3-26-1333/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1333

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus G.Fi kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Sigrid Pure

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– G.F

Asja läbivaatamine

04.05.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba G.Fi kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 04.07.2026 (kaasa arvatud).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu

põhjendused araabia keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 02.05.2026 kl 6.40 Tallinna Lennujaamas

Sudaani Vabariigi kodanikku G.Fit (sünd. xx.xx.xxxx), kes soovis reisida Amsterdami. Isikul

oli Läti isikutunnistus, kuid puudus reisidokument. Isik peeti väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kl 7.00 kinni.

2. Isik selgitas vestlusel, et saabus Eestisse 01.05.2026 bussiga Lätist ja soovis lennata

Amsterdami. Isiku selgitused olid vastuolulised. Selgituste järgi lahkus ta ebaseaduslikult

Sudaanist Lõuna-Sudaani, kuid altkäemaksu tasumisel tema viibimine Lõuna-Sudaanis

seadustati. 2024. a saabus ta Venemaale, kus asus ülikoolis õppima. Isik andis ülikooli kohta

vastukäivaid ütlusi. Kuna isikul puudusid rahalised vahendid ja soov minna kodumaale,

3-26-1333

lahkus ta 2025. a suvel Venemaalt, liikudes toimetajate abil läbi Valgevene ebaseaduslikult

piire ületades Lätti, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik väitis, et ei teadnud, et ta ei

tohi reisida. Isik soovis minna Amsterdami, sest kartis, et Läti ei anna talle kaitset. Ta soovis

esitada Hollandis uue rahvusvahelise kaitse taotluse.

3. PPA tegi 02.05.2026 isiku kohta päringu Läti ametivõimudele. Läti vastuse kohaselt on

isik Lätis rahvusvahelise kaitse taotleja, talle on väljastatud dokument, mille alusel ta võib

viibida ainult Lätis. Isik lahkus varjupaigataotlejate majutuskeskusest 01.05.2026. PPA pidas

isiku 02.05.2026 kl 16.40 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §

361 lg 2 p-de 3, 4 ja 7 kinni alusel.

4. PPA esitas 02.05.2026 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 2 p-de 3, 4 ja 7 ning § 362

lg 2 alusel taotluse G.Fi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

kuni 2 kuuks. Põhjendused:

4.1. Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 6 ja 9). PPA järeldab isiku hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, kuna ta on juba lahkunud ilma loata teisest

Schengeni liikmesriigist Lätist ebaseaduslikult ja tulnud Eestisse. Isik võib hakata end vaba-

duses varjama PPA eest või lahkuda Eestist. Isikul on oskused, vahendid ja võimalused teise

liikmesriiki reisimiseks. Isik on taotlenud varjupaika Lätis, talle on võimaldatud elukoht ja

igapäevaeluks vajalikud tingimused, sellest hoolimata on ta ebaseaduslikult lahkunud Lätist ja

sisenenud transiidi eesmärgil Eestisse, et jätkata ebaseaduslikku rännet teise Schengeni

liikmesriiki.

4.2. Kuna isik on Lätis rahvusvahelise kaitse taotleja, siis on Läti tema taotluse eest vastutav

liikmesriik ja isik tuleb Lätile üle anda. Kuna isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul üle anda,

palub PPA kohtult luba paigutada isik kuni 2 kuuks kinnipidamiskeskusesse.

4.3. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Need ei taga ees-

märki olla kättesaadav Lätile üleandmiseks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht, tal puuduvad

reisimiseks vajalikud dokumendid ja seaduslik alus Eestis viibimiseks, ta on sisenenud riiki

ebaseaduslikult, näidates üles soovi reisida ebaseaduslikult edasi teistesse Euroopa riikidesse.

On tõenäoline, et vabaduses viibides hakkaks ta end ametivõimude eest varjama, kuna tema

varasem käitumine viitab sellele. Ei ole usutav, et vabaduses olles hakkaks ta vabatahtlikult

korraldama enda lahkumist Lätti. Usutav on, et ta otsib võimalusi edasi liikumiseks

järgmisesse liikmesriiki. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes

usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu korral ei suuda

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida.

Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis põhineb isikuga seonduvatel asjaoludel

kogumis ja hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Arvestades

liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist, ei oleks isiku omavolilise

Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud.

4.4. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane

ja vajalik sunnivahend tema üleandmiseks Lätile. Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus tema

turvalisuse ega tervisekaalutlustega. Isikule on tagatud kinnipidamiskeskuses meditsiiniline

abi ja vajadusel psühholoogiline abi. PPA-le ei ole teada, et isikul esineks meditsiiniline

olukord, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

5. G.F kinnitas, et taotlus on talle on arusaadav. Ta soovis üle küsida, kas ta peab 2 kuud

kinni olema.

2(4)

3-26-1333

6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde ja selgitas, et Lätil aega vastata Eesti

tagasivõtu taotlusele 2 nädalat. Lätil on kindlad päevad, millal isikuid vastu võetakse. Sellest

sõltub üleandmise aeg.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama

paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhi-

mõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse

taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral

kinni pidada järgmistel alustel: 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste

kontrollimine; 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 7) isiku üleandmine Dublini

III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht.

VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna

käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest

Euroopa Liidu liikmesriigist.

VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on

PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest

Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.

8. Asjaoludest nähtuvalt taotles isik Lätis rahvusvahelist kaitset ja menetlus Lätis on pooleli.

Seega on Läti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/20131 alusel

vastutav isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ja isik tuleb Lätti tagasi saata.

Tagasivõtmise menetlus võtab aega, sest Läti peab aktsepteerima PPA taotluse ja isik tuleb

pärast tagasivõtu aktsepteerimist Lätti tagasi saata. Seniks on põhjendatud isik kinni pidada ja

kinnipidamiskeskusesse paigutada.

9. Kohus nõustub PPA prognoosiga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, mistõttu on tema

kinnipidamine põhjendatud (VRKS § 361 lg 2 p 7). Isik ei ole jäänud ära ootama Läti

ametivõimude vastust tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, vaid on lahkunud ilma loata

Lätist, et ebaseaduslikult Hollandisse minna. Kohtu jaoks ei ole usutav isiku selgitus, et ta ei

teadnud, et tal on keelatud Lätist lahkuda. Läti ametivõimud võtsid tema passi hoiule, mis

näitab selgelt, et isikul on keelatud Läti ametivõimude loata Lätist lahkuda. See, et isikule

väljastatud isikutunnistust ei saa reisimiseks kasutada, on selgesõnaliselt isikutunnistusel

kirjas. Kohtu on jaoks usutav, et isikule selgitati neid asjaolusid Lätis. Sellegipoolest ei ole

isik kinni pidanud kohustusest viibida menetluse lõpuni Lätis, vaid lahkus omavoliliselt

Eestisse. Ilmselt ei huvitanud isikut Lätis toimuv rahvusvahelise kaitse menetlus ja ta soovib

jõuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Isiku käitumist arvestades on usutav, et ta ei jääks

vabaduses viibides tema Lätti tagasisaatmist ära ootama, vaid lahkuks omavoliliselt ka Eestist,

et oma sihtriiki jõuda.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

3(4)

3-26-1333

10. Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eelduslikult tõhus. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab, et

isikut saab usaldada ja et ta allub PPA kohaldatavatele järelevalvemeetmetele. Praegusel juhul

ei ole isik oma käitumisega sellist usaldust tekitanud. Läti kohaldatud leebemad järelevalve-

meetmed ei hoidnud ära isiku omavolilist lahkumist Lätist. Need ei hoiaks ära ka tema

omavolilist lahkumist Eestist. PPA-l puudub võimalus võtta järelevalvemeetmena hoiule isiku

dokumenti, sest see on hoiul Läti ametivõimude käes. Samas ei ole dokumentide puudumine

takistanud isikul seni Schengeni alal ringi liikuda. See ei takistaks ka Eestist lahkumist.

Schengeni viisaruumis kehtiva piirikontrolli puudumise tõttu ei pruugiks isikul olla olulisi

takistusi Eestist lahkumiseks ja mujale liikmesriiki minemiseks.

11. Kohtu hinnangul ei ole PPA tuginemine VRKS § 361 lg 2 p-dele 3 ja 4 praeguses asjas

asjakohane. PPA ei menetle isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Samuti on riiki saabumise ja

riigis viibimise asjaolud juba kontrollitud. Samuti ei pea kohus asjakohaseks aluseks VSS § 68

p 6, sest isikuga vestlemisel ei selgunud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et isik keelduks

Lätti või Sudaani tagasi pöördumast.

12. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid ja varasemat

käitumist ning selle pinnalt tehtud ohuprognoosi. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend, sest puuduvad

vähemriivavad meetmed eesmärgi saavutamiseks ehk isiku Läti ametivõimudele üleandmise

tagamiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine

oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Vajadusel

tagatakse isikule kinnipidamiskeskuses meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Eelduslikult ei

kujune kinnipidamine pikaajaliseks ja isik on võimalik lähiajal Lätti tagasi saata. Pole põhjust

arvata, et Läti keelduks teda tagasi võtmast.

13. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinni-

pidamise alus langeb ära (VRKS § 364 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)