2-24-137480/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-137480

Tsiviilasi

Myntro AB (varasem ärinimi Rediem Capital AB) hagi

J. U. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

821,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Myntro AB (varasem ärinimi Rediem Capital AB,

välismaa kood 559310-4697), lepinguline esindaja S. R.;

Kostja: J. U. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Myntro AB hagi J. U. vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista J. U.lt (U.) Myntro AB kasuks 15.10.2022 järelmaksulepingu nr 7127622403

alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 61,98

eurot.

3. Mõista J. U.lt (U.) Myntro AB kasuks 15.10.2022 järelmaksulepingu nr 7127622403

alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev Põhiosa

10.05.2026

10,94

10.06.2026

11,29

10.07.2026

11,65

10.08.2026

12,01

10.09.2026

12,4

10.10.2026

12,79

10.11.2026

13,2

10.12.2026

13,62

10.01.2027

14,05

10.02.2027

14,49

10.03.2027

14,95

10.04.2027

15,43

10.05.2027

15,92

10.06.2027

16,42

10.07.2027

16,95

10.08.2027

17,48

10.09.2027

18,04

10.10.2027

18,55

4. Mõista J. U.lt (U.) Myntro AB kasuks 15.10.2022 järelmaksulepingu nr 7127622403

alusel välja sissenõutavaks muutunud viivis 1,68 eurot.

5. Mõista J. U.lt (U.) Myntro AB kasuks 15.10.2022 järelmaksulepingu nr 7127622403

alusel välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates

iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442

lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 17.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse J. U. (U.) vastu (võlgnik, kostja) 754,73 euro saamiseks. Kohus

tegi 18.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul

kätte toimetada. Pärnu maakohus lõpetas 16.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.

2. Harju Maakohus jättis 17.01.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama

oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat

riigilõivu 14 päeva jooksul.

2/9

3. Hageja esitas 03.02.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes,

milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:

3.1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235, krediidiandja) ja kostja

sõlmisid

15.10.2022 järelmaksulepingu nr 7127622403 (leping), mille alusel sai kostja kauba.

3.2. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tähtaegselt teostamata

osamaksed alates 10.09.2023 osamaksest kuni 10.12.2023 osamakseni.

3.3. Krediidiandja saatis 09.12.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

andis kostjale täiendava tähtaja kuni 23.12.2023 võlgnevuse tasumiseks.

3.4. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles

krediidiandja

24.12.2023 lepingu üles.

3.5. Krediidiandja loovutas 01.09.2024 nõude kostja vastu hagejale.

3.6. Hageja saatis kohtuvälises menetluses kostjale korduvalt tasulisi

maksemeeldetuletusi 30 euro ulatuses ja kandis muid makseviivitusega tekkinud

kulusid 10 euro ulatuses.

4. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 477,98 eurot, intressi

59,93 eurot, 14.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutnud lepingujärgse viivise 139,59

eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 128,40 eurot ja

viivise alates 04.02.2025 kuni põhinõude 477,98 eurot täitmiseni määraga 24,15% aastas.

5. Kohus võttis hagiavalduse 26.03.2025 määrusega menetlusse ning toimetas hagiavalduse

koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte postkasti panekuga.

6. Kostja hagile ei vastanud.

7. Hageja täpsustas 03.04.2025 seisukohas hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitas oma

nõude ümberarvestuse ja alternatiivse nõude. Hageja tõi esile, et kostja sai lepingu alusel

laenu 511,99 eurot ja tegi tagasimakseid 189,83 euro ulatuses. Hageja arvestas kostja

tasutu põhinõude katteks vastavalt esialgses maksegraafikus toodud põhiosa

tagasimaksete summale ning järeldas, et lepingu ülesütlemise seisuga 24.12.2023 ei olnud

võlgnik osamaksetega võlas, ning et kostjal tekib võlgnevus alates 10.10.2025

osamaksest. Hageja tõi esile, et kostja tegi viimase makse 06.09.2023, ei ole vastanud

hageja pöördumistele ega otsinud lahendusi võlgnevusele, ei ole kohtuvälises menetluses

võlgnevust tasunud ega osalenud varasemas kohtumenetluses sisuliselt. Seetõttu esinevad

hageja hinnangul erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad kohustused. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud tabelile

ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt lepingujärgse

viivitusintressi määraga võrdses määras ehk 24,15% aastas või 0,0671% päevas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

8. Kohus selgitas 30.03.2026 kohtunõudes, missugused asjaolud on hagejal ebapiisavalt esile

toodud ja tõendatud ning määras menetlusosalistele tähtajad, muu hulgas täiendavate

asjaolude, tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

9. Hageja täpsustas 08.04.2026 seisukohas lepingu alusel väljamakse tegemise, kauba

kättetoimetamise, lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamisega seonduvaid asjaolusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3/9

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et

maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta

(RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

11. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud sõlmitud lepingu alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole

intressi maksnud.

12. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1

alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping

on kehtiv (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on

tekkinud kohustus krediit tagastada ja tasuda intressi, kostja on vastavaid kohustusi

rikkunud ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.

13. Hageja on lepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaali (krediidiandja) vahelise järelmaksulepingu nr 12762240 (leping), mille

dokumendid koosnevad järelmaksulepingu eritingimustest, maksegraafikust, TF Bank AB

järelmaksu üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest (dtl 39-43).

14. Lepingu eritingimuste kohaselt on müüja H OÜ (registrikood XXX), finantseeritav kaup

on tarne, Eesti; Eesti 39,99 eurot, riidekapp NORE CLP S90, valge 176,00 eurot ja

riidekapp Romana, valge 296,00 eurot, kauba netohind on 511,99 eurot, lepingu periood ja

osamaksete arv on 60 kuud, intressimäär algsummalt on 24,63% aastas, esialgne krediidi

kulukuse määr on 45,52% aastas, lepingutasu on 0 eurot, maksete kogusumma on 1149,77

eurot, viivitusintressi määr arvestatuna laenujäägilt on 24,15% aastas või 0,0671% päevas,

lepingutasu on 0 eurot ja maksetähtaeg on iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev

pangapäev.

15. Lepingu üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt annab lepingu alusel pank kliendile lepingus

sätestatud tingimustel kauba omandamise finantseerimiseks tarbijakrediiti ning klient

kohustub selle pangale lepingus sätestatud korras koos intressi ja kõrvalkuludega

tagastama. Leping moodustab kauba omandamiseks sõlmitud müügilepinguga seotud

lepingu. Lepingu üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt kohustub klient tasuma pangale

osamakseid kooskõlas maksegraafikus toodud summade ja tähtaegadega. Lepingu

üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt leping jõustub selle sõlmimisel. Leping loetakse

sõlmituks panga ja kliendi vahel kliendi poolt lepingu dokumentide allkirjastamisel panga

poolt, mis kannavad panga allkirjajäljendit eeldusel, et lepingu dokumentidel ei ole

käsikirjalisi muudatusi. Panga-poolseks tahteavalduseks loetakse positiivse krediidi

väljastamise otsuse tegemine ja lepingu dokumentide esitamine kliendile

allkirjastamiseks.

16. Kohus tuvastab, et kostja on lepingu dokumendid 15.10.2022 digitaalselt allkirjastanud

(dtl 37), et järelmaksulepingu eritingimused kannavad krediidiandja allkirjajäljendit (dtl

38-39), ning et lepingu dokumentidel ei ole käsikirjalisi muudatusi (39-43).

17. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodud asjaoludest, et krediidiandja ja kostja on lepingu

15.10.2022 sõlminud.

18. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd hageja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti kostjale kui

tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

19. Hageja on krediidi väljamaksmise tõendamiseks esitanud kuvatõmmise, millest nähtub

15.10.2022 summa 511,99 eurot kandmine arvelduskontole lõpuga 5441 (dtl 44).

4/9

20. Hageja selgituste kohaselt kuna tegemist oli järelmaksulepinguga, siis toimus väljamakse

kauplejale H, mitte kostjale. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei ole teinud kauplejale

kandeid ühekaupa, vaid mingi perioodi lepingute summa summeeritakse ja tehakse üks

kanne.

21. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et krediidiandja on 15.10.2022 maksnud lepingu alusel

müüjale 511,99 eurot.

22. Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi vabastanud kostja müüjale tasumise kohustusest

ning on seeläbi krediidi kostja kasutusse andnud.

23. Kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks on digitaalselt allkirjastatud. Leping sisaldab

VÕS § 404 ja § 405 sätestatud andmeid. Krediit on kostja kasutusse antud. Kohtu

hinnangul ei esine seega asjaolusid, mis annaks alust pidada krediidilepingut VÕS § 408

lg 1 kohaselt tühiseks.

24. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%.

25. Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 45,52% (dtl 38-39).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedase tulemuse (45,51%).

26. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

27. Kohtu hinnangul ei ole hageja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes ega ole kontrollinud kostja esitatud

teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50

lg-tele 3 ja 4 alljärgnevatel põhjustel:

27.1.

Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud

välja, kas kostja avaldatud netosissetulekut 1000 eurot saab pidada regulaarseks

sissetulekuks, ja kontrollinud kostja esitatud teavet tema netosissetuleku kohta

vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja KAVS § 49 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 ning § 50 lg-tele 3

ja 4;

27.2.

Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja

kostja varaliste kohustuste suuruse ning kontrollinud kostja avaldatud andmeid

tema finantskohustuste suuruse kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ning KAVS §

49 lg 1 p-le 2 ja § 50 lg-tele 3 ja 4;

27.3.

Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja

kostja regulaarsete majapidamiskulude suuruse ning neid andmeid kontrollinud

vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ning KAVS § 49 lg 1 p-le 4 ja § 50 lg-tele 3 ja 4;

27.4.

Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja

muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist KAVS

§ 49 lg 1 p 6 mõttes, näiteks ülalpeetavate olemasolu ja arvu, mis mõjutab otseselt

tarbija regulaarsete majapidamiskulude suurust;

27.5.

Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, millist muud kogutud teavet pidas

krediidiandja piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mis õigustas

kostja sissetulekuid ja kohustusi puudutava teabe kontrollimata jätmist kostja

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel;

5/9

27.6.

Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, milliste andmete alusel ja millistel

kaalutlustel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on võimeline sõlmitavast

lepingust tulenevad kohustused täita kokkulepitud tingimustel.

28. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

29. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et

kostja on krediidivõimeline. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul VÕS § 4034 lg-s 6

sätestatud eeldused lepingu sõlmimiseks täidetud.

30. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

31. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse

jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga

seotud tasude osas tühine.

32. VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

33. Krediidiandja peab seega ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega

ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (TlnRnKm 17.12.2025, 2-25-5764/8, p 12).

34. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole üksnes juhul, kui algse laenugraafiku järgi on

kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Praegusel juhul ei ole aga kõigi

osamaksete tähtaeg saabunud (dtl 40).

35. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus

tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see ületab

seadusjärgset intressimäära. Seega kehtib leping ülejäänud osas edasi ja seda tuleb

maksete ümber arvestamisel silmas pidada (TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500/35, p 32).

36. Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise

hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb

vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (VÕS II

komm (2019), § 403⁴ lg 7, p 3.3.a.a).

37. Lepingujärgsete maksete uuesti määramine on oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada

krediidiandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijal oli

lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles

(vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32).

38. Hageja esitas 03.04.2025 nõude ümberarvestuse. Hageja tõi välja, et kostja sai lepingu

alusel laenu kokku 511,99 eurot ning tegi tagasimakseid 189,83 euro ulatuses. Hageja

arvestas kõik kostja maksed põhinõude katteks vastavalt lepingujärgses maksegraafikus

toodud põhiosa tagasimaksetele ning leidis, et kostjal ei olnud lepingu ülesütlemise ajal

24.12.2023 osamaksete võlgnevust ning kostja teostatud maksete arvel on tasutud

osamaksed 1-35 (tähtaegadega

6/9

10.11.2022 – 10.09.2025) täielikult ning 36. osamakse (tähtajaga 10.01.2025) osaliselt.

Kostjal tekkis seega võlgnevus alates 10.10.2025 osamaksest.

39. Kohus on seisukohal, et hageja ümberarvestus on kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga

ning kohus saab selle asja lahendamisel aluseks võtta.

40. Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 189,83 euro ulatuses, ning et

viimase tagasimakse tegi kostja 06.09.2023 (dtl 97-98).

41. Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 09.12.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles andis kostjale täiendava tähtaja 14 päeva arvates kirja kättesaamisest võlgnevuse

97,23 eurot tasumiseks (dtl 44-45).

42. Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 24.12.2023 lepingu erakorralise

ülesütlemise teatise, milles avaldas, et ütleb lepingu üles, ning et lepingu lõpetamise

tähtajaks loetakse 24.12.2023 (dtl 46).

43. Kohus tuvastab, et krediidiandja loovutas 01.09.2024 lepingust tuleneva nõude kostja

vastu hagejale (dtl 47, 236-237).

44. Arvestades kostja tagasimaksed laenu põhiosa katteks vastavalt hageja esitatud

ümberarvestusele, on kostja teostatud tagasimaksete arvel tasutud ümberarvestatud

osamaksed 1-35 (tähtpäevadega 10.11.2022 – 10.09.2025) täielikult ja 36. osamakse

(tähtpäevaga 10.10.2025) 5,73 euro ulatuses.

45. Kohtu hinnangul ei olnud kostja seega lepingu ülesütlemise ajal 24.12.2023 lepingu alusel

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega

oli lepingu ülesütlemine 24.12.2023 avaldusega tagajärjetu, leping kehtib ning kostjal

tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule.

46. Hageja palus 03.04.2025 menetlusdokumendis kostjalt välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt

esitatud tabelile ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt

lepingujärgse viivitusintressi määraga võrdses määras ehk 24,15% aastas või 0,0671%

päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni.

47. Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud täidavad võetud kohustusi ning toimivad

kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue esitatakse reeglina kohtusse isiku

õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks

(st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud). Erandina on

seadusandja lubanud TsMS § 369 alusel esitada hagi tulevase nõude täitmiseks või nõuda

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus,

kuid seda vaid juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

48. Hageja tõi esile, et kostja tegi viimase makse 06.09.2023, ei ole vastanud hageja

pöördumistele ega otsinud lahendusi võlgnevusele, ei ole kohtuvälises menetluses

võlgnevust tasunud ega osalenud varasemas kohtumenetluses. Seetõttu esinevad hageja

hinnangul erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

kohustused.

