ole teostatud, nende kadumine on fikseeritud pelgalt

tema poolt voodi juures nende esemete puudumise nentimisega.

49. Nii leiab kohus kokkuvõtlikult, et kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et Oleg Persidski

tappis A T T julmal viisil, küll aga mitte piinaval viisil, niisamuti, et ta tappis A T T seoses

röövimisega, mitte täiendavalt omakasu motiivil. Kohus mõistab ta õigeks süüdistuse

etteheidetes, millised käsitlevad tapmist piinaval viisil ja omakasu motiivil. Oleg Persidski

tegevus A T T tapmises julmal viisil ja seoses röövimisega on õigesti kvalifitseeritud KarS §

114 lg 1 p 1, 5 järgi ja ta tuleb selles süüdi tunnistada.

1-25-2041

11.08.2024 kella 18.00 paiku XXX asuvas korteris isikuna, kes omas kehtivat

kriminaalkaristust võõra vallasasja äravõtmise eest vägivalla kasutamisega, J KL-ile

füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamine ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritav kuriteo episood

50. Kohtu hinnangul on esitatud tõendite pinnalt tuvastatud Oleg Persidski poolt 11.08.2024

kella 18.00 paiku xxxx alevikus XXX asuvas korteris isikuna, kes omas kehtivat

kriminaalkaristust võõra vallasasja äravõtmise eest psüühilise ja füüsilise vägivalla

kasutamisega, J KL-i korduv teleskoopnuia sarnase esemega löömine ja pöialdega kannatanu

silmade surumine, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustused.

51. Oleg Persidski on karistusregistri andmete kohaselt isikuks, kes on 02.10.2015 kohtuasjas

nr 1-15-4793 Harju Maakohtu poolt süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi ja talle on

mõistetud karistuseks 6 aastat vangistust. Arvestades karistusajast maha eelvangistuses

viibitud aeg on kohus lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistnud 5 aastat 11

kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse algust hakati lugema 10.03.2015. Kohtuinfosüsteemist

nähtuvalt tühistas Tallinna Ringkonnakohus 26.11.2015 Harju Maakohtu 02.10.2015 otsuse ja

mõistis Oleg Persidskile KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi karistuseks 9 aastat vangistust.

Tallinna Ringkonnakohus arvestas uut karistust mõistes samuti süüdistatava poolt

eelvangistuses viibitud ajaga, mõistes talle lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8

aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 15.03.2016 otsustas Riigikohus Oleg Persidski kaitsja

kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta, mille tulemusena jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 26.11.2015 otsus. Niisiis omas Oleg Persidski 11.08.2024 kehtivat

kriminaalkaristust (KarRS § 24 lg 1 p 9).

52. Oleg Persidskile esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistuse asjaolude osas selgitas

kannatanu J KL ristküsitluse käigus, et 11.08.2024 peale lõunat grillis tema Xxxxs XXX

asuva maja taga koos seltskonnaga liha ja tarbis alkoholi. Kannatanu tarbis õlut 6-7 purki.

Seltskonnas olid naabripoisid, abikaasa KL ja viimase vend Oleg Persidski. Mingi hetk tundis

J KL-i, et hakkas liiga purju jääma ja läks tuppa magama. Ta tegi veel enne suitsu. Sel ajal tuli

ka korterisse number x Oleg Persidski, kes hakkas kannatanut süüdistama tema mobiiltelefoni

varguses. J KL kinnitas Oleg Persidskile, et ei ole tema telefoni võtnud, tal on piisavalt

vahendeid, et endale ise telefon osta. Oleg Persidski lahkus selle selgituse peale korterist. J

KL läks suurde tuppa diivanile magama. Mingi hetk aga naases korterisse Oleg Persidski,

hakkas karjuma ja nüüd süüdistama J KL-i tema rahakoti varguses. Ta tõmbas kannatanu

diivanilt maha ja vajutas kannatanule pöialdega silmadesse. J KL tundis sellest tegevusest

silmades valu. Valu tundis ta veel mõni päev peale juhtunutki. J KL ei jõudnud midagi vastu

öelda, kui Oleg Persidski hakkas teda sealsamas põrandal peksma. Süüdistatav lõi teda mitmel

korral vastu pead. Kannatanule tundus, et ta kasutas selleks teleskoopnuia taolist eset. See ese

võis olla meeter või natuke rohkem pikk, mingi 2-3 cm läbimõõduga. Ühe käega hoidis ta

kannatanut kinni ja teises käes oleva nuiataolise esemega lõi, samal ajal lubades kannatanu

ära tappa. Mingi hetk õnnestus J KL-il siiski Oleg Persidski haardest lahti rabeleda ja korterist

põgeneda. Ta jooksis maja lähedal asuvate garaažide taha, oli verega koos, peast ja suust tuli

verd. Kannatanu helistas sealsamas häirekeskuse numbrile 112. Kiirabi tuli ja viis J KL-i

kaasa.

53. Kannatanu verine välimus ja talle tekitatud vigastused pea piirkonnas vahetult peale

sündmust on talletatud DVD plaadil ja sellest välja võetud fotodel (Talis Eit poot saadetud e-

kirja koos fotode ja DVD+R plaadiga). Kiirabi viis J KL-i 11.08.2024 kell 19:18 xxxx

Haiglasse, kus tuvastati tal vasaku silma piirkonnas hematoom; skleera punakas; turse vasaku

sarna, põse, kõrva ja lõualuude piirkonnas. Suu avamine piiratud, valulik. Pealae piirkonnas

ca 1 cm pikkune põrutushaav. Pealae piirkonnas esinesid kaks ca 0,5 cm pikkust haava, mille

ümber muhud (ambulatoorne epikriis). Sealsamas selgitas kannatanu, et teda oli enda kodus

1-25-2041

magamise ajal kurikaga rünnanud naise vend, oli teda löönud korduvalt (ca 4-5 korda) pea

piirkonda. Ründaja vajutas ka sõrmega tugevalt kannatanu vasakut silma. Vasaku silma

piirkonnas tuvastati J KL-il pehmekoe turse. Ta väitis, et selle silma nägemine on udune. Nii

soovitati kannatanul pöörduda ka silmaarsti vastuvõtule. Ambulatoorses epikriisis oli ka

märgitud, et kannatanul oli õnnestunud ründaja käest pääseda, kodust põgeneda ja kutsuda

politsei. Ta leiti politsei poolt kodu lähedalt, ta oli teadvusel ja mäletas juhtunut. Haiglas

osutati talle meditsiinilist abi: haavad puhastati ja pandi liimiga kokku ning peeti kohaseks

määrata taastumiseks 2-nädalane säästev režiim, misjärel ravi korraldada perearsti juures. J

KL jäi veel jälgimisele ja lubati koju järgmise päeva hommikul, so 12.08.2024 kella 05:37

ajal.

54. Kannatanu J KL-i ütlused ja selgitused ambulatoorses epikriisis on kinnitust leidnud ka

tema poolt 11.08.2024 häirekeskusele tehtud kõne ja ka politsei vormikaamera salvestise läbi,

milliseid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollides (koos andmebaasi Aweroc väljatrükiga).

Nii on 11.08.2024 algusega kell 17:59:54 tehtud häirekeskuse kõnest (DVD+R plaadil faili

nimetusega 20240811_175954_XXX ja pikkusega 04:38 minutit) kuulda, et helistajaks on

eesti keeles kõnelev meesterahvas aadressilt Xxxx,. Ta annab teada, et talle tuldi toas kallale,

peast ja suust jookseb verd, löödi mingi esemega vastu pead ja vajutati sõrmega silma,

ründajaks oli xxxx vend, kes tahtis teatajat ära tappa. Ta sai aga jooksu. Häirekeskuse

operaator edastas kutse kiirabile ja politseile. Helistajaks osutus J KL, isikukoodiga xxxx,

abikaasa venna nime ta ei teadnud kohe öelda. Vormikaamera salvestisest 11.08.2024

algusega kell 20:41:39 (fail nimega U09395 [11.08.2024 20_41_39, pikkus 07:48 minutit,

lõpp kell 20:49:27) nähtub Rakvere Haigla EMO läbivaatuse ruum, kus J KL lamab voodis.

Ta selgitab, et oli sõpradega oma elukoha Xxxx juures alkoholi tarvitanud ja läks peale seda

oma koju elutuppa diivani peale magama. Korteris oli ta üksi. Mingi hetk tuli xxxx Oleg

Persidski tuppa ja küsis, kus tema rahakott on. J KL ütles, et ei tea ja siis kukkus Oleg

Persidski teda peksma, vastu pead tampima. Oleg Persidski lõi teda teleskoopnuia või mingi

muu asjaga, mis meenutas teleskoopnuia, mitu korda vastu pead kuklasse ja tahtis pöialdega

silmad peast välja pigistada, lükkas pöidlaga silma ja vasakpoolne silm on paistes, turses.

Kannatanu lükkas Oleg Persidski endast eemale ja sai jooksu ning majast välja jõudes helistas

kohe numbrile 112. Siis jooksis ta igaks juhuks majast eemale, peitu. Kui politsei ja kiirabi

helistasid, siis ta läks uuesti maja juurde tagasi.

55. Tunnistaja KL-i kohtumenetluse raames avaldatud ütlused kinnitavad omakorda J KL-i

ütluste tõepärasust. Ta märkis, et veetis vennale Oleg Persidskile süüdistuse toonud juhtunu

eel õhtu koos J KL-i, venna ja naabrite J S ning M T enda elukohas Xxxxs XXX maja taga

grillides. Seltskond tarvitas alkoholi. J KL läks mingi aeg tuppa ära. Peale seda istuti veel

mingi tunnikese õues ja siirduti edasi naabrite korterisse nr xxx. Tunnistaja kinnitas, et Oleg

Persidski käis mingi aeg sealt korterist väljas, umbes 20 minutit hiljem jooksis tagasi ja teatas,

et politsei on välja kutsutud. Oleg Persidski tunnistas KL-ile ka, et ta kakles J KL-iga.

Tunnistaja läks seepeale oma koju korterisse nr xxxxx. Korter oli korras, seal ei olnud näha

verd. Küll nägi aga KL verd 3.korruselt trepist alla poole jäävatel astmetel. J KL-i nägi

tunnistaja uuesti alles peale seda, kui viimane sai Rakvere Haiglast koju tagasi ja selgitas, mis

oli tema ja Oleg Persidski vahel juhtunud. Teisel ülekuulamisel kinnitas tunnistaja KL, et

2024 suvel peksis Oleg Persidski läbi tema abikaasa J KL-i. Mingit tüli ega põhjust polnud, J

KL sai lihtsalt peksa.

56. Et Oleg Persidskil oli sel õhtul probleem oma rahakoti leidmisega, mida ta küll asjatult ja

kuritegelikul viisil nõudis tagasi J KL-ilt, nähtub politsei andmebaasi MIS väljatrükist, kus

märgiti, et M J nimeline isik leidis 10.08.2024 umbes kella 17:35 paiku xxxx kandis (xxxx)

maantee servast rahakoti, milles olid dokumendid Oleg Persidski (ik: xxxx) nimele.

1-25-2041

57. Süüdistatav Oleg Persidski kohtumenetluses ütlusi anda ei soovinud, väitis vaid, et

tunnistab ennast süüdi täies ulatuses kõigis talle etteheidetud süüdistuse episoodides ehk seega

ka J KL-i suhtes toime pandud kuriteos. Nii avaldati kohtumenetluse raames tema poolt

eeluurimisel antud ütlused.

57.1 Oleg Persidski kohtueelses menetluses ei nõustunud aga talle esitatud süüdistusega J KL-

ile valu ja tervisekahjustuse tekitamise asjaolude osas. Ta märkis küll, et läks 10.08.2024 oma

õele KL-ile külla, kes elab Xxxx alevikus, aadressil XXX. J KL, KL tolleaegne abikaasa ja

elukaaslane oli otseloomulikult alkoholi tarvitanud, kuid õnneks oli neil kõigil läbisaamine

enam-vähem talutav ja mingeid probleeme kellegi vahel ei esinenud. Oleg Persidski sõnul oli

J KL tema õe suhtes vahel vägivaldne, seda aitasid ohjata õe täisealised pojad, kes elasid

samas kortermajas. Nende kohaolu juba samas kortermajas distsiplineeris Oleg Persidski

sõnul J KL-i käitumist. Nii märkis ta, et J KL muutuvat alkoholi tarvitamise järgselt põhjuseta

vägivaldseks ja agressiivseks. Teda lihtsalt ühel hetkel heast peast sütitab miski ja ta ei suuda

enam sõbralikult käituda. Selliseid olukordi tuleb pea iga kord ette, kui J KL on alkoholi

tarvitanud. Ta lihtsalt heast peast muutub vägivaldseks ja võib kedagi rünnata. Süüdistuse

etteheite osas Oleg Persidski J KL-i löömist eitas, vägivalda kasutas hoopis J KL Oleg

Persidksi suhtes ja tema kaitses ennast. Niisamuti eitas Oleg Persidki sedagi, et ta oleks

kasutanud J KL-i löömiseks või siis enesekaitseks mingisugust kaigast või teleskoopnuia. Ta

märkis ülekuulamisel, et teleskoopnuia ta ei oma, samuti ei ole KL-i korteris ka mingisugust

kaigast ja ammugi ei tuleks ta selle peale, et J KL-i sellega peksma hakata.

57.2 Oleg Persidski märkis oma ütlustes, et veetis aega sel õhtul õe maja taga õues grillides ja

avastas mingi hetk, et tema rahakott on kadunud. Ta läks seda tuppa otsima. Toas oli ees J

KL, kellelt ta küsis, et kas ta teab midagi tema rahakotist, et äkki on ta seda kusagil korteris

näinud. J KL küsimuse peale ei vastanud ja Oleg Persidski asus toast oma rahakotti otsima. Ta

ei leidnud seda. J KL vedeles lihtsalt diivani peal ja oli aru saada, et ta oli täiesti juua täis.

Peale seda läks Oleg Persidski õue tagasi, kus küsis õelt, et ega tema rahakotist midagi ei tea,

et ta seda korterist kahjuks ülesse ei leidnud, kuid ometigi see tal kaasas oli. KL olevat talle

öelnud, et selliseid asju on varem ka juhtunud, et J KL tegevat selliseid trikke. Täpsemalt

pidas siis KL silmas seda, et J KL varastab. Selle peale otsustas Oleg Persidski tuppa tagasi

minna, et J KL-iga rääkida. Toas ütleski ta J KL-ile konkreetselt, et ta teab, et viimane on

enne selliseid trikke (vargusi) teinud, siis palun tagastagu temale kuuluv rahakott koos

dokumentidega, visaku see toa põrandale ja, et kui ta hiljem tagasi tuleb, siis olgu talle

rahakott tagastatud. Oleg Persidski enda sõnul ei öelnud seda kuidagi ebaviisakalt ega

ähvardavalt, vaid lihtsalt tahtis, et J KL annaks talle ta rahakoti koos temale kuuluvate

dokumentidega tagasi, rahast ta nii väga ei hoolinudki. J KL vedeles terve see aeg diivanil ega

isegi liigutanud end mitte ta ütlemise peale. Oleg Persidski teatas J KL-ile, et ta lahkub

korterist ning, et kui ta tagasi tuleb, tahab ta rahakotti tagasi saada. Ta lahkuski korterist ja tuli

siis mõne aja pärast tagasi. J KL oli toas täpselt samas asendis, nagu viimati ja rahakotti ei

olnud jätkuvalt mitte kuskil. Oleg Persidski küsis J KL-i käest üle, et kas ta mõtles järgi, et

kas ta kavatseb talle ta rahakoti tagastada, mille peale tõusis J KL äkitselt diivani pealt püsti,

hakkas tema peale röökima ja tuli talle kallale. Täpsemalt haaras J KL tal kõrist kinni ja asus

kägistama. Oleg Persidski ehmus selle käitumise peale, lükkas koheselt oma mõlema käe

pöialdega Ji KL-ile silma, et tema haardest vabaks saada, samal ajal teda ka endast eemale

lükata. Selle peale õnnestus tal J KL-i haardest vabaneda, kuid viimane kukkus enda selja taga

oleva mänguasja kastile otsa. Selles kastis olid igasugused erinevad autod ja muud teravad ja

kõvemad esemed nö poiste mänguasjad, mitte mingisugused pehmed nukud. Koheselt tõusis J

KL püsti, jooksis kortermaja koridori ja hakkas seal röökima, et „kutsuge politsei“, justkui

lootes, et keegi kuuleb tema appikarjet ja kutsub politsei. Oleg Persidski läks talle järgi ja nägi

trepikojas maas vere tilkasid. Ta tõi korterist lapi ja läks verd puhastama. Samal ajal olid maja

1-25-2041

elanikud tulnud korteritest välja ja jõudnud J KL-iga röökimise pärast riielda. Nii käis Oleg

Persidski veel inimeste ees tema pärast vabandamas, märkides, et J KL on purjus ega taju,

mida ta teeb ja, kuidas käitub. Kuna kortermaja elanikud olid kurjad röökiva J KL-i peale,

lahkus viimane majast kusagile õue. Kui ta oli trepikojas koristamise lõpetanud, läks ta tagasi

õue õe juurde grillima. Ühel hetkel helistati KL KL-ile politseist ja sooviti vestelda. Sel õhtul

Oleg Persidski rohkem J KL-i ei näinud, sest ta viidi politsei poolt ära. Selleks Oleg Persidski

arvates põhjust ei olnud. Kus või kuidas J KL end täpsemalt vigastas, ta öelda ei osanud, kuid

arvas, et kuna ta selle mänguasja kasti peale lendas, mis tema selja taga oli, kui ta Oleg

Persidskit kägistas, siis küllap ta selle kukkumise tagajärjel ka ise viga sai. Kastis oli igasugu

erinevaid mänguasju. Küll on seal mingeid metallist autosid ja kõike muud, mis võivad haiget

teha.

57.3 Oleg Persidski rõhutas ülekuulamisel, et J KL oli selleks isikuks, kes tema küsimise

peale ärritus ja talle kallale tuli, mitte vastupidi. Ja kuna ta on juba vanem inimene, on J KL

temast otse loomulikult kiirem ja äkilisem, olukord oleks võinud ka talle väga inetult lõppeda.

Oleg Persidski õnneks küll oli J KL purjus ja ta suutis tema tegevuse lõpetada tänu sellele, et

ta tõesti pani talle oma pöidlad silmadesse ja lükkas ta endast eemale, kuid sedagi tegi ta

ainult sellepärast, et J KL ise tema kägistamise lõpetaks. Kui J KL poleks teda rünnanud, ei

oleks tema ammugi talle viga teinud. Nii märkis Oleg Persidski, et J KL ründas teda selle

sündmuse raames esimesena ja tekitas talle valu ehk, et tegelikult on selle sündmuses hoopis

tema kannatanu.

58. Kohus on seisukohal, et Oleg Persidski ütlusi juhtunu kohta ei saa pidada

usaldusväärseteks. Need on kõigepealt vastuolus kannatanu J KL-i ütlustega tema suhtes

toimepandu osas. Nendes esitatud versiooni ei kinnita J KL-il tuvastatud vigastuste iseloom ja

nende asukohad. Niisamuti ei pea kohus adekvaatseks Oleg Persidski tegutsemise motiive ega

ka kirjeldatud käitumist suhtluses J KL-iga ja näeb neis hoopis katset enda süüd juhtunus

vähendada või sellest hoopis vabaneda.

59. Kannatanu J KL-i ütluseid juhtunu osas peab kohus usaldusväärseks, ta on edastanud

kuriteosündmuse asjaolud enda joobe- ja unesegusest seisundist tulenevalt adekvaatselt,

mõlema osapoole käitumise ja emotsioonid võimalikult reaalselt. J KL on selgitanud juhtunu

asjaolusid läbivalt ühetaoliselt, on seda teinud häirekeskusele tehtud kõnes kui ka

meditsiinitöötajatele talle abi osutamise ajal, niisamuti kohtumenetluses ristküsitluses. Neist

lähtuvalt tuvastab kohus ka Oleg Persidski süü J KL-i vastu toime pandud valu ja

tervisekahjustuste tekitamises.

60. Samas toob kohus esile, miks ei ole põhjendatud Oleg Persidski versiooni alusel tema

süüd antud süüdistuse episoodis lahata. Kohus nõustub sellega, et Oleg Persidskil oli juhtunu

ajaks kadunud rahakott. MIS andmebaasi väljatrükist selgub, et see leiti 10.08.2024. Küll on

aga Oleg Persidski selle asjaolu avastamise järgselt tegelikke fakte tuvastamata lihtsalt oma

viha välja elanud tema jaoks ebasümpaatse õemehe J KL-i peal. Kohtule esitatud KL-i

ütlustest nähtuvalt on talle teadmata põhjus, miks tema abikaasa ja venna vahel tüli tekkis,

tema sõnul andis vend tema abikaasale lihtsalt peksa. Nii ei ole menetluse raames KL-ilt

saadud kinnitust selle kohta, et ta oleks oma vennale Oleg Persidskile maininud viimase poolt

oma rahakoti puudumise avastamise järgselt, et selle võis varastada J KL. Kui sellist fakti

tõelevastavaks pidada, mida kohus, nagu eelnevalt öeldud, ei tee, ei oleks Oleg Persidski

käitumist J KL-ilt rahakoti tagasinõudmise osas võimalik pidada ikkagi adekvaatseks. Oleg

Persidski on rõhutanud oma ütlustes, et J KL oli tugevas alkoholijoobes, temaga suhtluses

apaatne. Selle kirjelduse kohaselt ei saanud Oleg Persidski vähimalgi moel veenduda selleski,

et tema rahakoti tagasi küsimist/nõudmist J KL oma seisundi tõttu üldse kuulis. Veelgi enam,

kuulis tingimuse seadmist mingi aja pärast rahakott põrandale visata. Oleg Persidski sõnul

vedeles J KL jätkuvalt diivanil ühes asendis ja ei reageerinud. Selliste asjaolude valguses peab

1-25-2041

kohus ka ebatõenäoliseks tema ootamatut unest ülesärkamist ja Oleg Persidskile kallale

tungimist. Kohtu hinnangul võib selliselt joobest ja unest segane inimene reageerida üksnes

juhul, kui tajub enda suhtes füüsilist rünnakut. Nii peab kohus selliste asjaolude ilmnemisel

tõepäraseks J KL-i ütlusi selle kohta, et tema ründajaks oli Oleg Persidski, kes tõmbas ta

magamise pealt diivanilt maha ja hakkas teda peksma.

61. Kohus leiab ka, et Oleg Persidski ütlusi selle kohta, kuidas J KL kannatada sai, ei saa

pidada tuvastatud faktidega kooskõlas olevateks. J KL-il fikseeriti haiglas lisaks vasaku silma

piirkonnas hematoomile ja silma skleera kahjustusele, ka turse vasaku sarna, põse, kõrva ja

lõualuude piirkonnas, pealae piirkonnas ca 1 cm pikkune põrutushaav ja kaks ca 0,5 cm

pikkust haava, mille ümber muhud. Silma piirkonna ja silma sisemuse kahjustuse tekitamist

Oleg Persidski küll tunnistas, kuigi märkis, et vajutas J KL-ile pöialdega silma, et vabaneda

tema haardest. Viimase tõele mittevastavust kohus eelnevalt selgitas. Samas ei ole võimalik J

KL-il näo ja pea piirkonnas tuvastatud muid terviskahjustusi selgitada moel, nagu seda tegi

Oleg Persidski ehk, et J KL kukkus nende kaklemise ajal vastu toas olnud mänguasjade kasti,

milles olnud kõvast materjalist mänguasjad võisid teda vigastada. J KL-i olid

tervisekahjustused vasakul näo piirkonnas, milliseid said tekkida tal selili maas lamades ja

tema peal oleva isiku poolt parema käega või paremas käes oleva esemega lüües, mitte aga

kukkudes millegi vastu. Kannatanul pealae piirkonnas tuvastatud põrutushaava ja kahe lahtise

haava iseloom kinnitab omakorda kannatanu ütlust selle kohta, et teda lõi ründaja Oleg

Persidski teleskoopnuia taolise esemega mitmel korral vastu pead.

62. Kohtu hinnangul nähtuvad eeltoodud tõenditest Oleg Persidski käitumises J KL-i suhtes

KarS § 121 lg 2 p 3 kirjeldatud kuriteo objektiivsed tunnused: kehaline väärkohtlemine,

milline väljendus kannatanule pöialdega silmade pigistamise tulemusena valu ja

tervisekahjustuse tekitamises, niisamuti korduvas löömises teleskoopnuia taolise esemega

pähe, millega tekitas kannatanule samuti valu ja tervisekahjustused. Oleg Persidksi tegutses

kohtu hinnangul J KL-i suhtes kavatsetult. Ta oli ajendatud J KL-i suhtes vägivalla

tarvitamisel isiklikust antipaatiast ja ettekujutusest, et viimane varastas temalt rahakoti.

Hoolimata sellest, kas J KL-i valduses võis olla tema rahakott või mitte, elas Oleg Persidski

tema peal oma pahameele füüsiliselt välja ja soovis sellega tekitada kannatanule valu ja

tervisekahjustusi. Kohus leiab, et Oleg Persidski sai aru, et tema poolt kannatanu silmade

pigistamine tekitab viimasele valu ja tervisekahjustuse, niisamuti tema korduv löömine

teleskoopnuia taolise esemega tekitab viimasele valu ja tervisekahjustused ning ta soovis

seda. Oleg Persidski oli enda sõnul käskinud eelnevalt J KL-il talle rahakott tagasi anda, kuna

viimane seda ei teinud ja veelgi enam, ei reageerinud tema jutule, siis ongi ta asunud J KL-i

selle eest teadlikult karistama.

63. Kannatanu J KL on kinnitanud, et Oleg Persidski kasutas tema suhtes vägivalda, mille

tagajärjel ta tundis valu ja sai kerged tervisekahjustused. Kohtu hinnangul J KL-il tuvastatud

vigastused (hematoom vasaku silma piirkonnas ja pehmekoe turse; vasaku silma skleera

punetus; turse vasaku sarna, põse, kõrva ja lõualuude piirkonnas; pealael ca 1cm pikkune

põrutushaav ning kaks ca 0,5cm pikkust haava, mille ümber muhud) viitavad otseselt sellele,

et ta pidi nende tekitamise käigus valu tundma.

64. Seega on kohtule esitatud tõenditega tuvastamist leidnud Oleg Persidski poolt J KL-i

suhtes KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed

tunnused ning ta tuleb selles süüdi tunnistada.

Oleg Persidski poolt süstemaatiliselt sissetungimisega varguste toimepanemine ehk KarS

§ 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo episoodid.

1-25-2041

15.02.2024 L H-le kuuluvasse elamusse XXXas sissetungimine ja sealt esemete varguse

toimepanemine:

65. Kannatanu L H selgitas kohtus ristküsitluse käigus, et tema abikaasa avastas 15.02.2024

tema sünnikoju Xxxx asuvasse majja sissetungimise ja sealt esemete varguse.

Kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt on xxxx asuva kinnistu omanikuks L H. Ta selgitas, et

maja seisis tühjana, seal käidi teatud regulaarsusega kohal. Ülevaade krundist ja majas

olevatest asjadest oli kannatanul olemas. L H märkis, et ta teadis väga hästi, mis esemeid

majas olid, kus miski paiknes, osad neist olid jäänud vanematest, osad olid tema enda asjad.

Maja oli pandud valve alla. Kui esines majas valve ajal liikumist, tuli sellest kannatanu

abikaasa telefoni teade. Seekord tuli teade samuti, kuid kahjuks öisel ajal ja seda lihtsalt ei

kuuldud. Kell 02:00 öösel tulnud alarmteateid nägi kannatanu 15.02.2024 hommikul kella

06:00 ajal. Sündmuskohale xxxx maja juurde läks kannatanu abikaasa. Kannatanu oli seal

käinud vist 11.02.2024 paiku. Siis oli kõik korras. Abikaasa tuvastas sündmuskohal lõhutuna

köögiakna kohal olnud liikumisanduriga prožektori ja akna enda. Selle kaudu oli ka majja

sisse murtud ja sealt väljutud (uksed olid kõik lukus). Varastatud olid esemeid mitmelt poolt

majast (elutoast, söögitoast, seal asunud kappidest, sahtlitest), varastatud oli vähegi

väärtustomavaid esemeid ja need said loetletud ka ütlustes. Varastatud oli: 50 erinevat eset

lauahõbedat (noad, kahvlid, lusikad, serveerimistarvikud) koguväärtusega 5000 eurot, viis

erinevat peekrit/toosi koguväärtusega 300 eurot, hõbedast suhkrutoos väärtusega 200 eurot,

käsitööna valmistatud kuldsõrmus väärtusega 1000 eurot, kaks tsaariaegset 10-rublast

kuldmünti koguväärtusega 3000 eurot, kullast EW aegne uur ümbrise väärtusega 1500 eurot,

euro münte koguväärtuses 30 eurot, kolm käekella koguväärtusega 100 eurot, metallrihmaga

käekell väärtusega 50 eurot, kullast käekell kullast rihmaga väärtusega 1000 eurot; erinevaid

medaljone ja EV90 10-kroonine hõbedast meenemünt koguväärtusega 200 eurot, pronksist

laua garnituuri ning üle kullatud tindipott koos aluse ja poisikese kujuga koguväärtusega 2000

eurot, kaks nõukogudeaegset fotoaparaati koguväärtusega 400 eurot, hambakulda kolme

hamba jagu koguväärtusega 400 eurot, meeste mansetinööpe koguväärtusega 100 eurot,

kaelakett koos ristiga väärtusega 100 eurot, meeste suitsukvartskiviga sõrmus väärtusega 200

eurot. Neid esemeid, mis ära varastati, oli ilmselt rohkem, kui on süüdistuses ja hagiavalduse

loetletud, aga kannatanu jäi esitatud loetelu ja hagiavalduse juurde. Varastatud esemed olid

pere pärandvara, nende hinna kujundamisel võttis kannatanu aluseks internetist andmed

analoogiliste esemete maksumuse kohta (see tegevus on näha ka hagiavaldusest, kus koos

varastatud esemete nimekirjaga on leitavad nende maksumust kinnitavad vastavad lingid).

66. Varastatu väärtuseks hindas kannatanu L H kokku 15 880 eurot. Kohtueelse menetluse

ajaks ei olnud ta midagi tagasi saanud. Akna ja prožektori lõhkumisega tekitatud kahju

kannatanu hagisummasse ei lisanud ja ei soovinud seda teha ka kohtumenetluse käigus. Kuna

kindlustus maksis kannatanule kahju summas 4000 eurot ära, siis ta selle summa võrra

vähendas ka haginõuet. Lõplikuks nõudeks jäi 11 880 eurot, mille hüvitamist ta süüdlaselt

soovib.

67. Kannatanu L H ütlusi xxxx majas toimunud varguse osas kinnitab kohtus uuritud

15.02.2024 koostatud sündmuskoha (xxxx) vaatlusprotokoll koos fototabeli ja fotodega

DVD+R plaadil. Vaadeldavaks objektiks on selle järgi ühekorruseline eramaja.

67.1. Vaatlusprotokollist on näha varguse toimepannud isiku liikumine ja toimetamine

krundil. Sisenedes hoovi xxxx tänava poolt avatud asendis jalgvärava kaudu on lumel näha

jalatsijälgi, mis viivad eramu sisehoovi sissepääsu poole ja tagasi puitaia juurde, kinnistu

vasakpoolsesse nurka xxxx tn asuvate xxx ehituskonteinerite suunas. Edasi lähevad jäljed

elumaja sisehoovi sissepääsu suunas. Sissepääsu trepil avastati lumel jalatsijälje fragment, mis

on sarnane eelpool kirjeldatud jalatsijäljele. Sisehoovi sissepääsu lähedalt maja seina äärest,

viib trepp alla keldrisse. Keldrisse viiva trepi paremal pool oleva maapinnast kõrgemale

1-25-2041

ulatuval betoonist äärel on välisvalgusti. Visuaalsel vaatlusel tundub, et antud valgusti on

eemaldatud samas kohas maja seina küljest, kus on näha valgusti kinnitusjäljed. Valgusti

lähedal betoonist äärel lume peal on valget värvi, kahjustatud plastikust juhtmestiku

kaitsekarp (markeeriti nr 1). Välisvalgusti korpuse tagapinnalt, toitekaabli pinnalt ja

juhtmestiku kaitsekarbi pinnalt võeti puuteproovid, proovid pakendati papp pakenditesse,

pakendid suleti ja varustati selgitavate kirjadega pakk nr 1.1, pakk nr 1.2 ja pakk nr 1.3.

Betoonist äärele on kinnitatud trepipiire, mille kõrval maas asuvad klaasitükid. Klaasi ülemise

osa pinnalt võeti puuteproov. Proov pakendati papp pakendisse, pakend suleti ja varustati

selgitavate kirjadega pakk nr 1.4.

67.2 Vaatlusprotokollis kajastatud sisehoovi sissepääsu uksest paremal asuv aken (markeeriti

nr 2) on olnud varguse toimepannud isiku sisenemis- ja väljumistee majja. Aknaava

parempoolne fassaadi puidust ääreliist on seina küljest eemal. Eemal oleva ääreliistu tagant

laudise pinnalt võeti puuteproov. Proov pakendati papp pakendisse, pakend suleti ja varustati

selgitava kirjaga pakk 2.1. Aknal on kahekordne puidust raam. Välimine aknaraam on avatud

väljapoole, vasakult paremale. Sisemine aknaraam on kinnises asendis. Sisemise-ja välimise

aknaraami aknaklaas on katki. Välimise aknaraami siseküljel üla– ja alaosas on

kinnitushaagid. Avatud akna aknaklaasi välispinnalt ja väliselt aknaraami alumise osa pinnalt

võeti puuteproovid, proovid pakendati papp pakenditesse, pakendid suleti ja varustati

selgitavate kirjadega pakk 2.2 ja pakk 2.3. Avatud aknaraami alumiselt haagi pinnalt võeti

puuteproov teibi meetodil, proov pakendati plastikkonteinerisse, mis omakorda pakendati

paberpakendisse ja varustati selgitava kirjaga pakk 2.4. Läbi akna avaneb vaade köögile.

Sisehoovi välisuks on terve ja lukustatud.

67.3 Uks avati väljapoole võtme abil. Avades välisukse on näha esik. Esikust otse edasi asub

panipaik. Esikust paremale jääb köök. Esiku ja köögi vahel on uks, mis on avatud asendis.

Sisenedes kööki jääb paremale poole katkise klaasiga aken. Akna all on laud, mille peal on

näha klaasikillud, potilill ja muud erinevad esemed. Köögist saab liikuda söögituppa, kus

seina ääres on vitriinkapp, mille ülemised uksed on avatud asendis. Kapi ees maas tolmuimeja

juures oli läbipaistev joogiklaas (markeeriti number 3). Klaasi välispinnalt võeti puuteproov,

proov pakendati papp pakendisse, pakend suleti ning varustati selgitava kirjaga pakk 3.1.

Vitriinkapi ülemise parempoolse ukse ees oleva võtme pinnalt võeti puuteproov teibi

meetodil, proov pakendati plastikkonteinerisse, mis omakorda pakendati paberpakendisse ja

varustati selgitavate kirjadega, pakk 3.2. Söögitoa keskel asuvast söögilauast vasakule jääb

pruuni värvi nelja uksega kummut. Kummuti parempoolne uks on avatud. Avatud ukse taga

on näha kolme sahtlit, milledest alumine on lahti tõmmatud asendis (markeeriti nr 4). Avatud

sahtli ees, maas on erinevad karbid sinist- ja halli värvi kaantega. Karpide juures maas

metallist söögiriistad. Maas olevate pappkarpide kaante pindadelt võeti puuteproovid, proovid

pakendati papp pakenditesse, pakendid suleti ning varustati selgitavate kirjadega pakk nr 4.1

ja pakk nr 4.2. Söögilauast paremal pool seina ääres pruuni värvi ühe uksega kapp (markeeriti

nr 5). Kapiuks on avatud asendis. Avatud ukse ees on võti, mille pinnalt võeti puuteproov

teibi meetodil, puuteproov pakendati plastikkonteinerisse, mis omakorda pakendati

paberpakendisse ja varustati selgitava kirjadega pakk 5.1. Söögitoast viib uks elutuppa, kus

seina ääres mitmete uste ja riiulitega pruuni värvi sektsioonkapp. Sektsioonkapil on välja

võetud kaks sahtlit, mis asuvad elutoa põrandal (markeeriti nr 6). Sahtlite põhja pindadelt

võeti puuteproovid teibi meetodil, puuteproovid pakendati plastikkonteineritesse, mis

omakorda pakendati paberpakenditesse ja varustati selgitavate kirjadega pakk 6.1 ja pakk 6.2.

Elutoa diivanil on „Paulig“ kohvipakk, mille pinnalt võeti puuteproov, proov pakendati papp

pakendisse, pakend suleti ning varustati selgitava kirjadega pakk 6.3. Elutoast saab liikuda

eramu tänavapoolse sissekäigu esikuni. Esikus põrandal pruuni värvi puidust laegas

(markeeriti nr 7). Laeka välispinnalt võeti puuteproov, proov pakendati papp pakendisse,

1-25-2041

pakend suleti, varustati selgitava kirjaga pakk 7.1. Tänavapoolne välisuks on kinni ja

lukustatud.

68. 22.02.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeriti ka kõrval asuva maja

(xxxx) ümbrus tänava poolt vaadatuna. Maja vastas üle tee asuvad puud ja xxxx OÜ tööala.

Liikudes edasi vasakul asuvate puude suunas, leiti lume sees olev auk, mida ümbritsesid

kollakat värvi pritsmed. Uriinikahtlase määrdumisega kohast võeti lumest kahte läbipaistvasse

plasttopsi kaks eraldi proovi ja võetakse sündmuskohalt kaasa (pakend nr 1 ja pakend nr 2).

Uriinikahtlase määrdumisega lume lähedusest leiti ka kaks jalatsijälge.

69. 05.02.2025 koostatud asitõendi (häirekeskuse 15.02.2024 kõnesalvestis; Xxxx OÜ poolt

edastatud 15.02.2024 videosalvestis) vaatlusprotokollis koos andmebaasi Aweroc

väljatrükiga. salvestistega CD-R plaadil ja e-kirja väljatrükiga fail nimetusega

20240215_071405_058540883 pikkusega 02:10 minutit, algusega kell 07:14:05 on vaadeldud

kannatanu L H H elukaaslase UVi kõnet häirekeskusele ja Xxxx OÜ poolt edastatud

videosalvestist.

69.1 Häirekeskusele 15.02.2024 tehtud kõnes teatas UV sissemurdmisest Xxxx asuvasse

eramajja. Selles märgib ta, et öösel on majja sisse murtud, aken on katki, lume peal on jäljed,

kaamerat ei ole.

69.2 Xxxx OÜ poolt edastatud videosalvestis annab aga esimese viite Xxxx majas varguse

toime pannud isiku kohta. Fail nimega xxxx tn 15.02 on 29:59 minutit pikk, algusega kell

02:39:46. See on ajal, mil laekusid kannatanu L H elukaaslase telefoni alarmteated XXXas

Xxxx majja sissetungimise kohta. Videosalvestisel on näha vaadet tänavale, mis on

tänavavalgustusega hästi valgustatud. Kell 02:39:47 ilmub kaamera vaatevälja paremalt poolt

mööda tänavat jalutav suitsetav meesterahvas, kellel on seljas tumedat värvi jalatsid, püksid,

jope, mille vasakul varrukal helkurriba ja peas tumedat värvi müts. Meesterahvas liigub

vasakul pool tänava ääres olevate kõrgete puude varju kell 02:39:59, kus umbes teise puu

kohal kustutab jalaga suitsukoni lumel ning kõnnib edasi kuni peale neljandast puust

möödumist jääb kell 02:40:13 seisma. Kell 02:42:23 ilmub meesterahvas uuesti nähtavale,

liikudest puude poolt tagasi paremale poole ning kaob kell 02:42:40 kaamera vaateväljast.

Kell 02:54:09 ilmub tumedates riietes meesterahvas uuesti paremalt poolt kaamera vaatevälja

ja liigub paremal pool tänava ääres oleva helesinist värvi maja äärt pidi vasakule poole ning

kaob kell 02:54:24 pargitud sõidukite taha, liikudes seejärel uuesti samasse kohta puude taha,

kus ta eelnevalt seisis. Kell 03:08:57 liigub sama tumedates riietes meesterahvas vasakult

poolt helesinist värvi maja äärt pidi paremale poole ning kaob kell 03:09:05 kaamera

vaateväljast paremale poole ära. Salvestis lõpeb kell 03:09:44.

70. Varguse sündmuskoha lähedal lumest võetud uriiniproovile tehtud DNA-ekspertiisiga

(akt nr xxxx 07.03.2024) tuvastati selles Oleg Persidski DNA profiile. Eksperdiarvamusest

nähtuvalt esines see proovides A240902 ja A240903 (vastavalt sündmuskohavaatluse

protokollile pakend 1 ja pakend 2). Tõenäosus, et leitud DNA profiil kuulus just Oleg

Persidskile oli kõrge - 1022 ehk nii palju kordi oli tõenäosem, et proovis leiduv bioloogiline

materjal pärineb Oleg Persidskilt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineks

juhuslikult valitud tundmatult isikult.

71. Kohtumenetluses uuriti ka Xxxx asuva maja välisküljelt ja maja seest võetud proovide

tulemusi. DNA-ekspertiisiaktist nr xxxx (27.03.2024) nähtuvalt võib väita, et Oleg Persidski

on viibinud selle maja krundil ja olnud otsekontaktis maja välise fassaadi ja selle vajalike

konstruktsioonidega, niisamuti on ta viibinud selles majas sees just ajal, mil L H elukaaslase

telefoni laekusid alarmteated Xxxx majja sissetungimisest ja sealt asjade vargusest. Nii leiti:

-

maja valgusti korpuse pinnalt (proov A241051, pakend 1.1),

1-25-2041

-

valgusti juhtmestiku pinnalt profiil (proov A241052 proov, pakend 1.2),

-

juhtmestiku kaitsekarbi pinnalt (proov A241053 proov, pakend 1.3),

-

aknaklaasi välispinnalt (proov A241056, pakend 2.2),

-

välisakna aknaraami aluse osa pinnalt (proov A241057, pakend 2.3),

-

välisakna haagi pinnalt (proov A241058 proov, pakend 2.4),

-

klaasi välispinnalt (proov A241059, pakend 3.1) Oleg Persidski DNA profiile,

niisamuti leiti

-

seda ka majast seest kapi ukse võtme (proov A241060, pakend 3.2) ja sinist värvi

karbi kaane pinnalt (proov A241061, pakend 4.1).

Ka selle ekspertiisi tulemusena leiti väga suur tõepärasuhe, et leitud DNA-profiilid kuuluvad

just Oleg Persidskile. See oli 1022. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1022 korda

tõenäosem, et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Oleg Persidskilt, võrreldes sellega,

et bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult.

72. Süüdistatav Oleg Persidski selgitas kohtumenetluses, et ta tunnistab oma süüd

kõikides talle etteheidetud süüdistuse faktides, samas ütlusi nende kohta ei andnud. Nii

avaldati tema eeluurimisel antud ütlused. Nende kohaselt oli ta veebruaris 2024 kindlasti

Xxxx, mistõttu ei saanud ta olla seotud sel ajal XXXas mingi varguse toime panemisega. Nii

märkis ta, et ei tea midagi Xxxx majast varastatud esemetest, tema valduses neid ei ole, ta ei

teadvat isegi seda, kus selline tänav xxxx võiks asuda. Seda, kuidas tema DNA-profiil antud

majja sattuda võis, ta selgitada ei osanud, kuna ta ise mäletas, et veebruarikuus 2024 viibis ta

üksnes Xxxx. Samas, kuigi ta ei oska kommenteerida selle varguse fakti toimepanemist, ei saa

ta kindlalt väita, et ei ole sellesse majja sisse tunginud ja süüdistuses toodud esemeid sealt ka

varastanud. Niisiis möönis Oleg Persidski oma ütlustes, et võib olla selle varguse toime

pannud, kuigi ei suuda seda meenutada.

73. Kohtu hinnangul on Oleg Persidski poolt selle varguse toimepanemine täielikult

tõendamist leidnud. See fakt tuleb selgelt esile tema liikumisest 15.02.2024 öösel Xxxx maja

lähistel, kus ta on jäänud turvakaamerate vaatevälja ja, mis kõige olulisem, tema DNA jälgi

on leitud nii sündmuskoha lähedalt kui ka sündmuskohalt endalt ehk nii Xxxx majast väljas

kui ka seest varastatud esemete asukohtadest vahetult peale alarmteadete alusel sündmuskohal

kannatanu elukaaslase poolt varguse toimepanemise avastamist.

74. Nagu märgitud, saabusid kannatanud L H elukaaslase UVi telefoni teated Xxxx

asuvasse majja sissetungimisest15.02.2024 kella 02:00-03:00 vahelisel ajal. Teated avastati

kella 06:00 ajal ja UV kiirustas sündmuskohale. Sealsamas andis ta vargusest teada

Häirekeskusele kell 07:14. Kell 09:35 alustati sündmuskoha vaatlusega. Turvakaamera

salvestisest nähtuvalt on Oleg Persidskile sarnanev isik, kes selleks osutus majast varastatud

esemete asukohtadest leitud DNA jälgede tuvastamise läbi, viibinud Xxxx maja juures ja

sealsamas sees kella 02:00-03:00 vahelisel ajal. Kohus leiab, et nende andmete alusel on

võimalik kinnitada järeldust, et kannatanu L H-le kuuluvasse majja tungis 15.02.2024 öösel

kella 02:00-03:00 vahelisel ajal just Oleg Persidski ja pani seal toime tema jaoks võõraste

asjade varguse.

75. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka Oleg Persidski poolt varastatud esemete iseloom.

Nimelt on teda huvitanud sellised esemed, milliseid on võimalik realiseerida eelkõige

vanakraami kaupmehe juures (vt ka järgnevate varguse süüdistuse episoodis märgitud

varastatud esemete nimekirja). Selliselt on ta ka toimetanud Xxxx majast varguse

toimepanemisel. Ta on sealt ära võtnud just vanavarana käsitletavaid asju, milliseid eelnevalt

nimetatud eesmärgi täitmiseks realiseerida. Kannatanu L H on arusaadavalt selgitanud, millal

ja millised vanavarana käsitletavaid esemed on Oleg Persidski Xxxx majast varastatud.

1-25-2041

76. Kohus on seisukohal, et lisaks sellele, et kohtule esitatud tõendite alusel on

tuvastamist leidnud, et Oleg Persidski on sisenenud 15.02.2024 kella 02.50 paiku Xxxx

eramusse akna kaudu, lõhkudes selleks aknaklaasi, on võtnud sealt kaasa erinevaid

süüdistuses nimetatud esemeid, tekitades sellega kannatanule varalist kahju ehk pani toime

sissetungimisega võõra vara varguse, on ta seejuures tegutsenud kavatsetult. Kuigi Oleg

Persidski ise ütluste alusel selle varguse toimepanemist ei mäleta, näitab tema tegutsemine

sündmuskohal otsesõnu võõra vara omastamise eesmärki. Ta on kõigepealt üle vaadanud

maja väliselt, on liikunud krundil ringi veendumaks, kas maja on järelevalve all (jalatsijälgede

asukohad krundil). Saades aru, et maja küljes on valgusandur, on selle ära lõhkunud,

panustades nii võimalusele, et tema tegevust ei pruugi öise aja ja kehva nähtavuse tõttu

võimalikud tunnistajad näha. Niisamuti, et kui koos valgusanduriga oli majale paigutatud

mingi alarmsüsteem, siis öösel ei pruugi sellele kannatanu koheselt reageerida. Ta on

sisenenud majja akna kaudu, on sealt ka väljunud. Ta on majas sees toimetanud sihikindlalt,

otsides väärtuslikke esemeid kohtadest, kus võiks pidada tõenäoliseks, et pererahvas neid seal

hoiab ehk elutoa sahtlid, söögitoa kapp jms. Eeltoodud tegutsemiseviisist nähtub Oleg

Persidski poolt läbi mõeldud plaani sihikindel ellu viimine.

77. Kohtu hinnangul on eeltoodud episoodis tuvastatud Oleg Persidski tegevuses varguse

objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Ajavahemikul 15.09.2024 kuni 23.09.2024 xxxx külas E L-ile kuuluvasse suvemajana

kasutuses olevasse Xxxx tallu sissetungimine ja sealt varguse toimepanemine:

78. Kannatanu E L-i kohtumenetluse raames avaldatud ütlustest nähtuvalt kuulub talle

xxxx vallas Xxxx külas asuv Xxxx kinnistu. See fakt on täiendavalt kinnitust leidnud

kinnistusraamatu väljatrükiga. Igapäevaselt ei ela talus kedagi. Viimati käis kannatanu maja

juures 15.09.2024 ehk nädal enne sealsamas kuriteo avastamist varem. Seega läks kannatanu

koos abikaasaga Xxxx tallu 23.09.2024. Sündmuskohal avastas kannatanu värava ühe poole

lahtisena. Seejärel avastas koos abikaasaga, et söögiakna väline aken on katki ja sisemine

lahti tehtud. Esialgu ei tundunud, et majast oleks midagi kaduma läinud. Nii otsustati ka

politseile mitte teatada. Samas avastas tütar mõni päev hiljem, et majas olnud maniküürikarp

on Facebookis müügil. Seepeale läks E L majas olevaid asju üle kontrollima ja avastaski, et

tualettpeegli sahtlist oli kadunud maniküürikarp. Antud ese oli kannatanu ema oma, tegemist

oli vana eestiaegse maniküürikarbiga. See oli neljakandilise kujuga, kullavärvi, pealt

krobeline. Maniküürikarbi väärtuseks hindas kannatanu 150 eurot. Samas tsiviilhagi

kannatanu asjas esitada ei soovinud.

79. Et E L Xxxx kinnistu omanikuna avastas 23.09.2024 majja sissemurdmise, leidis

kinnitust ka tema tütre tunnistaja EH kohtumenetluse raames avaldatud ütlustest. Tunnistaja

märkis, et tema ema ja isa avastasid 23.09.2024 kella 14.00 paiku Xxxx tallu sissemurdmise,

et see sai toimuda ajavahemikul 15.09.2024 kuni 23.09.2024, et sisse oli murtud akna kaudu,

lõhutud oli üks aknaruut, sisemine aknaraam oli eest ära tõstetud. Näha oli, et majas sees oli

kolatud, maja siseuksed, sahtlid ja kapiuksed olid avatud. Esialgu ei tundunud emale ega isale,

et majast oleks midagi varastatud. Samas avastas tunnistaja õde E L 27.09.2024, et Facebooki

keskkonnas müügigrupis Xxxx (ostan, müün, vahetan) on müüa vanaema eestiaegne

maniküürikomplekt, müüjaks AG, hinnaks 10 eurot. Tunnistaja tundis maniküürkomplektis

ära Xxxx talust kadumaläinud eseme. Ajaks, mil tunnistaja pöördus müüja poole, oli aga

maniküürkarp maha müüdud. Tunnistaja EH edastas menetlejale ka e-kirjaga fotod talu

lõhutud aknast ja varastatud maniküürkarbi välimusest.

80. Xxxx talust varastatud maniküürkarbi müüjaks oli Facebooki keskkonnas

müügigrupis „Xxxx“ tunnistaja AG, kelle kohtumenetluses avaldatud ütlustest nähtuvalt

helistati talle 27.09.2024 politseist ja küsiti, kas ja miks on Facebook müügigrupis

1-25-2041

„Vanakraamiturg -osta, müü, vaheta“ eestiaegne maniküürikarp, mis on väidetavalt

varastatud. Tunnistajal puudus informatsioon selle kohta, mis päritolu oli temale müüa toodud

maniküürikomplekt, küll aga edastas ta politseile selle eseme müüki toonud isiku

telefoninumbri xxxx. Tunnistaja märkis, et tegemist on u 50-60 a vana meesterahvaga, ca 175

cm pikk, lonkab kergelt jalga ja mängib lõuaga. See mees on ka varasemalt vähehaaval talle

müügiks toonud erinevaid esemeid (kirved, potid, pannid, nõud, ehted), et saada raha.

81. Et tunnistaja AG Gile tõi Xxxx talust varastatud maniküürkarbi müügiks Oleg

Persidski selgus aga edasistest tunnistaja kohtumenetluse raames avaldatud ütlustest, mil ta

kohtus Oleg Persidskiga uuesti kuu aega hiljem 22.10.2024 Xxxx tänava õppesõiduplatsi

juures olevas bussipeatuses, kus viimane pakkus talle müügiks kaasasolnud kohvrist erinevaid

esemeid. Tunnistaja AG Gi sõnul oli seesama isik toonud talle u 3-4 korda varem müügiks

esemeid, sealhulgas ka maniküürikomplekti. See asjaolu oli tunnistajal endiselt meeles, sest

pidi selle komplekti pärast käima politseis selgitusi andmas. Äratundmiseks esitamise

protokolli kohaselt tundis AG 24.10.2024 talle varastatud kaupu müügiks toonud isikus ära

Oleg Persidski.

82. Oleg Persidski tunnistas kohtumenetluse raames Xxxx tallu sissemurdmise ja sealt

maniküürkomplekti vargust, kuigi selle kohta ütlusi anda ei soovinud ei kohtueelses ega

kohtumenetluses.

83. Kohtu hinnangul on aga eeltoodud tõendite alusel võimalik Oleg Persidski süüd

Xxxx tallu sissemurdmise ja sealt maniküürkomplekti varguse toimepanemises jaatada. Xxxx

tallu on ta sisse murdnud sarnasel moel kui 15.02.2024 XXXas Xxxx eramajja, niisamuti kui

kohtu poolt edasiselt käsitletavas Xxxx asuvasse majja. Oleg Persidski on kõikidel juhtudel

varguse toimepanemise parimaks viisiks valinud aknaklaasi lõhkumise ja sealt kaudu majja

sisenemise ja väljumise. Vargused on ta toime pannud majades, kus ei ela alaliselt inimesi,

nende puudumist on võimalik olnud kontrollida. Varguse toimepanemise järgselt on ta

varastatud esemeid müünud ühetaoliselt vanakraamikaupmehe juures, et selliselt endale

elatusvahendeid hankida. Xxxx talust varastatud maniküürkarbi spetsiifiline välimus ja selle

müük Facebooki müügikeskkonnas, võimaldas jõuda Oleg Persidski jälile ja teda süüdistada

Xxxx talus sissemurdmisega varguse toimepanemises. Kannatanu tütre poolt maniküürkarbi

müügi avastamine ja tema aktiivne tegutsemine suhtluses varakraami müüja tunnistaja AG

Giga võimaldas eeltoodut saavutada.

84. Ka selles faktis leiab kohus, et Oleg Persidski on tegutsenud vargust toime pannes

kavatsetult. Ta on otsinud varguse toimepanemise eesmärgil kohta, kus ei pruugi olla alalisi

elanikke, kus ei pruugi olla tunnistajaid, kust aga võiks leida esemeid, mida oleks võimalik

müüa, et selliselt elatusvahendeid hankida. Oleg Persidski tegutsemine sündmuskohal: majja

tungimine akna lõhkumise teel, maja läbiotsimine kohtadest, kus võiks leida vähegi

väärtustomavaid esemeid, viitab läbimõeldud tegevusviisile ja selle realiseerimisele.

85. Nii on kohtu hinnangul ka selles süüdistuse episoodis tuvastatavad Oleg Persidski

poolt toime pandud varguse objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Ajavahemikul 19.10.2024 kuni 23.10.2024 Xxxx asuvast T T T kuuluvast elamust L F-ile

kuuluvate esemete varguse toimepanemine:

86. Kannatanu L F kohtumenetluse raames avaldatud 23.10.2024 ütlustest nähtuvalt

avastas ta 23.10.2024 kella 09.00 paiku Xxxx asuvasse tema pojale T T T kuuluvasse

eramusse sissemurdmise ja sealt esemete varguse. Kannatanu selgitas, et selles eramus ei elata

juba u 10 aastat, see seisab tühjana. Suvel käib poeg iga kahe nädala tagant maja ümbrust

niitmas. 23.10.2024 avastas kannatanu, et hoovi poolt köögiakna kardin lehvis aknast välja ja

maas oli aknaklaasi killud, lõhutud oli köögiaken, maja välisuks oli lukus. Viimati oli L F

1-25-2041

käinud maja vaatamas 19.10.2024, siis oli kõik korras. Naabrid ei olnud midagi kuulnud.

Kannatanu andis juhtunust teada T T T, kes kutsus politsei.

87. Et T T tõesti politseisse emalt saadud info alusel helistas nähtub asitõendi

(häirekeskuse kõnesalvestis) vaatlusprotokollist (30.01.2025) koos andmebaasi Aweroc

väljatrüki ja salvestisega DVD+R plaadil. Nimelt on selles protokollis vaatluse all on olnud

häirekeskuse andmebaasi Aweroc salvestatud 23.10.2024 kell 09:21:11 tehtud kõne

telefoninumbrilt XXX. Kõne oli salvestatud failina: „20241023_092111_XXX“ kõvakettale.

Kõne kestus on 03:08 minutit. Häirekeskusele helistas eesti keelt kõnelev meesterahvas, kes

andis teada, et on toimunud sissemurdmine Xxxx talle kuuluvasse majja. Aken on puruks

löödud. Üleeile oli helistaja ema käinud seal. Helistaja ütles enda nimeks T T.

88. Kannatanu T T Terasmehe kohtumenetluse raames avaldatud ütlustes kinnitas ta

fakti, et hiljemalt 23.10.2024 on temale kuuluvasse majja (kinnisturaamatu väljavõte lisaks)

xxxx on sisse murtud. Selle avastas tema ema L F. Niisamuti kinnitas T T sedagi, et see maja

on seisnud pikka aega tühjana, seal kedagi ei ela, käib seal suvel sagedamini, talvel harva.

Kannatanu ema oli eelmine õhtul avastanud, et Facebook Marketplaces on üleval

müügikuulutus, kus ta tundis ära asjad, mis peaksid olema Xxxx majas. Järgmisel päeval kella

09:00 paiku läkski ema asja kontrollima ja avastas, et maja aken on puruks löödud. Ema

helistas T T T ja koos oodati politsei ära.

89. Sündmuskoha (Xxxx) vaatlusprotokoll 23.10.2024 koos fototabeliga ja fotodega

DVD+R plaadil kinnitab fakti, et T T oli helistanud peale sissemurdmise avastamist

politseisse. Sündmuskohale saabunud politsei viis läbi sündmuskoha vaatluse, kus fikseeris

varguse toimepanemise üksikasjad. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on Xxxx maja

kahekorruseline ja piiratud metallist aiaga. Maja verandas asub välisuks ja aken, mille klaas

oli purustatud. Klaasikillud olid veranda põrandal. Purustatud aken oli vaatluse ajal avatud

asendis. Uksel ja ukselukul puudusid kahjustused. Maja sees avastati köögis varguse

toimepanemise esimesed jäljed. Köögis olid asjad põrandal laiali ja köögi põrandal asus kivi.

Purustatud aknalingi pinnalt võeti puuteproov (pakend nr 1). Aknaraamil välimisel poolel

avastati puutejäljed, mille pinnalt võeti puuteproov (pakend nr 2). Järgnevalt avastati väikeses

toas põrandal pildid. Pingi peal asunud kitarrilt võeti puutejäljed (pakend nr 3). Väikeses toas

asunud kapi uksed ja sahtlid olid lahti, kapi ees põrandal oli laiali asjad. Läbi elutoa suunduti

magamistuppa, kus põrandal avastati jalatsijälgede fragmendid, millised fotografeeriti. Teisel

korrusel panipaigas olid asjad laiali. Kapi ees olid asjad põrandal laiali. Teisel korrusel asuvas

elutoas laua ümber põrandal olid asjad laiali. Vasakul pool asuvalt kapilt avastati puutejäljed,

millest võeti puuteproov (pakend nr 4). Teise korruse magamistoas öökapi ees olid asjad

põrandal laiali. Magamistoast sai edasi pööningule, kuid sealt jälgi ei avastatud.

90. Peale sündmuskoha vaatlust vaatas T T enda sõnul koos emaga majas üle, mis

esemed olid varastatud ja pani kõik kirja. Varastatud asjad kuulusid kõik tema emale, neid

lihtsalt hoiti selles majas.

