3-25-346/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-346

Haldusasi

P.S kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 23.12.2024 otsuse nr

2.1-1/24/514-1279-13 "Menetluse lõpetamise teade"

tühistamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – P.S

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja

Andres Kudrjavtsev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.06.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 03.05.2024 sekkumistaotluse seoses

tema isikuandmete avaldamisega erinevatel meediakanalitel. Kaebuse peale alustas AKI

järelevalvemenetlust ning 23.12.2024 menetluse lõpetamise teatega nr 2.1-1/24/514-1279-13

lõpetas AKI järelevalvemenetluse (dtl 24-35).

2. 20.01.2025 esitas kaebaja vaide AKI menetluse lõpetamise teatele (dtl 36-56), mille AKI

jättis oma 29.01.2025 vaideotsusega isikuandmete kaitse asjas nr 2.3-6/25/80-193-2 (dtl 57-

58) rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 12.02.2025 kaebaja kaebus AKI 23.12.2024 otsuse nr 2.1-

1/24/514-1279-13 "Menetluse lõpetamise teade" tühistamiseks ja AKI kohustamiseks vaadata

kaebaja sekkumistaotlused uuesti läbi ning teha uus otsus, millega taotlus rahuldada.

4. Tallinna Halduskohus võttis 17.02.2025 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. 19.01.2026

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.

5.1. Kaebaja leiab, et vaidlustatud AKI 23.12.2024 otsus on õigusvastane, kuna AKI on

esiteks rikkunud nii uurimis- kui ka põhjendamiskohustust.

Kaebaja hinnangul ei teostanud AKI sisulist uurimist, et hinnata, kas artiklite sisu vastab

ajakirjanduseetika põhimõtetele ja kas need sisaldavad fakte või meelelahutuslikku sisu. AKI

ei nõudnud meediaväljaannete käest tõendeid, mis kinnitaksid andmetöötluse seaduslikkust

ning isikuandmete avaldamise õiguslikku alust. AKI ei hinnanud kaebajale tekitatud kahju,

kuigi kaebaja on esitanud tõendid oma tööalaste raskuste ja majandusliku kahju kohta. AKI

lõpetas menetluse meelevaldselt, tuginedes üldisele viitele avalikule huvile, kuid ei

analüüsinud, kas antud artiklid tegelikult teenivad seda huvi või kas isikuandmete avaldamine

on proportsionaalne.

5.2. Kaebaja märgib, et AKI viitas oma menetluse lõpetamise otsuses, et ajakirjandusel on

õigus käsitleda kaebaja isikuandmeid, kuna see teenib avalikku huvi ja vastab

ajakirjanduseetika põhimõtetele. Kuid AKI ei ole põhjendanud, miks see konkreetsel juhul nii

on, ega analüüsinud, kas meediaväljaannete tegevus vastab Isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) nõuetele.

Kaebaja ei ole avaliku elu tegelane sellises tähenduses, nagu AKI väidab. Seejuures ka

avaliku elu tegelane ei kaota oma õigust eraelule ja unustamisele.

AKI on jätnud analüüsimata, kas meediaettevõtete eesmärk on tegelikult avaliku huvi

teenimine või äriline kasu klikipõhiste sensatsiooniliste lugude kaudu. Euroopa Inimõiguste

Kohus ja Euroopa Kohtu praktika eristavad ajakirjanduslikku tegevust kommertslikest

huvidest. Antud artiklitel puudub ajakirjanduslik lisandväärtus ning need on üles ehitatud

sensatsiooni loomisele ja reklaamitulu teenimisele.

Negatiivse narratiivi loomine ja isikuandmete pikaajaline säilitamine ei ole põhjendatud. Kui

ajakirjandusel oleks olnud kunagi õigustatud avalik huvi kaebaja kohta artiklite avaldamiseks,

siis tuleb avalikku huvi hinnata dünaamiliselt ajas. AKI ei ole analüüsinud, kas kaebaja kohta

avaldatud teave on endiselt aktuaalne või kas selle säilitamine on proportsionaalne. IKÜM art

17 (õigus olla unustatud) sätestab, et andmete säilitamine peab olema põhjendatud, mitte

lihtsalt fakti põhjal, et need on kunagi avaldatud.

5.3. AKI ei ole uurinud võimalikke IKÜM rikkumisi. Kaebaja leiab, et rikutud on art 5, art 6,

art 9 ja art 17.

2(13)

5.4. AKI on varasemalt kohustanud meediaväljaandeid eemaldama sarnases olukorras

avaldatud isikuandmeid (vt dtl 20-23, dtl 60-63, dtl 68), kuid käesolevas asjas keeldus seda

tegemast. See näitab ebajärjekindlat menetluspoliitikat ja ebavõrdset kohtlemist, mis on

vastuolus õiguspärase halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

5.5. AKI menetluse lõpetamise otsus tugineb ekslikult väitele, et kaebaja kohta avaldatud

isikuandmed teenivad avalikku huvi. AKI ei ole analüüsinud, kas tegemist on tegelikult

avaliku huviga või hoopis meediaväljaannete ärilise huviga.

Lisaks peab isikuandmete pikaajaline säilitamine olema põhjendatud. IKÜM art 17 näeb ette,

et kui andmetöötluse eesmärk on kadunud, tuleb isikuandmed kustutada. AKI ei ole

analüüsinud, kas kaebaja kohta avaldatud artiklid on ajas kaotanud oma informatiivse

väärtuse.

5.6. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma praktikas korduvalt leidnud, et

ajakirjandusvabadus ei tähenda õigust rikkuda isiku eraelu ega õigust hoida isikuandmeid

alles määramata ajaks. Axel Springer AG vs Saksamaa (2012) ja Von Hannover vs Saksamaa

(2004) kohtulahendites rõhutas EIK, et isikuandmete töötlemine meedia poolt peab olema

proportsionaalne ja vastama avaliku huvi kriteeriumitele. Meedia äriline huvi klikitulu

teenimiseks ei ole piisav õigustus isikuandmete avaldamiseks ja säilitamiseks. EIK lahendis

M.L. ja W.W. vs Saksamaa (2018) on kinnitatud, et "õigus olla unustatud" laieneb ka

ajakirjandusväljaannetele, kui andmete säilitamine ei ole enam põhjendatud ega

proportsionaalne.

5.7. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul on IKÜM art 17 kohaldatav ning ei esine selliseid

aluseid, mis artikli kohaldamise välistaksid.

5.8. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on eksinud tema kohta avaldatud andmete

hindamisel IKS § 4 ja IKÜM art 17 lg 3 a perspektiivist lähtuvalt.

IKÜM art 17 sätestab selgelt, et kui andmetöötluse eesmärk on kadunud, tuleb isikuandmed

kustutada. AKI ei ole põhjendanud, milline ajakirjanduslik eesmärk õigustab kaebaja

isikuandmete säilitamist ning on jätnud hindamata, kas andmete avalikustamine on endiselt

proportsionaalne. Samuti ei ole AKI selgitanud, kes Eestis peaks tegelema ebaseadusliku

andmetöötluse lõpetamisega, kui AKI ise keeldub sekkumast ning tsiviilkohtumenetlus ei ole

kannatanule reaalselt kättesaadav. Selle tulemusel on Eestis tekkinud õiguslik vaakum, kus

üksikisik ei saa oma andmete kaitset tegelikult tagada.

Kaebaja on toonud nii oma taotluses kui ka kaebuses välja konkreetsed artiklid koos linkidega

ja põhjendustega, miks iga konkreetse artikli avaldamisse tuleks AKI-l sekkuda (vt dtl 15-17

ja dtl 7-9). Kaebaja leiab, et kõik taotluses ja kaebuses loetletud artiklid on aegunud,

sensatsioonilised või sisaldavad ebaõiglaseid isikuandmeid, mis rikuvad andmekaitse ja eraelu

puutumatuse põhimõtteid. Kaebaja taotleb nende artiklite või oma isikuandmete so nime ja

piltide kustutamist (nii artiklist kui URL-st) vastavalt IKÜM art 17 ning muudele

kohaldatavatele õigusaktidele.

5.9. Kaebaja toob välja, et ükski meediaväljaanne ei ole kaebaja suhtes käitunud kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega, ei ole kontrollinud fakte ega andnud kaebajale võimalust

süüdistustele sisuliselt vastata. Avaldatud artiklites on välja nopitud üksikuid

kontekstiväliseid lauseid, et näidata kaebajat võimalikult halvas valguses. Kaebaja ei ole

saanud oma seisukohti esitada ega vaidlustada esitatud väiteid enne nende avaldamist.

Kaebaja ei ole avaliku elu tegelane – ta ei ole poliitik, ei ole osalenud ühiskondlikus debatis

ega ole seotud ühiskondlikult oluliste otsustega. See, et meedia loob isikust sensatsioonilise

tegelase ja kasutab teda klikimagnetina, ei tee teda avaliku elu tegelaseks. Avaliku elu

tegelase määratlus tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, mille kohaselt saab

3(13)

avalikuks elu tegelaseks lugeda isikut, kes on aktiivselt osalenud ühiskondlikult olulistes

küsimustes, kaasatud debatti ja nendeks on poliitikud, riigiametnikud, kohtunikud jne.

Peamised kajastused on keskendunud kaebaja usulistele vaadetele või negatiivse ärimehe

kuvandi loomisele, kuid kaebaja ei ole aastaid olnud aktiivne ettevõtja. Töötukassa andmetel

on ta ametlikult töötu ning pankrotimenetluses olevate ettevõtete juhatuse liikme staatus ei

tähenda, et ta oleks aktiivselt ettevõtlusega seotud või omaks majanduslikku võimu.

Seetõttu ei ole tema kohta käiv pidev kajastus ajakirjanduslikult põhjendatud ega ajakohane

ning sellised artiklid ei täida enam ühiskondlikult olulist eesmärki, vaid on suunatud

ebaõiglaselt kaebaja mainekahjustusele ja meedia ärilisele kasule.

Lisaks ka avaliku elu tegelasel on samuti õigus eraelule ja õigus unustamisele.

5.10. Ebaõigete andmete avaldamise korral kehtib põhimõte, mille kohaselt andmete avaldaja

peab tõendama, et andmed on õiged (VÕS § 1047). Ükski meediaväljaanne ega vastustaja ei

ole tõendanud, et nad on avaldanud tõeseid väiteid. Õigus sõnavabadusele ei saa hõlmata

õigust avaldada valeandmeid, ja avalikkusel ei saa olla huvi ebatõeste andmete vastu.

Vastustaja ei ole oma otsuses põhjendanud, kuidas ja milliste tõendite alusel on tuvastatud

viidatud linkides avaldatud kaebaja andmete tõele vastavus.

5.11. Vastustaja viitab, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. See ei ole

realistlik, kuna kaebajal puuduvad rahalised vahendid meediakontsernidega kohtus

võitlemiseks.

Samuti on oluline, et ajakirjandusväljaannetele määratud trahvid on äärmiselt väikesed, jäädes

vahemikku 300–2000 eurot, samas kui kohtukulud võivad ulatuda 50 000 euroni või

rohkemgi. See muudab kohtumenetluse majanduslikult ebaotstarbekaks ja ebamõistlikult

kulukaks kannatanu jaoks. Ka isegi võidu korral ei eemaldata isikuandmeid, mis tähendab, et

kohtusse pöördumine ei lahenda tegelikku probleemi.

5.12. Kaebajale on tekkinud valeandmete jätkuva avaldamise tõttu kahju.

Kaebaja tööalane olukord kinnitab, et meediakajastused on tekitanud talle olulist kahju.

Negatiivne meediakuvand on takistanud kaebajal töö leidmist. Töötukassa on keeldunud

kaebajat töötuna arvele võtmast, sest varasemad kajastused on mõjutanud tema

usaldusväärsust. Kaebajal puudub majanduslik võimekus end ise ülal pidada.

Kaotatud kliendid ja töövõimalused – meediakuvand on mõjutanud tema mainet ja

vähendanud töövõimalusi. Pidev vaimne ja emotsionaalne surve – kaebaja on sunnitud

pidevalt selgitama ja ennast õigustama. Töövõime osaline kaotus – negatiivsed kajastused ja

stress on mõjutanud kaebaja tervist. Valeandmete jätkuv avaldamine põhjustab kaebajale

vaimset ja emotsionaalset kahju.

5.13. Kaebaja on seisukohal, et ajakirjandusvabadus ei hõlma õigust valeandmete ja

valeväidete tiražeerimiseks. Artiklid sisaldavad mitmeid eksitavaid väiteid, sealhulgas

religioossete vaadete ja tegevuse kallutatud kujutamine – kajastused moonutavad kaebaja

vaateid ja seovad teda põhjendamatult usuliikumiste ja sektidega. Ärilise tegevuse eksitav

kujutamine – meedia on esitanud kaebaja ettevõtlustegevuse kohta valeväiteid, sidudes selle

kahtlaste skeemidega. Sensatsiooniline ja kallutatud narratiiv – meediakajastused on üles

ehitatud klikimagneti loomisele, mitte objektiivsele informatsioonile.

5.14. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et AKI keeldus õigusvastaselt hindamast, kas kaebaja

isikuandmete töötlemine vastab IKÜM art 17 tingimustele, viidates ekslikult, et

ajakirjandusvabadus lubab nende säilitamist.

Kaebaja leiab, et Euroopa Kohtu pretsedendid näitavad, et AKI on jätnud kohaldamata EL

õiguse ja kaebaja on jäetud ilma reaalsest õiguskaitsest.

4(13)

Kaebaja on seisukohal, et IKÜM art 17 annab kaebajale selge õiguse taotleda oma andmete

kustutamist. AKI ei saa suunata kaebajat tsiviilkohtusse, sest tsiviilmenetluses ei saa

kohaldada IKÜM art 17 otsest kustutamise õigust.

Euroopa Kohtu pretsedendid (Google Spain SL vs Agencia Española de Protección de Datos

(C-131/12, 2014); GC ja teised vs Google LLC (C-136/17, 2019)) kinnitavad, et

andmesubjekt ei pea tõendama kahju, vaid vastutav töötleja (meediaväljaanne) peab

tõendama, et andmete säilitamine on vajalik ja õigustatud. Lisaks tuleneb Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktikast, et ajakirjandusvabadus ei tähenda õigust rikkuda inimese eraelu

ja hoida isikuandmeid alles igavesti. EIK on korduvalt rõhutanud, et meedia peab

tasakaalustama sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse (vt EIK lahendid: Axel Springer AG vs

Saksamaa (2012) (nr 39954/08); Von Hannover vs Saksamaa (2004) (nr 59320/00) ja M.L. ja

W.W. vs Saksamaa (2018) (nr 60798/10 ja 65599/10)).

5.15. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, jääb oma 23.12.2024 menetluse lõpetamise otsuses (dtl

24-35) toodud seisukohtade juurde. Tuginedes vaidlustatud menetluse lõpetamise otsuses

väljendatud seisukohtadele, on vastustaja seisukohal, et menetluse lõpetamise otsus on

õiguspärane, kaalutlusvigadeta ja selle tühistamiseks puudub alus.

6.1. AKI tõi oma menetluse lõpetamise otsuses kokkuvõtvalt välja järgmise.

Isikuandmete töötlemiseks peab alati olema mingi seaduslik alus (IKÜM artikkel 6 lg 1).

Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulevad IKÜM-st ning siseriiklikest õigusaktidest.

Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 4 on ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud

ilma isiku nõusolekuta tema kohta andmeid avaldada, kui selleks on avalik huvi, see on

kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning see ei kahjusta isiku õigusi ülemääraselt.

6.1.1. Avalik huvi teabe ja isiku vastu ning isiku käitumine pärast sündmuse toimumist.

Kaebaja puhul ei ole tegemist Eesti elanikele täiesti tundmatu eraisikuga. Kaebaja on

ettevõtja.1 Samuti eksponeerib ta ennast avalikult ettevõtja, investori, äritreeneri ja -loojana.2

Samuti peab kaebaja avalikult kättesaadavat blogi Youtube platvormis, milles ta esindab end

kui „Vaba Eesti“ eestkõneleja.3 Arvestada tuleb, et kaebaja ise on ka meediale andnud mitmel

juhul kommentaare, millele on artiklite kirjutamisel tuginetud.

Vaidlusalustes artiklites (nr 1-13) kajastatakse kaebajat tema töötegevuse raames

(investeerimine, finantseerimine või õiguste-vabaduste eestkõneleja vms). Kaebaja isiku

vastu jätkuvat avalikku huvi toetab ka tema aastatepikkune ja ka tänasel päeval aktiivne

äritegevus. Artiklites ei ole avalikustatud kaebaja eraelulist teavet, kuid oma ametialaste

tegevustega pälvis ta avalikkuse huvi. Avalik huvi on olemas Eestis toimivate võimalike

äritegevusega seotud isikutega, kelle osas tuleks valvsam olla. Samuti on avalik huvi seoses

Eesti kohtusüsteemi ja kohtunikega, avaliku elu tegelastega, ametnikega jt avalikkuse

huvisfääri kuuluvate isikutega, keda kaebaja on avalikult kritiseerinud.4

1 Äriregistri andmetel omab P.S. ettevõtet PPP OÜ, SSS OÜ ja RRR MTÜ, millest kahes on

ta ainuke osanik ja juhatuse liige. Samuti on tal varasem osalus olnud kümnetes

erinevates ettevõtetes. Ettevõtted tegutsevad äri- ja muu juhtimisalase nõustamisega.

2 Arvutivõrgus: https://XXX.com/

3 Arvutivõrgus: https://YYY

4 Arvutivõrgus: https://www.youtube.com/watch?v=_inGzvmerQI ja

https://GGG.news/uuriv-

ajakirjandus/skandaalkohtususteemis-kas-seaduserikkumine-kohtuniku-WW-poolt/ jpt.

5(13)

Artiklites avalikustatud info tugineb faktidele ja allikatele, mis kirjeldavad kaebaja käitumist

ettevõtjana. AKI on seisukohal, et tähtsust ei oma, kas tegemist oli karistusõiguslikult

karistatavate tegudega või mitte, sest oma olemuselt on tegemist ühiskonnas taunitava ja

hukka mõistetava käitumisega, mis osas on isiku enda teod toonud kaasa huvi tema isiku

vastu. Juhul, kui isik käitub ühiskonnas mitte aktsepteeritaval viisil, mis võib olla muuhulgas

ka karistusõiguslikult ette heidetav, ei saa isik eeldada, et tema tegevuse ja isiku vastu

puudub avalik huvi või ta saab jääda anonüümseks.

Eeltoodut arvesse võttes leiab AKI, et kaebaja on oma eespool käsitletud tegudega asetanud

end avalikkuse huviorbiiti ning need määravad seda kuivõrd suure talumiskohustusega peab

kaebaja arvestama enda isikuandmete avalikustamisel. Kaebaja osaleb aktiivselt avalikus elus

ning eksponeerib ennast, mistõttu pidi ta arvestama, et tema isiku ja tema tegude vastu võib

tekkida avalik huvi.

Ajakirjandusliku sõnavabaduse osas on EIK kinnitanud, et Euroopa inimõiguste

konventsiooni (EIÕK) artiklist 10 tulenev väljendusvabadus ei hõlma mitte üksnes niisugust

informatsiooni ja ideid, mida peetakse soosivaks, mittesolvavaks või erapooletuteks, vaid ka

niisugust informatsiooni ja ideid, mis solvavad, šokeerivad või häirivad riiki või selle

elanikkonna mis tahes sektorit. EIK on eraldi rõhutanud, et need põhimõtted on eriti olulised

just ajakirjanduse puhul (EIK 07.12.1976 otsus asjas nr 5493/72). Antud juhul on oluline

märkida, et ajakirjanduslikul eesmärgil võib avalikustada kõiksugu avalikku debatti loovaid

teemasid, hoolimata sellest, kas puudutatud isik on teo eest süüdi mõistetud või kas tegu

üldse vastab süüteokoosseisule või on lihtsalt taunimisväärne.

Õigus olla unustatud ei ole absoluutne õigus ning arvestada tuleb ka õigusega sõna- ja

väljendusvabadusele ning avalikkuse õigusega informatsiooni saada, sh õigusega saada infot

minevikus toimunud sündmuste kohta. EIK on välja toonud, et ajakirjandusel on oluline roll

demokraatlikus ühiskonnas kohtumenetluste kajastamisel ja kommenteerimisel ning lisaks

huvile saada infot päevakajaliste sündmuste kohta, peab avalikkusel olema võimalus ka

möödunud sündmuste kohta andmete saamiseks.5

Avalik huvi seisneb ka ajakirjanduse teisese eesmärgi täitmise tagamises ehk juba kajastatud

uudiste säilitamises ja avalikkusele kättesaadavaks tegemises, arvestades seejuures

internetiarhiivi olulisust allikana uurimuste läbiviimiseks ja selle tasuta kättesaadavust.6

Seetõttu on nn ajaloo ümber kirjutamine ja artikli muutmine väga äärmuslik meede. Seega

kõikide artiklite puhul tulebki eelkõige lähtuda avalikkuse huvist internetiarhiivi säilitamise

ja tolleaegsete päevakajaliste sündmuste säilitamise vastu.

Kaebaja näol on tegemist isikuga, kes on valinud enda ja oma isikukujutise kasutamise

laialdase tuntuse eesmärgil, sh ärilisel eesmärgil, ja tegeleb enda kohta ise rohkete andmete

avalikustamisega. Enda eksponeerimine on laialdase tuntuse eesmärgiga isikutel tihtilugu

tähtis osa nende tegevusest ja kuvandist/brändist. Sellega nad ise tekitavad olukorra, kus neil

on ka suurem talumiskohustus enda isikuandmete kasutamiseks teiste avalikustajate poolt.

Seejuures ei saa sel juhul tekkida olukorda, kus isik saaks valida, et temast kirjutataks vaid

talle meeldivatel teemadel talle sobivas sõnastuses. Antud olukorras on tegemist isikuga,

avaliku elu tegelasega, kes asetab end ise oma tegevustega pidevalt meediahuvi orbiiti

(viimati välja antud artikkel kaebajalt ilmus 2024.aastal7).

Avalikkuse huvi isikute vastu võib olla ajas muutuv ja lähtuvalt isikute enda tegevusest olla

kas nende suhtes kasvav või kahanev. Oluline on analüüsida, mida on avaldatud isikute kohta

tervikuna, kuidas on isikud end ise avalikkusele presenteerinud ja milline on nende

5 EIK 28.06.2018 otsus asjas nr 60798/10 ja 65599/10, M.L. and W.W. v. Germany.

6 Riigikohtu otsus nr 3-09-706

7 Arvutivõrgus: https://GGG.news/oiglus/on-vaheusutav-et-kohtunik-ei-tunne-seadust-suur-

uleskutse/ 13 Tallinna Ringkonnakohus, 28.09.2023, 3-21-2590.

6(13)

ühiskondlik aktiivsus. Avaliku huvi sedastamisel on eelolevalt hinnatud meedias avaldatud

teabe panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja tema varasemat

käitumist, avaldatud materjali teemat, teabe tõele vastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja

tagajärgi, mistõttu on ilmselge, et avaldatud teave puudutab suurt hulka inimesi, äratab suurt

tähelepanu ja on vastuoluline, põhjustades avalikkuse õigustatud huvi. Seega ei ole

põhjendatud artiklites kaebaja isikuandmete töötlemise lõpetamine.

Seega antud juhul eelnevat arvesse võttes leiab AKI, et ka käesoleval ajal esineb nii kaebaja

isiku kui artiklis kajastatud tegevuse vastu avalik huvi.

6.1.2. Sündmustest ja esialgsest teabe edastamisest möödunud aeg.

Antud olukorras on tegemist isikuga, avaliku elu tegelasega, kes sattub oma tegevustega

pidevalt meediahuvi orbiiti, mistõttu ei ole põhjendatud artiklites kaebaja isikuandmete

töötlemise lõpetamine. Nagu AKI eelnevalt on välja toonud, on tegu isikuga, kes asetab end

pidevalt avaliku huvi orbiiti ja kuna tegu on pideva tegevusega, siis ei saa väita, et isiku ja

tema tegude vastu oleks avalik huvi ajaga vähenenud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja

tegutseb jätkuvalt aktiivselt äritegevuses, mida on kajastatud artiklites. Seega ei ole AKI

seisukohast avalik huvi lisaks kaebaja isikule (sh isikuandmetele) ka tema tegude kajastamise

vastu ajas vähenenud ja tänaseks muutunud. Võrdlusena võib tuua juhtumi, kus

avalikustamise hetkest oli möödunud 24 aastat ja kuigi avalik huvi võib jääda tervikuna

avaldamise vastu püsima ka aja möödudes, kui avaldatud teave on endiselt aktuaalne või ta

on selliseks jälle muutunud mingi uue sündmuse tõttu, siis antud asjas leidis kohus, et

tegemist ei olnud avaliku elu tegelastega ning nad ei ole selleks muutunud ka aja möödudes

ning nende hilisemad tegemised ei ole uudisekünnist ületanud.8

Eelnevat arvesse võttes leiab AKI, et vaidlusalustes artiklites kajastatu ja kaebaja enda osas

eksisteerib tänasel päeval avalik huvi ja tuleb tagada ka artikli muutmata kujul teabevabaduse

õigus.

6.1.3. Kaebaja õiguste ülemäärane kahjustamine.

AKI kui korrakaitseorgani pädevusse ei kuulu kahju hüvitamise nõuete menetlemine ega saa

AKI tuvastada, kas tegemist on tõese või väärinformatsiooniga. Praeguse seisuga aga ei esine

olukorda, mis tõendaks, et kaebaja õigusi on ülemääraselt kahjustatud ja kaebaja kohta oleks

esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Praktikas on tavapärane, et meediaväljaanded võivad

kajastada lugusid ka halvustavas toonis ja ka isikud keda intervjueeritakse, võivad end

selliselt väljendada.

Kokkuvõtlikult võib ajakirjandus kajastada nimeliselt isikuid, kes on seotud avalikku debatti

tekitavate teemadega ja isikute enda poolt eksponeeritud teemadega. AKI leiab, et kaebaja

seisukoht ei kinnita tema ülemäärast kahjustamist. Euroopa Kohus on mitmel korral

rõhutanud ajakirjanduse olulist funktsiooni demokraatlikus ühiskonnas ning on isegi

maininud ajakirjanduse kohustust levitada oma kohustuste ja vastutuse kohaselt teavet ja

ideid kõikides avalikku huvi pakkuvates küsimustes. Sellega seoses on ta tunnistanud, et

poliitikute või avaliku elu tegelaste suhtes on lubataval kriitikal laiemad piirid kui eraisikute

suhtes.9 Riigikohus on rõhutanud, et erinevalt eraisikutest peavad avalikud isikud taluma

rohkem kriitikat. Avaliku elu tegelased on seetõttu kõrgendatud tähelepanu all ning peavad

8 Tallinna Ringkonnakohtu Halduskolleegiumi otsus 3-21-2590, p 14.

9 D.Voorhoof, Väljendusvabadus Euroopa inimõiguste süsteemis (Freedom of Expression

under the European Human Rights System) 2010,lk 412. Veebis:

https://www.researchgate.net/publication/245517705_Freedom_of_Expression_and_Inform

ation_in_a_Democratic_

SocietyThe_Added_but_Fragile_Value_of_the_European_Convention_on_Human_Rights 19

7(13)

arvestama, et nende privaatsus ei ole teiste kodanikega võrreldes samavõrd tugevalt kaitstud.

Seega peavad nad taluma tugevamaid privaatsuse riiveid kui tavakodanikud.10

Siinjuures toob AKI välja, et kaebaja ei ole oma kaebustes märkinud, kas vaidlusalustes

artiklites on avaldatud detaile kaebaja eraelu kohta ning AKI ei ole omal algatusel ka seda

tuvastanud.

Inspektsioon ei tuvastanud artiklis kajastatu sisust vastuolu viidatud kohtupraktika või

ajakirjanduseetika koodeksiga. Tõendamist pole leidnud, et meediaväljaanded oleks

kajastanud ebaõigeid faktiväiteid või oleks kajastatud ebaõiget/moonutatud informatsiooni,

sh kuna artiklites on eristatav isikute hinnangud süüdistuse osas ja ei saa jõuda järeldusele, et

kaebaja oleks olnud milleski päriselt süüdi mõistetud. Artiklitest ei jää kuidagi muljet, nagu

oleks kaebaja karistusõiguslikus mõttes süüdi. Pigem viitavad artiklid, et tegu on isikuga, kes

läbimõtlematu tegevusega põhjustab halbu tagajärgi.

Samuti nagu AKI enne järeldas, ei kahjusta artiklid kaebajat ülemääraselt, mistõttu ka ei saa

öelda, et artiklite sisu on põhjustanud isikule põhjendamatuid kannatusi (eetikakoodeksi p

1.5). Eelnevat arvesse võttes ei saa AKI antud juhul asuda seisukohale, et vaidlusalused

artiklid kaebaja eraelu ülemääraselt riivaks.

6.1.4. Arhiveeritud teabe laad ja kättesaadavus.

Artiklites käsitletud teave tuleneb suuresti kaebaja enese aktiivsest tegevusest ja käsitletud

lugudest, kus on lisaks ka kaebaja ise andnud intervjuud ning eksponeerib omalt poolt loodud

intervjuusid ja lugusid iseseisvalt meedias. Kaebaja tegevust ärivaldkonnas on kajastatud

digitaal- ja pabermeedias ilma liigse rõhuta ja kajastatud pole üleliigseid eraelulisi detaile, sh

eriliiki isikuandmeid. Artiklid kajastavad üldjoontes kaebaja erinevaid äriskeeme ja nendega

seonduvaid mudeleid, äriskeemides osalenud isikute kogemusi ja kommentaare, mille

kättesaadavus arhiivides on avalik.

Kõik artiklid, on internetis hetkel täies ulatuses tasuta kättesaadavad. Kuna AKI hinnangul ei

kahjusta artiklite sisu kaebajat ülemääraselt, ei leia AKI, et artiklite kättesaadavuse viis ja

määr ka riivaks kaebaja privaatsust ülemäärasel või võimendaks riivet.

Kuivõrd AKI tuvastas, et vaidlusaluses olukorras ei kaalu kaebaja õigus olla unustatud üles

ajakirjandusvabaduse piirangut, piiraks sellisel juhul kahtlemata andmete artiklitest

kustutamine ajakirjandusvabadust. Seega ei kahjusta artiklites oleva teabe laad või nende

kättesaadavus AKI hinnangul kaebajat ülemääraselt, kuna teenib ajakirjandusvabaduse ja

ajaloo säilimise eesmärki.

6.2. AKI märgib lisaks, et kaebaja viidatud 2. artikli näol ei ole tegemist kaebaja profiili või

kontoga, vaid pelgalt nimelise märksõnaga, mida on erinevate artiklite juures kasutatud ning

mille abil saab artikleid meediaväljaandest otsida. Kaebuses käsitletud 6. artikkel ei käsitle

eriliiki andmeid, tegemist on ajakirjandusliku pealkirjaga. Isegi kui tegemist oleks eriliiki

andmetega, siis kohaldub sellele samuti eriregulatsioon IKS § 4 näol (vt IKÜM art 85 lg 2 ja

IKÜM pp 153). Samuti ei sisalda ühegi konkreetse füüsilise isiku terviseandmeid 11.

artikkel.

AKI märgib ka seda, et ei kohtle kaebajat ebavõrdselt. Käesolevas asjas on meediaettevõtted

avaldanud isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel, kuid teises

järelevalvemenetluses kaebaja enda tegevuse puhul isikuandmete avaldamiseks õiguslik alus

puudub. Viited teise isiku pooleliolevatele kohtuasjadele on asjasse puutumatud.

6.3. AKI leiab, et menetluse lõpetamise teates on jõutud kokkuvõtvalt õigele järeldusele, et

käesolevas asjas ei ole tuvastatud andmekaitseõiguslikke rikkumisi. Kõike eelnevat arvesse

10 Riigikohtu lahend 3-2-1-18-13 p 15

8(13)

võttes ning tuginedes vaidlustatud menetluse lõpetamise otsuses väljendatud seisukohtadele,

on vastustaja seisukohal, et menetluse lõpetamise otsus on õiguspärane, kaalutlusvigadeta ja

selle tühistamiseks puudub alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud menetluse lõpetamise teadet (dtl 24-35),

asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid

kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval

juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud menetluse lõpetamise teade rikuks

kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid

tühistamisele.

HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata

jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba

põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses

kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub vastustaja

argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud menetluse lõpetamise teates (dtl 24-35), selle

suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 57-58) kui ka nende vastustaja seisukohtadega, mis on toodud

vastuses kaebusele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja

seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja

põhjendustega.

Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb samadel põhjustel rahuldamata ka

kohustamisnõue. Kaebus tuleb seega tervikuna jätta rahuldamata.

Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida lühidalt üksnes järgmist.

8. Kaebaja on vaidlustanud haldusakti, millega AKI lõpetas menetluse kaebaja kaebuse

suhtes seoses tema isikuandmete avaldamisega erinevatel meediakanalitel (vt loetelu dtl 24).

Kaebaja soovis oma isikuandmete ja artiklite eemaldamist.

Vaidlust ei ole, et vastav pädevus on AKI-l olemas lähtudes IKS § 56 lg 1 ja lg 3 p 3-5 ja p 8.

Samas tuleb käesolevat ja sellega sarnaseid asju lahendades arvestada, et kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda konkreetse meetme rakendamist kolmandate isikute suhtes, kui

järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse

järelevalvemeetme rakendamiseks. Küll aga on kaebajal subjektiivne õigus saada kaalutletud

otsus.

Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt (vt nt 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p

15; 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14, p

12; 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13) leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus

nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku

suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette

kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme

rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga

nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et kõik kaebaja poolt taotluses nimetatud ja ülal viidatud (dtl 24)

artiklid sisaldavad kaebaja isikuandmeid. Isikuandmete töötlemiseks peab alati olema mingi

seaduslik alus (IKÜM artikkel 6 lg 1). Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulevad

IKÜM-st ning siseriiklikest õigusaktidest.

9(13)

Sekkumistaotluses märgitud artiklite jätkuva avaldamise ning kaebaja isikuandmete

töötlemisega riivatakse kaebaja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele,

mida kaitsevad EL põhiõiguste harta art-d 7 ja 8 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsioon (EIÕK) art 8. Artiklites isikuandmete anonüümseks muutmine piiraks aga

põhiõigust sõna- ja teabevabadusele, mida kaitsevad EL põhiõiguste harta art 11 ja EIÕK art

10. Seega tuli AKI-l kaebaja sekkumistaotluste lahendamisel neid õigusi omavahel kaaluda (vt

ka Euroopa Kohtu otsus (EKo) 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 59; Euroopa Inimõiguste

Kohtu otsus (EIKo) 28.09.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 89).

Seejuures on Euroopa Kohus selgitanud, et IKÜM art 17 lg 3 p-s a ette nähtu väljendab seda,

et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid nagu määruse põhjenduses 4 on

rõhutatud, tuleb seda käsitleda lähtuvalt selle ülesandest ühiskonnas ning kaaluda võrreldes

muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele (vt EKo 24.09.2019, C-136/17,

GC jt, p 57 ja seal viidatud varasem praktika).

Kohus määratleb esmalt kriteeriumid, millest siinsel juhul tuleb konkureerivate põhiõiguste

kaalumisel lähtuda.

EIK selgitas 04.07.2023 suurkoja otsuses Hurbain vs Belgia, et EIÕK art-tes 8 ja 10 sätestatud

põhiõiguste konflikti lahendamisel olukorras, kus taotletakse veebis arhiveeritud

ajakirjandusliku sisu muutmist, on olulised järgmised kriteeriumid (vt viidatud otsuse p-d 205,

214–254):

1) arhiivis sisalduva teabe olemus;

2) aeg, mis on möödunud sündmustest ja artiklite algsest avaldamisest;

3) praegune huvi teabe vastu;

4) kas hageja on tuntud isik ning tema käitumine pärast sündmusi;

5) andmete jätkuva kättesaadavuse negatiivsed mõjud hagejale;

6) digitaalsetes arhiivides oleva teabe juurdepääsetavus;

7) hageja taotletud meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele.

Nende kriteeriumide asjakohasusega praeguse kaebuse lahendamisel on nõustunud ka AKI

viidates samadele kriteeriumitele vaidlusaluses otsuses ja tuues välja, et vaidlusaluste artiklite

nr 3, 4, 8, 9 ja 12 puhul lähtuda samuti eelnimetatud kohtu seisukohtadest, kuna need artiklid

on avalikustatud 2007, 2014 ja 2015. aastal. Samuti tuleb artiklite nr 1 ja 5 analüüsimisel

lähtuda samadest kriteeriumitest, kuna need artiklid on avaldatud 2019 ja 2018. aastal. Teiste

lahendite puhul arhiveeritusest veel rääkida ei saa, kuna tegemist on vähem kui 5 aasta

vanuste artiklitega ja sündmustest möödunud aeg seda ei võimalda. Nende puhul piisab

avaldamise õiguspärasuse kontrollimisel IKS § 4 analüüsist. Kuna punktis 7 välja toodud

elemendid hõlmavad ka IKS § 4 koosseisu elemente, siis on neid alljärgnevalt käsitletud ühe

tervikuna.

Euroopa Kohtu 13.05.2014 otsusest asjas nr C-131/12, Google Spain ja Google tulenevalt on

olulised mh järgmised kriteeriumid: (a) kas andmeid ei ole enam vaja eesmärkidel, milleks

neid koguti või töödeldi, eelkõige kui need andmed ei ole adekvaatsed, ei ole või ei ole enam

asjakohased või kui andmed on neid eesmärke ja möödunud aega arvestades ülemäärased (p

93); (b) kas konkreetsetel põhjustel, nt isiku rolli tõttu avalikus elus, õigustab tema

põhiõiguste riivet ülekaalukas üldsuse huvi pääseda kõnesolevale teabele ligi (p 97); (c) teabe

delikaatsus isiku eraelu seisukohalt ja (d) aeg, mis teabe esmakordsest avaldamisest on

möödunud (p 98). Kohtu hinnangul kattuvad need kriteeriumid sisult eespool viidatud EIK

lahendist asjas Hurbain vs Belgia tulenevate kriteeriumidega, pidades oluliseks teabe olemust,

10(13)

selle avaldamisest möödunud aega ja jätkuvat huvi teabe vastu, kaebaja tuntust ja rolli

avalikus elus ning kaebaja eraellu sekkumise ulatust.

EIK ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on oluline hinnata ka isikuandmete kustutamise

nõude proportsionaalsust, sh kas see on kaebaja kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv,

vajalik ja kitsamas mõttes proportsionaalne meede. Meetme proportsionaalsuse

kontrollimiseks tuleb hinnata, kas eesmärk, mida edendatakse sõna- ja teabevabadust piirates,

ja ulatus, milles riive abil seda eesmärki edendatakse, on tekkivat kahju väärt.

Kokkuvõttes saab eeltoodud kriteeriumidest järeldada, et algselt õiguspäraselt avaldatud

isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude lahendamisel tuleb konkreetsel juhul hinnata, kas

jätkuvalt esineb ülekaalukas üldsuse huvi kaebaja isikuandmetele juurde pääseda, mis

õigustaks kaebaja eraelu puutumatuse õiguse riivet ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi

kaebajale, ning kas kaebaja taotletud meede on proportsionaalne, arvestades kaebaja huvide

kõrval ka selle meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele. EIK lahendis Hurbain vs Belgia

toodud kriteeriumid ning nendega sisuliselt hõlmatud Euroopa Kohtu lahendist Google Spain

ja Google tulenevad kriteeriumid on selle analüüsi läbiviimisel abiks. Alljärgnevalt

analüüsibki kohus lühidalt, kas AKI on arvestades ülaltooduga teinud kaebaja suhtes

kaalutletud otsuse, kuivõrd antud juhul on pooled erimeelt, kas käesoleval juhul on vastavad

kriteeriumid täidetud.

10. Esmalt hindas AKI avalikku huvi teabe ja isiku vastu ning isiku käitumist pärast sündmuse

toimumist. AKI tõi kohtu hinnangul asjakohaselt välja, et avaliku huvi ülekaalukus tuleb

kindlaks teha konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks

rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Isikuandmete avaldamist ei

õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Andmete avalikustamise õiguspärasuse hindamisel

tuleb mh arvesse võtta ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid ning asjaolu, kas isik, kelle

andmeid avalikustatakse, on nt avaliku elu tegelane ning isik on ise ennast või oma tegevust

avalikkuse ees eksponeerinud (Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2021 lahend nr 3-20-1076, p

31). Seega on avaliku elu tegelaseks olemine üks asjaolu, mida arvestada avaliku huvi

määramisel. AKI on käsitlenud kaebajat kui avaliku elu tegelast.

Kaebaja üheks peamiseks väiteks ongi, et kaebajat ei saa käsitleda kui avaliku elu tegelast,

kellel on suurem talumiskohustus.

Kohus leiab, et kaebaja väide nagu ta ei oleks avaliku elu tegelane ning juba üksnes sellest

tulenevalt tuleks antud juhul rakendada IKÜM § 17 ning kaebaja isikuandmed tema poolt

viidatud artiklitest eemaldada, ei ole tõene. Kohus jagab siinkohal vastustaja seisukohta selles,

et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on ennast ise oma tegevusega asetanud avalikkuse

huviorbiiti. AKI on oma seisukohti vaidlusaluses otsuses piisavalt põhjendanud ning kohus ei

pea vajalikuks neid seisukohti siinkohal täiendavalt korrata.

Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja ei ole tõendanud oma väiteid sellest, et ta ei

ole käesoleval ajal aktiivselt ettevõtlusega seotud ning on ametlikult töötu ja on üksnes

pankrotimenetluses olevate ettevõtete juhatuse liige. Äriregistri päringust nähtub, et kaebaja

on ka käesoleval ajal kahe tegutseva osaühingu ja ühe mittetulundusühingu juhatuse liige.

Äriregistris puuduvad märked nende ühingute pankrotimenetluste kohta. Kaebaja väited

töötuna arvel oleku osas on tõendamata. Lisaks peab kaebaja aktiivset blogi, veebilehte

(arvutivõrgus: P.S Blogi - QQQ ), mida kaebaja nimetab ise uudistekanaliks ja mis tema väitel

ei allu tavapärastele propagandaraamidele ega meelelahutuslikule sensatsioonile. Kaebaja

märgib, et selle asemel on kanal püsinud vastutustundlike, kontrollitud allikate ja

süvahoovustega lugude juures, mis panevad lugeja mõtlema — mitte lihtsalt reageerima.

Kaebaja eksponeerib ennast avalikult ettevõtja, investori, äritreeneri ja -loojana

(arvutivõrgus: https://XXX.com/). Samuti peab kaebaja avalikult kättesaadavat blogi Youtube

11(13)

platvormis, milles ta esindab end kui „Vaba Eesti“ eestkõneleja (arvutivõrgus: https://YYY).

Need kanalid on kindlasti suunatud avalikkusele. Arvestada tuleb sellega, et kaebaja on oma

ettevõtmistes aktiivne ka tänasel päeval. Kaebaja soovib avalikult kaasa rääkida ühiskonnas

olulistel teemadel kritiseerides seejuures avalikult näiteks erinevaid riigiorganeid,

kohtusüsteemi ja kajastades teiste avaliku elu tegelastega seonduvat. Sellega on kaebaja

ennast ise asetanud avalikkuse huviorbiiti ning kohus leiab, et antud juhul on kaebajat

vaidlustatud otsuses käsitletud õigesti avaliku elu tegelasena ning AKI ei ole teinud selles osas

kaalutlusviga.

11. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et AKI ei ole piisavalt uurinud kaebaja taotluse

aluseks olevaid asjaolusid ning ei ole välja selgitanud tegelikke asjaolusid. AKI on algatanud

järelevalvemenetluse ning teinud selle raames vajalikud toimingud sh küsinud puudutatud

isikutelt vajalikud andmed ja seisukohad. AKI on taotluses märgitud artikleid ka analüüsinud

grupeerides artiklid nende sisu järgi. Nii on AKI muuhulgas välja toonud, et artiklites 1-13

kajastatakse kaebajat tema töötegevuse raames ning artiklites ei kajastata kaebaja eraelulisi

andmeid. AKI on ka põhjendatult asunud seisukohale, et avalik huvi on olemas seoses Eestis

toimivate võimalike äritegevusega seotud isikutega, kelle osas tuleks tulenevalt nende

varasemast praktilisest äritegevusest olla tavapärasest valvsam. Kaebaja ei ole eeltoodud

seisukohti ümber lükanud ega tõendanud vastupidist.

12. Õigus olla unustatud ei ole absoluutne õigus ning arvestada tuleb ka õigusega sõna- ja

väljendusvabadusele ning avalikkuse õigusega informatsiooni saada, sh õigusega saada infot

minevikus toimunud sündmuste kohta. Kohus möönab, et tegemist on omavahel põrkuvate

huvidega, kuid käesoleval juhul ei ole kaebaja suutnud kohut veenda, et tema andmeid

avaldatakse õigusvastaselt ning AKI oleks sellest tulenevalt pidanud tegema teistsuguse

otsuse.

AKI on analüüsinud asjakohaselt sündmustest ja esialgsest teabe edastamisest möödunud

aega, kaebaja isikut ja avalikku huvi ning teinud ka selles osas kaalutletud otsuse jõudes

lõppastmes järeldusele, et antud juhul ei ole avalik huvi kaebaja ja tema tegude kajastamise

osas ajas sellisel määral vähenenud, et põhjendatud oleks kaebaja andmete eemaldamine.

Kohus märgib siinkohal veel, et kui isik on käitunud ühiskonnas taunimisväärselt (sh oma

äritegevuses), siis on selle vastu avalik huvi. Samuti on avalik huvi kajastatud uudiste

säilitamiseks kuivõrd andmete kustutamine/muutmine riivab oluliselt ajakirjandusvabadust.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et antud juhul ei arvestanud AKI kaalutlusotsuse

tegemisel sellega, et andmete jätkuv avaldamine kahjustab kaebajat ülemääraselt.

Kohus leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et vastavate andmete avaldamine omab eelduslikult

kaebajale negatiivset mõju eri eluvaldkondades, sh ettevõtluses või võimaluses leida näiteks

uut tööd või kliente. See negatiivne mõju, mille tekkimist saab andmete avaldamise jätkamisel

eeldada, seondub peamiselt kaebaja mainekahjuga. Samas leiab kohus, et AKI on siinkohal

piisavalt kaalunud kaebaja huve ning ja ajakirjandusvabaduse huve ning jõudnud

õiguspäraselt järeldusele, et arvestades kõiki asjaolusid kogumis kaebaja huvide ülemäärast

kahjustamist käesoleval juhul ei nähtu. Kaebaja ei ole suutnud näidata, et vaidlusalustes

artiklites toodud andmed oleksid põhimõtteliselt ja suures mahus valed. Tõesed andmed

võivad taunimisväärseid tegusid toime pannud isikuid kahjustada, kuid seda ei põhjusta

eelkõige mitte sellise informatsiooni avaldamine, vaid hoopis nende toimepanemine isiku

poolt. Kuivõrd artiklid kaebajat ülemääraselt ei kahjusta, ei saa ka öelda, et artiklite sisu oleks

põhjustanud kaebajale põhjendamatuid kannatusi. AKI ei tuvastanud artiklites kajastatu sisust

vastuolu kohtupraktika või ajakirjanduseetika koodeksiga, seda ei teinud ka kohus.

Lisaks on AKI asjakohaselt ka viidanud, et juhul kui kaebaja leiab, et mõnes artiklis on

esitatud konkreetne valeväide või on artikliga tekitatud mainekahju, siis selles osas tuleb

12(13)

kaebajal oma õigusi kaitsta tsiviilkohtus. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tsiviilkohus

on isikule sobimatu ja kättesaamatu oma õiguste kaitseks selle üleliigse kulukuse tõttu. Kohus

märgib, et kaebaja poolt toodud väidetavad kulud on selgelt üle paisutatud ja tegeliku teotuse

vajaduse korral on isikule kättesaadav ka riigi õigusabi. Kohus nõustub vastustajaga, et AKI

kui korrakaitseorgani pädevusse ei kuulu tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõuete

menetlemine.

14. Viimase asjana analüüsis AKI arhiveeritud teabe laadi ja kättesaadavust ning leidis, et ka

artiklites oleva teabe laad ning nende kättesaadavus ei kahjusta kaebajat ülemääraselt. Kohus

nõustub üldjoontes ka nende AKI seisukohtadega, kuid märgib täiendavalt teabe

kättesaadavuse osas, et AKI on ekslikult viidanud nagu oleks kõik artiklid tasuta

kättesaadavad. Tasuta on kättesaadavad menetluse lõpetamise otsus märgitud artiklid 1, 3, 4,

8, 9, 10, 11, 12, 13. Tasuline on artikkel 6 ning sellest on tasuta nähtav pealkiri ja sissejuhatus.

Artikli 2 näol on tegemist otsingu tulemusega postimees.ee lehelt ning seda märkis ka

asjakohaselt vastustaja. Artiklite 5 ja 7 lingid käesoleva kohtuotsuse koostamise ajal ei

töötanud, millest tulenevalt ei saanud kohus kontrollida ka nende tasuta kättesaadavust. Küll

aga ei muuda eeltoodu valeks AKI lõppjäreldust selles, et menetlus tuli lõpetada, kuivõrd

kaebaja andmekaitseõigusi ei rikuta. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul kaalub

ajakirjandusvabaduse õigus üles kaebaja huvi andmete eemaldamiseks/anonümiseerimiseks

ning menetluse lõpetamise otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad poolte

menetluskulud nende enda kanda.

16. Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu

puudutavaid andmeid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

13(13)