2-25-19924/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-19924

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-19924

Tsiviilasi

Rohesalvest OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

avaldaja/võlgnik Rohesalvest OÜ (registrikood 14717641;

asukoht Võidu 6, XXX-i, 65201 XXX ;), juhatuse liige L.J

ajutine pankrotihaldur M.Z (isikukood XXX, ; tel XXX)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Rohesalvest OÜ (registrikood 14717641; asukoht Võidu 6, XXX-i, 65201 XXX)

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata Rohesalvest OÜ ajutises menetluses ajutise halduri M.Z tasu suuruseks 759

eurot, millele lisandub käibemaks 182,16 eurot, kokku 941,16 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 759 eurot, millele lisandub käibemaks

182,16 eurot, kokku 941,16 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096,

KMKR EE100583320, arvelduskonto nr EE742200221013804535 Swedbank AS).

4. Kohustada ajutist pankrotihaldurit M.Z-i likvideerima Rohesalvest OÜ kui juriidilisest

isikust võlgnik kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta.

5. Määrata Rohesalvest OÜ raamatupidamisdokumentide hoidjaks Rohesalvest OÜ juhatuse

liige L.J (isikukood XXX).

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Pankrotimenetluse lõpetamisest

teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole

esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise

kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutisele haldurile tasu määramise peale võib ajutine haldur või võlgnik esitada määruskaebuse

Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates.

Asjaolud

Rohesalvest OÜ esitas 21.11.2025 Tartu Maakohtule avalduse võlgniku Rohesalvest OÜ pankroti

väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-25-19924).

Avalduse kohaselt on Rohesalvest OÜ-l välja kujunenud püsiv maksejõuetus, kuna ettevõtte

omakapital on negatiivne ja kohustused ületavad varasid. Ettevõte ei suuda käesolevaga tasuda

sissenõutavaks muutunud Maksu- ja Tolliameti nõudeid ja ka paari võlausaldaja nõuet ning see

olukord on püsiv. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on klientide puudus ja seoses sellega pea

olematu müügikäive ning ka pidevalt kasvavad tegevuskulud (tööjõukulud, maksud jms). Tehti ka

valesid juhtimisotsuseid. Nõudeid võlausaldajate ees on kokku 38 938,36 eurot. Võlgniku vara

kohustusi ei kata.

Tartu Maakohus nimetas 02.02.2026 määrusega Rohesalvest OÜ ajutiseks pankrotihalduriks M.Z,

peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri

nõusolekuta kogu vara käsutada. Ajutisel halduril tuli esitada kohtule kirjalik aruanne ja arvamus

võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta hiljemalt 05.03.2026.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Ajutine pankrotihaldur on 08.03.2026 esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Rohesalvest OÜ on

maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka

siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Üldiseloomustus

Võlgniku asutasid A. P. ja L.J 06.05.2019. Kummalegi osanikule kuulub osa nimiväärtusega 1250

eurot. Osakapital 2500 eurot on sisse maksmata. L.J on juhatuse liige võlgniku asutamisest alates.

A. P. oli juhatuse liige võlgniku asutamisest kuni 27.08.2025.

Ei ole teada, millega võlgnik tegeles. Arvestades nii võlgniku teadaolevate arvelduskontode

väljavõtetelt nähtuvat kui ka seda, et võlgniku juhataja on võlgniku tegevust kirjeldades kasutanud

vaid üldsõnalisi väiteid, esineb kahtlus, kas võlgnik üldse ettevõtlusega tegeles. Ajutise

pankrotihalduri hinnangul võidi luua ebaõige mulje majandustegevusest arvete esitamisega mitmete

ettevõtete vahel. Seda on võlgniku juhatuse liikmed tunnistanud ka Maksu- ja Tolliametile esitatud

seletuskirjas.

Võlgniku juhatuse liige ajutisele pankrotihaldurile nõutud dokumente ei esitanud ja koostööd

faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks ei teinud. Ajutise halduri hinnangul juhatuse liige soovib

takistada ajutise halduri poolt võlgniku ettevõttes toimunu väljaselgitamist. Juhatuse liige ei olnud

haldurile telefonitsi kättesaadav. Siiski seni kogutud teave võimaldab hinnata võlgniku varalist

olukorda niivõrd, kui on vaja tema pankroti väljakuulutamise põhjendatuse üle otsustamiseks.

Vara

Realiseerimisväärtust omav vara puudub. Teoreetiliselt on osaühingul oma osanike vastu

osakapitali sissemaksmise nõue. Ei ole välistatud, et leidub ka muid juhatuse liikmete vastu

suunatud nõude aluseid. Samas ei pruugi olla maksevõimet. Ei ole teada, et võlgniku

osanikele/juhatuse liikmetele kuuluks vara, mille realiseerimise kaudu võiks nõuet tegelikult

rahuldada. L.J küll on kantud kinnistusraamatusse Vastseliina alevikus XXX asuva elamumaa

(registriosa nr 1200741) omanikuna, kuid kinnisasjale on 06.09.2012 kantud esimesele järjekohale

hüpoteek summas 76 635 eurot Luminor Bank AS kasuks. Teisele järjekohale on 24.09.2025

kantud hüpoteek summas 36 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistule on 26.02.2026 tehtud

käsutamise keelumärge Bondora AS ja kohtutäitur Anne Böckleri kasuks. Eesti Vabariigi kasuks

seatud hüpoteek tagab Maksu- ja Tolliameti, A. P. ja L.J vahel sõlmitud 30 000 euro tasumise

kokkuleppe täitmist. L.J suhtes on algatatud kaks täitemenetlust, milles nõutakse 6397,81 euro

tasumist. A. P. suhtes on algatatud kaks täitemenetlust, milles nõutakse 1732,20 euro tasumist.

Võlgnikul on AS-s SEB Pank arvelduskonto nr EE621010220279730227, mille saldo on 0,03 eurot.

Samas kontoga seotud teenuste eest on võlg 11 eurot. Võlgnikul on AS-s Coop Pank arvelduskonto

nr EE214204278623036205, mille saldo on 1,62 eurot. Kontodele on alates 2025 juulist seatud

Maksu- ja Tolliameti avalduste alusel arestid.

Kohustused

Võlgniku kohustused on kokku 48 291,22 eurot järgmiselt: 1) Telia Eesti AS – 2637,28 eurot;

2) Circle K Eesti Aktsiaselts – 1077,90 eurot; 3) ZONE MEDIA OÜ – 24,36 eurot; 4) Maksu- ja

Tolliamet – 44 540,68 eurot (sh intress 10 587,86 eurot); 5) AS SEB Pank – 11 eurot.

Telia Eesti AS-i arvetelt ilmneb, et võlgnik on olnud vähemalt kolme kapitalirendilepingu pooleks.

Võlgnikule on esitatud arveid näiteks televiisori ja muude seadmete ning tarvikute eest. Circle K

Eesti AS-i arvetelt nähtub, et keegi on 2025 juunis ostnud kütust ja muid kaupu, teenuseid Norras,

Rootsis ja Taanis. Ei ole andmeid, et võlgnik oleks 2025 juunis tegelenud majandustegevusega.

Võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud 2024. aasta käibedeklaratsioonides ei ole

deklareeritud müügikäivet. Võlgniku poolt ajavahemiku jaanuar 2025 – juuli 2025 kohta esitatud

käibedeklaratsioonides kajastub üksnes aprilli deklaratsioonis müügikäive 415 eurot. Muude kuude

deklaratsioonides ei kajastu müügikäivet. Ka võlgniku arvelduskontode väljavõtted ei viita

ettevõtlusega tegelemisele. Näib, et keegi teine on tarbinud võlgniku nimele väljastatud arvetel

kajastatud kaupu ja teenuseid. Ei ole arusaadav, miks püüab võlgnik esitleda Telia Eesti AS-i ja

Circle K Eesti Aktsiaseltsi arveid võlgniku kohustustena. Loogilisem oleks, et arved tasub see, kes

arvetel märgitud kaubad ja teenused tegelikult sai. Seega on kaheldav, kas võlgnik üldse on kunagi

ettevõtlusega tegelenud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks tegelenud ettevõtlusega perioodil, mil

tal tekkisid kohustused Telia Eesti AS-i ja Circle K Eesti Aktsiaseltsi ees. Telia Eesti AS-i ja Circle

K Eesti Aktsiaseltsi arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid tõenäoliselt ei saanud võlgnik, vaid need

sai keegi teine, kes tasumise kohustuse võlgniku kanda jäämisel rikastuks põhjendamatult võlgniku

arvel.

Maksu- ja Tolliamet, L.J ja A. P. on sõlminud kokkuleppe, milles esmalt tõdevad L.J-iga seotud

neljal äriühingul kokku 300 118,66 euro suuruse maksuvõla olemasolu, kuid seejärel lepivad kokku,

et A. P. ja L.J maksavad Maksu- ja Tolliametile 30 000 eurot 500 euro suuruste maksetena 60 kuu

jooksul, tasumise lõpptähtajaga 10.08.2030. Kohustuse täitmist tagab L.J kinnisasjale Eesti

Vabariigi kasuks teisele järjekohale seatud hüpoteek summas 36 000 eurot. Sellise kokkuleppe

sõlmimise ajendiks võis olla Maksu- ja Tolliameti arusaam, et kokku lepitust suuremat summat ei

pruugi olla võimalik tegelikult sisse nõuda.

Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta

Võlgnikul on nõudeõigus oma osanike ja juhatuse liikmete vastu, kuid nõue tegelikult raha saamise

suhtes on perspektiivitu. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile võlgniku tegevuse kohta teavet andnud.

Võlgniku vara arvel ei ole võimalik täita teadaolevaid kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Puuduvad andmed, et väljastpoolt võlgnikuga seotud isikute ringi oleks võlgnikule laekunud

mainimisväärne rahavoog võlgniku poolt tegelikult müüdud kauba või osutatud teenuse eest.

Ettevõtlust võidi teeselda. Ei saa välistada, et võlgniku juhatuse liikmed tegelesid millegagi, mis

võlgniku teadaolevatel arvelduskontodel ei kajastu. Niisuguseks oletuseks annab alust kasvõi

asjaolu, et näiteks 2024, mil võlgniku müügikäive oli 0 eurot, deklareeris võlgnik Maksu- ja

Tolliametile oma juhatuse liikmele A. P. makstud brutotöötasu 17 475,15 eurot. 2025, kui võlgniku

müügikäive oli 415 eurot, deklareeris võlgnik oma juhatuse liikmele A. P. makstud brutotöötasu

8196,22 eurot. 2025 juunis, kui võlgnikul majandustegevus puudus, pidas keegi sobivaks võlgniku

nimel tarbida kaupa ja teenuseid Norras, Rootsis ja Taanis. Seni teadaoleva informatsiooni kohaselt

on võlgniku juhatuse liikmed võlgniku juhtimisel rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja on

võtnud võlgnikule põhjendamatuid kohustusi nii Maksu- ja Tolliameti kui lepingupartnerite ees.

Taolist käitumist saab käsitada raske juhtimisveana, mis ühtlasi on võlgniku maksejõuetuse põhjus.

Ehkki Maksu- ja Tolliameti huvi ilmnes 2025. aastal, puudutas see huvi ka 2024. aasta tegevust.

Kui Maksu- ja Tolliamet 2025 sekkus, sai selgeks tegevuse jätkumise võimatus ja ühtlasi võlgniku

püsiv maksejõuetus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu.

Võlgnikule ei kuulu realiseerimisväärtust omavat vara. Ei ole teada võimalusi vara tegelikuks

suurendamiseks varaliste nõuete esitamise teel. Võlgniku vara arvel ei saa katta isegi

pankrotiavalduse menetluse kulu, rääkimata võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Seetõttu teeb

ajutine pankrotihaldur ettepaneku lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

Rohesalvest OÜ on PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, kuna äriühing ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub igasugune likviidne vara, sh rahalised vahendid ja tööjõud,

mille läbi oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Samuti ei ole ettevõttel vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Ettevõtte saneerimine ei ole võimalik. Võlgnikul on kohustusi

vähemalt 48 291,22 euro ulatuses. Äriühingu maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse liikme

hoolsuskohustuse rikkumine ja äriühingule selle tegevusega mitteseotud kohustuste võtmine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks.

Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2200 eurot ja

maksmise tähtajaks 30.03.2026 ning teatanud 13.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole

määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 31.03.2026 vastavalt PankrS § 19211 lg-s 1

(ka § 30 lg-s 5) sätestatule Maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks

avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 30.04.2026 kohtule teatanud, et ei esita antud asjas

ettepanekut algatada Rohesalvest OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub

põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et Rohesalvest OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1

alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri

tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Rohesalvest OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme L.J (ik XXX).

Ajutine haldur ei tuvastanud väärtust omava vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi.

Käesolevaks ajaks ei ole ka tuvastatud võlgniku juhatuse liikme poolt kuriteo (KarS §-d 384 – 385)

tunnustele vastavaid tegusid. Samas on ajutine haldur tuvastanud raske juhtimisvea tunnused

võlgniku seadusliku esindaja käitumises, s.o hoolsuskohustuse rikkumise ja äriühingule selle

tegevusega mitteseotud kohustuste võtmise. Samuti ei soovinud juhatuse liige teha

pankrotihalduriga koostööd maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks.

Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 järgi

on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2025 177,20 eurot. Ajutine haldur on esitanud

kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 11 tundi ja 30 minutit tundi.

PankrS § 23 lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks

ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 886 eurot

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt

kehtestab PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja

kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt justiitsministri

määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu

hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja

kulutuste summa piirmäärale.

Arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega 11,5 tundi ja justiitsministri

01.02.2021 määrusega kehtestatud ajutise halduri tasumäära 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot

tunnis), tuleb M.Z-ile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 759 eurot, millele

lisandub käibemaks 182,16 eurot, kokku 941,16 eurot.

Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti

välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega

kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 759 eurot,

millele lisandub käibemaks 182,16 eurot, kokku 941,16 eurot, määrata riigi vahenditest. PankrS §

23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik