2-25-15993/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-15993

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-15993

Tsiviilasi

K.B maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik K.B (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX)

usaldusisik F.Y (isikukood XXX;XXX ; telefon XXX;)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja K.B (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot 30. aprillil 2026 kell 17.00 ja

algatada K.B kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisik F.Y töötasu suuruseks 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08

eurot, kokku 982,08 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 792 eurot, millele lisandub käibemaks

190,08 eurot, kokku 982,08 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR EE101555577,

arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank AS).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes F.Y (isikukood XXX; XXX; telefon

XXX;).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 21. mail 2026 kell

11.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist

teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse

(PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist

võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2027.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud K.B kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. K.B

(avaldaja/võlgnik) esitas 25.09.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-15993).

Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus ning tal on kaks alaealist ülalpeetavat: R. H. (sünd XXX)

ja R. H. (sünd XXX). Avaldaja töötab Lidl Eesti OÜ-s poetöötajana ning tema sissetulekuks on

netotöötasu 1162 eurot ja lapsetoetus 160 eurot. Pangakonto jääk on 21 eurot. Igakuised

väljaminekud on 646 eurot: kulutused toidule 300 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot, sidekulud

112 eurot, laste haridusele 119 eurot, tervisehoiule ja hügieenitarvetele 15 eurot. Võlgnikul puudub

vara, mida realiseerida. Võlgniku majandusliku olukorra halvenemine on olnud järkjärguline ning

tingitud mitmest asjaolust, sh elukaaslase ajutisest töötusest, mille tõttu jäid pere kulud võlgniku

kanda, ja sellest tulenevalt võetud liigsest laenukoormusest. Olukorda süvendas sissetuleku

vähenemine seoses lapse täisealiseks saamisega ja riiklike toetuste lõppemisega. Võlgniku

kohustuste suuruseks on 26 042,23 eurot. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamist.

2. Kohus võttis 23.02.2026 määrusega K.B maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks F.Y , keda kohustas hiljemalt 25.03.2026 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud

vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste

ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes

läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 25.03.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Võlgnikul on vabatahtlik pensionifond Swedbank Pensionifond V60 väärtusega 57,53 eurot.

Sissetulekuteks on töötasu 1423,24 eurot ja peretoetus 710 eurot. Kontode jääk on

krediitkaardivõlgnevust arvestades 0 eurot.

Jooksvad kulutused kuus on 646 eurot: toit ca 300 eurot, sidekulud 112 eurot, tervishoid ja hügieen

15 eurot, laste haridus 119 eurot ning riided ja jalanõud 100 eurot.

Võlgniku vastu on nõudeid kokku 25 946,10 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks

võimalik olemasolevad kohustused täita.

Võlgnikul on viimaste aastate jooksul olnud püsiv sissetulek töötasuna. Peale töötasu on võlgnikule

makstud peretoetust 710 eurot (võlgnikul on 3 last, nendest kaks on alaealised; üks laps on 19-

aastane, kes elab koos võlgnikuga ning käesoleval ajal ei õpi).

Võlgnik on võtnud eelneva paari aasta jooksul kohustusi, mille tasumine on talle üle võimete.

Igakuiselt tuleb tasuda erinevate laenude tagasimakseid üle 900 euro. Seetõttu ei jätku sissetulekust

nii kohustuste täitmiseks kui ka igapäevase tarbimise katteks. Kulutuste katteks jääb 100–285 eurot.

Usaldusisiku hinnangul võlgnikul puudub korralik planeerimine oma igapäevaste ostude (nt toit)

osas. Ühel päeval on mitmed ülekanded toidukaupluses, samuti on hulgaliselt tasutud ostude eest

ALKO kaupluses. Võlgnikule ei ole võõras ka mõningane hasartmängude mängimine

internetiportaalides, kuigi seda esineb suhteliselt vähesel määral. Võlgnik peaks oma igapäevaseid

jooksvaid kulutusi hakkama planeerima, et eelarve piires mõistlikult majandades tagada normaalne

toimetulek.

Nõuded võlgniku vastu tulenevad tarbijakrediidilepingutest alates 2023. aastast. Võlgnik on

selgitanud, et alustas laenude võtmist seoses ootamatute rahaliste kohustuste ja igapäevaste kulude

katmise vajadusega. Laenud kavatses isik tagasi maksta töötasu arvelt ja samas piirata muid

kohustusi. Väidetavalt tekkisid esmased makseraskused siis, kui elukaaslane kaotas töökoha ning

samuti on igapäevakulude tõus seotud viimaste aastate üldise elukalliduse tõusuga. Võlgnik on ka

kinnitanud, et suhtus rahaprobleemidesse kergekäeliselt. Arvestades, et laenude võtmise ajal oli

võlgniku ülalpidamisel kolm alaealist last, siis võib eeldada, et võlausaldajate hinnang võlgniku

krediidivõimekusele ei ole olnud adekvaatne. Usaldusisik ei välista, et võlgnikule laenude andmisel

on võlausaldajad jätnud järgimata vastutustundliku laenamise põhimõtte.

Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks mõtlematult võetud laenud, mis

algselt olid väiksemas ulatuses, kuid aja möödudes tuli neid aina juurde. Kuivõrd laene oli lihtne

saada, siis ei osanud võlgnik nende võtmisel mõelda tegelikele tagajärgedele järgnevate aastate

jooksul.

Usaldusisik leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus. Kuigi võlgnik on taotlenud võlgade ümberkujundamise

menetlust, siis võlgnikule ei kuulu mingit vara, mille kaitsmine maksejõuetusmenetluses oleks

esmatähtis. Seega jõuti usaldusisiku ja võlgniku koostöös järeldusele, et võlgniku jaoks on

riskivabam maksejõuetusmenetluse liik pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus 25 946,10 eurot.

Võlgnikul puudub vara, mille arvel oleks võimalik olemasolevaid kohustusi täita. Võlgnik töötab

Lidl Eesti OÜ-s ja tema netotasu moodustab üle 1000 euro (veebruaris 2026 oli 1423 eurot, kuid

jaanuaris 1089 eurot). Peale töötasu on võlgnikule makstud peretoetust 710 eurot (võlgnikul on

kolm last, nendest kaks on alaealised, üks laps on 19-aastane, elab koos võlgnikuga ning käesoleval

ajal ei õpi). Kohus on toimetanud 30.04.2026 võlgniku ärakuulamise. Võlgnik selgitas, et tema

tööleping Lidl Eesti OÜ-s lõpeb ja ta läheb 18.05.2026 seoses uue töökohaga kaheks kuuks

väljaõppele Tallinnasse või Pärnusse. Võlgnik avaldas, et usaldusisik on selgitanud talle menetluse

liikide erinevusi ning ta soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

6. Kohus, vaadanud K.B maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Arvestades võlgniku töötasu käesoleval hetkel üle

1000 euro ja tema kolme lapse ülalpidamiskohustust, võib võlgniku maksejõuetusseisundit hinnata

alaliseks, mistõttu ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimisega. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha

tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel

lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri kohaselt võlgniku

suhtes täitemenetlusi ei ole algatatud.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel K.B pankrotihalduriks F.Y , kes vastab PankrS §-s 56

sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Halduril tuleb

võlgniku sissetulekule sissenõude pööramisel arvestada täitemenetluse seadustiku § 132 lõigetes 12

ja 13 toodut (arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, millest on tehtud vastavad maha

arvamised). Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib

haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on

seisukohal, et F.Y on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku

ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust

võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.04.2027.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 14 tundi.

Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 924 eurot, millele lisandub käibemaks 221,76 eurot,

kokku 1145,76 eurot. Usaldusisik taotleb tasu väljamõistmist riigi vahenditest 886 eurot ja

puudujäävas ulatuses võlgniku kanda jätmist.

11. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 886 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66

eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.

Usaldusisikule tasu määramisel arvestab kohus usaldusisiku hinnangu eesmärki, vara- ja

võlanimekirja koostamiseks tehtud toimingute mahtu ja menetluse keerukust. Käesolevas asjas on

usaldusisik tasu arvestamisel kajastanud toiminguid, mida menetluses ei toimunud (osalemine

kohtuistungil). Lisaks ei olnud menetluses tuvastatav ulatuslik võlausaldajate ring ning

võlausaldajate nõuete väljaselgitamine ei nõudnud tavapärasest suuremat ajakulu ega keerukat

menetluslikku tegevust. Kohus vähendab usaldusisiku tasu mõistliku ja põhjendatud ulatuseni ning

loeb usaldusisiku toimingutele kulunud ajakuluks 12 tundi. Eeltoodut arvestades tuleb F.Y-le tasuks

usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot,

kokku 982,08 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu

hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o CiviLex OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik