3-25-3281/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3281

Haldusasi

O.D kaebus Rae Vallavalitsuse vastu eralastehoiu kulude

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – O.D (isikukood XXX)

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 866,52 eurot

(põhinõue 814 eurot ja viivis 52,52 eurot). Ülejäänud

osas jääb kaebus rahuldamata.

2. Vastustajal tuleb kaebajale tasuda põhinõudelt 814

eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

24,51 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende

endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood

ning lapse sünniaeg tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.06.2026 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.D esitas 15.09.2025 Rae vallale kahjunõude seoses lapsele lasteaiakoha tagamata jätmisega

kogusummas 1318,10 eurot (dtl 5 jj). Rae vald jättis kahjunõude 07.10.2025 kirjaga nr 10-1.1/1069-1

(dtl 9) rahuldamata.

2. O.D (kaebaja) esitas 08.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae vallalt kahjuhüvitise 1318,10

eurot välja mõistmiseks. Kahju tekkis seoses kaebaja lapse ajavahemikul 01.12.2023 kuni 30.08.2025

munitsipaallasteaia asemel erahoius käimisega, mil kaebaja pidi võrreldes munitsipaallasteaiaga

tasuma enam toiduraha ja huvitegevuse lisatasu. Samuti soovib kaebaja viivist alates 15.09.2025.

Kaebuse põhjendused:

1. Kaebaja lapse teine vanem esitas 02.06.2022 vallavalitsuses kohapeal suuliselt taotluse 30.05.2022

sündinud lapsele munitsipaallasteaia koha saamiseks elukohajärgses Peetri teeninduspiirkonna

lasteaias. Ametniku juhendamisel märkis taotleja taotlusele lisaks soovile saada koht „esimesel

võimalusel“ ka aja „2024 (september)“. Hiljem muutis vald taotlusel koha kasutamise algusajaks

01.08.2024 ilma vanematega täpsustamata. Tegelikkuses soovisid vanemad lapsele lasteaiakohta

esimesel võimalusel seaduses sätestatud õiguse tekkimisest, s.o lapse 1,5-aastaseks saamisel.

Vastustaja rikkus selgitamiskohustust, kui nõudis lapsevanemalt kohataotlusele täiendavalt

konkreetsema aja märkimist ning märkis omaalgatuslikult konkreetse kuupäeva. Vastustaja jättis

selgitamata, et seda võib omakorda tõlgendada kui lapsevanema soovi nihutada lasteaiakoha

vajadust hilisemale ajale. Vald pidi olema teadlik vanema soovist saada lasteaiakoht esimesel

võimalusel lapse 1,5-aastaseks saamisel ka seetõttu, et vald hüvitas alates lapse 1,5 aastaseks

saamisest osaliselt erahoiu kohatasu.

2. Vallal oli kohustus lapsele lapse 1,5-aastaseks saamisel lasteaiakoht pakkuda. Laps käis

lasteaiakoha pakkumata jätmise tõttu alates 30.11.2023 kuni 17.08.2025 erahoius, millega

kaasnesid lisakulud. Kaebajal tuli rohkem tasuda toiduraha ning eraldi muusika- ja

liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Muusika- ja liikumistunnid

olid lastehoiu sõnul erahoiu lahutamatu osa, kohustuslikud ja selle eest tasusid kõik vanemad.

Tundide läbiviimine toimus lastehoiu ruumides tööpäevadel. Kuna erahoiu korraldus nägi ette

huvitegevuse kui teenuse osa, ei olnud võimalik sellest sisuliselt loobuda. Jaanuarist kuni juunini

2024 toimus hoius jooga- ja lauluring ning septembrist 2024 juunini 2025 toimus ainult joogaring,

mistõttu vähendati ka huvitegevuse tasu poole võrra.

