3-25-2867/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2867

Määruse kuupäev

30. aprill 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

J.P (J.P) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses kahjunõuete nr 1-13/322-1 ja 1-13/24/493-1

lahendamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada J.P kaebus.

2. Jätta J.P

taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta J.P riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinnipeetav J.P esitas (kaebaja) 27. augustil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles taotleb vanglalt materjalide välja nõudmist seoses Tartu Vangla 25. juuli

2025. a otsusega nr 1-9/2-25/257-2. Kaebaja tugineb nimetatud otsusele. Probleem on selles,

et kui vanglas ametnikud lasevad tähtajad mööda, siis ei saa nad mingeid karistusi. Kaebaja

on saanud vanglalt vastuseid 8-18 kuud hiljem. Kaebaja lähtub vangla vastustest ja siis esitab

vajadusel kohtule kaebuse. Kaebajal on terviseprobleemid ja ta ei tea, kas ta esitas

pöördumise või mitte ning kas vanglale või kohtule. Vangla peaks kaebajale andma aega

puuduste kõrvaldamiseks või teavitama, et neil läheb rohkem aega. Kaebaja leiab, et tema

õigus kohtu poole pöörduda algab ajast, mil vangla teavitab teda lõpplahendist. Ta palub

arvestada mitte ainult riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-ga 1, vaid ka põhiseaduse §-ga

25 moraalse kahju ja tervisekahjustuse osas. Kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumisest

vabastust ja soovib advokaati.

2. Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele J.P 26. mail 2025 registreeritud kahjunõude

nr 1-9/2-25/257-1 ja Tartu Vangla 25. juuli 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/257-2, mis toimetati

kaebajale kätte 29. juulil 2025.

3-25-2867

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4

tulenevalt menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kaebaja on selgelt kaebuses märkinud, et tugineb asjas Tartu Vangla 25. juuli 2025. a otsusele

nr 1-9/2-25/257-2. Kohtueelses menetluses on kaebaja 26. mai 2025. a taotluses nõudnud

kahjunõuete nr 1-13/322-(8) ja nr 1-13/24/493-1 lahendamist ning nende lahendamata jätmise

korral kahju hüvitamist au ja väärikuse taastamiseks. Seega mõistab kohus, et kaebaja taotleb

kaebusega Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses kahjunõuete nr 1-13/322-(8)

ja nr 1-13/24/493-1 lahendamata jätmisega. Kaebaja on soovinud kohtule esitada

hüvitamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 4. Kaebaja väidab 26. mai 2025. a taotluses,

et vangla tekitas oma käitumisega nii moraalse (tervis ja väärikus) kui materiaalse kahju.

Kaebaja ei ole oma väiteid varalise kahju osas põhistanud. Kohtule esitatud kaebuses nõuab

kaebaja üksnes mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebajale väitel on vangla õigusvastane

tegevus põhjustanud talle muuhulgas tervisekahjustuse (vaimne puue, psüühikahäired ja

isiksusehäired süvenevad). Seega tõlgendab kohus, et kaebaja taotleb kaebusega üksnes

mittevaralise kahju hüvitamist (RVastS § 9 lg 1).

4. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse käiguta jätmist, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks.

Kohus leiab, et J.P hüvitamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kohtule ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks saanud vangla tegevus

kahjunõuete lahendamata jätmisel intensiivselt riivata ning hüvitamiskaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline, kuna kaebajale ei ole ilmselgelt tekkinud mittevaralist kahju.

4.1.

Kohtu hinnangul jättis Tartu Vangla õiguspäraselt kaebaja 26. mai 2025. a taotluse

rahuldamata. Kohus nõustub Tartu Vangla 25. juuli 2025. a otsuses märgituga, et kehtivas

õiguses on ette nähtud abinõud juhuks, kui haldusorganile esitatud kahju hüvitamise taotlus

on jäänud tähtaegselt lahendamata. Viidatud sätted kaitsevad kannatanud ja annavad tähtaja

ületamise korral õiguse pöörduda hüvitamisnõudega halduskohtu poole. Seeläbi ei jää inimese

õigused kaitseta ja tal on võimalik jätkata õiguste kaitsmist kohtumenetluses. Vangla viitas

otsuses RVastS § 18 lg-le 2, mille kohaselt võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise

taotluse tähtaegselt lahendamata. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval

õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et

kinnipeetav on enne RVastS sätestatud korras esitanud kahjuhüvitamise taotluse vanglale ja

vangla on taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vangla leidis oma otsuses, et kahju

hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmine ei saa endaga kaasa tuua ühtegi RVastS

nimetatud tagajärge. Ainsa tagajärjena saaks kõnelda väärikust alandavast kohtlemisest, kuid

kohtupraktikat silmas pidades ei ületa selline õigusvastane tegus sellist tõsidusastet ega ole

oma mõjult sedavõrd intensiivne, et see oleks käsitletav väärikust alandava kohtlemisena

RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kohus nõustub sellega.

4.2.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebajal olnud takistatud kohtusse pöördumine

seoses kahjunõudega nr 1-13/322. Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-23-

826 leidis kohus, et Tartu Vangla jättis õiguspäraselt 16. märtsi 2023. a otsusega J.P 23.

oktoobri 2022. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/322-1 läbi vaatamata haldusmenetluse

3-25-2867

seaduse (HMS) § 15 lg 3 alusel. Vastavalt HMS § 15 lg 3 teisele lausele võib haldusorgan

jätta taotluse läbi vaatamata, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt. Viidatud otsuses tõi vangla

esile, et kinnipeetav ei ole vaatamata Tartu Vangla poolt antud puuduste kõrvaldamise

võimalusele välja toonud konkreetseid sündmusi või nendega seonduvaid tagajärgi, et oleks

võimalik järeldada kindla sündmusega seonduvat kahjulikku tagajärge ja nendevahelist

põhjuslikku seost. Kohus nõustus vangla põhjenduste ja lõppjäreldusega. Kuna kaebaja ei

kõrvaldanud taotluses esinevaid puuduseid, oli taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane.

Vanglal puudub õigus kaebaja asemel taotluses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning

nendega kaasnenud tagajärgi ise sisustada. Vangla võimaldas kaebajal täiendavalt selgitada

kahjunõude faktilisi aluseid ja seda, millised kahjulikud tagajärjed konkreetsest sündmusest

tulenevalt kaebajale saabusid, kuid kaebaja ei teinud seda. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku

kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus kuulub ka selles osas tagastamisele

(vt Tartu Halduskohtu 27. juuni 2023. a määruse punktid 29-30 asjas nr 3-23-826). Nimetatud

haldusasjas on lõplik lahend jõustunud. Kohtul puudub alus asuda praeguses asjas

teistsugusele seisukohale. Kaebajal oli võimalik esitada vanglale uus kahju hüvitamise taotlus

ja pöörduda pärast nõuetekohast kohtueelse menetluse läbimist uuesti kohtu poole sama

kaebusega (HKMS § 43 lg 2).

4.3.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja pöördunud kohtusse ka seoses

kahjunõudega nr 1-13/24/493-1. Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-25-

1245 leidis kohus, et kaebaja esitas kaebuse seoses kahjunõudega nr 1-13/24/493-1 oluliselt

kaebetähtaega rikkudes. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19. veebruari 2026. a määrusega

Tartu Halduskohtu 13. novembri 2025. a määruse asjas nr 3-25-1245 osas, millega lõpetati

menetlus osaliselt, s.o hüvitamiskaebuse osas ning saatis asja tagasi Tartu Halduskohtule

menetluse jätkamiseks. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse vastavas osas 31. märtsi 2026. a

määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Tartu Ringkonnakohus nõustus 28. aprilli 2026. a

määruses halduskohtu põhjendustega hüvitamiskaebuse tagastamise kohta. Kuigi haldusasjas

nr 3-25-1245 ei ole lõplik lahend veel jõustunud, leiab kohus eeltoodule tuginedes, et kaebajal

ei ole olnud takistatud oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine seoses kahjunõudega nr 1-

13/24/493-1, mille vangla jättis lahendamata.

4.4.

Arvestades kaebaja halduskohtusse pöördumise sagedust, kaebuste arvu ja seeläbi

pikaaegset kogemust nii vangla kui kohtu poole pöördumisel ei nõustu kohus kaebaja

seisukohaga, mille järgi tema ei saa aru, millal saabuvad kaebetähtajad. Kui kaebajal on

kahtlus, et ta võib olla jäänud kaebuse esitamisega hiljaks, siis on kaebajal õigus esitada

kohtule tähtaja ennistamise taotlus juba koos kaebusega (HKMS § 38 lg 5). Isegi, kui

nõustuda, et vangla tegevus on kaebajat eksitanud, ei ole vangla tegevus takistanud kaebajal

oma õiguste kaitseks kaebusega kohtusse pöördumast. Kaebajale võib tekitada küll nördimust,

kui vangla ei lahenda tema kahjunõudeid tähtaegselt, kuid sellised hingelised üleelamised ei

küündi mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja väited tervisekahjustuse

tekkimise osas on paljasõnalised ja tõendamata.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J.P kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

3-25-2867

7. Kaebaja palub kaebuses anda endale advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi

taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).

Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi olukorras, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks,

siis isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline oma

õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kaebaja on korduvalt pöördunud kaebuste ja muude

avaldustega iseseisvalt kohtusse. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Kaebaja on

suutnud käesolevas asjas kohtueelselt esitada erinevaid põhjalikke avaldusi oma õiguste kaitseks ning

kaebuses suutnud selgelt väljendada oma kohtusse pöördumise eesmärki. See kinnitab kohtu

hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul

haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud

asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil (HKMS § 2 lg-d 4‒5).

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud ning

kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

9. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3, §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)