91. Nii L F kui T T selgitasid enda kohtusaalis avaldatud ütlustes 23.10.2024, 06.11.2024

ja 06.02.2025, et 23.10.2024 läks L F Xxxx maja vaatama seetõttu, et oli eelmine päev näinud

Facebookis AG poolt müüa asju: kohvikann, lillevaas, suhkrutoos, teekann, metallist keeratav

kalender, väike vaas, karuga lamp jne, mis kõik tundusid talle tuttavad ja, millised hoidis

Xxxx majas. Kannatanu arvas, et peaks nende asjade asukoha üle kontrollima ja siis avastaski

majja sissemurdmise. Peale seda kirjutas kannatanu poeg T T AG Gile, et ta soovib

eelpoolnimetatud esemeid vaatama tulla. AG G oli nõus ja andis enda aadressi (XXX ) ja

telefoninumbri (XXX). T T palus AG-l asju vahepeal mitte müüa. Viimane küll lubas seda,

kuid oli siiski osade asjade müügiga toimetanud. AG juures tundis L F ära talle kuuluvad

järgmised esemed: inglise suhkrutoosi ja teekannu, mis olid valget värvi portselanist, äärtes

1-25-2041

roosakat/punakat värvi lehe ornamendid ja kannul keskel naise/poisi ja puu ornament,

suhkrutoosi maksumus 25 eurot ja teekannu maksumus 25 eurot; suure kohvikannu kaanega,

mis oli kirsipunast värvi portselanist, millel kullaga ornamendid (sang ja kannu ots),

maksumusega 25 eurot; tema poolt Gruusiast ostetud valget värvi portselanist 30 cm pikk

vaas pikliku kujuga, keskelt ja alt ümar, kullaga ääred, maksumusega 15 eurot; veel 10 cm

pika pruunikat kirju värvi alt ümmarguse vaasi, maksumusega 10 eurot; veel punast värvi

klaasist karahvini koos kuue klaasiga, kullaga äär, karahvini koos klaasidega on

maksumusega 25 eurot; ca 40 cm pika olümpia karuga, pruuni värvi elektrilise lambi, mis oli

portselanist, töökorras, maksumusega 80 eurot; veel metallist hõbeda värvi keeratavate

numbritega lauakalendri, maksumusega 5 eurot; olümpia karud 2 tükki, svammi materjalist,

ühe karu maksumus 5 eurot ja kokku 10 eurot. AG juures nägi kannatanu ka poja naisele

kuuluvat tumesinist värvi reisikohvrit ja poja musta värvi seljakotti. Kõik need esemed olid

varastatud Xxxx majast.

92. Samas avastas L F, et majast olid varastatud veel esemeid. Magamistoast punutud

pesukorvist olid varastatud punast ja rohelist värvi karbid, mille sees oli komplekt hõbedast 6

kahvli ja 6 noaga, komplekti maksumus 50 eurot; üle kullatud 6 teelusikaga komplekt

maksumusega 50 eurot ja nikerdatud otstega 6 teelusikaga komplekt maksumusega 50 eurot.

AG juures nägi kannatanu ka neid kahte punast ja rohelist värvi karpi, milles olid söögiriistad.

Kuriteoga tekitati temale kahju kokku 440 eurot.

93. L F on politseist 06.11.2024 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga osa

varastatud esemetest tagasi saanud. Tagastatud on: musta värvi spordikott JELD WEN DOOR

SOLUTIONS; rohelises karbis söögiriistad (6 nuga ja 6 kahvlit valgete otsadega); punases

karbis söögiriistad (6 nuga ja 6 kahvlit valgete otsadega); teeserviis, kuhu kuulub suhkrutoos

ja teekann; pingviini karahvin korgiga; dekoratiivne teekann; tumesinist värvi reisikohver;

metallist musta värvi nupuga kaas; puidust kulp; puupakust küünalalus/vaas; klaasist karahvin

(killud sees, katkine); pruuni värvi vutlar, mille sees läbipaistvast klaasist klaas, mille sees

keeduspiraal; joogisarv; alusel sarved; musta värvi kaminakell; 2 nahast kotti; läbipaistvast

klaasist katseklaas; kristallist karahvin; 6 kristallist topkat; 7 kristallist pokaali; kristallist

vaas; pruuni värvi vaas; puidust soola ja pipratoos; valget värvi vaas lille motiiviga, millel

kuldne äär; puidust grillvardad hoidikus.

94. Tagastamata on olümpia karuga pruuni värvi elektriline lamp, maksumusega 80

eurot; metallist hõbeda värvi keeratavate numbritega lauakalender, maksumusega 5 eurot;

olümpia karud 2 tükki, ühe karu maksumus 5 eurot ja kahe maksumus 10 eurot; jämeda

otsaga hõbedast kuus kahvlit ja kuus nuga, komplekti maksumus 50 eurot; üle kullatud kuue

teelusikaga komplekt maksumusega 50 eurot; sinist värvi klaasist suhkrutoos maksumusega

10 eurot. Lisaks oli lõhutud klaasist karahvin 10 eurot ja köögiaknaklaasi lõhkumise kahju oli

14,80 eurot. Kuriteoga tekitatud kahjuks jääb peale eelpool nimetatud esemete tagastamist

veel 229,80 eurot, millest 14,80 eurot on sisse tungimisega tekitatud kahju. Hilisema

menetluse käigus avaldasid kannatanud L F ja T T, et ta ei soovi esitada tsiviilhagi.

95. Tunnistaja AG kohtumenetluse raames avaldatud 24.10.2024 antud ütlused on

kooskõlas kannatanute L F ja T T Terasmehe ütlustega, lisaks tuvastati nende vahendusel ka

Xxxx majast varguse toimepannud isikuna ära Oleg Persidski.

95.1 AG selgitas, et ta tegeleb vanavara müügi ja ostuga, et 22.10.2024 kella 12:53 ajal

helistati talle võõralt numbrilt xxxx ja pakuti müügiks vanavara. Kuna ta ei saanud hetkel

pikalt rääkida, siis lõpetas ta kõne. Samalt numbrilt tuli uus kõne kell 13;16, mille raames

leppis ta müüjaga kokku kohtumise Xxxx tänava õppesõiduplatsi juures oleva bussipeatuse

taha. Kohale jõudes leidis AG bussipeatuses istumas juba talle tuttava näoga meesterahva

(nime ei osanud kohe öelda, aga see oli venepärane. Tunnistaja kirjelduse kohaselt räägib

1-25-2041

müüja eesti keelt, on u 175 cm pikk, vanus u 55-60 aastat, kõhna kehaehitusega, sissepoole

põskedega, hallikate juustega, mängib lõuaga, nagu näriks nätsu, lonkab ühte jalga, seljas oli

sõjaväeroheline sulejope, peas beežikat tooni klaasidega prillid). Varasemalt oli see mees talle

helistanud teiselt numbrilt (ei osanud seda kohe nimetada).

95.2 Samas see mees tuli bussipeatuses tunnistaja juurde, tal oli käes sinist värvi reisikohver

ja musta värvi spordikott. Ta tegi kohvri lahti ja näitas, mis seal on. Esimese asjana võttis

mees välja tumedat sinist värvi klaasist eseme, mis kukkus tal kohe maha puruks. See võis

olla suhkrutoos. AG G vaatas kohvri sisu ära ja küsis, et mis summa müüja nende esemete

eest tahab saada. Mees pakkus, et 300-350 eurot. Kokku lepiti 300 eurot. AG G vaatas üle ka

spordikoti sisu.

95.3 Tunnistaja AG G märkis oma ütlustes ka, et oli sama isikuga varasemaltki, u 3-4 korral,

äri ajanud. Viimati tõi ta müüki maniküürikomplekti, millega oli probleeme. Tunnistaja käis

selle pärast politseis ütlusi andmas. Nii tundis tunnistaja kohe huvi, kust müüki pakutavad

esemed pärit on, ta tahtis veenduda, et need ei ole varastatud. Müüja teatas, et nendega pole

probleemi, need on tema tuttava omad. Nii lepitigi hinnas kokku. AG andis sealsamas mehele

300 eurot sularahas, mispeale mindi lahku.

96. AG andis politseile üle talle 22.10.2024 eelpoolnimetatud isiku poolt müügiks toodud

esemed koos spordikotiga. Tunnistaja kinnitas sedagi, et L F oli koos oma poja T T

Terasmehega temaga 23.10.2024 Messengeris ühendust võtnud ja tema kodus ära tundnud

eelmisel päeval bussipeatuses kohtunud mehelt ostetud asjades neilt varastatud esemed. Enne

kannatanute tulekut jõudis AG ära müüa karukuju lambi, vahtkummist Miška ja metallist

lauakalendri. Tunnistaja märkis, et see meesterahvas ei ole talle müügiks toonud hõbedast

teelusikaid, kahvleid ega peekreid, niisamuti ei ole ta toonud käsitööriistu. Kodus olnud

puidust tupe sees kolm puidust varrast toimetas tunnistaja politseisse, kes andis need

kannatanu L F-ile tagasi.

97. Asitõendi (AG poolt üleantud esemed) vaatlusprotokollist (24.11.2024) koos

fototabeli ja fotodega DVD+R plaadil on vaatluse all 24.10.2024 tunnistaja AG poolt

tunnistaja ülekuulamise käigus politseile üle antud järgmised esemed: must spordikott, milles

on rohelises karbis söögiriistad (6 nuga ja 6 kahvlit valgete otsadega), punases karbis

söögiriistad (6 nuga ja 6 kahvlit valgete otsadega), teeserviis (Inglismaa päritolu valget roosat

värvi portselanist), kuhu kuulub suhkrutoos ja teekann, pingviini karahvin korgiga,

dekoratiivne teekann (vana roosat värvi roosidega), tumesinist värvi reisikohver, mille sees on

metallist musta nupuga kaas, puidust kulp, puupakust küünalalus, klaasist karahvin (killud on

sees), pruuni värvi vutlar, mille sees läbipaistvast klaasist klaas, mille sees keeduspiraal,

joogisarv, alusel sarved, musta värvi kaminakell, 2 tk nahast kotti, punast värvi klaasist

karahvin koos 6 tk likööripitsiga, läbipaistvast klaasist katseklaas, kaks erinevat kristallist

karahvini, 6 tk kristallist topkat, 7 tk kristallist pokaali, kristallist vaas, pruuni värvi vaas,

puidust soola ja pipra toos, valget värvi vaas lille motiiviga kuldne äär. Niisamuti 28.10.2024

tunnistaja AG poolt politseile toodud ja üleantud puidust grillvardad.

98.

24.10.2024 esitati tunnistaja AG-le fototabelid võimaliku varastatud esemete müüja

ära tundmiseks. AG tundis neist ära fotol number 3 oleva isiku näojoonte järgi. Sellel fotol

olnud isik oli see, kes andis 22.10.2024 tunnistajale bussipeatuses kokkusaamise ajal üle

müügiks eelpoolnimetatud esemed. Äratuntavaks osutus Oleg Persidski.

99. Süüdistatav Oleg Persidski tunnistas kohtumenetluse raames, et ta on Xxxx majast

varguse toime pannud, kuid ei soovinud selle kohta ütlusi anda. Seda ei teinud ta ka

kohtueelses menetluses.

1-25-2041

100.

Samas leiab kohus, et tema süü selles varguse episoodis on täies ulatuses tõendamist

leidnud. Lisaks sellele, et Oleg Persidski oma süüd selles tunnistab, nähtub tema varasemast

käitumismustrist varguste toimepanemisel sarnane tegutsemine Xxxx majas. Ta on sisenenud

majja akna kaudu, selle klaasi kiviga lõhkudes. Ta on välja valinud varguse toimepanemiseks

maja, kus sees alaliselt ei elata, mistõttu varguse toimepanemist ei pruugita niipea avastada,

niisamuti ei pruugi sellel olla tunnistajaid. Ta on varastanud majast üksnes esemeid, mida on

võimalik vanakraamina realiseerida, et selliselt endale elatusvahendeid hankida. Nii ongi ta ka

Xxxx majast varastatud esemed, nagu ka varasemalt tema poolt varastatud vanakraamina

arvesse minevad esemed, toimetanud müügiks vanakraami kaupmehe AG-le. Nagu märgitud,

tundis kannatanu L F müüki pandud esemetes ära temalt varastatu, tunnistaja AG G aga Oleg

Persidskis ära isiku, kes talle tõi müügiks L F-ilt varastatud esemed. Kannatanu L F on

enamuse esemeid tagasi saanud, 215 euro väärtuses on jäänud esemeid tagastamata, üks

karahvin tagastati kannatanule katkiselt ning suhkrutoosist sai ta tagasi ainult kaane

(tunnistaja sõnul kukkus suhkrutoos Oleg Persidskil vastu maad puruks).

101.

Oleg Persidski tegevus Xxxx asuvasse majja sisse murdmisel näitab tema

tegutsemise kavatsetust ehk eesmärgipärasust. Teda on huvitanud majast esemete leidmine, et

need siis ebaseaduslikult omastamise eesmärgil realiseerida. Selleks on ta välja valinud

elumaja, kus alaliselt kedagi ei ela, on sisenenud majja akna kaudu, selle klaasi lõhkudes, on

sama teed mööda ka majast ühes varastatud esemetega väljunud. Majast on ta otsinud ja ära

võtnud üksnes esemed, millised on käsitletavad vanakraamina ja, mida saanuks sarnaselt

varasemaga müügiks anda vanakraamikaupmees AG-le.

102.

Nii leiab kohus, et ka selles varguse faktis on täheldatavad varguse objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused.

103.

Kohtu hinnangul on Oleg Persidskile esitatud süüdistus kolmes varguse faktis õigesti

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi, s.o süstemaatiliselt vargusi toimepaneva

isikuna, tahtlikult ja süstemaatiliselt sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmises nende

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Oleg

Persidskit varasemalt karistatud Harju Maakohtu TL-i kohtumaja 16.05.2017 kohtuotsusega

nr 1-17-4269 KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi; Harju Maakohtu TL-i kohtumaja 02.10.2015

kohtuotsusega nr 1-15-4793 KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi (vabastati vangistusest tingimise

enne tähtaega 12.09.2023) ja 30.04.2024 PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna poolt

KarS § 218 lg 1 järgi. Oleg Persidskile esitatud süüdistusest nähtuvalt on ta vargusi toime

pannud veel 15.02.2024, ajavahemikel 15.09.-23.09.2024 ja 19.10.-23.10.2024.

104.

Kohtupraktika kohaselt määratletakse süüdlase tegevust varguste toimepanemisel

süstemaatilisena kui toime on pandud vähemalt kolm varguse fakti. Tähtsust ei oma seejuures,

kas iga varguse fakt on üksikult kuritegu või väärtegu. Samas on oluline, et üksikud

vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Kohus leiab, et Oleg Persidski poolt varguste

toimepanemine on kujunenud tema elustiiliks. Ta on etteheidetud varguse faktid toime

pannud lühikese ajavahemiku jooksul 2024: veebruaris, aprillis, siis septembris ja oktoobris.

Ta hangib endale varastades elatist, see on talle püsiva või alalise sissetuleku allikaks, ta

sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt, see on kinnistunud varguste

toimepanemise tulemusena loodetud eesmärgi saavutamise läbi (on suutnud realiseerida

varastatud esemed, on saanud seeläbi juurde rahalisi vahendeid). Nii leiab kohus, et Oleg

Persidski poolt toime pandud vargusi on õigesti hinnatud süstemaatilistena.

105.

Oleg Persidski on ka vargused toime pannud viisil, et on lõhkunud majadel

aknaklaasid, et sealt kaudu varguse toimepanemiseks majja siseneda ja varastatud esemed

välja toimetada. Kahtlemata ei ole tegemist õiguspärase sisenemisega. Oleg Persidski puudus

omanike luba nii majadesse siseneda kui ka sealt esemeid ära võtta. Selliselt on ka õige olnud

1-25-2041

kvalifitseerida Oleg Persidski poolt toimepandud vargused viitega raskendavale asjaolule

sissetungimisega.

106.

Oleg Persidski tegevuses julmal viisil seoses röövimisega tapmise, valu ja

tervisekahjustusi tekitamise ja varguste toimepanemisel õigusvastasust ja tema süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Oleg Persidski tuleb KarS § 114 lg 1 p 1 ja 5, § 121 lg 2 p 3 ja

§ 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes süüdi tunnistada.

II Karistus

107.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest.

108.

Karistamise aluseks on isiku süü, mille suuruse hindamisel arvestab kohus süüdlaste

käitumises esinevate kergendavate ja raskendavate asjaoludega, võimalustega mõjutada

süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestab ka õiguskorra

kaitsmise huvidega. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel

tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr

võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava

karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt

RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).

109.

Kohus märgib, et võtab Oleg Persidski süü suuruse hindamisel kõigepealt arvesse

tema poolt toimepandud tegusid ja nende raskust.

110.

Oleg Persidski on põhjendatud süüdi tunnistada 23.11.2024 kella 13.50 paiku A T T

elukohas Xxxx viimase tahtlikus tapmises julmal viisil seoses röövimisega. Ta on 11.08.2024

kella 18.00 paiku xxxx alevikus XXX J KL-i elukohas toime pannud isikuna, kes omab

kehtivat karistust teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, J KL-ile füüsilise valu

põhjustamise ja talle tervisekahjustuste tekitamise. Niisamuti on Oleg Persidski

süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, taas süstemaatiliselt ja seejuures

sissetungimisega toime pannud kolmes erinevas asukohas võõraste vallasasjade äravõtmisi

nende omastamise eesmärgil.

111.

Oleg Persidskile etteheidetud kuritegude raskus on nende tehioludes esile toodud ja

seadusandja poolt karistuse liigi ja määra suuruses arvesse võetud. Nii on Oleg Persidskile

etteheidetud A T T tapmine kvalifitseeritud raskendavatel asjaoludel: esiteks julmal viisil,

seda teo toimepanemise viisi ja toimepanemise vahendi läbi, niisamuti teo toimepanemise

eesmärki ja teo lõpptulemust silmas pidades: seoses röövimisega. J KL-i kehaline

väärkohtlemine on toimepandud varasema analoogilise karistuse kehtivuse ajal ehk seega

korduvalt. Niisamuti on korduvus täheldatav süstemaatiliste varguste süüdistuse asjaoludes.

Karistuse mõistmisel süüteokoosseisus esile toodud raskendavad asjaolud eraldiseisvalt

arvestamisele ei kuulu.

112.

Kohus leiab, et kõik Oleg Persidskile ette heidetud kuriteod on ta toime pannud

kavatsetult. Ta seadis neid toime pannes eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teadis, et see saabub. Nii on ta toimetanud 15.02.2024, ajavahemikel 15.09-

23.09.2024 ja 19.10.-23.10.2024 vargusi, 11.08.2024 J KL-i suhtes kehalist väärkohtlemist ja

23.11.2024 A T T-d julmal viisil seoses röövimisega tappes. Nagu märgitud, tegutses ta

eelpool kirjeldatud juhtudel eesmärgipäraselt. Ta otsis varguste toimepanemiseks sobilikke

kohti, otsis neid, et varastada esemeid, milliseid realiseerida rahaliste vahendite saamiseks. J

KL-i puhul oli ta veendunud, et viimane on temalt varastanud rahakoti, mille

tagasinõudmiseks pidas ainuõigeks viisiks teda kehaliselt karistada, talle valu ja

1-25-2041

tervisekahjustusi tekitada. A T T elukohta sissetungimise eesmärgiks oli esialgu küll varguse

toimepanemine, kuid avastades eest tema eesmärgi saavutamist takistava majaomaniku,

otsustas ta viimase lõplikult kõrvaldada. Oleg Persidski sellist mõttekäiku kinnitas, nagu

mainitud, A T T ründamine ja talle kirveteraga mitmel korral pähe löömine.

113.

Kuivõrd Oleg Persidski on talle etteheidetavad kuriteod toime pannud kõige raskemal

tahtluse vormis – kavatsetult, on põhjendatud tema süüd kõigis toimepandud kuritegudes

hinnata keskmisest suuremaks.

114.

Kohus ei tuvastanud Oleg Persidski käitumises ühegi talle etteheidetud kuriteo osas

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Ta küll kohtumenetluse raames muutis oma

positsiooni erinevalt kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, tunnistas oma süüd toimepandud

kuritegudes, kuid, milles täpselt tema süü seisnes, ütluste vahendusel selgitada ei soovinud.

Nii lähtudes Oleg Persidski kohtueelses menetluses antud ütlustest, ei ole ta enda süüd

süüdistuse etteheidetes tunnistanud. Nii kehalise väärkohtlemise kui ka tapmise asjaolude

juures on esitanud hoopis tõenditest nähtuvate faktidega mittekattuva versiooni enesekaitsest

kannatanute rünnakute vastu, millest üks lõppes kannatanule valu ja tervisekahjustuste

tekitamise ja teine jõhkral moel kannatanu tapmisega.

115.

Kohus märgib, et KarS § 114 lg 1 p 1 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest on seadusandja ette näinud 8- kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse. §

121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-

aastane vangistus. KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest

on seadusandja pidanud kohaseks rahalist karistust või kuni 5-aastast vangistust.

116.

Oleg Persidski on seega toime pannud nii I kui ka II raskusastmega kuriteod. Neist I

raskusastmega kuriteo eest on ette nähtud Eesti Vabariigis kehtiv kõige karmim karistusmäär

– eluaegne vangistus.

117.

Kohtu hinnangul saab ja tuleb Oleg Persidskit karistada üksnes vangistusega.

118.

Oleg Persidski on olnud korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on karistusregistri

kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust, arhiveeritud karistusi on suisa 12.

119.

Nagu märgitud, on Oleg Persidskit varasemalt karistatud Harju Maakohtu 02.10.2015

otsusega nr 1-15-4793 KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2015

otsusega korrigeeriti Harju Maakohtu otsust ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 8 aastat 11

kuud ja 28 päeva vangistust. 16.05.2017 Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-4269

kokkuleppemenetluses tunnistati Oleg Persidski süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistati

teda 1-aastase vangistusega. Nimetatud karistus liideti kohtuotsusega nr 1-15-4793 mõistetud

karistusega nii, et kergem karistus loeti kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8

aastat 11 kuud ja 28 päeva vangustust. Nimetatud karistuse kandmiselt vabanes Oleg

Persidski Viru Maakohtu 25.08.2023 määrusega 12.09.2023 ennetähtaegselt, kandes ära

mõistetud karistusest 8 aastat 6 kuud ja 2 päeva vangistust. Oleg Persidski vabanes

ennetähtaegselt vangistusest 6-kuulise katseajaga (katseaja lõpp 11.03.2024). Uue kuriteo, s.o

15.02.2024 L H-le kuuluvast eramajast aadressilt xxxx varguse, pani Oleg Persidski toime

katseajal.

120.

Oleg Persidski on olnud karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Nagu

näha, on nende seas sarnaselt antud kriminaalasjas arutuse all olevas süüdistuses, nii vara- kui

ka isikuvastaseid kuritegusid, nende kombinatsioone. Oleg Persidskit on karistatud lühema- ja

pikemaajaliste vangistustega, teda on nende kandmiselt ka ennetähtaegselt vabastatud. Niisiis

on õiguskaitseasutused aastaid menetlenud Oleg Persidski erinevatest kuritegudest tulenenud

kriminaalasju, kohus teda nende eest karistanud ja muuhulgas ka karistuse mõistmise

eesmärke järgides võimalusi andnud näidata end vabaduses õiguskuuleka ja ühiselu reegleid

1-25-2041

järgida suutva isikuna. Oleg Persidski on aga oma tegudega kinnitanud, et mõistetud

karistused on olnud, kas oma liigilt või määralt ebapiisavad, et teda selliselt mõtlema ja

tegutsema kallutada.

121.

Kohtu hinnangul tuleb Oleg Persidskile mõistetava karistuse määra suurendada ka eri-

ja üldpreventiivsetel kaalutlustel.

122.

Kuigi Oleg Persidski pani antud asjas arutuse all olevad kuriteod toime 64-65-

aastasena, on tänavu saamas 67-aastaseks, ei ole teda ka tema ealised iseärasused vähendanud

tema kuritegelikke mõttemalle ja tegutsemisviise. Ta on ikka ja jälle (seda kinnitab esitatud

süüdistus kui ka karistusregistri andmed) pidanud sobivaks viisiks konflikte lahendada

füüsilist vägivalda kasutades, elatusvahendeid hankida vargusi toime pannes, seejuures

vajadusel samuti füüsilist vägivalda kasutades, milline tipnes antud asjas 23.11.2024 jõhkral

moel (kirveteraga mitmel korral kannatanule pähe lüües) tema jaoks juhusliku kuid ebasobival

hetkel ette sattunud inimese tapmisega. Nii leiab kohus lisaks Oleg Persidski isikust

tulenevatele asjaoludele, et ka avaliku turvatunde tagamise huvid nõuavad talle karistuse

mõistmist sanktsioonide keskmisest oluliselt suuremas määras.

123.

Nagu märgitud, leiab kohus, et Oleg Persidski süü talle etteheidetud kõigis

kuritegudes on keskmisest suurem ehk siis ka karistuse suuruse arvestamisel tuleb lähtuda iga

kuriteo eest määratud vangistuse sanktsiooni keskmisest suuremast määrast, lisaks

suurendavad seda Oleg Persidski isikust lähtuvad andmed ja õiguskorra kaitsmise huvid. KarS

§ 114 lg 2 p 1 ja 5 järgi on esimese alternatiivina märgitud vangistuse keskmine määr 14

aastat, KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi on sanktsiooni keskmine määr 2

aastat ja 6 kuud.

124.

Arvestades Oleg Persidski poolt A T T tapmise asjaolusid, toimepandud teo raskust,

tema süü suurust selles, tema suhtumist toimepandusse, teo toimepanemist kavatsetult,

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, tema isikuandmeid ning ka õiguskorra

kaitsmise huvisid on põhjendatud talle KarS § 114 lg 2 p 1 ja 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo

eest mõista karistuseks esimese alternatiivi alusel 18 aastat vangistust.

125.

Arvestades Oleg Persidski poolt J KL-i peksmise asjaolusid, toimepandud teo

raskust, tema süü suurust selles, Oleg Persidski suhtumist toimepandusse, teo kavatsetust,

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, Oleg Persidski isikuandmeid ning ka

õiguskorra kaitsmise huvisid on põhjendatud talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud

kuriteo eest mõista karistuseks 4 aastat vangistust.

126.

Arvestades Oleg Persidski poolt varguste toimepanemise asjaolusid, nende

toimepanemist ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabanemisel määratud katseajal, nendega

kaasnenud tagajärgi, tema süüd nendes, tegude kavatsetust, Oleg Persidski suhtumist

toimepandusse, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, Oleg Persidski

isikuandmeid ning õiguskorra kaitsmise huvisid on põhjendatud talle KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9

järgi kvalifitseeritud kuriteo eest mõista karistuseks 4 aastat vangistust.

127.

KarS § 64 lg 1 alusel liita Oleg Persidskile mõistetavad karistused viisil, et lugeda

kergemad karistused kaetuks raskemaga ja lugeda lõplikuks karistuseks 18 aastat vangistust.

Kuivõrd Oleg Persidski pani 15.02.2024 varguse toime talle 23.08.2023 Viru Maakohtu poolt

ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamisel määratud 6-kuulise katseaja jooksul, siis

liidab kohus KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetava karistusega Harju Maakohtu

16.05.2017 otsusega kohtuasjas nr 1-17-4269 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 5 kuud 26

päeva ja mõistab Oleg Persidskile liitkaristuseks 18 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeb kohus tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäeva, s.o

26.11.2024.

1-25-2041

III Tsiviilhagid

128.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Kannatanu L H varalise kahju hüvitamise nõue

129.

Kannatanu L H esitas 27.09.2024 süüdistatav Oleg Persidski vastu tsiviilhagi varalise

kahju hüvitamise nõudes summas 15 880 eurot.

130.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §

1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

131.

Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine

olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg-tele 1-3 võib

hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

132.

Hagiavaldusest nähtuvalt tekitas Oleg Persidski kannatanule L H-le vargusega

varalist kahju 15 880 euro ulatuses, mis koosneb alljärgnevatest Oleg Persidski poolt

aadressilt xxxx varastatud ja kannatanule käesoleva ajani tagastamata esemetest:

viiskümmend erinevat eset lauahõbedat (noad, kahvlid, lusikad, serveerimistarvikud)

koguväärtusega 5000 eurot, viis erinevat peekrit/toosi koguväärtusega 300 eurot, hõbedast

suhkrutoosi väärtusega 200 eurot, käsitööna valmistatud kuldsõrmuse väärtusega 1000 eurot,

kaks tsaariaegset 10-rublast kuldmünti koguväärtusega 3000 eurot, kullast EW aegse uuri

ümbrise väärtusega 1500 eurot, euro münte koguväärtuses 30 eurot, kolm käekella

koguväärtusega 100 eurot, metallrihmaga käekella väärtusega 50 eurot, kullast käekella

kullast rihmaga väärtusega 1000 eurot; erinevaid medaljone ja EV90 10-kroonise hõbedast

meenemündi koguväärtusega 200 eurot, pronksist laua garnituuri ning üle kullatud tindipoti

koos aluse ja poisikese kujuga koguväärtusega 2000 eurot, kaks nõukogudeaegset fotoaparaati

koguväärtusega 400 eurot, hambakulda kolme hamba jagu koguväärtusega 400 eurot, meeste

mansetinööpe koguväärtusega 100 eurot, kaelaketi koos ristiga väärtusega 100 eurot, meeste

suitsukvartskiviga sõrmuse väärtusega 200 eurot ning erinevate välisriikide münte

koguväärtuses 300 eurot.

133.

21.08.2025 toimunud kohtuistungil selgitas kannatanu, et varastatud esemete väärtust

vaatas ta internetist. Selle alusel esitas ta ka kindlustusandjale kahjustunud vara nimekirja.

Kannatanu lisas, et varastatud esemete seas oli ka selliseid vanu esemeid, mida ei olegi enam

saada ja, mille väärtuse on ta andnud vastavalt enda hinnangule (emotsionaalne väärtus).

Kohus leiab, et kannatanu avaldatud kahjud jäävad internetilehekülgedelt nähtuvate esemete

väärtuste suurusjärkudesse. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes ega ka tema

hinnangutes varastatud esemete väärtusele. Need on vastavuses üldiselt tavapärases käibes

selliste esemete maksumusega, need on esile toodud mõistlikes summades.

134.

L H andis 21.08.2025 toimunud kohtuistungil teada, et vähendab tsiviilhagis

märgitud summat, s.o 15 880 eurot seoses kindlustusandja poolt makstud kahju hüvitisega

4000 euro võrra. Kannatanu esitas kohtuistungil kohtule AS SEB Pank maksekorralduse,

1-25-2041

millest nähtuvalt hüvitas IF P.C INSURANCE AS 25.06.2025 L H-le kahju 4000 euro

suuruses summas. Kuna kindlustus hüvitas L H-le osa varalisest kahjust, siis jääb talle

lõplikult hüvitamisele kuuluvaks tsiviilhaginõudeks 11 880 eurot (15 880 – 4000 = 11 880).

135.

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanu L H tsiviilhagi aluseks oleva

varalise kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatav Oleg Persidski poolt toime pandud

vargusega. Kannatanu on tsiviilhagi esitanud varastatud ja tagastamata asjade väärtuse

ulatuses. Nagu kohus eespool tuvastas, varastas Oleg Persidski 15.02.2024 xxxx asuvast L H-

le kuuluvast eramajast süüdistuses loetletud (milline kattub ka tsiviilhagis märgituga)

esemeid kokku 15 880 euro väärtuses, millest kindlustus on hüvitanud 4000 eurot. Eelneva

tõttu leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 11 880

euro ulatuses. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase

käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5

mõttes.

136.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kannatanu L H esitatud tsiviilhagi varalise kahju

hüvitamise nõudes täies ulatuses (s.o summas 11 880 eurot) rahuldamisele ja VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 5 alusel süüdistatav Oleg Persidskilt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

Kannatanu T T varalise kahju hüvitamise nõue

137.

Kannatanu T T esitas 13.02.2025 süüdistatav Oleg Persidski vastu hagiavalduse

varalise kahju hüvitamise nõudes kokku summas 2646,93 eurot. Varaline kahju on tekkinud

seoses tema venna A T T tapmisega kaasnenud matusekuludega summas 2222 eurot, A T T

maja välisukse lõhkumisega tekkinud kuludega summas 374,93 eurot ja seoses A T T

rahakoti vargusega summas 50 eurot. 21.08.2025 kohtuistungil kinnitas T T, et jääb esitatud

varalise kahju hüvitamise nõude juurde.

138.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le

1045 lg 1 punktidele 1 ja 5 on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule

surma põhjustamisega ning kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse

rikkumisega.

139.

VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige

mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse

mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS

§ 129 lg 2 sätestab, et matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise

kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.

140.

Kohus on tuvastanud, et süüdistatav Oleg Persidski põhjustas õigusvastase

käitumisega kannatanu A T T surma ja viimase lähedastel tekkisid seeläbi matusekulud.

Järelikult on süüdistataval seadusest tulenev kohustus matusekulude hüvitamiseks.

141.

A T T vend T T esitas matusekulude tõendamiseks alljärgnevad dokumendid: Xxxx

koguduse 12.12.2024 kassa sissetuleku order kviitungi nr 14 summas 140 eurot, Xxxx OÜ

04.12.2024 arve summas 692 eurot, Xxxx OÜ arve-müügitšekk nr 24 summas 150 eurot,

Xxxx OÜ sularahaarve nr 82 summas 1240 eurot.

142.

Kohus leiab, et nimetatud kulutusi saab pidada põhjendatuks ja nende kulude suurust

mõistlikuks. Nagu eelnevalt märgitud, siis VÕS § 129 lg 2 teise lause kohaselt tuleks

matusekulud hüvitada isikule, kes kandis matusekulud, kuid matusekulusid tõendavatest

dokumentidest selgub, et enamik matusekuludest kandis A T T õde T T T. T T 21.08.2025

kohtuistungil antud selgituste kohaselt matsid nad õega koos A T T, kuid T T T kandis

1-25-2041

matusekulud ja üheskoos otsustati, et tsiviilhagi esitab kohtusse nende eest T T . Ka T T T

kinnitas 21.08.2025 toimunud kohtuistungil, et matusekulud kandis tema, kuid matuse

korraldamises osalesid kõik pereliikmed ning ühiselt otsustati, et matusekulutustega seonduva

kahju hüvitamise nõude esitab kohtus üksnes T T . Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul

põhjendatud väljamõistetavad matusekulud hüvitada A T T vennale T T-le . Seega mõistab

kohus Oleg Persidskilt viimase kasuks välja 2222 eurot.

143.

Kannatanu T T-l tekkis varaline kahju summas 374,93 eurot ka seoses Oleg

Persidski poolt kuriteo toimepanemise ajal A T T elumaja aadressil Xxxx maja välisukse

lõhkumisega.

144.

Kannatanu T T esitas seoses maja välisukse lõhkumisega tekkinud kulu tõendamiseks

uut välisukse ja ukselingi ostu tõendavad tšekid. Kannatanu T T T sõnul oli maja välisuks

sedavõrd lõhutud, et seda ei saanud ette jätta. Nii tuli neil ise vahetada välja nii välisuks kui

ka ukselink. Neid asjaolusid tõendavad Xxxx04.01.2025 arve nr xxxx, millest nähtuvalt on

ukselingi eest tasutud summas 55,93 eurot ja XxxxAS 31.12.2021 arve nr 1030000592192,

mille kohaselt on soetatud uus välisuks maksumus 319 eurot. Kuna kannatanu on Oleg

Persidski süülise käitumise tõttu pidanud tegema kulutusi välisukse asendamiseks uue vastu,

siis peab kohus hagi selles osas ka põhjendatuks. Oleg Persidskil tuleb VÕS §-de 1043, 1045

lg 1 p 5, 127 lg 1 ja 128 lg 3 alusel hüvitada T T-le 374,93 eurot.

145.

Lisaks esitas T T varalise kahju nõude summas 50 eurot seoses A T T-lt varastatud

rahakoti ja selles sisaldanud esemete väärtusega.

146.

Nimelt võeti T T sõnul A T T majast peale viimase tapmist kaasa ka musta värvi

nahast rahakott koos kaartide ja sularahaga. T T 21.08.2025 kohtuistungil antud ütlustest

selgub, et A T T hoidis oma rahakotti tavaliselt voodi kõrval, kapi peal, kuid peale A T T

surnukeha leidmist, seda seal enam ei olnud. Rahakotis olid tavaliselt erinevad pangakaardid,

isikut tõendav dokument (Coop pank, Swedbank pangakaart, ID-kaart) ja natukene sularaha.

Varastatud rahakoti, kaartide ja sularaha hinnanguline väärtus oli kannatanu sõnul mitte

vähem kui 50 eurot. Kogutud tõendeid alusel ei leidnud kohtu hinnangul tõendamist asjaolu,

et Oleg Persidski oleks sündmuskohalt peale A T T tapmist peale nahkkaante vahel olnud

mobiiltelefoni kaasa võtnud ka A T T rahakoti koos selles olnud esemete ja rahaga

(süüdistuse kohaselt veel ka telefonilaadijagi). Seega jätab kohus T T tsiviilhagi varalise

kahju nõudes kaotsiläinud rahakoti ja selles sisaldunud kaartide ning sularaha osas, s.o 50

euro ulatuses, rahuldamata.

147.

Eeltoodust tulenevalt kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1, 5 alusel rahuldamisele

ja süüdistatav Oleg Persidskilt kannatanu T T kasuks välja mõistmisele varaline kahju

2596,93 euro ulatuses.

Kannatanu T T mittevaralise kahju hüvitamise nõue

148.

13.02.2025 esitas kannatanu T T süüdistatav Oleg Persidskilt välja mõistmiseks lisaks

varalise kahju nõudele ka mittevaralise kahju nõude. T T, tuginedes VÕS § 134 lg 2 ja 3,

nõuab Oleg Persidskilt mittevaralist kahju 15 000 eurot seoses sellega, et ta pidi nägema oma

lähedast venda A T T-d kohutavas seisus ja olukorras, kus viimase surm oli saabunud

ebatavaliselt rängal viisil. See avastus põhjustas T T-le suurt emotsionaalset ja psühholoogilist

kannatanust ning hilisemaid üleelamisi.

149.

T T jäi esitatud mittevaralise kahju nõude juurde ka kohtumenetluses ja selgitas selles

osas hagiavalduses mainitule lisaks, et venna moonutatud surnukeha leidmine 25.11.2024

viimase elukoha koridoris maas on talle tekitanud unehäireid, vajaduse käia psühholoogi

juures ravil. Ta on käinud psühholoogi juures konsultatsioonidel alates novembrist 2024. Ta

tunneb, et sellega on vaja jätkata ja plaanib minna psühholoogi vastuvõtule veel ka septembris

1-25-2041

2025. Enne seda sündmust oli tema psüühiline tervis korras, mingeid häireid ei olnud.

Ravimeid ei ole T T tarvitanud. Ta ei saaks neid võtta töö pärast. T T kirjeldas oma tundeid

seoses venna surmaga ka selliselt, et igal pool, kus ta käib, eriti Xxxx kandis (XXXas),

tundub, et näeb oma venda, kujutab ette, et ta on tulekul. Nähes sarnast inimest, tuleb juhtunu

meelde ja võtab nutu lahti. T T selgitas, et venna maja läheb müüki. Ta ei suuda seal

toimetada.

150.

A T T õe T T T ütlused kinnitavad T T selgitusi tema üleelamiste osas. Ta selgitas, et

A T T-ga tema ise juba aastaid läbi ei käinud. Suhtles temaga eelkõige vend T T. Viimast

mõjutab siiani (kohtuistungi ajani august 2025) venna surmaga seonduv, ta on rääkinud,

kuidas ta silme ees on endiselt pilt venna peast verelombis. T T T sõnul tuletavad T T-le

vilkuritega politseiautod seda täiendavalt meelde, ta on selles osas väga emotsionaalne, nutab

kergesti.

151.

Kohus märgib T T mittevaralise kahju nõude osas, et sellise nõude esitamiseks tal

seadusest tulenev alus on. Nimelt võivad VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamisega

tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral surmasaanu isiku lähedased isikud nõuda

mittevaralise kahju hüvitist.

152.

Kohtu hinnangul on võimalik pidada T T ja A T T-d lähedasteks isikuteks. A T T on

T T vanem vend. Nende vanuse vahe on olnud küll pea 11 aastat (T T sünniaeg on xxxx, A T

T sünniaeg oli xxxx), samas on olnud T T oma venna eluolu ja toimetamistega kursis. A T T-l

oli ka õde ja veel kaks venda E ja A, kuid suhtlus nendega on jäänud tagaplaanile. Õde T T T

kinnitas kohtule, et suhtlus vanema vennaga katkes aastaid tagasi. Teiste vendadega suhtluse

osas kohtule andmeid ei esitatud. A T T telefoni vaatlusest nähtus vaid üks kõne vend Eilt A

T T-le ajal, mil viimane oli juba surnud. A T T ja T T elasid küll eraldi, samas oli telefoni teel

nende suhtlus tihe, niisamuti käis T T venda regulaarselt vaatamas. T T sõnul käis ta vennal

abiks, viis teda vajadusel arsti juurde. Samas sai vend ka iseseisvalt hakkama, suhtles

aktiivselt tuttavatega, käis laulukooris. T T-le oli teada venna pangakonto parool, juhuks, kuis

see võis ununeda või sellekohased märkmed kaduda. Ka venna surma avastamise päeval läks

T T tavapäraselt tema juurest enne tööd läbi, et uurida, kuidas tal läheb. Eelnevalt otsustas ta

viia vennale ka armastatud leiba.

153.

Nende andmete pinnalt leiab kohus, et T T ja A T T regulaarne suhtlus, ülevaade

üksteise elust ja sellesse panustamine võimaldab pidada neid isikuid üksteisele lähedasteks

ehk on tuvastatud üks mittevaralise kahju hüvitamise eeldustest.

154.

Kohus märgib, et VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamisega tekitatud

kahju hüvitamise kohustuse korral võivad surmasaanu lähedased isikud nõuda mittevaralise

kahju hüvitist üksnes juhul, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Nii on

seadusandja pidanud võimalikuks hüvitada mittevaralist kahju surnu lähedasele, kui surma

põhjustamises on kaotusvalu ja leina kõrval võimalik esile tuua sellega kaasnenud erilist mõju

avaldanud asjaolusid.

155.

Kohus märgib sedagi, et üheski kohtupraktikat loovas lahendis ei ole Riigikohus

toonud VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Aastaid lähtuti

mittevaralise kahju väljamõistmisel põhimõttest, et lähedase surma korral saab sellise kahju

väljamõistmist õigustada vaid lähedase surma pealtnägemise korral. Kriminaalasjas nr 1-21-

3082 07.10.2022 tehtud Riigikohtu otsusega muudeti eeltoodud seisukohta ning öeldi, et

erandlikud asjaolud, mis õigustavad lähedase surma korral mittevaralise kahju väljamõistmist,

võivad esineda ka juhul, kui kannatanu ei näinud lähedase hukkumist pealt. Võimalike

erandlike asjaolude hulka arvati ka hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud

hilisemaid üleelamisi või kahju tekitamise asjaolusid. Niisamuti ei peetud mittevaralise kahju

hüvitamise nõude tekkimise seisukohalt ainumääravaks, kas ja kui ruttu satub või tuleb

1-25-2041

inimene sündmuskohale, kus tema lähedane hukkus või, kas ja mil määral keegi lähedastest

surnukeha nägi. Viimane ei oma määravat tähendust olukorras, kus elu kaotamise asjaolud on

niivõrd traagilised, et nendest teadasaamine mistahes viisil on hukkunu lähedastele äärmiselt

raske mõjuga. Riigikohtu hinnangul see äärmiselt häiriv teadmine lisandub kannatanu

leinakogemusele ja võimaldab jaatada VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude

olemasolu. Kuigi eelpoolmainitud kohtulahend käsitleb liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunud

isiku lähedastel sellest tulenenud mittevaralise kahju nõude tekkimise aluseid, on need

kohaldatavad ka antud kaasuse asjaolude juures.

156.

Järgnevalt tuvastab kohus T T poolt A T T tapmise avastamise faktidest need

erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt saaks rääkida tal sellega tekkinud võimalusest nõuda

süüdlaselt mittevaralise kahju hüvitist.

157.

T T tõi hagiavalduses esile kaks sellist asjaolu: venna A T T kodus viimase räigelt

moonutatud ja verelombis lebava surnukeha avastamine ning sellega kaasnenud tema vaimset

tervist mõjutanud üleelamised (unehäired ja vajadus psühholoogi abi järele).

158.

Kohus tugineb nende asjaolude tuvastamisel T T hagiavalduses, tema

kohtumenetluses antud ütlustes ja kriminaalasja materjalidest nähtuvates muudes tõendites

kajastanud andmetele. Nii tuvastas kohus eeltoodud tõenditest järgmise. Nimelt selgub T T

ütlustest, et ta läks 25.11.2024 õhtul enne tööd läbi oma venna A T T juurest Xxxx ja avastas

kohale jõudes maja tagumise ukse avatuna, koridori pimedana ja valguskuma üksnes suurest

toast. Arvates, et vend võis olla läinud majast välja küttepuid tooma, sisenes ta majja ronides

üle koridoris põrandal maas vedelevatest asjadest ja erinevatest tööriistadest. Liikudes majja

sisemusse, avastas ta, et venda toas ei olnud. Nii suundus T T tagasi tagumise avatud ukse

suunas pannes teel põlema laetulesid. Jõudes tagumise koridorini ja süüdates seal laetule,

avastas ta maas vedelevate asjade ja tööriistade vahel vereloigus lamamas A T T poolalasti

moonutatud surnukeha, käed rinnal, nende vahel kirves. Nägu ei olnud võimalik ära tunda.

Venna pea oli lõhki löödud, arvatavasti kirvega, näha oli aju. Vend lamas tumedas vereloigus,

surnukeha ümber olevatel asjadel ja seintel oli näha hulgaliselt verejälgi. Sündmuskoha

vaatlusprotokoll koos videosalvestisega võimaldavad kinnitada T T poolt avastatut ja hinnata

vaatepildi alusel toimunu ülimat jõhkrust. Kohtu hinnangul on T T (ja oleks ka iga kõrvaline

isik) saanud selle fakti läbi traumeeritud. Et see nii ka juhtus, väljendus kõigepealt T T

toimetamisest sündmuskohal, tema suutmatusest olukorda kainelt hinnata ja kutsuda abi. Nii

on T T otsinud abi mitte politseist, kui vägivaldse surma asjaolusid selgitada võivast

asutusest, vaid enda lähedaselt õelt T T T-lt. T T on suutnud alles peale sündmuskohalt

lahkumist ja politsei saabumist ennast kokku võtta ja ka avastatu kohta selgitusi anda. Kohtule

esitatud vormikaamerasalvestisest, s.o ajast, mil politsei on kutsunud sündmuskohale kiirabi,

patoloogi ja valveuurija ning ootas nende saabumist, on kuulda, kuidas T T on ikka ja jälle

kordamas, mis juhtus. Selline kannatanu käitumine näitab kohtu hinnangul selgelt tema

vaimset häiritust ja sellega tegelemise vajadust. Nii leiab kohus, et T T poolt avastatu on

olnud niivõrd drastiline, et see pidi sööbima tema mällu ja on arusaadavalt tekitanud talle

üleelamisi, millistega kaasnesid koostoimes leinatundega mitte üksnes une-, vaid ka muid

vaimse tervise häireid.

159.

Kohtu hinnangul on venna kaotus jõhkra veretöö läbi koos venna moonutatud

surnukeha leidmisega sündmuskohal sellised asjaolud, millised õigustavad seaduse mõttes

lähedase isiku poolt mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamist.

160.

Kannatanu T T on märkinud, et ta on otsinud abi psühholoogilt, kuid ei ole

täpsustanud, millal, kui sageli ja millist abi on saanud. Ta on üksnes märkinud, et

medikamentoosset abi ta kasutanud ei ole, kuivõrd seda ei võimalda tema töö. Nii ei ole

kohtul võimalik läbi psühholoogilise vajaduse hinnata T T üleelamiste intensiivsust, nendega

1-25-2041

tegelemise vajadust üldiselt ja jätab selle osa mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestamata, nentides kannatanul sündmuskohal avastatuga kaasnenud vaimse tervise

häiritust.

161.

Kuigi T T on jäänud hagiavalduses ja kohtumenetluses oma tunnete ja üleelamiste

avaldamises, niisamuti venna surma asjaolude avastamise järgselt temal tekkinud vaimsete

probleemide kirjeldamisel ja nendega tegelemisel kidakeelseks, leiab kohus, et need asjaolud

ei ole talle etteheidetavad. Kannatanu viis venna surnukeha avastamisega kaasnenud

üleelamistega hakkamasaamisel ei välista, et ta on saanud oluliselt traumeeritud surnukeha

avastamise faktist endast. Kohtu hinnangul on põhjendatud T T-le eeltoodu alusel

mittevaralist kahju hüvitada.

162.

Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse VÕS § 134 lg 5 kohaselt

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist.

163.

Oleg Persidskile on muuhulgas esitatud süüdistus A T T tapmises julmal viisil seoses

röövimisega. Seadusandja on selle teo raskust pidanud kõige rangemaks, pidanud seda I

raskusastmega kuriteoks, mille eest on ette nähtud karistusena üksnes vangistus alamääraga 8

aastat, ülemääraga 20 aastat või eluaegne vangistus. Kohtu hinnangul on antud asjas

tõendamist leidnud nii kuriteo objektiivsed kui subjektiivsed asjaolud. Oleg Persidski on

läinud 23.11.2024 päevasel ajal A T T elukohta varguse eesmärgil. Varguse toimepanemiseks

on ta valinud koha, kus majja sisenemist ei pruugi koheselt näha naabrid või juhuslikud

möödakäijad (majja sisenemiseks valis Oleg Persidski tagaukse). Ta oli oma tegevuses

järjekindel, lõhkus tagumise ukse jõuliselt kätte sattunud tööriistaga (enda sõnul kangiga), ei

lõpetanud oma tegevust ukse avamisel seal teda oodanud majaomaniku A T T avastamisel,

vaid ründas teda, haaras A T T-l käes olnud kirve, lõi ta pikali, surus teda enda kehaga maha

(murdes kannatanul roideid) ja lõi teda kirveteraga mitmel korral pähe. Selle tegevuse

lõppedes ehk veendudes, et kannatanu talle vastupanu ei osuta, haaras kaasa viimase

sealsamas maas olnud nahkkaante vahel mobiiltelefoni. Nagu öeldud, on Oleg Persidski

tegevus olnud sihikindel oma eesmärgist kantud, vahendeid valimata, teise isiku elu

hindamata, takistusi kõrvaldav. Oma eesmärgi ta ka kannatanu tapmise järgselt viimase vara

kaasa võttes saavutas.

164.

Oleg Persidski ei ole kohtueelsel ega ka kohtumenetlusel väljendanud

puhtsüdamlikku kahetsust tema poolt toimepandu suhtes. Ta on küll kohtus märkinud, et

tunnistab oma süüd, kuid seda selgitama ei vaevunud. Viimases sõnas väljendas vaid

kahetsust oma elatud elu ja valikute osas. Kohtueelsel menetlusel ta oma süüd tapmise

toimepanemises ei tunnistanud, vaid märkis, et nähes maja ukse lõhkumise järel kannatanut

kirvega tema vastas, sai ta aru, et kannatanu on teda ründamas ja saades aru, et ta on justkui

rünnaku all, ründas esimesena. Oleg Persidski ei ole oma kujutluses pidanud õigeks

kannatanu kohalolu avastamise järgselt sündmuskohalt lahkuda, vastupidi, ta on orienteeritult

oma eesmärgist jätkanud selle ellu viimist ja nüüd juba inimelu võttes. Oleg Persidski

tegevus: kannatanu mahasurumine (roiete purustamine) ja kirveteraga korduvalt pähe

löömine, ei jäta võimalust järeldada, et teda ei oleks huvitanud kannustatuna varguse

eesmärgist jõhkral viisil teise isiku elu võtmine.

165.

Oleg Persidski edasine toimetamine sündmuskohal ja liikumisel xxxx suunas: A T T

surnukeha kõrvalt nahkkaantega mobiiltelefoni kaasa võtmine, selle sisu uurimine teel

bussijaama, asja enda jaoks väärtusetuks hindamine ja prügikasti koos käes olnud

töökinnastega viskamine, näitavad kohtule Oleg Persidski kainet ja ratsionaalset meelt. Selles

väljendub suutlikkus otsustada, mida varastatuga teha ja kuidas sellega ümber käia ehk siis

nähtub ka tema mittehäiritus toimepandust.

1-25-2041

166.

Nagu märgitud, on T T esitanud hagiavalduses taotluse mõista A T T tapjalt Oleg

Persidskilt välja mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot. Kohtu hinnangul on T T nõude

suurus kooskõlas kohtupraktikas juba ajavahemikul 2018-2020 esitatud ja rahuldatud hüvitiste

suurusega.

167.

Oleg Persidski poolt T T lähedase venna A T T tapmise asjaolud ja viis, Oleg

Persidski suhtumine sellesse, A T T surnukeha leidmine T T poolt sündmuskohal ja sellega

kaasnenud tagajärjed kannatanu vaimses tervises õigustavad kogumis T T-le makstava

hüvitise suurust. Nii hinnates kohtupraktikaga kooskõlas olevalt T T üleelamiste raskust,

määrab kohus selle hüvitise suuruseks 15 000 eurot ja mõistab selle summa süüdistatav Oleg

Persidskilt T T kasuks välja.

IV Muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused

Menetluskulud

168.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstud tasud ning ekspertiisi

kulud.

169.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva

sundraha suurus on I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Alates

01.04.2026 on kuupalaga alamäär 946 eurot. Seega sundraha suurus esimese astme kuriteo

puhul on 2365 eurot.

170.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatav Oleg Persidskile osutatud

õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud olid kohtueelses menetluses

1171,20 eurot ja kohtumenetluses summas 3511,68 eurot, s.o kokku 4682,88 eurot. Määratud

kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja

esitatud tasu taotlustest, taotlustes märgitud toimingutest ja ajakulu põhjendustest. Kohtulikus

menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest. Kohtu hinnangul on tasu

taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtueelses menetlustes tehtud toimingute ja

kohtumenetluse ajakuluga. Seega on määratud kaitsjale makstud tasud põhjendatud kogu

määratud ulatuses.

171.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuludeks ekspertiisi tegemise kulud:

-

surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx, sh teostati surnu radioloogiline

uuring xxxx, toksikoloogiline uuring xxxx), tegemise kulud kokku summas 1037,29

eurot,

-

sõrmejäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx) tegemisega tekkinud kulu summas 560

eurot,

-

DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx) tegemisega tekkinud kulu summas 8610

eurot,

-

DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx) tegemisega tekkinud kulu summas 420 eurot,

-

DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx) tegemisega tekkinud kulu summas 3570 eurot

ja

-

DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx) tegemisega tekkinud kulu summas 840 eurot,

1-25-2041

s.o kokku ekspertiisikulud 15 037,29 eurot.

172.

Kohus märgib, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja

määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis

määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude

kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on

määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKK 07.12.2012 määrus nr 3-1-

1-120-12).

173.

Kohus leiab, et kõik antud kriminaalasjas määratud ja läbiviidud ekspertiisid on olnud

kuriteo avastamise seisukohast vajalikud. Nende tulemusena koguti süüdistatava poolt kuriteo

toimepanemist ja tema süüd neis kinnitavaid tõendeid ehk tuvastati tema käitumises

kuriteokoosseis.

174.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx) ja selle raames teostatud

uuringute osas märgib kohus, et nimetatud ekspertiis on olnud süüdistatav Oleg Persidski

tegevusele A T T suhtes hinnangu andmisel määrava tähtsusega. Sõrmejälje ekspertiisiga

tuvastati aadressilt Xxxx asunud prügimahutist leitud ja A T T e-posti aadressiga seotud

mobiiltelefonilt süüdistatava vasaku käe pöidla jälg. DNA-ekspertiisid teostati

sündmuskohtade (XXX , aadressid Xxxx ja Xxxx ning XXX) vaatlustel võetud ja

süüdistatavalt läbiotsimise käigus ning kinnipidamisel ära võetud esemetelt leitud DNA

proovide osas. Selle tegevuse eesmärgiks oli tuvastada sündmuskohalt võetud erinevates

puuteproovides kas üksnes Oleg Persidski ja/või ka kannatanu A T bioloogilist materjali. Nii

leiab kohus, et kuna kõik erinevate ekspertiiside tulemused toetasid süüdistatava süüküsimust

puudutavat tõendikogumit, siis tuleb sellega kaasnenud kulud jätta täies mahus süüdistatava

kanda.

175.

Kohtu hinnangul ei esine süüdistatav Oleg Persidski puhul erandlikke asjaolusid,

mille tõttu oleks põhjendatud tema tegevuse tulemusena tekkinud menetluskulude osaline riigi

kanda jätmine. Kuigi menetluskulude summa ei ole väike ja süüdistatav on pensionär, on tal

võimalus menetluskulusid hüvitada vangistuses tööd tehes, kui tal selleks soov ja võimalus

tekib. Samas arvestades menetluskulude suurust peab kohus võimalikuks määrata

väljamõistetavate menetluskulude hüvitamist ajatada seadusest tuleneva maksimaalse aja, so

12 kuu võrra alates kohtuotsuse jõustumisest, et selliselt mitte rakendada menetluskulude

tasumise kohustuse mittetäitmisel kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtutäituri tegevusega

kaasnevaid lisakulusid.

Asitõendid ja elektroonilised andmekandjad

176.

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida

asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate

muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole

kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus

või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

177.

Kohtuasja materjalide juurde on lisatud hulgaliselt erinevaid salvestisi CD-R (8 tk) ja

DVD-R (10 tk) plaatidel. Kuna tegemist on elektrooniliste andmekandjatega, millistele on

talletatud olulist tõendusteavet, tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

178.

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas on hoiul

mobiiltelefoni Samsung Galaxy J4+ koopiafail, raportfail ja andmestik ning jäädvustatud

1-25-2041

fotod. Nimetatud andmefailide osas leiab kohus, et kuivõrd need minetavad kohtuotsuse

jõustumise järgselt tõendusliku tähenduse, kuuluvad need KrMS 126 lg 3 p 4 alusel seejärel

hävitamisele (kustutamisele) kui väärtusetud esemed.

179.

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas on hoiul 26.11.2024

Xxxx prügimahutist avastatud töökindad (pakend nr F190043997, akt nr xxxx) ja paberilehed,

millised hoiti turvakleebisega F190043996 pakendi sees (pakend nr 1, akt nr xxxx). Kohus

leiab, et tegemist on väärtusetute esemetega, mis kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele.

180.

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas on hoiul

-

14.01.2025 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis nr xxxx märgitud ja aadressilt

Xxxx alevikust võetud puuteproovid (pakendid nr 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5)

-

15.01.2025 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis nr xxxx märgitud ja aadressilt

Xxxx, võetud puuteproovid (pakendid nr 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.8, 1.10, 1.11, 3, 4, 5, 7,

6.4, 6.5, 6.10, 6.11, 6.12, 8.1, 8.2),

-

süüdistatavalt ja tunnistajalt võetud kaape- ja süljeproovid (pakendid nr 1, 1T, 1TS),

-

mobiiltelefonilt võetud puuteproovid (pakendid nr 2, 3, 4, 5, 6),

-

tõmmiskile kaart puitkiuga (pakend nr 4),

-

süüdistatava riietelt võetud puuteproovid (pakendid nr 3, 2, 3, 1, 2, 6).

Nimetatud proovide ja tõmmiskile osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise

järgselt minetavad need tõendusliku tähenduse, tuleb need kohtuotsuse jõustumisel KrMS 126

lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed hävitada.

181.

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas on hoiul

(üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx) mobiiltelefon Samsung (pakend nr 8) ja selle

ümbriskaaned (pakend nr 7). Tegemist oli A T T varaga, mistõttu tuleb need KrMS § 126 lg 3

p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada viimase pärijatele.

182.

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse on antud

25.11.2024 sündmuskoha vaatlusel Xxxx leitud ja ära võetud kolm verekahtlaste määrdumiste

kirvest (11.12.2024 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx, pakendid nr 1, 2, 6).

Kohtule esitatud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et sündmuskohalt kannatanu surnukeha

pealt leitud ja pakendisse nr 2 pakendatud kirve näol on tegemist tahtliku süüteo

toimepanemise vahendiga, mistõttu tuleb see KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Kuivõrd

konfiskeeritaval asjal puudub kaubanduslik väärtus, tegemist on väärtuseta asjaga, siis tuleb

see KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kohtu hinnangul kuuluvad ka ülejäänud kaks kirvest

(pakendid nr 1, 6) samuti kui väärtusetud esemed KrMS 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

183.

Üleandmise-vastuvõtmise aktide nr xxxx ja nr xxxx kohaselt on Politsei- ja

Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiul süüdistatav Oleg Persidskilt

-

26.11.2024 kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud halli värvi villane kampsun

(pakk nr 4), musta värvi mantel (pakend nr 5) ja jalatsid (pakend nr 7);

-

26.11.2024 Xxxx alevikus aadressilt XXX korterist xxxx leitud ja ära võetud musta

värvi „Italian Style“ õlakott (pakend nr 3), küünlajalad, pissiva poisi kuju, sõlg, Lenini

kujutisega medal ja ehe (pakend nr F190043990), soojapesu särk (pakend nr

F190043992), musta ja rohelist värvi seljakott (pakend nr F190043994), kameeleoni

värvi nuga (pakend nr F190043995), musta värvi väiksem õlakott „Star Dragon“

1-25-2041

(pakend nr 1), talvekinnas (pakend nr 2), teksapüksid ja tulemasin (pakend nr

F190043997).

Kõik nimetatud esemed kuuluvad süüdistatavale. Kuna asjade omanik on teada, tuleb need

vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 2 omanik Oleg Persidskile tagastada, edastades esemed

süüdistatava kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks tema isiklike asjade hulgas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

Kohtunik

Merle Põesaste

Rahvakohtunik

Kaoke Kärdi

Rahvakohtunik