2-25-114912/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-114912

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.aprill 2026.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-114912

Tsiviilasi

D Pi ja E Pi hagi O P vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1810,26 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: D P (isikukood xxx)

Hageja: E P (isikukood xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: A P, (isikukood xxx, e-post

xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: S P-B ja J K

Kostja: O P (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen Tomberg

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 11.03.2026.a, osalesid hagejate seaduslik

esindaja, hagejate lepinguline esindaja, kostja ja kostja

lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista välja O Pilt (isikukood xxx) lapse D Pi (xxx) kasuks alates 02.06.2025 kuni

31.08.2025 elatis 150 eurot kuus. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks on tasumata elatis

450 eurot.

3. Mõista välja O Pilt (isikukood xxx) lapse E Pi (isikukood xxx) kasuks alates

02.06.2025 kuni 31.08.2025 elatis 150 eurot kuus. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks

on tasumata elatis 450 eurot.

4. D Pi kohtumenetluse aegse elatise nõue perioodil 01.09.2025 kuni 11.03.2026 jätta

rahuldamata.

5. Mõista välja O Pilt (isikukood xxx) lapse E Pi (xxx) kasuks alates 01.09.2025 kuni

2-25-114912

kohtuotsuse kuulutamiseni 30.04.2025 elatis 200 eurot kuus. Kohtuotsuse

kuulutamise ajaks on tasumata elatis 1800 eurot.

6. Mõista välja O Pilt (isikukood xxx) lapse E Pi (xxx) kasuks alates 01.05.2026 kuni

E Pi täisealiseks saamiseni xxx elatis 200 eurot kuus.

7. E Pi elatis tuleb tasuda iga kuu 1.kuupäevaks A Pi (isikukood xxx) kontole nr.

XXX selgitusega „elatis“ , lapse nimi ja kalendrikuu ning aasta, mille eest elatist

tasutakse.

8. D Pi ja E Pi tagasiulatuva elatise nõuded perioodi 01.04.2025 – 31.05.2025 eest

jätta rahuldamata.

9. Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte

endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused

1. D P ja E P oma seadusliku esindaja A Pi kaudu esitasid 26.06.2025 maksekäsu

kiirmenetluse nõude ja 01.07.2025 haginõude O P vastu miinimummääras elatise

saamiseks.

Hageja esindaja ja kostja abielust sündis xxx.a poeg D P ja xxx.a poeg E P. Alates

2025.a aprillikuust elavad hagejad ainult koos isaga. Hagejad on oma isa ülalpidamisel.

Kostja ei osale lapse ülalpidamisel.

Hagejate nõue

2. Mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.04.2025 –

31.05.2025 eest summas 603,48 eurot.

Mõista kostjalt hageja D Pi kasuks alates 02.06.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni

xxx välja igakuine miinimumääras elatis 301,74 eurot

Mõista kostjalt hageja E Pi kasuks alates 02.06.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni

xxx välja igakuine miinimumääras elatis 301,74 eurot

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb hagejate nõuetele vastu. Hagejate vanemate kooselu lõppes 2016.a ja

abielu lahutati 2017.a. Lapsed jäid elama kostjaga perekonna ühisesse elukohta. Poisid

on tänaseks vastavalt xx- ja xx-aastased. Alates lahkuminekust suhtles isa lastega väga

vähe. Juhtus, et isa helistas korra kuus, aga oli ka mitmeid kordi, kus isa oli laste jaoks

kadunud pool aastat. Ka ei osalenud isa laste ülalpidamises. Kostja oli sunnitud esitama

kohtusse elatise hagi. Harju Maakohtu 26.10.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-2473

mõisteti A Pilt kummagi lapse kasuks välja elatis 180 eurot kuus. A P pole

vabatahtlikult elatise otsust kunagi korrektselt täitnud ja otsust tuli sundtäita kohtutäituri

abil. Kohtuotsus on tänaseni seadusjõus ja selle kehtivust ei ole vaidlustatud.

Poiste elu korraldas kostja üksinda, sest isa silmapiiril ei olnud. Umbes kaks aastat

tagasi hakkas noorem poeg E rääkima, et vanem vend D on hakanud isaga suhtlema.

2-25-114912

See tegi kostjale heameelt. Esmakordselt alates lahkuminekust võttis isa lapsed 2024.a

augustis terveks nädalaks enda juurde. Isa juurest tagasi tulid aga poisid nagu

äravahetatutena. Poisid ropendasid, tujutsesid, „haukusid“ vastu, mis ei olnud üldse

neile iseloomulik.

28,03.2025 läksid poisid isale külla ja jäidki sinna.

Üllatuslikult esitas A P laste nimel Pärnu Maakohtule 02.06.2025 maksekäsu

kiirmenetluse avaldused elatise saamiseks. Ta esitas elatisenõuded kostjalt elatise

saamiseks ajal, mil ta ise oli elatisevõlglane. Siis sai kostjale ka teatavaks, et A. Pil on

oma uue elukaaslasega laps. Selline ajaline kokkulangevus viitab A. Pi rahalisele huvile

tänaseks noormeesteks sirgunud laste „enda kasvatusele“ saamiseks. See võimaldab tal

taotleda lasterikka pere toetust. A P kõrvaldas oma elatisevõla kohtutäituri vahendusel

2025.a juunikuu lõpuks.

Asjaolu, et sel kevadel on lapsed viibinud isa juures rohkem kui ema juures, ei anna

alust elatise väljamõistmiseks, sest lahendamata on laste edasise elukoha küsimus. Laste

ema on tasunud isa kätte raha ning ei ole nõudnud kehtiva elatiseotsuse täitmist.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Hagejate seisukoht kostja vastusele

4. Hagejad jäävad oma nõude juurde. Mõlemad lapsed kolisid vabatahtlikult ema juurest

isa juurde.

Kostja täiendav seisukoht

5. D P elab alates septembrist 2025 Tartus ning teeb kõik oma ostud Tartus. Nii ema kui

isa on kandud Di kontole kulude kandmiseks raha. Alates 01.09.2025 kuni istungieelse

ajani on kostja tasunud poja kontole kokku 665 eurot. A P on samal ajal kandnud poja

kontole 709 eurot. Kostja käib tihti Tartus Di külastamas. Pangakonto väljavõtetelt

nähtub, et ema on ostnud Tartus Dile toidu- ja muid kaupu vähemalt 248,93 euro eest.

Kui D lahkus emakodust isa juurde 2025.a aprillis, võttis ta kodust kaasa kõik oma asjad

– rõivad (nii suve- kui talverõivad), jalanõud, spordirõivad, kooliasjad, jms. Need olid

tal olemas ning vähemalt enne sügist uute esemete ostmiseks vajadust ei olnud. A P ei

ole ka tuginenud asjaolule, et ta oleks teinud aprillist kuni sügiseni kulutusi Di rõivastele

või jalanõudele. Samal ajal tegi kostja kulutusi Dile trombooni ostmiseks 255 eurot,

kandis tema kooli lõpetamisega seotud kulud 68,60 euro, veetis temaga vaba aega 40,70

euro eest (kogukulu 122,05 eurot, millest 1/3 oli Di ja 1/3 Ei kulu, lisa 5).

Di ülalpidamiseks kostja Pt elatise täiendavalt tasumine A Pi kontole ei ole põhjendatud.

PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Kui kumbki vanem ei ela lapsega koos, ei ole alust ka kummagi vanema

kontole raha maksta. Pealegi on A Pi kinnitusel tema kulud Di ülalpidamiseks kuus

kokku 200 eurot, mille ta kannab Di kontole. Suure osa Di elamise ja toitlustamise

kuludest kannab riik. Nii ema kui isa maksetest Di kontole või ema Pt vahetult ostetuga

on Di vajadused olnud kaetud. Kuidas on sellises olukorras põhjendatud nõuda kostjalt

A Pi kontole kandmiseks 301,74 eurot iga kuu eest, ei ole arusaadav. See viiks A Pi

rikastumisele, mitte ei kannaks lapse ülalpidamise eesmärki.

Kohtuistungil pakkus kostja korduvalt kogu Di ülalpidamise lahendamist

kompromissiga. A P sellega ei nõustunud. TsMS § 164 lg 12 näeb ette, et alaealise lapse

elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt

lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud

hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja hinnangul ei

ole A P Di nimelt hagi esitamisel kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, sest PKS §

100 lg 2 ei luba elatist nõuda vanemal, kelle juures laps ei ela ning elatise nõudmine

teiselt vanemalt enda pangakontole suuremas summas (301,74 eurot), kui ta kulutab ise

2-25-114912

lapse ülalpidamiseks (200 eurot) on suunatud sissenõudja rikastumisele, mitte lapse

ülalpidamisele. Eeltoodust tulenevalt palub kostja Di kasuks elatise nõude rahuldamata

jätmisel kompromissi ületavas osas jätta kostja menetluskulud vastavas osas A Pi kanda

ja mõista A Pilt menetluskulud välja vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale.

11.03.2026 kohtuistungil ilmnes, et pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kogu

aeg kandnud ja kannab käesoleval ajal Ei sidekulusid. 11.03.2026 toimunud istungil

nõustus A P sellega, et kostja kannab neid kulusid (umbes 10 eurot kuus) ka edaspidi.

Lisaks on kostja tasunud Ei koolikulusid, mis on umbes 5 eurot kuus. Samuti on kostja

ostnud Eile üldharivaid materjale ja ostnud tõukeratta (Apollo kaupluse arve 4,85 eurot

ja tõukeratta arve 144 eurot), veetnud vaba aega 40,70 euro eest (kogukulu 122,05 eurot,

millest 1/3 oli Di ja 1/3 Ei kulu), viinud lapsed jõuluajal restorani (kogukulu 76 eurot,

millest 28 eurot oli Di ja 28 eurot Ei kulu). Seega on kostja kandnud kuni kohtuotsuse

tegemiseni Ei ülalpidamiskulusid vähemalt 382,55 eurot (10 x 12 + 45 + 4,85 + 144 +

40,70 + 28 euro). Alates kohtuotsusest kannab kostja edasi Ei kulusid 15 eurot kuus

(sidekulud ja koolikulud).

Kostja viimase 9 kuu keskmine töötasu on 1040 eurot kuus, seda on kaks korda vähem

kui A Pil. Kostja elab Tallinna linna üüripinnal, tema elukohaks on munitsipaaleluruum,

mille eest ta tasub üüri umbes 397 eurot kuus, sellele lisanduvad kõrvalkulud. Kostjale

ei kuulu mingit vara. Kostja on sündinud ja kasvanud xxx, xxx peres. Ehkki kostja on

väljarännanud eestlaste järeltulija ja tuli Eestisse elama lootes taastada oma

kodakondsuse ning õppida ära eesti keel, ei ole tal tänaseks kumbki õnnestunud. See

piirab oluliselt tema võimalusi tööjõuturul. Märgitust tulenevalt on põhjendatud, kui

kostja Pt Eile kostja Pt tasutav elatis ei ületaks 200 eurot.

Kohtu põhjendused ja järeldused

6. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hagejate nõude osaliselt.

7. Hageja D P on xx-aastane ja hageja E P on xx-aastane. Hagejate vanemad on O P ja A P.

8. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma; lg 4 kohaselt aassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil; lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka

pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel; lg 6

kohasel kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga ja lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma

sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15

protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike

puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

9. D P elab alates 01.09.2025 Tartus ja õpib xxx ning xxx ühisõppes. D elab ühiselamus

tasuta ning kooli Pt on tagatud iga päev kolm korda päevas söök.

11.03.2026 kohtuistungil sõlmisid lapsevanemad A P ja O P kompromissi D Pi

ülalpidamises.

2-25-114912

Kompromissi kohaselt tasub kumbki vanem alates 2026.a 11.nädalast (st alates

9.03.2026) Di ülalpidamiseks 180 eurot kuus. O P tasub 90 eurot kõikidel paarisnädalatel

ning A P tasub 90 eurot kõikidel paaritutel nädalatel. Elatis tasutakse otse D Pi kontole.

10. Kohtuotsusega tuleb seega lahendada D Pi tagasiulatuva elatise nõue, D Pi menetluse

aegne elatise nõue ning E Pi nii tulevikku suunatud, menetluse aegse kui ka

tagasiulatuva elatise nõue.

11. Hagejad on esitanud elatise nõude miinimummääras. Miinimummääras nõude esitamisel

ei pea hageja kohtumenetluses oma kulutusi tõendama (nt. Riigikohtu 09.01.2014 otsus

nr 3-2-1-165-13 punkt 15).

12. A Pil on kolm last, lisaks hagejatele veel xxx.a sündinud I P. Perehüvitiste seaduse § 21

lg 2 kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on

450 eurot. Kuna hagejate isal peres on kolm last, saab hagejate ema lasterikka pere

toetust 450 eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt arvatakse miinimummääras elatise summast PkS § 101 lg 5 alusel

maha hageja osa lasterikka pere toetusest ehk 37,5 eurot (225 : 2 : 3).

13. Kostja, hagejate ema on väitnud, et hagejate isa töötasu on ligi kaks korda suurem, kui

on kostjal. Nimetatud väide ei ole õige.

Hagejate isa on nimetanud oma töötasuks ligikaudu 2000 eurot bruto ning hagejate ema

on esitanud väljavõtted oma kontolt, millest on näha, et hagejate ema töötasu on

ligikaudu 1000 eurot neto. Hagejate isa bruto töötasu 2000 eurot on netona 1658 eurot,

mis teeb vanemate palgavaheks ligikaudu 40 protsenti. Samas märgib kohus, et eluliselt

usutav ei ole, et hagejate isa nõustuks olema töö tõttu kuude kaupa kodust eemal

erinevates riikides (need asjaolud on tuvastatud hooldusõiguse tsiviilasjas nr 2-25-8665)

1658-eurose töötasu eest.

Hagejate isal on kostjast suurem töötasu, kuid tema ülalpidamisel on kolm last, kostjal

aga kaks.

14. Kostja palub temalt E Pi kasuks välja mõista mitte suurema elatise kui 200 eurot kuus.

15. Miinimummääras elatise summa on alates 01.04.2026 281,12 eurot. Maksekäsu

kiirmenetluse nõude esitamise ajal 02.06.2025 oli miinimummääras elatise summa

264,24 eurot.

16. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

17. Riigikohtu 13.02.2018.a lahendi nr 2-16-2343 punkti 13 kohaselt „Vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

2-25-114912

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike sissetulek on liiga väike /…/“.

18. Kohus mõistab kostjalt elatise välja alla alammäära tuginedes PkS § 101 lõikele 1, et

elatise summa määramisel tuleb arvestada kohustatud isiku enda eluvajadusi ning

tuginedes PkS § 101 lõikele 2, et lastele tuleb ülalpidamist anda enam-vähem võrdselt.

Kohus arvestab, et kostja ei oska eesti keel ning see piirab mõnevõrra tema võimalusi

tööd leida. Kostja tagasihoidlikule toimetulekule viitab ka asjaolu, et kostja

üürileandjaks on Tallinna linn. Tallinna linna on võimaldanud kostjal üürida

munitsipaaleluruumi.

19. Kohus käsitleb perioodi, mis eelnes D Pi kodust eemale õppima asumisele ehk

02.06.2025 kuni 31.08.2025.

Kohus jagab nimetatud summa kostja ja laste vahel enam-vähem võrdselt võttes arvesse,

et kostja kodukulud on ligikaudu 450 eurot, kuna kostja elab üksi ning mõlemad hagejad

elasid sel ajal 5-liikmelises leibkonnas ning kummagi hageja kodukulu on ligikaudu 185

eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kummagi hageja elatise suuruseks nimetatud

perioodil 150 eurot.

20. Kohus käsitleb perioodi alates D Pi kodust eemale õppima asumisest. D Pi puhul on

käsitletav periood 01.09.2025 kuni kompromissi sõlmimiseni 11.03.2026. E Pi puhul on

käsitletav elatise tasumine perioodil alates 01.09.2025 kuni E Pi täisealiseks saamiseni.

21. Kostja on väitnud ja esitanud kirjalikud tõendid selles, et on alates Di Tartusse õppima

asumisest septembris 2025 kuni kohtuistungini 11.03.2026 s.o ligi poole aasta jooksul

kandnud Di kulusid ligikaudu 900 eurot ehk ligikaudu 150 eurot kuus. Samal perioodil

alates septembrist 2025 kuni kohtuistungini 11.03.2026 on D olnud enamuses riiklikul

ülalpidamisel ja osaliselt isa ülalpidamisel. Isa on kandnud Di nädalavahetuse

kojusõitude ja nädalavahetusel kodusviibimise kulusid.

Kuna kostja on nimetatud perioodil osalenud Di ülalpidamises ning D ei ole enamuse

ajast isaga elanud, jätab kohus selle perioodi eest elatise välja mõistmata.

22. Kuna D P elab enamiku ajast riiklikul ülalpidamisel, siis vanemate kulutused Eile

suuremad, kui on Dile.

D Pi elatise osas sõlmisid vanemad kompromissi ning D Pi elatis on alates 11.03.2026

180 eurot kuus.

Kohus arvestab elatise summa määramisel, et O Pi ja E Pi puhul tuleb kanda

eluasemekulusid ning toidukulusid, mis moodustavad ülalpidamiskuludest enamuse.

Kohus arvestab ka seda, et O P elab üksi ning tema kodukulu on ligikaudu 450 eurot

kuus. E P elab 4-liikmelises leibkonnas (D Pi ei ole arvesse võetud) ning tema kodukulu

on 185 eurot kuus. Kohus jõuab eeltoodu põhjal järeldusele, et E Pi elatise suuruseks

tuleb määrata 200 eurot kuus alates 01.09.2025.

23. Kohus tuvastas, et perioodil 02.06.2025 kuni 31.08.2025 tuli kostjal tasuda kummagi

hageja ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Seega on elatise võlgnevus kummagi hageja kohta

sel perioodil 450 eurot.

Kohus tuvastas, et kostjal tuli E Pile alates 01.09.2025 tasuda elatist 200 eurot kuus.

Seega on elatise võlgnevus kohtuotsuse kuulutamise ajaks 1800 eurot.

24. Kohus käsitleb hageja D Pi ja E Pi nõudeid elatise saamiseks perioodil 01.04.2025-

31.05.2025 eest kummagi hageja kohta summas 603,48 eurot.

2-25-114912

25. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

26. Hagejad ei ole tõendanud, et hagejate isa oleks hagejate emalt tagasiulatuva elatise

perioodil elatist küsinud või üldse elatist jutuks toonud. Hagejad asusid isa juurde elama

mõlemale lapse emale ootamatult ning vanemad ei jõudnud teha kokkuleppeid elatise

tasumiseks. Lisaks asusid hagejad isa juurde elama olukorras, kus elatis oli isalt

väljamõistetud. Vanemal on küll kohustus last üleval pidada, kuid sellises olukorras ei

saa nõuda tagasiulatuva elatise tasumist. Lisaks ei ole hagejad tõendanud, kas ja milline

kahju neile tekkis puuduva elatise tõttu.

Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata, kuna nõue on tõendamata, aga ka

väidetega põhjendamata.

27. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata

kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma pangakonto ja soovides elatist saada iga kuu

5.kuupäevaks.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 1.kuupäeval kalendrikuu eest ette hagejate

seadusliku esindaja pangakontole, nimetades perioodi, mille eest elatist makstakse.

28. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Haide Rimmel

kohtunik