2-25-8785/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-8785

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagi J.K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3564,35 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja MONEYZEN OÜ, registrikood 12541882,

lepinguline esindaja Jana Loemaa;

kostja J.K , isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Moneyzen OÜ 17.09.2025 hagist osalise loobumise avalduse

vastuvõtmisest.

2. Rahuldada Moneyzen OÜ hagi J.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt

tagaseljaotsusega.

3. Mõista välja kostjalt J.K-lt Moneyzen OÜ kasuks poolte vahel 07.11.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr L241000213 alusel põhivõlg 2244,36 eurot, intress 23,18

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 21,67 eurot.

4. Mõista välja kostjalt J.K-lt Moneyzen OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõla jäägilt (2244,36 eurot) alates

06.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata hageja põhinõue 312,65 euro ulatuses, intressinõue 320,97 euro

ulatuses, tasumata haldustasude nõue 19,63 eurot ja võlamenetlustasude nõue 50

eurot ja viivisenõue seadusjärgset viivist ületavas osas.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1 Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja kandja ja 20% ulatuses hageja

kanda.

6.2 Määrata hüvitavate menetluskulude suuruseks 455 eurot. Välja mõista

kostjalt J.K Moneyzen OÜ kasuks menetluskulude katteks 364 eurot.

6.3 Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb

esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb

esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise

avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Moneyzen OÜ (hageja) esitas 05.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse J.K (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.11.2024 tarbijakrediidilepingu nr

L241000213, mille alusel sai kostja 2600 eurot laenu. Lepingu järgi kohustus kostja

tagastama krediidisumma 36 kuu jooksul maksegraafiku alusel, tasudes põhisummalt

intressi 33,28% aastas ja igakuise lepinguhaldustasu 3,9 eurot. Hageja kandis kostja

pangakontole 1007,85 eurot, pidades laenusummast kinni lepingutasu 101,40 eurot,

väljamaksetasu 0,90 eurot ning refinantseerides kostja varasemad kohustusi hageja eest

summas 1489,85 eurot.

Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, tasudes vaid esimese osamakse.

Hageja saatis kostjale 21.04.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale täiendava

kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava

tähtaja jooksul ning hageja ütles lepingu 08.05.2025 üles.

Hageja palub välja mõista põhivõla 2557,01 eurot, intressi 344,15 eurot, haldustasu 19,63

eurot, võlamenetlustasu 50 eurot ning hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 41,25 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista lepingujärgse viivise 0,06% päevas

põhivõlalt hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

põhivõlast suuremas summas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista

kostjalt hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgne viivis

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Tartu Maakohus võttis 16.06.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat kohtule

kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on

kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse

võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 16.06.2025. Seega on kostja teadlik hagile

kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (07.07.2025) ega ka

hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu määratud tähtajaks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada

tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg

6 alusel rahuldamata.

5. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse

tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust

tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud.

6. Hageja on esitanud 17.09.2025 nõudest osalise loobumise juhuks, kui kohus leiab, et

hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et nõudest

loobumine ei saa olla tingimuslik. Nõudest loobumine peab olema sõnaselge ja

ühemõtteline ega saa olla sõltuvuses tulevikus saabuvast asjaolust. Sisuliselt soovib hageja

sellise tingimusliku loobumisega vältida hagi osalist rahuldamist ja seeläbi

menetluskulude osalist kandmist. Kohus ei võta hageja osalist nõudest loobumist vastu.

7. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu

tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal

algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p

12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).

Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 4034 lg 1

sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023,

2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel

tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada

(RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et

krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS §

4034 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi peab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamise

kohustuse täitmiseks toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik

talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel. Kuigi krediidiandja on kogunud teavet kostja

sissetulekute ja kohustuste kohta, ei ole ta rakendanud mõistlikku hoolsust asjaolude, sh

kostja krediidikäitumise hindamisel. Hagiavaldusest nähtub, et krediidiandjale oli teada, et

kostjal on krediidikohustused vähemalt kaheksa erineva laenuandja ees. Hageja vastusest

kohtunõudele nähtub, et seitse neist kohustustest on võetud lepingu sõlmimisele eelneva

kuue kuu jooksul. Lisaks viitavad hagiavalduses toodud asjaolud, et kostjal oli raskusi

krediidiandja ees olevate kohustuste täitmisega. Vaatamata sellele ei ole krediidiandja

analüüsinud kostja võimalikku riskikäitumist ega põhjendanud kostja võimet täita veel

ühte krediidikohustust, rikkudes sellega krediidivõimelisuse hindamise kohustust.

8. Kohus leiab, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks,

et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei

ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu).

Hageja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõte. Ümberarvestuse kohaselt on kostja

tasunud kaks esimest osamakset ja osa kolmandast. See tähendab, et lepingu ülesütlemise

ajaks oli kostja viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ja leping on 08.05.2025

kehtivalt üles öeldud. Kohus leiab, et hagejal on lepingute ülesütlemise tõttu VÕS § 196 lg

5 ja §-de 189-191 kohaselt õigus nõuda üleantu tagastamist ja rahuldab hageja

ümberarvestustes esitatud nõude põhivõla 2244,36 euro väljamõistmiseks.

Nõude ümberarvestuses on hageja esitanud intressinõude, paludes kostjalt välja mõista

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära järgne intress 23,18 eurot. Kohus leiab, et hageja

intressinõue on põhjendatud ja rahuldab nõude.

Hageja nõuab ümberarvestustes lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivist 21,67 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist põhivõlalt

2244,36 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg

1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni

kohase täitmiseni. Ümberarvestuste järgi oli kostja viivituses 07.02.2025 tagasimaksest

kuni ülesütlemisele eelnenud 07.05.2025 tagasimakseni. Kogu põhivõlg muutus

sissenõutavaks lepingu ülesütlemisel 08.05.2025. Kohus rahuldab hageja lepingu

ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude 21,67 eurot ja mõistab välja

viivise põhivõlalt 2244,36 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 09.05.2025

kuni kohase täitmiseni.

Ülejäänud osas jätab kohus nõude rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (80%), tuleb menetluskulud jätta 80%

ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.

10. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 455 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise

kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga.

Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 455 eurot, millest 80%

ehk 364 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

11. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik