Legislator Case Law & Legislation
2-25-12448/11 AI generated

2-25-12448/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-12448/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2847,26 eurot alates 5. maist 2026 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis resolutsiooni p-

Legislator headnote

AI generated

2-25-12448/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 2847,26 eurot alates 5. maist 2026 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis resolutsiooni p-

Keywords

AI generated
credit and loan fraud goodwill indemnity financial hardship right to higher insurance cover banking secrecy fraud on creditors
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-12448

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V. Š. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 732,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja K. U.

Kostja: V. Š. (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

13. aprill 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi V. Š. vastu osaliselt.

2. Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Coop Pank AS-i ja V. Š.

vahel 20. septembril 2022 sõlmitud laenulepingu nr L451100 alusel välja

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2847,26 eurot, intress 57,46 eurot ja

ajavahemikus 11. juuli 2025 – 4. mai 2026 sissenõutavaks muutunud viivis

115,50 eurot.

3. Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt

2847,26 eurot alates 5. maist 2026 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

4. Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Coop Pank AS-i ja

V. Š. vahel 20. septembril 2022 sõlmitud laenulepingust nr L451100 tulenev

tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1486,11 eurot ja intress 7,23

eurot järgmise maksegraafiku alusel:

Maksepäev

Põhiosa

(eurodes)

Intress

(eurodes)

Kokku

kuulub

tasumisele

(eurodes)

10.05.2026

333,92

2,66

336,58

10.06.2026

339,45

2,06

341,51

10.07.2026

345,08

1,46

346,54

10.08.2026

350,80

0,84

351,64

10.09.2026

116,86

0,21

117,07

5. Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis resolutsiooni p-

s 4 tähtaegselt tasumata põhiosa makselt põhiosa tasumise tähtajale

järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhiosamakse tasumiseni.

6. Jätta menetluskulud 49% ulatuses V. Š. kanda ja 51% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

7. Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks

välja 660,03 eurot.

8. Mõista V. Š.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis

menetluskuludelt (660,03 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava

lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31. juulil 2025 (täiendatud 4.

septembril 2025) Viru Maakohtule hagi V. Š. (kostja) vastu kostja ja Coop Pank AS-i

vahel 20. septembril 2022 sõlmitud laenulepingu nr L451100 alusel põhivõla 7614,62

euro, intressi 525,73 euro, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 1020,89 eurot väljamõistmiseks. Samuti palub hageja

mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt alates 1. augustist 2025 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni määraga 19,9% aastas.

Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS (krediidiandja) ja kostja 20. septembril

2022 laenulepingu nr L451100, mille alusel sai kostja laenu 12 000 eurot. Krediidiandja

kandis kostjale üle 11 760 eurot (laenusummast arvestati maha lepingu sõlmimise tasu).

Leping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 23,50%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel

on arvesse võetud krediidisumma (12 000 eurot), intressimäära (19,90%), osamaksete

arvu (48), laenulepingu sõlmimise tasu (240 eurot), igakuist lepingu haldustasu (1,50

eurot) kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg-ga 21.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja

31. oktoobril 2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg 23. novembrini 2024 võla tasumiseks. 27. novembril 2024 saatis

krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud

võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja loovutas 28. novembril 2024 nõude

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks läbi viidud krediidiandja

krediidianalüüsi tulemusel selgus, et kostja arvestatud sissetulek oli 2070 eurot ja

igakuised arvestatud kohustused 347 eurot kuus. Aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid ei

tuvastatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja kolme kuu keskmine sissetulek

2070 eurot ja 12 kuu keskmine sissetulek 1683 eurot. Ülalpeetavaid kostjal ei olnud.

Krediidiandja on teabe kogunud ja seda kontrollinud. Pangakonto väljavõtte võib jätta

küsimata, kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav arvestades

laenutoote omapära. Kostja oli krediidi võtmisel krediidivõimeline.

Kostja kohustus saadud laenu (12 000 eurot) tagastama maksegraafiku alusel

ajavahemikul 20. september 2022 – 10. september 2026. Kostja tagastas põhiosa katteks

4385,38 eurot. Seega on põhivõla nõue 7614,62 eurot, mille hageja palub kostjalt välja

mõista.

Kostjal on intressivõlg alates 15. osamaksest (15. august 2024) kuni lepingu

ülesütlemiseni 27. novembril 2024 525,73 eurot, mille hageja palub kostjalt välja

mõista.

Kostja kohustus lepingu alusel tasuma lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Kostjal on

tasumata 15. augustist 2024 kuni 27. novembrini 2024 haldustasud, s.o 6 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.

Hageja on kostjale saatnud 28. novembril 2024, 9. detsembril 2024 ja 6. jaanuaril 2025

tasulisi meeldetuletuskirju ning lisaks on hagejal muud makseviivitusega kulu 15 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt 7614,62 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 28. novembril 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.

juulil 2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras 19,9% (lepingu põhitingimuste p 2 ja

VÕS § 113 lg 1 kolmas lause) 1020,89 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

edasiulatuva viivise.

Hageja esitab ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostja on krediidiandjale kokku tagastanud 8145,40 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt saab kostja poolt lugeda täies ulatuses tasutuks osamaksed 20.

septembrist 2022 kuni 10. juunini 2025 ning osaliselt 10. juuli 2025 osamakse.

Hageja palub alternatiivselt välja mõista 10. juulil 2025-10. augustil 2025

sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku 380,51 eurot, millest põhiosa on 364,75

eurot ja intressid 15,76 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis sissenõutavaks

muutunud põhiosalt 364,75 eurolt lepingus kokku lepitud määras 19,90% aastas ehk

0,0553% päevas alates 11. augustist 2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub välja

mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise

tähtpäevale järgnevast (maksegraafik dtl 132-133) päevast ning viivis 19,90% aastas iga

sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

4. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

5. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja

lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 20. septembril 2022 laenulepingu nr L451100 (dtl 136-

146). Kostja sai krediidiandjalt laenu 12 000 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli

avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 31. mai 2022 16,30%

(https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 48,9%.

Lepingus on krediidi kulukuse määr 23,52% (dtl 136), st see ei ületanud Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse,

laenusummat 12 000 eurot, intressimäära 19,9% aastas, osamaksete arvu (48),

laenulepingu sõlmimise tasu 240 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 1,5 eurot. Hageja

on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl

122). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.

6. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §

4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

7. Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte hindamiseks kostja esitatud ja Maksu- ja Tolliametilt saadud teavet. Lisaks

tegi krediidiandja päringu maksehäireregistrisse (dtl 74).

8. Krediidiandja arvestas hagiavalduse kohaselt lepingu sõlmimisel kostja

sissetuleku suurusega, mille tuvastas Maksu- ja Tolliametist saadud kolme kuu

keskmise netosissetuleku alusel 2070 eurot. Samas hageja esitatud krediidiandja

otsustusprotsessi koondfailist nähtub, et kostja märkis laenutaotluses enda sissetulekute

suuruseks 1500 eurot. Konservatiivsuse põhimõtte kohaselt, kui krediidiandjale

nähtuvad erinevatest allikatest sissetuleku kohta erinevad andmed, tuleb arvestada

krediidivõime hindamisel väiksema sissetulekuga. Seega on krediidiandja ekslikult

võtnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks 570 eurot suurema sissetuleku.

Kostja oli krediidiandjale teatanud, et tema igakuised kohustused olid 347 eurot (dtl 73)

ning selle võttis krediidiandja aluseks ka kostja krediidivõimelisuse hindamisel.

Krediidiandjal oli kohustus kostja esitatud teavet kontrollida. Hageja ei ole selgitanud,

kas ja kuidas krediidiandja kostja esitatud teavet kontrollis. Seda oleks saanud teha

küsides kostjalt pangakonto väljavõtte.

Samuti ei ole hageja esitanud selgitusi kas ja kui jah, siis millises suuruses tuvastas

krediidiandja kostja majandamiskulud. Laenutaotluses ei ole kostjalt neid andmeid

küsitud.

Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi,

kuid see ei tähenda, et ta oli võimeline täiendavaid kohustusi võtma.

9. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet jättes piisavalt kostja krediidivõimelisuse kohta teabe saamise kohustuse

täitmata ja kostja esitatud teabe kontrollimata (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS §

4034 lg lg 3 esimene lause, lg 2 teine lause ning lg 4 teine lause).

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus

leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga

laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

11. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles

öelnud ka võla ümberarvestuse korral.

Kostja kohustus lepingu põhitingimuste ja maksegraafiku (dtl 136, 142-143) järgi laenu

tagastama 48 osamaksena ajavahemikul 10. oktoober 2022 kuni 10. september 2026.

Hageja on selgitanud 4. septembri 2025 menetlusdokumendis, et nõude ümberarvestuse

korral tuleb lugeda, et kostja oli laenumaksetega viivituses alates 10. juulist 2025

(osaline laekumine).

Eelnevast tuleneb, et 27. novembri 2024 lepingu ülesütlemise eeldused olid täitmata,

kuivõrd lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (31. oktoober 2024) ei olnud

kostja ümberarvestuse järgi viivituses ühegi tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Järelikult

pooltevaheline leping kehtib.

12. Hageja palub ümberarvestuse korral kostjalt välja mõista TsMS § 369 alusel mh

tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude. Hageja põhjendas seda 13. aprilli 2026

istungil. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

summad, sest kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset pikemat aega, s.o aastast 2024.

13. Kostja sai lepingu alusel krediidiandjalt 11 760 eurot (dtl 148). Kostja on

maksnud kokku 8145,40 eurot.

Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud

põhiosa ja intressi võlgnevus alates 10. juulist 2025 (291,40-eurosest osamaksest on

tasutud 206,49 eurot, tasumata on 84,91 eurot). Hageja on lugenud, et 206,49 eurot 10.

juuli 2025 põhiosamakse (283,27 eurot) katteks (dtl 129). Seega on 10. juuli 2025

ümberarvestatud osamaksest tasumata põhiosa 76,78 eurot ja intressid 8,13 eurot.

Hageja on ümberarvestuses õigesti märkinud intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära, kuna see on väiksem lepingus kokkulepitud intressimäärast (19,9%

aastas).

Järelikult kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostjalt väljamõistmisele põhiosa

nõue 2847,26 (s.o põhiosamaksed alates 10. juulist 2025 kuni 10. aprillini 2026) ja

intressi nõue 57,46 eurot (s.o osamaksed alates 10. juuli 2025 kuni 10. aprillini 2026).

14. Ümberarvestuse kohaselt ei ole otsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud osamaksed 10. maist 2026 kuni 10. septembrini 2026 (dtl 130, 117).

Kohus mõistab kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa kokku

1486,11 eurot vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele (dtl 116-117) ja intressinõude

kokku 7,23 eurot.

15. Hageja nõuab nõude ümberarvestuses põhinõudelt viivist lepingujärgses määras

(19,9%) See ei ole kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7. Kohus leiab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei

tohi ületada seadusjärgset viivisemäära. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse

täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda

muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes.

Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses määras osas, milles see on väiksem kui lepingujärgne viivis

19,9% aastas. Praegusel juhul on seadusjärgne viivisemäär väiksem kui lepingujärgne,

mistõttu rahuldab kohus viivisenõude osaliselt.

Viivis on alates 10. juulist 2025 kuni 4. maini 2026 (otsuse tegemise aeg)

sissenõutavaks muutunud kokku 115,50 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise

arvutuskäik on järgmine:

-

11.07.2025-10.08.2025 põhivõlalt 76,78 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 0,66 eurot;

-

11.08.2025-10.09.2025 põhivõlalt 364,75 eurot (76,78+287,97) on

sissenõutavaks muutunud viivis 3,14 eurot;

-

11.09.2025-10.10.2025 põhivõlalt 657,5 eurot (76,78+287,97+292,75) on

sissenõutavaks muutunud viivis 5,49 eurot;

-

11.10.2025-10.11.2025 põhivõlalt 955,10 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60)

on sissenõutavaks muutunud viivis 8,23 eurot;

-

11.11.2025-10.12.2025 põhivõlalt 1257,64 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60

+302,54) on sissenõutavaks muutunud viivis 10,49 eurot;

-

11.12.2025-10.01.2026 põhivõlalt 1565,19 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60

+302,54+307,55) on sissenõutavaks muutunud viivis 13,49 eurot;

-

11.01.2026-10.02.2026 põhivõlalt 1877,84 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60

+302,54+307,55+312,65) on sissenõutavaks muutunud viivis 16,19 eurot;

-

11.02.2026-10.03.2026 põhivõlalt 2195,68 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60

+302,54+307,55+312,65+317,84) on sissenõutavaks muutunud viivis 17,1 eurot;

-

11.03.2026-10.04.2026 põhivõlalt 2518,79 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60

+302,54+307,55+312,65+317,84+323,11) on sissenõutavaks muutunud viivis

21,71 eurot;

-

11.04.2026-04.05.2026 põhivõlalt 2847,26 eurot (76,78+287,97+292,75+297,60

+302,54+307,55+312,65+317,84+323,11+328,47) on sissenõutavaks muutunud

viivis 19 eurot.

Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt. Kohus

rahuldab ka hageja taotluse mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 2847,26

eurolt alates 5. maist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

16. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks

muutuvate põhivõla osamaksetelt lepingujärgses viivisemääras alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus leiab, et

hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, st seadusjärgses

viivisemääras (vt otsuse põhjenduste p 15).

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jätab kohus

VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt rahuldamata hagiavalduses esitatud haldustasu

nõude. Samuti jääb rahuldamata peale lepingu ülesütlemist tekkinud

sissenõudmiskulude nõue (VÕS § 1132 lg 2), kuna hageja on ise esile toonud, et nõude

ümberarvestuse korral ei saanud lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Seega ei olnud

kostja ka meeldetuletuskirjade saatmise ajal tasumisega viivituses, mistõttu ei ole

põhjendatud temalt nendega kaasnevate kulude väljamõistmine.

18. Kuivõrd kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi osalise

rahuldamisega.

Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 4333,37 eurot (sh tulevikus sissenõutavaks muutuv) ja sissenõutavaks

muutunud ja muutuva intressi 64,69 eurot, ajavahemikul 11. juuli 2025 – 4. mai 2026

sissenõutavaks muutunud viivise 115,50 eurot ja edasiulatuva viivise.

Arvestades hageja nõudeid (hagis 9217,24 eurot ilma edasiulatuva viiviseta) ja seda, et

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4513,56 eurot (ilma edasiulatuva viiviseta),

rahuldab kohus hagi ca 49% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 49%

kostja kanda ja 51% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).

19. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 106-107 ja 170), mille kohaselt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 840 eurot ja esindajakuludest 1056,25

eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 840 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

20. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on

rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm

10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Hagejat esindas lepinguline esindaja K. U. tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

21. Hageja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena:

-

alusdokumentidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine, komplekteerimine ning kohtule esitamine (4 h);

-

hagiavalduse täiendamine (1 h);

-

istungiks ettevalmistumine (1 h);

-

istungil osalemine (15 min).

Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega,

arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväiteid ja tõendid puudusid. Kohus

leiab, et hageja esindaja ajakulu on seda arvestades põhjendatud osaliselt. Kohus leiab,

et täies ulatuses ei ole põhjendatud puuduste kõrvaldamise ja 4. septembri 2026

menetlusdokumendi koostamisele läinud ajakulu. Arvestades esindaja võrdlemisi kõrget

tunnitasu, võib oodata temalt ka tõhusamat ajakasutust. Kohus leiab, et hageja

põhjendatud esindajakulu on 3 tunni ulatuses, s.o 507 eurot.

Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1347 eurot (840 + 507). Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 660,03 eurot (49% 1347 eurost).

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)