1-26-2839/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. mai 2026, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-2839 (25261000703)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Veiko Vilpark süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Veiko Vilpark (isikukood: 39601135717; elukoht: XXX ;

töökoht: XXX ,XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras

karistatud, viimati: 26.01.2024.a. Tartu Maakohtu poolt

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Liitkaristuseks 1 aasta ja 10

kuud vangistust karistuse kandmise aja algusega

05.12.2023.a.;

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud

06.01.2026.a, tõkend - vahistamine 07.01.2026.a.)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Veiko Vilpark süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja

mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest tuleb

Veiko Vilparkil koheselt ära kanda 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel

määrata, et karistuse ülejäänud osa 7 kuud vangistust jääb tingimisi kohaldamata.

Määrata Veiko Vilparkile katseaeg 1 aasta ja 6 kuud ning mõistetud vangistust 7

kuud ei pöörata täitmisele, kui Veiko Vilpark ei pane katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

2. ilmub

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Veiko Vilparki koheselt ärakandmisele kuuluva

vangistuse alguseks 06.01.2026, s.o alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Veiko Vilparki võtma endale kohustuse mitte jagada

ühist eluruumi kannatanu M.Jiga ning kohustuse pärast vangistusest vabanemist

muretsema 1 kuu jooksul endale uue elamispinna ja teavitama sellest ka

kriminaalhooldajat.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kuuluva

karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Veiko Vilparkilt kriminaalmenetluse kuluna

sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 426,56 eurot riigi kasuks. Määrata

kriminaalmenetluse kulud 1136,06 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt:

1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 94,67

eurot tasumine (viimasel kuul 94,69 eurot), kuni menetluskulude täieliku tasumiseni;

2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank

AS), märkides ära viitenumbri 99926700014698 ning selgituse “Veiko Vilpark, otsus

nr 1-26-2839, menetluskulu“.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Veiko Vilparkilt välja mõistetud sundrahast 709,50

eurot, riigi õigusabi tasust 426,56 eurot ja ekspertiisitasu 2600 eurot riigi kanda.

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja

jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus

täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Veiko Vilparki süüdistatakse selles, et tema kasutas temaga samas leibkonnas elava vanaema

M.Ji suhtes korduvalt füüsilist vägivalda:



2025. aasta detsembris, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kuupäeval ja

kellaajal XXX võttis M.Ji õlavarrest kinni ja pigistas, millega põhjustas M.Jle füüsilist

valu;



2025. aasta detsembris, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kuupäeval ja

kellaajal XXX lõi oma parema rusikaga vastu M.Ji vasakut õlavart.

Sellise tegevusega põhjustas Veiko Vilpark M.Jle füüsilist valu ja tervisekahjustuse –

hematoom vasakul õlavarrel.

Lisaks süüdistatakse Veiko Vilparki selles, et:



2025. aasta detsembris, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kuupäeval ja

kellaajal XXX võttis M.Ji paremast õlavarrest kinni ja pigistas, millega põhjustas

M.Jle füüsilist valu ja tervisekahjutused – hematoomid paremal õlavarrel;



2025. aasta detsembris, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kuupäeval ja

kellaajal XXX võttis M.Ji vasakust õlavarrest kinni ja pigistas, millega põhjustas

M.Jle füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid vasakul õlavarrel;



24. detsembril 2025, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kellaajal XXX võttis

M.Ji õlavarrest kinni ja pigistas. Sellise tegevusega põhjustas Veiko Vilpark M.Jle

füüsilist valu.

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega,

mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani Veiko Vilpark toime KarS § 121 lg 2

p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta

vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et Veiko Vilparkile mõistetavast ühe (1) aasta

pikkusest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele viis (5) kuud vangistust ja vangistus

tähtajaga seitse (7) kuud mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Veiko Vilpark

kaheksateistkuulise (18) katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Veiko Vilpark peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel võtab Veiko Vilpark endale kohustuse mitte

jagada ühist eluruumi kannatanu M.Jga ning kohustub pärast vangistusest vabanemist ühe (1)

kuu jooksul muretsema endale uue elamispinna ning teavitama sellest ka kriminaalhooldajat.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Veiko Vilparki poolt kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse

tähtaega alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o. 06.01.2026.a.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse

tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest

keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise

kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1419 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Veiko Vilparki kaitsja esinemise

eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna

853,12 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega

tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud kohtupsühhiaatria- ja

kohtupsühholoogiaekspertiis (ekspertiisiakt nr 26-3) maksumusega 2600 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit

on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et

süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja

see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on põhjendatud

jätta süüdistava Veiko Vilparki sundrahast 709,50 eurot, kaitsjatasust 426,56 eurot ja

ekspertiisitasu 2600 eurot riigi kanda.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Veiko Vilparkile arvestuslikult menetluskuludeks

kokku 1136,06 eurot, s.h sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 426,56 eurot.

Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade

kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele

eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Veiko Vilpark on kahtlustatavana kinni peetud

06.01.2026 ning 07.01.2026 kohtumäärusega on kohaldatud Veiko Vilparki suhtes tõkendina

vahistamist alates tema kinnipidamisest, seega on Veiko Vilparki koheselt ärakandmisele

kuuluva karistusaja alguseks 06.01.2026.

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või

koheselt kuuluva karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik