3-26-897/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

04.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-897

Haldusasi

G.P kaebus seoses täitemenetlusega

Menetlusosalised

Kaebaja – G.P

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse G.P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-897.

2. Jätta G.P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määrus

haldusasjas nr 3-26-897 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS

§ 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.P (kaebaja) esitas 26.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles viitas

vaidlustavate haldusaktide või toimingutena erinevatele Tartu Maakohtu registriosakonna

aruandetrahvimäärustele ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt esitatud täitmisavaldustele.

Kaebaja palus keelata kaebuses nimetatud Tartu Maakohtu registriosakonna

aruandetrahvimääruste sundtäitmine ning kohustada tagasi võtma MTA täitmisavaldused, sh

hüvitada nendega tekitatud kahju. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse samade aruandetrahvimääruste ja täitmisavalduste sundtäitmise keelamiseks.

3-26-897

2. Tallinna Halduskohus tagastas 27.03.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, jättis esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebuses viidatud

maakohtu registriosakonna trahvimäärused ega MTA täitmisavaldused ei ole haldusaktid või -

toimingud, mida kaebaja saaks halduskohtus vaidlustada. Maakohtu trahvimääruste

vaidlustamine oli võimalik vastavalt määrustes toodud edasikaebekorrale, st vastava määruse

peale võis isik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

registriosakonna kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Täitemenetlust

reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS). Muu hulgas sätestab TMS § 221 lg 1 võlgniku

õiguse esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 217 lg

1 ja § 218 lg 1 alusel saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

kaebuse kohtutäiturile ja seejärel kaebuse maakohtule. TMS § 11 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide

lahendamine maakohtu pädevuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebaja palub 16.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.03.2026

määrus.

Kaebaja ei olnud maakohtus menetlusse kaasatud ja maakohtu määrused ei ole kaebajale

siduvad. Seetõttu ei olnud MTA-l alust sundtäitmisi alustada ja need tuleb lõpetada.

Halduskohus on õigesti välja toonud, et täitemenetlust reguleerib TMS. Võlgnikul on õigus

vaidlustada täitedokumendi täitmisele võtmine kohtutäiturile esitatava kaebuse kaudu (TMS §

217 lg 1). Kohtutäitur peab menetluse lõpetama, kui talle esitatud dokumendist nähtub, et

täitemenetlust on alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu

(TMS § 48 lg 1 p 7). Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama

maakohtu registriosakonna trahvimäärused. Kaebaja ei soovinud vaidlustada trahvimääruseid,

vaid tema suhtes toimuvaid sundtäitmisi, mille täitedokumentideks on nimetatud

trahvimäärused. Maksuhalduri poolt läbiviidav sundtäitmine on halduskohtu poolt peatatav

esialgse õiguskaitse korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Kaebaja on määruskaebuses täpsustanud, et ta ei soovi vaidlustada kaebusele lisatud

Tartu Maakohtu registriosakonna aruandetrahvimääruseid, vaid sundtäitmisi, mille

täitedokumentideks on viidatud aruandetrahvimäärused.

6. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on kaebajale Tartu Maakohtu registriosakonna

aruandetrahvimäärustega majandusaasta aruannete tähtaja jooksul esitamata jätmise eest

määratud rahatrahvid ning MTA on täitmisavaldustega palunud kohtutäituril pöörata nõuded

TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitmisele. Vaidlust ei ole, et täitemenetlust reguleerib TMS. Kaebaja

2(3)

3-26-897

on kaebusele lisatud täitmisavalduste kohaselt võlgnik. Halduskohus on vaidlustatud

määruses õigesti selgitanud, et võlgnikul on TMS § 221 lg 1 kohaselt õigus esitada

sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Asjaolust, et

täitedokumendiks on avalik-õiguslikku nõuet sisaldav kohtumäärus ning sissenõudja rolli

täidab MTA, ei tulene teistsugust kaebekorda. Avalik-õigusliku rahalise nõude maksma

panemiseks kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist ei ole põhjust käsitada halduskohtus

vaidlustatava avalik-õiguslikus suhtes tehtava toiminguna. Kuigi formaalselt täidab MTA

täitmisavaldust esitades avalik-õiguslikku ülesannet, ei erine see sarnasest tegevusest

eraõigusliku rahalise nõude maksma panemisel. Sisuliselt toimetab MTA kohtutäituri

pöördudes samamoodi nagu eraõiguslik isik enda rahalise nõude maksma panemisel. Siinses

asjas käsitletav olukord erineb sellest, kui sunniraha määranud haldusorgan on sunniraha

sissenõudmiseks pöördunud kohtutäituri poole, sest viimati nimetatud toiming on osa

sunniraha rakendamisest kui avalik-õiguslikust tegevusest. Isegi kui formaalsete tunnuste

alusel kvalifitseerida kohtu registriosakonna trahvimääruse täitmisele pööramiseks

täitmisavalduse esitamine avalik-õiguslikuks tegevuseks, välistaks HKMS § 4 lg 1

halduskohtu pädevuse, kuna sedalaadi vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune

menetluskord, st maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TsMS §

221 lg 1 alusel. TMS § 221 alusel hagi esitamisel saab maakohus vajadusel täitemenetluse

hagi tagamise korras peatada. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel

saab täitemenetluse osaline esitada TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel kaebuse kohtutäiturile

ning kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada kaebuse

maakohtule. TMS § 11 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses. Eelneva

põhjal ei ole esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ning halduskohus tagastas

õiguspäraselt kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

7. Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei saa halduskohus esialgse

õiguskaitse korras keelata ka täitmisavalduste alusel toimuvat sundtäitmist. Seega tuli esialgse

õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

8. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2026

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)