3. Vastavaid kulusid ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele

munitsipaallasteaia koha lapse 1,5-aastaseks saamisel. Tegemist on tegelike väljaminekutega,

mida kaebaja kandis avaliku teenuse (lasteaiakoha) puudumise tõttu. Kui vastustaja jätab koha

õigeaegselt tagamata ega põhjenda viivitust erakorraliste asjaoludega, kujutab see endast

õigusvastast tegevusetust avalik-õiguslikus suhtes. Lasteaia kohtade planeerimine ja tagamine on

üks kohaliku omavalitsuse ülesannetest.

3. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:

1. Rae vallale esitati lapse munitsipaallasteaia kohataotlus 02.06.2022 paberkandjal sooviga saada

lasteaiakoht esimesel võimalusel september 2024. Paberkandjalt sisestas ametnik andmed ARNO

süsteemi, sh tõi kohasoovi varasemaks 01.08.2024. Laps sai lasteaiakoha teeninduspiirkonnas

alates 18.08.2025.

2. KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võis valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase

lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Lastehoiuteenuse

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Selle realiseerimiseks sõlmiti

04.12.2023 Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse

rahastamise tingimused ja kord“ alusel kaebaja, lastehoiu ja valla vahel kolmepoolne leping nr

2023-0368.

3. Kaebaja võttis lepinguga teadlikult kohustuse tasuda toidukulu täies ulatuses, mistõttu vastustaja

nõudega ei nõustu. Arusaamatu on, miks nõuab kaebaja toiduraha hüvitamist ajavahemikul

01.12.2023 - september 2024, mil lapsevanemad lapsele munitsipaallasteaia kohta ei vajanud.

4. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud 23.10.2023 lapsehoiuteenuse osutamise lepingu punktist 2.3.2

nähtub, et kohatasule lisandus huvitegevuse lisatasu vanema soovil. Huvitegevuse lepingu p 3.2

kohaselt oli võimalik leping igal ajal lõpetada. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et tegevused oleks

munitsipaallasteaias kuulunud kohatasu maksumusse. Ka munitsipaallasteaias on huviringid

täiendava tasu eest. Seetõttu ei nõustu vastustaja nõudega. Arusaamatu on ka, miks nõuab kaebaja

huvitegevuse tasu hüvitamist ajavahemikul 01.12.2023 - september 2024, mil lapsevanemad

lapsele munitsipaallasteaia kohta ei vajanud.

5. Kaebaja õigusi ei ole rikutud ega õigusvastaselt toimitud ning kahju hüvitamise eeldused ei ole

täidetud. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, ei ole alust ka viivisenõude rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate

soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema

nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul

kehtinud alates 01.07.2002.

4.1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae

vallas, sh tegemist on sama elukohaga. Taotluse esitamise hetkel kehtinud Rae Vallavolikogu

18.03.2014 määruse1 nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ § 1 lg 3

kohaselt asus kaebaja ja lapse elukoht (dtl 10-11) Peetri teeninduspiirkonnas. Laps käis 30.11.2023-

17.08.2025 erahoius. Alates 18.08.2025 saab laps kasutada munitsipaallasteaia kohta (dtl 83).

4.2. Poolte vahel on vaidlus selles, millisest ajast alates munitsipaallasteaia koha kasutamiseks

vanemad soovi avaldasid.

Kaebaja selgitas, et 02.06.2022 vallavalitsuses kohapeal esitatud kohataotlusel (dtl 81) sooviti

lapsele lasteaiakohta esimesel võimalusel ja täpsustus „2024 (september)“ lisati vastustaja ametniku

juhendamisel ja vastustaja oleks pidanud asjaolust, et laps hakkas 1,5-aastaseks saamisel alates

30.11.2023 käima erahoius ja vastustaja osaliselt kohatasu hüvitas, olema teadlik, et tegelikult

sooviti kohta lapse 1,5-aastaseks saamisel.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et KELS § 10 lg 1 alusel tekkis vastustajal kohustus pakkuda

munitsipaallasteaia koht lapse 1,5-aastaseks saamisel (30.11.2023) olenemata kohataotlusele

märgitud ajast. KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse tekkimise üheks eelduseks on, et vanem

avaldab lapsele koha saamiseks soovi. Kohataotluse esitamise ajal kehtinud KELS § 15 lg 4 alusel

kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse

vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ 2 § 3 lg 2 ja lg 3 p 5 kohaselt tuli vanemal märkida taotlusse

koha saamise soovitud aeg, s.o koha kasutamise alustamise soovitud aeg. Seega, kui ametnik

juhendas lapsevanemat märkima kohataotlusele soovitud koha kasutamise algusaega, tegi ta seda

kooskõlas eelviidatud määrusega nr 4. Väljendist „esimesel võimalusel“ ei saa järeldada, et

mõeldud on esimesel võimalusel pärast lapse 1,5-aastaseks saamist. Sealjuures ei keelanud KELS §

10 lg 1 luua lasteasutuses kohad ka noorematele kui 1,5-aastastele lastele. Taotluse esitamise ajal

02.06.2022 ei olnud laps veel ka 1,5-aastane, mistõttu ei pidanud vastustaja järeldama, et koht tuleb

pakkuda esimesel võimalusel tulenevalt lapse vanusest taotluse esitamise hetkel. Samuti ei pidanud

vastustaja lapse 30.11.2023 erahoius käima hakkamist tõlgendama kui vanemate soovi saada

munitsipaallasteaia koht alates lapse 1,5-aastaseks saamisest. Kohtule ei ole esitatud selgitusi ega

tõendeid, et kaebaja või teine vanem oleks lasteaiakoha kasutamise algusaega pärast taotluse

esitamist vallaga täpsustanud. Kohtu hinnangul tuleb paberkandjal taotlusele alajaotusesse

„Kohasoov alates“ lahtrisse „aasta“ märgitud „esimesel 2024“ ja lahtrisse „kuu“ märgitud

„võimalusel (september)“ koosmõjus tõlgendada selliselt, et lapsele sooviti kohta esimesel

võimalusel 2024. aasta septembris. Vanemal oli võimalik märkida lapse vanust arvestades

samadesse lahtritesse soovi korral 2023. aasta november või detsember, kuid sellist tahteavaldust

taotlusest ei nähtu. Paberkandjal esitatud taotlusel on ka vanema kinnitus, et ta on eelviidatud

määrusega nr 4 tutvunud ja vanema allkiri. Asjaolu, et vald on elektroonilisel taotlusel koha

kasutamise algusaja märkinud varasemaks 01.08.2024 (dtl 82), tuleb tõlgendada vastustaja

valmisolekuna pakkuda kohta paberkandjal taotlusele märgitud ajast varem, s.o vastustaja võttis

kohustuse pakkuda munitsipaallasteaia kohta alates 01.08.2024. Kokkuvõttes loeb kohus, et

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050 - kuni 02.03.2025 kehtinud redaktsioon. Alates 03.03.2025 sätestas § 1:

„Rae vallas on üks koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkond, milleks on Rae valla haldusterritoorium.“ Määrus on

kehtetu alates 01.09.2025.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/408012021002

vastustajal tekkis KELS § 10 lg 1 alusel kohustus lapsele munitsipaallasteaia koht pakkuda alates

01.08.2024.

5. Asjaolu, et kaebaja võttis lepingutega (Lapsehoiuteenuse rahastamise leping nr 2023-0368 (dtl 77

jj), p 5.3.1 ja 5.3.2; lapsehoiuteenuse osutamise leping (dtl 13 jj), p 2.2 ja 2.3; huvitegevuse leping

