2-24-127645/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-127645

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Groupi hagi T. D. H. S.-i vastu

põhivõlgnevuse 1590 euro, intressi 66,06 euro, viivise 408,36

euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2750,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

asukoht XXX

Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema, Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX

Kostja: T. D. H. S. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi T. D. H. S. vastu osaliselt.

2. Mõista T. D. H. S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 1590

eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 126,05 eurot

arvestatuna põhinõudelt 1590 eurolt perioodi 01.04.2024 kuni 21.11.2024 eest ja alates

22.11.2024 edasiulatuva viivis VÕS § 113 lg 2 teise lause kohases määras kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi T. D. H. S. vastu intressi 66,06

euro, sissenõudmiskulu 45 euro ja viivise 282,31 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud 69,7% ulatuses T. D. H. S.-i 30,4% ulatuses OÜ Aktiva Finance

Group kanda.

5. Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud 555 eurot ja mõista T. D.

H. S.-ilt välja 69,7% ehk 386,84 eurot OÜ Aktiva Finance Group kasuks.

6. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finance Groupi hagi T. D. H. S.-i vastu

põhivõlgnevuse 1590 euro, intressi 66,06 euro, viivise 408,36 euro, sissenõudmiskulude 50

euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista krediidikontolepingust nr XXX (dtl 34-37) tulenev

võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja XXX OÜ 28.12.2023, kostja sai laenu

limiidiga 1600 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevaid kohustusi täitma võlausaldaja

esitatud igakuiste makseteatise alusel. Laenulepingus on fikseeritud minimaalne tagastatav

maksesumma, mis on standardne (miinimum 10%), kuid lepingu sõlmimisel sai kostja ise

valida määra, mille ulatuses ta laenu tagastab. Antud juhul kostja valis 100% tagastamise ja

lubas tagastada jaanuaris kogu võetud summa (dtl 129-130). Kostja ei tasunud 15.01.2024

osamaksega 28.12.2023 võetud põhiosa summat 1200 eurot. Kuna kostja võttis krediiti

02.01.2024 juurde, lisandus 15.02.2024 osamaksele põhiosa summa ja intress. Intressi

arvestus algas alates 16.01.2024.

3. Kuna kostja ei ole laenuandjale ega ka hagejale tasunud ühtegi tagasimakset, saatis laenuandja

16.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

(30.03.2024) võlgnevuse tasumiseks hoiatusega leping erakorraliselt üles öelda (dtl 43).

Kostja võlgnevust ei tasunud ja laenuandja luges lepingu 31.03.2024 lepingu erakorraliselt

ülesöelduks (dtl 43). Pacet Group OÜ loovutas 02.04.2024 nõude hagejale (dtl 123).

4. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 1590 eurot. Kostja ei ole tasunud

ühtegi tagasimakset. Kostja intressi arvestus algas 16.01.2024 ning intressivõlgnevus on

summas 66,09 eurot.

5. Hageja arvestab põhivõlalt (1590 eurolt) viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates s.o 1.04.2024 kuni hagi esitamiseni 21.11.2024 aastase intressi määraga võrdses

viivisemääras s.o 40% summas 408,36 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhinõudelt

kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 22.11.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas.

6. Hageja kinnitab, et kostjale on 28.12.2023, st enne lepingu sõlmimist saadetud e-kirjaga

lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht tutvumiseks (dtl 144-146). Kostja on

tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud (dtl 94). Hageja esitab

maksekorraldused (dtl 117). Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset, seega tagasimaksed

puuduvad (dtl 118).

7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et laenuandja võttis

kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja täidetud taotluses esitatud teavet ning

laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et

kostja igakuine keskmine sissetulek oli 605,54 eurot ning väljaminekud 0,00 eurot, laenuandja

on arvestanud majapidamiskuludeks 340,00 eurot (dtl 49). Laenuandja on arvestanud kõik

kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (160,00 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et

kostjale jääb raha reservi vähemalt 105,54 eurot (605,54-340-160). Arvestades hagi aluseks

oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

8. Hageja esitab tõendina kostja krediidianalüüsi (dtl 45-59) ja laenuandja poolt analüüsitud

kostja pangakonto väljavõtte (dtl 60-61). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab

esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet (dtl 45), kontrollis avalikke

andmebaase (Maksuameti maksuvõlgnevuse kontroll ja elamisloa kontroll).

9. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega 24.04.2025 rahvastikuregistri

järgsel elukoha aadressil jätmisega postkasti, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab seetõttu hagi

osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmist.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

13. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

14. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitud

krediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

15. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja XXX OÜ vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. XXX OÜ oli oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg

5). Hageja on esitanud kohtule kostja laenulepingu (dtl 34-42) koos lisadokumentidega ning

e-kirja kostja e-postile saadetud laenudokumentidega (dtl 97-116). Hageja on esitanud

maksekorraldused, milles laenuandja on maksnud 28.12.2023 summa 1200 eurot ning

02.01.2024 summas 390 eurot (dtl 117) kostja arvelduskontole nr XXX XXX.

16. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr

ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

18. Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 34) kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,08%

aastas. Lepingu sõlmimise ajal (23.12.2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu

kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

17,36% (kolmekordne määr seega 52,08%).

19. Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 4061 ning VÕS § 406 lg

6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise

kord“ ning selle lisast nr 1. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on krediidi

kulukuse määra arvutanud valesti.

20. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa

Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei

ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

21. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

22. Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et XXX OÜ võttis arvesse kostja täidetud taotluses esitatud

teavet ning kontrollis kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja sai teada, et kostja igakuine

keskmine sissetulek oli 605,54 eurot ning väljaminekud 0 eurot, laenuandja on arvestanud

majapidamiskuludeks 340 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva

laenu osamakse (160 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 105,54 eurot (605,54-340-160). Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi

kohustusi raskuseteta täitma. Hageja on esitanud tõendina kostja krediidianalüüsi (dtl 45-59)

ja laenuandja poolt analüüsitud kostja pangakonto väljavõtte (dtl 60-61). Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud

teavet (dtl 45), kontrollis avalikke andmebaase (Maksuameti maksuvõlgnevuse kontroll ja

elamisloa kontroll).

23. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

24. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

25. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud avalikke registreid ja teinud

laenuotsuse esitatud pangakonto väljavõtte põhjal. Hageja on esitanud kohtule krediidifaili

(dtl 45-58), kust nähtub kostja krediidivõimelisuse analüüsi. Krediidiandja on arvestanud

keskmiseks sissetulekuks 605,54 eurot ning väljaminekuteks 0 eurot, majapidamiskuludeks

340 eurot ning taotleva laenu osamaksele 160 eurot.

26. Kohtule nähtuvalt on pangakonto väljavõte esitatud ajaperioodi 01.06.2023 - 28.12.2023

kohta (dtl 60-61), millest nähtuvad sissetulekutena kostja igakuine sotsiaaltoetus 12,79 eurot

ning pension keskmiselt 577,28 eurot kuus, lisaks ühekordne üksi elava pensionäri toetus 200

eurot. Samuti nähtuvad pangakontolt maksed erinevatele kohtutäituritele (R. S., K. V., P. P.)

ligi 200 eurot kuus ning maksed välisriikidesse (150 eurot, 280 eurot, 140 eurot, 100 eurot)

ilma selgitusteta. Samas aga ei nähtu väljavõttelt mitte ühtegi kulu eluasemele,

kommunaalmaksetele, sideteenustele, toidule ega ka majapidamisele.

27. Hageja selgitas, et kostja oli oma 605-eurose netosissetuleku juures võimeline täitma

lepinguga võetud kohustust tasuda 160-euroseid kuumakseid. Hageja ei ole selgitanud,

kuidas on laenuandja arvestanud igakuisteks majapidamiskuludeks 340 eurot ning miks ei ole

arvestanud krediidivõimelisuse hindamisel kohustusi erinevate kohtutäiturite ees. Kohtule

nähtuvalt ei ole võimalik esitatud pangakonto väljavõtte alusel hinnata laenusaaja

krediidivõimelisust juba ainuüksi selle tõttu, et nimetatud kontolt ei ole tasutud ühtegi

eluasememakset, majapidamiskulude makset, kulusid toidule, riietele ning sidekulusid. Ei ole

usutav, et täiskasvanud inimene suudab elada ja end elatada ilma toidu, jms eluliselt oluliseta.

28. Kohtule esitatud taotlusest ja krediidianalüüsist (dtl 45) nähtub, et kostja on laenutaotluses

märkinud enda sissetulekuks 3000 eurot, makseteks kohtutäituritele, inkassofirmadele 100

eurot, majapidamiskuludeks 150 eurot. Samuti nähtub krediidianalüüsist Credit.ee ja Taust.ee

päringust mitu maksehäiret (sh summas 11 296,61 eurot), mis on aegumise tõttu lõppenud

aastal 2023.

29. Arvestades kõike eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja oleks pidanud

märkama märkimisväärset erinevust taotluses esitatud sissetuleku (3000 e) ning tegeliku

sissetuleku (600 eurot) vahel. Märkama täitemenetlusi ning hiljutisi maksehäireid. Samuti

elamiskulude ja majapidamiskulude puudumist pangakonto väljavõttel. Laenuandja oleks

pidanud mõistma, et laenutaotleja 600-eurosest pensionist ei piisa kõikide nende kohustuste

ja laenu tagasimakseteks. Samuti ei nõustu kohus hagejaga, esitatu põhjal oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

30. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

31. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

32. Kohustas selgitas 01.11.2024 kohtumääruses (dtl 14-22) tarbijakrediidile kohalduvat õigust

ning tõendamiskoormist. Kohus on selgitanud, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete

kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga (dtl 20).

33. Hageja on tõendanud, et kostjale on võimaldatud krediiti kokku 1590 (28.12.2023 summas

1200 eurot ja 02.01.2024 summas 390 eurot). Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset.

34. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 1590 eurot ja kohus rahuldab

põhinõude 1590 eurot.

35. Hageja nõuab kostjal intressi summas 66,06 eurot. 28.12.2023 oli seadusjärgne intressimäär

4%. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal

õigus nõuda seadusjärgset intressi. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise

ajal 4%, kuid hageja on kohtule esitanud intressinõude arvestusega alates 16.01.2024

lepingujärgses määras 40% aastas, jätab kohus intressinõude 66,09 eurot rahuldamata. Kohus

märgib veel, et hageja vastuses kohtunõudele intressiarvestuse kohta selgitab oma vastuse

punktis 2.6 (dtl 94), et esitab intressi arvutuskäigu lisas 9. E-toimikus lisa 9

intressiarvestusega esitatud ei ole.

36. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt (1590 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates s.o 01.04.2024 kuni hagi esitamiseni 21.11.2024 aastase intressi määraga võrdses

viivisemääras s.o 40% summas 408,36 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhinõudelt

kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o

22.11.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas.

37. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

38. Viivisearvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 01.04.2024 kuni hagi esitamiseni 21.11.2024. Seadusjärgne intressimäär 01.01.2024–

30.06.2024 oli 4,5%. Seadusjärgne intressimäär 01.07.2024–21.11.2024 oli 4,25%. VÕS §

113 lg 1 teise lause kohane intressimäär oli seega 01.04.2024-30.06.2024 12,5% aastas ja

01.07.2024-21.11.2024 oli 12,25% aastas.

39. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud viivisenõue põhivõlgnevuselt 1590 eurolt summas

126,05 eurot ja kohus rahuldab viivisenõude 126,05 eurot ning jätab viivisenõude 282,31

eurot (408,36-126,05) rahuldamata.

40. Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast s.o 22.11.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40%

aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse

täitmiseni.

41. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hagiavalduse on

sissenõudmiskulud 50 eurot: 03.04.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 12.04.2024 tasulise

kirja saatmine 5 eurot; 02.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot.

42. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

43. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

44. Hageja sissenõudmiskulude nõue on osaliselt põhjendatud, kuivõrd nõudekirjad on saadetud

pärast lepingu ülesütlemist. Kuid krediidiandja on kostjaga lepingu üles öelnud 31.03.2024.

Esimene meeldetuletuskiri on kostjale saadetud 03.04.2024 ehk 3 päeva peale lepingu

lõppemist, ning teine kiri vähem kui kaks nädalat peale lepingu ülesütlemist. Hageja ei ole

tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude sissenõudmiskulude olemasolu.

45. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda 02.05.2024 meeldetuletuskirja ehk VÕS § 1132

lg 2 järgsete kolmanda meeldetuletuskirjaga seotud kulu hüvitamist. Hageja on nimetanud

kirja maksumuseks 5 eurot, mis on VÕS § 1132 lg 2 sätestatud ülemmääradega kooskõlas.

Seega rahuldab kohus hageja sissenõudekulude hüvitise nõude osaliselt 5 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

47. Kohus rahuldas hageja nõude 2750,40 eurot 69,7% ehk 1915,83 euro ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 69,7% ulatuses kostja ja 30,3% ulatuses hageja kanda.

48. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

49. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 385 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d

1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud.

50. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 76) kohaselt on hageja kandnud kulutusi õigusabile

summas 527 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja

esitamise kulu TsMS § 4842 alusel ja 3 tunni ulatuses hagejat esindava juristi õigusteenus

tunnihinnaga 169 eurot seoses hagiavalduse koostamise, tõenditega tutvumise, kogumise,

komplekteerimise ja kohtule esitamisega.

51. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud.

52. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat

menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks

vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Käesolev vaidlus

on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu

kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud

hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi

koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja

keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.

53. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas

ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 150 eurot (100 x 1,5).

54. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 555 eurot (385 + 20 +150) .

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 69,7%

hageja menetluskuludest ehk 386,84 eurot.

55. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust.

56. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

57. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik