2-23-7749/47 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.05.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-23-7749

Tsiviilasi

Q.U hagi Luminor Bank AS-i vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr XXX

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Q.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja T N

Kostja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936),

lepinguline esindaja Madis Meristo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja Q.U kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei

ole.

3. Tühistada Viru Maakohtu 22.06.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega täitemenetlus täiteasjas nr XXX peatati.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2-23-7749

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu menetluses on Q.U (hageja) hagi Luminor Bank AS-i (kostja) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr XXX. Hageja taotleb rahuldada

hagi ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt soetas hageja 2007. aastal XXX, milleks võttis kostjalt laenu

summas 40 584 eurot. Pangale anti tagatisena hageja vanemate korter asukohaga XXX.

Lepingu järgi oli kokku lepitud fikseeritud intress 5-aastaseks perioodiks ja laenulepingut

käendas hageja ema. Intressi suurus oli lepingu järgi 4,91% (nn baasintressimäär) ja panga

intress 0,9%, mis kehtis 60 kuu jooksul kuni 16.09.2012. Kui algas uus laenuperiood, arvestati

intressi vastavalt euribori määrale, mis muutus 2 korda aastas. Kui intressimäär oli negatiivne,

oli intress null, kuid pangaintressimäär jäi samaks. Negatiivne euribori intressimäär kehtis

kuni 2021. a lõpuni. 2016. a jaanuarist oli hageja igakuine makse tõusnud igakuiselt 53-55

eurot, intressi muutusest teavitati vaid telefoni teel ja selgitati, et kuna hageja sissetulek ei tule

kostja panka, siis on ta lepingut rikkunud ja panga intressimäär tõusis 2% võrra. Selgitusi

paberkandjale ei antud. Hageja ei vaidlustanud panga tegevust ja tema ema aitas, tasudes

laenu ise. Laenuleping sõlmiti eesti keeles, aga tüüptingimused olid vene keeles ja tõlget ei

antud hageja emale. Hageja ema ei saanud kasutada hageja internetipanka, sest notariaalne

volitus ei sobinud neile ja seega otsustati, et hageja ema tasub hageja kontole igakuiselt

keskmiselt 165 eurot kuus.

2.1.

2018. a kinkisid vanemad hagejale korteri asukohaga XXX, mille nad laenuga

2008. a soetasid. 2019. a hakkas hageja vanemate majanduslik seisund halvenema,

kontod arestiti ja keeruline oli tasuda nii hageja kui vanemate endi kohustusi.

Laenukohustusi aitasid tasuda pereliikmed ja need maksti panga vahekontole nr XXX.

Hageja ema pöördus 2023. a jaanuaris panga poole, paludes infot, mis summad ja kust

tulid laenulepingu nr XXX järgi laenu tasumiseks nn vahekontole. 19.01.2023 vastati,

et ajavahemikul 01.01.2018 − 01.03.2022 tasuti erinevatest allikatest 1113 eurot, mis

on aga vale, kuna samal perioodil kanti pangakonto väljavõtetest nähtuvalt nn

vahekontole rohkem kui 5000 eurot. Pank teenis 01.01.2016 − 04.11.2021 igakuiselt

50-55 eurot hagejalt. Hageja ema pöördus mitu korda panga poole, et milline on

võlgnevuse suurus ja kas nad peaksid korteri müüma või mitte, millele vastati, et

tuleks tellida hindamisakt ning seejärel pank otsustab. Küsimustele intressimäära

tõstmise kohta ei vastatud. 04.11.2021 oli vahekontol enammakstud summa 5,58 eurot

ehk laenuvõlg puudus. 18.01.2022 tuli pangast e-kiri, et laenulepingul nr XXX

võlgnevus 478,37 eurot (312 eurot põhivõlg, 2,24 eurot oli viivised ja intressivõlg

164,13 eurot). 14.02.2022 kirjutas hageja ema pangale info saamiseks laenu kohta ja

sellele vastati, et 15.02.2022 tasumispäeva seisuga on võlg 638 eurot. Hageja ja tema

ema käendajana ei saanud laenu tasumist iseteeninduses kontrollida, sest hageja elab

Iirimaal ja hageja ema palveid andmete väljastamiseks ignoreeriti.

2.2.

Kostja üles 28.02.2022 hagejaga sõlmitud laenulepingu nr XXX üles, mille

kohta tuli hagejale 01.03.2022 e-kiri. Pank pettis hagejat ja tema ema, kes on

laenulepingu käendaja.

2 (8)

2-23-7749

Kostja omastas hageja raha vähemalt 71 kuu jooksul, kuid ei väljastanud laenulepingu kohta

infot hageja emale (laenulepingu käendaja). Hagejal ei olnud laenulepingu ülesütlemise

päeval võlgnevust, vaid hagejal oli ettemaks. 11.04.2022 edastati hageja emale info

täitemenetluse algatamise kohta, kus sissenõudjaks on kostja ja võlgnikuks hageja. Võlgnevus

oli 27 912,41 eurot, mida hageja ei tunnita. Müüa tuli korter asukohaga XXX, mitte aga

vanemate kingitud XXX. 15.05.2023 teavitati hagejat, et 17.06.2022 kohtutäitur Andrei Krek

ühines sundtäitmisega täiteasjas nr XXX. 17.01.2023 müüdi enampakkumisel lisatagatis

asukohaga XXX (laenulepingu nr XXX lisatagatis), kuid kohtutäitur ei vastanud hagejale,

millise laenunõude täitmiseks korter müüdi. Korter müüdi täiteasjas nr XXX raames.

2.3.

Hageja soovib kostjalt infot enammakstud summade kohta. Hageja hinnangul

ei ole pangal õigust laenulepingut nr XXX üles öelda. E-kirjas pangale täpsustas

hageja mitmel korral, mille alusel muutis pank intressimäära ja pangatöötaja vastas, et

intress arvestatakse laenulepingu järgi. Pank ei teavitanud hagejat intressimäära

muutumisest. Enammakstud on 71 kuu jooksul igakuiselt ca 58 eurot. Hageja ei

vaidlustanud ülesütlemist, sest see ei muuda midagi, kuna pank on lepingu juba

lõpetanud. Kohtusse pöördumine on seotud kuludega ja seadus ei räägi, mis perioodi

jooksul peaks pöörduma kohtusse. Kostja ei ole vastanud küsimusele, mis intressimäär

kehtis laenulepingule ja kui intressimäära muudeti, siis miks olid intressimaksed nii

suured alates 2016. aastast.

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja nõue on põhjendamatu ja

alusetu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on

olulisi asjaolusid käsitlenud ebaselgelt ja moonutatult. Hagejal oli ja on võlgnevus kostja ees.

Kostja nõudeid ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud, mistõttu puuduvad alused

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

3.1.

Hageja ja kostja sõlmisid 15.08.2007 laenulepingu nr XXX korteriomandi

ostmiseks asukohaga XXX. Lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist tagas:

panga kasuks seatav hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; panga kasuks seatav

hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; hageja ema ehk T N poolt pangale antav

käendus. Korteriomandile aadressil XXX seati hüpoteek summas 890 000 krooni

kostja kasuks ja lepiti kokku, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostja ütles

28.02.2022 hagejaga sõlmitud laenulepingu nr XXX üles, sest hageja võlgnevus

pangale 01.03.2022 seisuga oli 27 635,19 eurot. Kostja saatis 18.01.2022 hagejale

teate võlgnevuse kohta ning andis edutult täiendava tähtaja selle tasumiseks.

18.01.2022 teatest nähtuvalt ei ole laenulepingut kohaselt täidetud ning tasumata on

osaliselt või täielikult 3 järjestikust makset. Kostja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt

01.02.2022. Kostja hoiatas, et juhul, kui hageja ei tasu kogu võlgnevust märgitud

kuupäevaks, ütleb pank lepingu üles. Hageja ei ole laenulepingu ülesütlemise fakti ega

selle õiguspärasust vaidlustanud. Hageja on asunud esitama paljasõnalisi vastuväiteid

laenulepingu täitmise osas alles laenu tagatiseks oleva vara müügil, s.o pea 1,5 aastat

hiljem.

3.2.

Kuna hageja laenulepingust tulenevat võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud, siis

esitas kostja 11.04.2022 täitmisavalduse täiteasjas nr XXX, mille kohaselt moodustas

laenulepingust nr XXX tuleneva nõude suurus 11.04.2022 seisuga kokku 27 912,41

eurot. Täitedokumendiks on Rakvere notar Marika Saaver 15.08.2007 notariaalne

dokument XX. Kostja taotles täitmisavaldusega sissenõude pööramist üksnes

kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Olukorras, kus hageja ei

vaidlustanud laenulepingu ülesütlemise fakti ega selle õiguspärasust ning hageja

3 (8)

2-23-7749

võlgnevust kostja ees ei likvideerinud, oli kostjal vaieldamatult õigus nõuda

võlgnevuse täitmist hageja korteriomandile sissenõude pööramisega.

3.3.

Kostja kinnitab, et hageja pöördumistele on alati vastatud ning kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, millest võiks vastupidist järeldada. Hageja ise kinnitas, et ei

ole hankinud endale asjakohaseid vahendeid internetipanka sisse logimiseks

(varasemalt PIN-kalkulaator, samuti ID-kaart). Hageja väide justkui olnuks tal kostja

ees võlgnevuse asemel ettemaks, on ebaõige ja tõendamata. 04.11.2021 tagastas pank

enammaksud summa 5,58 eurot. Hagejal ei olnud kostja ees ettemaksu, kuivõrd

vastava enammakstud jäägi tagastas kostja viivitamata kontole, millelt see oli tasutud.

Hageja laenulepingu täitmise ülevaate tabelist nähtuvalt on kuni 28.11.2020

graafikujärgsete põhiosa maksete kogusumma 11 968 (veerg F) ja hageja on tasunud

põhiosa makseid summas 11 868,23 eurot. Graafikujärgsete intressi makseid oli

summas 17 071,91 eurot (veerg G) ning hageja on tasunud intressi makseid

kogusummas 17 013,52 eurot ja hagejal ei olnud mistahes ettemaksu. Tabelis

ajavahemikul 28.11.2020 kuni laenulepingu ülesütlemiseni nähtub, et hageja pärast

03.11.2021 enam kostjale makseid ei teinud. Tabeli esimeselt lehelt „Graafik“

nähtuvalt oli 16.11.2021 seisuga laenu põhiosa võla suurus 27 412 eurot (veerg D),

mis kattub täitmisavalduses märgituga. Tabeli esimeselt lehelt „Graafik“ nähtuvalt olid

2021. aasta november kuni 2022. aasta veebruar graafikujärgsete osamaksete suurus

kokku 638,67 eurot (veerg J). Hageja laenulepingust nr XXX 11 tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud ja kostja ütles laenulepingu üles.

3.4.

Laenulepingu p-s 5.2.1. on sätestatud, et pärast fikseeritud baasintressimäära

kehtivusaja lõppu arvestatakse laenusaaja poolt laenu jäägilt tasumisele kuuluvat

intressi määra alusel, mis on summa alljärgnevatest: (i) baasintressimäär, milleks on

euribor kuuekuuliseks perioodiks, mis fikseeritakse kaks pangapäeva enne iga uue

intressiperioodi algust, millele lisandub (ii) marginaal 0,9% p.a. Kui krediidiandja on

tarbijat alusintressimäära perioodilisest muutumisest teavitanud, on krediidiandja

täitnud tarbija eelneva teavitamise nõude. Alusintressimäära muudatuste korral

muutub sellisel juhul kogu intressimäär automaatselt lepingus kokkulepitud

tähtpäevadel, ilma, et krediidiandja peaks tarbijat iga kord intressimäära muutusest

eelnevalt teavitama. Üldsuse teavitamine asjakohaste vahendite abil võib toimuda nt

Eesti Panga veebilehel Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele

kohaldatava viimase intressimäära ja euribori muudatuste avaldamise teel, samuti

teabe esitamisega krediidiandja veebilehel. Info intressimääradest on kättesaadav

kostja veebilehel ja internetipangas. Asjaolu, et Nordea Bank AB Eesti filiaali õigused

ja kohustused on üle antud kostjale on hagejale teada, kuivõrd hageja on käesolevas

tsiviilasjas esitanud hagiavalduse kostja vastu. Hagejale oli teada, et informatsioon

baasintressimäärade kohta on kostja veebilehel kättesaadav.

3.5.

Hageja on ise esitanud väljavõtte laenulepingu üldtingimuste p-st 5, mille

kohaselt juhul, kui laenusaaja töötasu või muud regulaarsed tulud ei laeku panka, on

pangal õigus tõsta märgitud laenulepingus sätestatud määra kahe protsendipunkti

võrra. Uus määr hakkab kehtima panga poolt märgitud tähtpäeval, kuid mitte varem

kui ühe kuu möödumisel laenusaaja teavitamisest. Kostja teavitas hagejat 16.11.2015,

et laenulepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja tagama töötasu ja muu regulaarse

sissetuleku laekumise Nordea panka. Kuivõrd antud tingimus ei olnud täidetud,

kasutas pank lepingust tulenevat õigust tõsta intressimarginaali kuni 2 protsendi võrra.

Alates 21.12.2015 jõustus uus intressimarginaal 2,9% aastas. Hageja on ise 31.05.2023

hagiavalduse p-s 13 kinnitanud, et teda teavitati panga poolt, et laenulepingust

tuleneva kohustuse rikkumise tõttu on panga intressimäära tõstetud 2% võrra.

4 (8)

2-23-7749

Hagiavalduse ps 14 on hageja kinnitanud, et intressimäära tõstmist ta ei vaidlustanud.

Kostja esitas 03.07.2023 vastuse lisadena 3 ja 4 laenulepingu maksegraafikud. Kostja

03.07.2023 vastuse lisa 3 tööleht „Intressi muutmine“ kajastab erinevatel

ajaperioodidel kehtinud intressimäära (veerg A), mis koosnes fikseeritud marginaalist

(veerg C) ja euribori väärtusest (veerg D), mis kokku andsid laenulepingu intressimäär

(veerg E). Laenulepingu sõlmimisel kehtis vastavalt laenulepingu ple 5.1. fikseeritud

intressimäär kokku 5% esimesed viis aastat. Laenulepingule kehtis alates 21.12.2015

fikseeritud intressi marginaal 2,9%, millele lisandus euribor. Hagejal oli kostja ees

laenulepingust tulenev võlgnevus, mistõttu 18.01.2022 kostja kõige pealt hoiatas

laenulepingu ülesütlemisega ning seejärel ütles laenulepingu üles. Hageja on ise

kinnitanud oma 26.07.2023 seisukoha p-s 13, et ta ei vaidlusta ülesütlemist.

Laenuleping on lõppenud erakorralise ülesütlemisega ning on sellest tulenevalt

muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Seega oli kostjal õigus nõuda võlgnevuse

täitmist hageja korteriomandile sissenõude pööramisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et hagi tuleb jätta

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada

sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 2 lg 1 p 19

kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud

kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku

või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohus

lähtub asja lahendamisel TMS § 221 lg-st 11, mis sätestab, et muu kui kohtulahendi

sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud

täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka

kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi võib esitada

täitemenetluse lõpuni ja hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS §

221 lg-d 3 ja 4).

6. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel,

mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-

12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse

lõpetama.

7. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr XXX põhjusel, et

hagejal ei olnud laenulepingu nr XXX ülesütlemise seisuga kostja ees võlgnevust ja seega oli

laenulepingu ülesütlemine tühine ning pank ei teavitanud hagejat intressimäära muutumisest.

Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hagejal oli kostja ees võlgnevus, laenuleping nr XXX on

kehtivalt üles öeldud ja hagejat on teavitatud intressimäära muutumisest.

8. Kohus tuvastas, et hageja suhtes on algatatud 11.04.2022 täitemenetlus täiteasjas nr

XXX (dtl 383-386, dtl 397-400). Täitemenetluse algatamise aluseks on sissenõudja Luminor

Bank AS 11.04.2022 täitmisavaldus täiteasjas nr XXX (dtl 822-823) ja täitedokumendiks

15.08.2007

kinnistu

müügileping ja

ühishüpoteegi seadmise

ja

asjaõigusleping nr XX (dtl 387-396), mis on notariaalselt tõestatud (asjaõigusseadus (AÕS) §

346 lg 2). Tegemist on täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes ja hagejal on õigus esitada

5 (8)

2-23-7749

TMS § 221 lg 1¹ kohaselt vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja

kehtivusele.

9. Täitedokumendiks on ühishüpoteegi tagatiskokkulepe, mis määratleb, millist nõuet

võib millise hüpoteegi alusel täita ja seda on täpsemalt reguleeritud 15.08.2007 notariaalaktis

nr 2050 p-s 4.2 (dtl 392). Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada

hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg

1).

Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kes on

võlgnik. Kohese sundtäitmise kokkulepe annab hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile

avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks

täitemenetluses (RKTKo 24.10.2006, 3-2-1-93-06, p-d 13, 14; RKTKo 22.02.2011, 3-2-1-

15310, p 13). AÕS § 359 lg 1 kohaselt võib ühe hüpoteegiga koormata mitut kinnisasja

(ühishüpoteek). Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.

Sisuliselt saab ühishüpoteegipidaja käsitada ühishüpoteeki mitmele kinnisasjale nagu

hüpoteeki n-ö suurele kinnisasjale tervikuna ja realiseerida koormatud kinnisasjad ühiselt.

Hüpoteegipidaja võib otsustada, millised kaaskoormatud kinnisasjad ta oma nõude

rahuldamiseks realiseerib (AÕS II komm (2014), § 359 p 3.5.).

10. Hageja ei vaidle vastu täitedokumendist tulenevate põhinõude (27 412 eurot) ja

viivisintressi nõude (261,18 eurot) suurusele, mistõttu kohus seda eraldi ei analüüsi.

11. Kohus tuvastab järgnevalt, kas hageja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust

ja oli lepingu ülesütlemise ajal makseviivituses.

12. Täiteasjas nr XXX täitmise oleva nõude sisuks on hüpoteegi realiseerimine seoses

laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevusega (kokku 27 912,41 eurot). Laenuleping nr

XXX (dtl 817-820) sõlmiti Nordea Bank Finland Pic Eesti filiaali ja hageja (endise nimega N

N ) vahel eluasemelaenu võtmiseks, et omandada korter asukohaga XXX (registriosa nr XXX,

dtl 29-30), millele seati nõude tagamiseks ühishüpoteek (vt dtl 392-393). Kohus tuvastas, et

tagatisega koormatud kinnisasi kuulus hagejale (dtl 29-30).

13. Laenuleping nr XXX on tarbijakrediidileping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 2) ja

see oli suunatud lepingu järgi üleantud raha tagastamisele. Sõlmitud lepingu kohaselt tuli

laenusumma koos intressidega tagastada maksegraafiku alusel osamaksetena (p-d 4.1-4.2, vt

dtl 817). Hageja viitas, et laenulepingu käendaja tasus hageja kontole igakuiselt keskmiselt

165 eurot kuus, sest käendaja ei saanud laenu tasumist ja maksegraafikut kostja

internetipangas kontrollida ning hageja palveid andmete väljastamiseks eirati. Vaidlus

puudub, et hageja viibis välismaal ja tal puudusid asjakohased vahendid internetipanka sisse

logimiseks, mistõttu puudus hagejal sisuliselt ülevaade kostja ees olevate kohustuste

suurusest. Samas ei nähtu kohtule, et hageja oleks pöördunud panga poole maksegraafikute

kohta info saamiseks või täpsustanud oma kohustuste suurust laenulepingu kehtivuse ajal.

14. Kohtule on esitatud laenulepingu nr XXX maksegraafik kuni 28.11.2020 (dtl 835855)

ja laenulepingu nr XXX maksegraafik ülesütlemiseni (dtl 858-887). Mõlemast failist

nähtuvalt on laenulepingu maksed olnud ebaregulaarsed ning võrreldes graafikujärgseid

põhiosamakseid ja makstud põhiosa/ kreedit summa veergusid, puuduvad ettemaksed ja

põhiosamakseid on tasutud vähem, kui graafik ette näeb. Kohus ei tuvastanud erinevalt hageja

väidetest, et tasutud oleks ettemaksu. Hageja ei ole nimetatud väidet mingilgi viisil

tõendanud. 04.11.2021 enam tasutud summa hagejale tagastati, mistõttu ei olnud ettemaksu ka

käsitletud 5,58 euro osas. Vaidlus puudub, et pärast 03.11.2021 hageja laenulepingu järgseid

makseid enam ei teinud.

6 (8)

2-23-7749

15. Pooltel on vaidlus ka kehtiva intressimäära üle ja intressimäära muutmise osas. Hageja

hinnangul olid intressimaksed alates 2016. a liiga suured ja hagejat ei teavitatud intressimäära

muutmisest. 15.08.2022 hageja esindaja päringule intressimäära kohta (dtl 890-896) vastas

pank, et laenulepingus on kokku lepitud esimesed viis aastat fikseeritud intressimäär ja

seejärel arvestatakse intressi annuiteetgraafiku alusel. Laenulepingust nähtuvalt (dtl 817-20)

on kokku lepitud intressi arvestamises fikseeritud baasintressimääraga viis aastat (p 5.1) ja

seejärel on selgitatud intressimäära arvestuse aluseid pärast viie aasta möödumist (p 5.2) ning

märgitud, et pank teavitab isikut tasumisele kuuluvatest intressisummadest. Kostja viitas, et

teave intressimääradest on kättesaadav kostja veebilehel ja internetipangas ning 16.11.2015 on

hagejale edastatud teavitus, et intressimarginaali tõstetakse kuni 2% võrra, sest hageja töötasu

ja sissetulekud ei laenu Nordea panka (dtl dtl 950). Ka hageja ise kinnitas, et tema emale ehk

laenulepingu käendajale helistati ja teavitati intressimäära muutumisest/ suurendamisest ning

lisaks kinnitab hageja ka sellekohase e-kirja saamist (dtl 345, p 13). Kohtu hinnangul leidis

tõendamist, et hagejat on teavitatud intressimäära muutumisest. Kostja on selgitanud

intressimäärade kujunemist, mis lähtub laenulepingus kokkulepitust ja intressinõude

kujunemine nähtub ühtlasi panga esitatud maksete tabelitest (dtl 835-855 ja 858-887).

16. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

17. Kostja edastas hagejale 18.01.2022 teate laenulepingu nr XXX võlgnevuse kohta ja

ülesütlemise hoiatuse (dtl 834), mille kohaselt andis krediidiandja hagejale võimaluse

täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 01.02.2022. Võlgnevus

koosnes tasumata laenu põhiosast 312 eurot, intressist 164,13 eurot ja viivisest 2,24 eurot.

Arvestades põhiosa ja intressimakse suuruseid (16.11.2021 põhiosa makse 104 eurot ja intress

52,51 eurot; 16.12.2021 põhiosa makse 104 eurot ja intress 54,12 eurot; 17.01.2022 põhiosa

makse 104 eurot ja intress 57,50 eurot), mis nähtuvalt kohtule esitatud maksegraafikust, oli

hageja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Hageja ei ole tõendanud,

et ta oleks teinud alates 16.11.2021 makseid laenulepingust tuleneva nõude katteks või tasutud

oleks ettemaks. Hagejale oli antud kirjalikus vormis vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et krediidiandja ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hagejal oli

lepingujärgne kohustus krediidilimiidi tagastamiseks igakuiste maksete tasumiseks.

01.03.2022 edastas kostja hagejale laenulepingu nr XXX ülesütlemise teate, mille kohaselt

lõpetati laenuleping 28.02.2022 seoses tasumata võlgnevusega (dtl 821). Hageja ei vaidlusta,

et ta pole ülesütlemise teadet kätte saanud. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud

alates 28.02.2022.

18. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

19. Kohus selgitab, et lepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, mille kehtivus ei

sõltu vastaspoole heakskiidust. Kohus uuris hageja esitatud tõendeid ja vastuväiteid nõudele,

7 (8)

2-23-7749

kui ei tuvastanud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks kostja hagejat petnud või omastanud

hageja vara.

20. Kohus tuvastas ja hageja ei vaidle, et ta ei esitanud vastuväiteid lepingu ülesütlemisele

lepingu lõppemise ajal ega mõistliku aja jooksul pärast seda, vaid tegi seda esmakordselt

rohkem kui aasta hiljem koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. TsÜS § 138 lg 1

kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Hageja

käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ega ole lubatav.

21. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

rahuldamata.

22. TsMS § 386 lg 4 esimese lause järgi tühistab kohus tühistab hagi tagamise

kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui asjas menetlus lõpetatakse. Viru Maakohtu 22.06.2023 hagi tagamise määrusega (dtl 913-

915) peatas kohus täitemenetluse Narva kohtutäituri Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas

nr XXX kuni tsiviilasjas nr 2-23-7749 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus 22.06.2023 määrusega seatud hagi tagamise

abinõu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus

jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole tähtaegselt kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ja menetluskulude

kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, mistõttu määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

24. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing kohtunik

8 (8)