49. Kohtu hinnangul esineb hageja esile toodud asjaoludel alus eeldada, et kostja oma

kohustusi õigel ajal ei täida.

50. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal tähtaegselt tasumata ümberarvestatud

maksegraafiku järgne 36. osamakse (tähtpäevaga 10.10.2025) 3,06 euro ulatuses ning

osamaksed 37-42 tervikuna. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga kostja seega

tähtaegselt tasumata 61,98 eurot (3,06+9,07+9,36+9,65+9,96+10,28+10,6=61,98).

7/9

Ülejäänud osas ei ole ümberarvestatud graafiku järgsed osamaksed sissenõutavaks

muutunud.

51. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 402 lg 1, TsMS § 369,

lepingu ja hageja 03.04.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 61,98 eurot ning alates 10.05.2026 –

10.10.2027 sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt hageja 03.04.2025

uuesti määratud tagasimaksetele (dtl 94).

52. Kohus tuvastas ülal vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, mille tagajärjeks on

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt see, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse jõul

vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud

tasude osas tühine.

53. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest võlgniku vastu

viivisenõude tekkimist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

54. Samas sätestab VÕS § 415 lg 1, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat

viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju

hüvitamist.

55. Ühtlasi sätestab VÕS § 421, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine.

56. Eeltoodust johtuvalt olukorras, kus lepingujärgne intressimäär on seaduse jõul vähenenud

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani, ei ole kohtu hinnangul kehtiv ka lepingutingimus,

mis näeb ette viivitusintressi määra 24,15% aastas või 0,0671% päevas.

57. Ka ringkonnakohtu praktikast johtub, et kooskõlas VÕS § 403⁴ lg-ga 7 ja § 415 lg-ga 1 ei

saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas

ulatuses kui seaduses sätestatud määras (TlnRnKo 28.02.2025, 2-23-147731/30, p 40).

58. Eeltoodust johtuvalt on hageja viivisenõue põhjendatud üksnes VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määra alusel arvestatud viivise ulatuses.

59. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksetelt sissenõutavaks

muutunud viivis 1,68 eurot vastavalt alljärgnevale arvestusele:

summa

muutus

sissenõutavaks

lõppkuupäev viivisemäär päevas/

aastas

viivis

päevade arv

3,06 €

11.10.2025

30.04.2026

10,15% aastas

0,17 €

9,07 €

11.11.2025

30.04.2026

10,15% aastas

0,43 €

9,36 €

11.12.2025

30.04.2026

10,15% aastas

0,37 €

9,65 €

13.01.2026

30.04.2026

10,15% aastas

0,29 €

9,96 €

11.02.2026

30.04.2026

10,15% aastas

0,22 €

10,28 €

11.03.2026

30.04.2026

10,15% aastas

0,15 €

10,60 €

11.04.2026 30.04.2026

10,15% aastas

0,06 €

Kokku

1,68 €

60. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus lepingu, TsMS § 369 ja hageja 03.04.2025 avalduse

alusel kostjalt hageja kasus välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 1,68 eurot ja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt

8/9

alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

61. Hageja ei palunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral

kostjalt välja mõista sissenõudmiskulusid. Kohus tuvastas ülal, et kostja jäi lepingu

täitmisega viivitusse alles 10.10.2025. Hageja tõi esile, et saatis kostjale tasulised

meeldetuletuskirjad 23.01.2024, 15.02.2024 ja 23.02.2024 ning kandis muid

makseviivitusega seonduvaid kulusid perioodil 23.01.2024 – 03.04.2024 (dtl 64, 67, 70,

95-96), mil kostja ei olnud lepingu täitmisega viivituses. Seetõttu ei esinenud

sissenõudmiskulude tekkimise ajal VÕS § 1132

lg-s 2 sätestatud aluseid

sissenõudmiskulude nõudmiseks kostjalt. Seetõttu jääb hageja sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

62. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

63. Arvestades nii seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et hageja esile toodud ja

tõendatud asjaoludel ei oleks hageja VÕS § 4034 lg 6 alusel tohtinud kostjaga lepingut

sõlmida ning lepingu ülesütlemine ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel uuesti määratud

tagasimaksete korral kehtiv, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi

esitamise ajal ega ole ka käesoleva otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas

sissenõutavaks muutunud, on siinses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda

(analoogsele seisukohale analoogsetel asjaoludel on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus,

vt TlnRnKo 30.09.2024, 2-23-126294/34, p 14.2.2-14.2.3).

64. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude

jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

9/9