(dtl 57 jj), p 2.1) kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise

puhul toiduraha, kohatasu ja huvitegevuse lisatasu, ei tähenda seda, et kaebaja oleks loobunud enda

võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Vastustaja

ei võimaldanud lapsel teeninduspiirkonna lasteaiakohta kasutada enne 18.08.2025. Vastustaja

kohustust ei saa täidetuks lugeda 2024. aastal koha pakkumisega, kuna pakutud lasteaiakoht asus

väljaspool Peetri teeninduspiirkonda (dtl 83 – Võsukese lasteaed asub Jüri alevikus3, vt ka

kohtuotsuse allmärkus nr 1). Kohtule ei nähtu ka, et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul

pidada alates 01.08.2024 vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses

nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebajad oleks

alates 01.08.2024 keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta

teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias ning kaebaja oli sunnitud erahoiu teenuse kasutamist

jätkama, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.

6. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud lapsele koha lasteasutuses

alates 01.08.2024 kuni 17.08.2025 pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek sel ajavahemikul

hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju

hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei

oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks

olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta.

Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud

käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

7. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus

lähtub kahjuarvestuses mh kaebajate poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja

poolte kohtule esitatud selgitustest. Kahju tekkimise ajavahemik on 01.08.2024-17.08.2025 (k.a).

7.1. Kohatasu erinevus, sh huvitegevuse lisatasu

Kaebaja esitatud parandatud kahjuarvestuse (dtl 55) kohaselt tasus kaebaja teenuste eest, mis on

munitsipaallasteaias hinna sees, kokku 385 eurot (tulp „Eraasutuses tasutud Huvitegevuse tasu tuleva

kuu eest“). Vastustaja väitel on huvitegevuse tasu sellise huvitegevuse eest, mida ka

munitsipaallasteaedades pakutakse väljaspool tavapärast päevakava, ning lapse huviringides

osalemine ja selle eest tasumine vanema vabatahtlik valik. Kohtud on varasemalt sarnastes vaidlustes

leidnud, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast,

mis hõlmab ka teatud ulatuses liikumis-, kunsti- ja muusikatunde (vt nt Tallinna Halduskohtu

11.05.2023 otsuse nr 3-22-2643 p 34-35). Huvitegevuse lepingus (dtl 57) muusikaringi ja lastejooga

kirjeldusi arvestades vastavad need lasteaia õppekavalistele muusika ja liikumise valdkonna

tegevuste eesmärkidele (vt ka Tallinna Halduskohtu 13.10.2025 otsus nr 3-25-543, p 7.1). Asjaolu, et

lepingu kohaselt oli huvitegevus lapsevanema soovi korral (p 2.3.2, dtl 14) ja huvitegevuse lepingut

oli võimalik lõpetada (p 3.2, dtl 57), ei tähenda, et tegemist oli munitsipaallasteaedades väljaspool

tavapärast päevakava pakutava huvitegevusega. Kaebaja on kirjeldanud, et lastehoiuga tutvudes

selgitati, et huvitegevus on kohustuslik ja seda tasuvad kõik lapsevanemad ning tegevuste läbiviimine

toimus lastehoiu ruumides tööpäevadel (dtl 52). Ka huvitegevuse lepingu kohaselt toimus

3 Vt Rae Vallavalitsuse 08.07.2014 määruse nr 15 „Võsukese Lasteaia põhimäärus“ § 2 lg 1. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/410072014006

huvitegevus lastehoiu ruumides tööpäevadel (p 1, dtl 57). Seega tuli kaebajal lapsele

munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka

huvitegevuse eest. Kohus loeb tasu lapse huvitegevuse eest kohatasu hulka.

Kohus toob enamtasutud kohatasu arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele ja selgitab

järgnevat:

-

Tabelis on arvestatud huvitegevuse lisatasu kohatasu hulka. Kaebaja selgitas, et alates

septembrist 2024 oli huvitegevuse tasu väiksem, kuna pakuti ainult üht tegevust (dtl 52).

-

Augusti 2025 eest munitsipaallasteaias tasumisele kuulunud kohatasu oleks olnud Rae

Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 § 4 lg 2 alusel arvutades väiksem, kui samal ajal

lastehoius tasutud kohatasu (vt kohtu 05.11.2025 määruse p 3). Kaebaja väljendas 06.11.2025

seisukohas selgesõnaliselt, et võimalikku kohatasu erinevuse hüvitamist august 2025 osas ta ei

nõua (dtl 53).

Kuu

Kohatasu

erahoius

Õppetegevus

erahoius

Kohatasu kokku

Tõend (dtl)

Kohatasu munitsipaal-

lasteasutuses

Kohatasu vahe

August 2024

123,00 €

0,00 €

123,00 €

34, 25

123,00 €

0,00 €

september 2024

123,00 €

17,50 €

140,50 €

35, 25

123,00 €

17,50 €

oktoober 2024

123,00 €

17,50 €

140,50 €

36, 25

123,00 €

17,50 €

november 2024

123,00 €

17,50 €

140,50 €

37, 25

123,00 €

17,50 €

detsember 2024

123,00 €

17,50 €

140,50 €

38, 25

123,00 €

17,50 €

jaanuar 2025

132,90 €

17,50 €

150,40 €

39, 25

132,90 €

17,50 €

veebruar 2025

132,90 €

17,50 €

150,40 €

40, 25

132,90 €

17,50 €

märts 2025

132,90 €

17,50 €

150,40 €

41, 25

132,90 €

17,50 €

aprill 2025

132,90 €

17,50 €

150,40 €

42, 25

132,90 €

17,50 €

mai 2025

132,90 €

17,50 €

150,40 €

43, 25

132,90 €

17,50 €

juuni 2025

132,90 €

17,50 €

150,40 €

44, 25

132,90 €

17,50 €

juuli 2025

132,90 €

0,00 €

132,90 €

45, 25

132,90 €

0,00 €

august 2025

73,04 €

0,00 €

73,04 €

46, 25

73,04 €

0,00 €

175,00 €

1 793,34 €

1 618,34 €

175,00 €

7.2. Toiduraha lisakulud

Kaebaja esitatud parandatud kahjuarvestuse (dtl 55) kohaselt tasus ta lastehoius 903 eurot rohkem

toiduraha (tulpade „Eraasutuses tasutud toiduraha kokku“ ja „Kohal käidud päevade eest toiduraha

munitsipaallasteasutuses“ vahe), kui oleks tasunud munitsipaallasteaias.

Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele ja selgitab

järgnevat:

-

Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval

ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuli

lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Vald oleks oma KELS § 10 lg 1 sätestatud

kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava Peetri teeninduspiirkonna lasteaia koha

pakkumisega alates 01.08.2024.

-

Vastustaja kinnitas, et toiduraha päevatasu oli teeninduspiirkonna kalleimas lasteasutuses 2,50

eurot (dtl 122, 125). Kui vastustaja oleks alates 01.08.2024 taganud lapsele koha

teeninduspiirkonna kalleima toidupäeva tasuga lasteasutuses, oleks kaebaja tasutud toiduraha

olnud võrreldes erahoius tasutuga väiksem.

Kuu

Toiduraha

päevatasu

munitsipaal-

lasteasutuses

Toiduraha

päevatasu

erahoius

Arvestatud

toidupäevade arv

Tasutud

toiduraha

Tõend (dtl)

Toiduraha vahe

August 2024

2,50 €

5,50 €

104,50 €

35, 25

57,00 €

september 2024

2,50 €

5,50 €

110,00 €

36, 25

60,00 €

oktoober 2024

2,50 €

5,50 €

99,00 €

37, 25

54,00 €

november 2024

2,50 €

5,50 €

99,00 €

38, 25

54,00 €

detsember 2024

2,50 €

5,50 €

99,00 €

39, 25

54,00 €

jaanuar 2025

2,50 €

5,50 €

88,00 €

40, 25

48,00 €

veebruar 2025

2,50 €

5,50 €

66,00 €

41, 25

36,00 €

märts 2025

2,50 €

5,50 €

88,00 €

42, 25

48,00 €

aprill 2025

2,50 €

5,50 €

88,00 €

43, 25

48,00 €

mai 2025

2,50 €

5,50 €

82,50 €

44, 25

45,00 €

juuni 2025

2,50 €

5,50 €

66,00 €

45, 25

36,00 €

juuli 2025

2,50 €

5,50 €

121,00 €

46, 25

66,00 €

august 2025

2,50 €

5,50 €

60,50 €

47, 25

33,00 €

213,00

1 171,50 €

639,00 €

7.3. Kahjuarvestuse kokkuvõte

Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes

munitsipaallasteaiaga:

-

tasunud rohkem kohatasu, sh huvitegevuse lisatasu – 175 eurot;

-

tasunud rohkem toiduraha – 639 eurot.

Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 01.08.2024–17.08.2025 munitsipaallasteaias

käimise asemel erahoius käimisega kokku 814 eurot (175+639).

8. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga

113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette

VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (vt Riigikohtu 27.11.2014 otsuse

nr 3-3-1-66-14 p 19). VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.

Kaebaja taotleb viivist alates 15.09.2025, s.o kooskõlas VÕS § 113 lõikega 2 alates vastustajale

kahjunõude esitamisest. Kaebajale lõppes kahju tekkimine hiljemalt 17.08.2025. Seega on

viivisenõude algusajaks kahjunõue enamtasutud kohatasu ja toiduraha osas muutunud ka

sissenõutavaks.

Kohus esitab viivisenõude enamtasutud kohatasu ja toiduraha kohta alljärgnevas tabelis. Viivise

arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaaror.ee abi. VÕS kohane viivisemäär ajavahemikul

15.09.2025 kuni 04.05.2026 oli 2,15%4 ja viivisemäär kokku 10,15%.

Kahju liik

Summa

Ajavahemik

Päevade arv

Viivis

Kohatasu

175,00 € 15.09.2025-04.05.2026

11,29 €

4 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917 ja https://www.ametlikudteadaanded.ee/

avalik/teadaanne?teate_number=2545021

Toiduraha

639,00 € 15.09.2025-04.05.2026

41,23 €

KOKKU

52,52 €

Kaebaja taotles viivist alates 15.09.2025. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS §

167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina

põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva

rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

9. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja

lapsele alates 01.08.2024 koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase

tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

Käesoleval juhul puuduvad RVastS § 13 lõigetes 1 ja 3 sätestatud vastustust piiravad asjaolud. Ka

varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele

tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja. Kaebaja vaates on kohustus täitmata ja

lasteasu-tuse koht saamata. Kohtud on konkreetsele vastustajale KELS § 10 lõikest 1 tulenenud

kohustust selgitanud rohkem kui 10 aasta jooksul arvukates kohtuasjades. Vastustajale ei saanud olla

ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt

vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja

ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha

andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.

Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide

lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.

10. Kohus mõistab kaebajale välja kahjuhüvitise 814 eurot ja viivise 52,52 eurot. Rahasumma

väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

(HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS

§-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade

sissenõutavaks muutumise aegasid.

11. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 39,54 eurot. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt 62% ulatuses

(814÷1318,10=0,617555≈0,62). Seetõttu tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 2 alusel tasutud riigilõiv

62% ulatuses summas 24,51 eurot (39,54×0,62=24,5148≈24,51) kaebaja kasuks välja mõista.

Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

12. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja nime ja isikukoodi ning

lapse sünniaja tähemärkidega. Kohtu hinnangul ei ole otsuses muid andmeid, mis võimaldaks

kaebajat või last üheselt tuvastada. Kui menetlusosaline leiab, et esineb vajadus otsuse täiendavaks

varjamiseks (nt HKMS § 175 lg-te 4 või 5 alusel), tuleb seda kohtult aegsasti enne võimalikku

jõustumist ja avaldamist taotleda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin