3-25-4531/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-4531

Määruse kuupäev

30. aprill 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses öörahu tagamata jätmisega 26. juunil 2024, 12., 13., 24., 25.,

30. ja 31. augustil 2024, 24. septembril 2024, 4., 6., 28. ja 30.

oktoobril 2024, 18. novembril 2024, 23. juulil 2025ning 22. ja 23.

oktoobril 2025

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Rahuldada X-i menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks. Kohus korraldab praeguses

asjas kaebaja kohtule esitatud või esitatavate asjakohaste avalduste tõlkimise eesti

keelde ja kohtulahendite tõlkimise vene keelde ning vabastab kaebaja vastavas osas

tõlkekulude kandmise kohustusest.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus

toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 3. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule venekeelse

kaebuse. Kohus korraldas kaebuse tõlkimise eesti keelde. Kaebuse kohaselt tekitasid

kaaskinnipeetavad häirivat müra, kuid Tartu Vangla personal on müraga seonduvate

pöördumiste suhtes ükskõikne. Selle tagajärjel on tekkinud kaebaja tervisele kahjulikud mõjud.

Kaebaja palub välja mõista kahjuhüvitise 800 eurot.

Kaebusele on lisatud mitmed vanglale esitatud kaebaja venekeelsed pöördumised ning

järgmised Tartu Vangla vastused: 1) Tartu Vangla 15. oktoobri 2024. a vastus kaebaja

3-25-4531

märgukirjale nr 6-24/24/3754-2 seoses öörahu rikkumisega 24. ja 25. augustil 2024; 2) Tartu

Vangla 31. oktoobri 2024. a vastus kaebaja pöördumisele nr 2-3/24/2376-2 seoses

kaaskinnipeetavate poolt rahu rikkumisega alates 26. juunist 2024 ja seoses sellega, et vanglas

pakutav tee ei sisalda suhkrut; 3) Tartu Vangla 5. novembri 2024. a vastus kaebaja

pöördumisele nr 2-3/24/2554-2 seoses öösel kostunud müraga; 4) Tartu Vangla 5. novembri

2024. a vastus kaebaja pöördumisele nr 2-3/24/2441-2; 5) Tartu Vangla 29. augusti 2025. a kiri

nr 2-2/2-25/4315-2 kaebaja võõrkeelse pöördumise tagastamise kohta; 6) Tartu Vangla 2.

oktoobri 2025. a kiri nr 1-8/2-25/189-2 kaebaja võõrkeelse vaide tagastamise kohta; 7) Tartu

Vangla 19. septembri 2025. a vaideotsus nr 1-8/2-25/190-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja

vaie öörahu tagamiseks toimingute sooritamiseks.

Kaebaja palub, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest, annaks õigusabi ning

määraks tõlgi.

2. Tartu Halduskohus jättis 6. veebruari 2026. a määrusega X-i kaebuse käiguta. Kaebajal tuli

nõude alust täpsustada ja välja tuua, millistel kuupäevadel tekitatud müraga seoses ta Tartu

Vanglalt hüvitist nõuab.

3. X esitas 10. veebruaril 2026 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja heidab

kohtule ette tema kaebuse käiguta jätmist ning leiab, et kohtud rikuvad tema õigust õiglasele

kohtumenetlusele. Kaebaja märgib, et kuupäev, aeg ja koht on kohtule saadetud dokumentides

selgelt kirjas. Kohtul oleks tulnud tähelepanelikult tutvuda 2. detsembri 2024. a dokumendiga

nr 1-13/24/611-2. Kaebaja viitab alates 26. juunist 2024 öörahu ja Tartu vangla kodukorra

punktide 1.7.3 ja 1.7.4 täitmise tagamisele. Kaebaja viitab ka dokumentidele nr 2-3/24/2149-2

ja 21. augusti 2024. a kaebusele ning 24. oktoobri 2025. a dokumendile nr 1-9/2-26/547-1.

Kaebaja väitel alandas personali tegevusetus tema väärikust. Kaebaja viitab moraalsele

vägivallale, ründavatele sõnadele tema aadressil, verbaalsetele ähvardustele ja psüühilistele

kannatustele ning toob negatiivsete tagajärgedena välja ärevuse, neuroosi, raevu, unetuse,

peavalud ja väsimuse.

Koos avaldusega esitas kaebaja kohtule oma vanglasisese isikukonto väljavõtte ning Tartu

Vangla 19. jaanuari 2026. a otsuse nr 1-9/2-26/547-2, millega jäeti rahuldamata tema kahju

hüvitamise taotlus seoses öörahu tagamata jätmisega 22. oktoobri 2025 õhtul ja ööl vastu 23.

oktoobrit 2025.

4. Tartu Halduskohus jättis 5. märtsi 2026. a määrusega X-i kaebuse uuesti käiguta. Kaebajal

tuli veelkord täpsustada nõude alust. Kohus märkis, et kaebaja dokumentide põhjal mõistab

kohus, et ta peab nõude alusena silmas järgmisi kuupäevi, millal müraga seoses tema öörahu

rikuti: 26. juuni 2024, 12. ja 13. august 2024, 24. ja 25. august 2024, 30. ja 31. august 2024, 24.

september 2024, 4. ja 6. oktoober 2024, 28. oktoober 2024, 30. oktoober 2024, 18. november

2024, 23. juuli 2025 ning 22. ja 23. oktoober 2025. Kohus palus kaebajal nõude alust

täpsustada, kui kaebaja kohtu tõlgendusega ei nõustu. Kaebaja sai kohtumääruse kätte, kuid ei

vastanud kohtu määratud tähtajaks.

5. Kohus tegi 30 märtsil 2026 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas kaebaja on

esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses öörahu tagamata jätmisega eelviidatud

kuupäevadel.

6. Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 1. aprillil 2026 kohtule X-i 27. novembri

2024. a kahju hüvitamise taotluse seoses öörahu rikkumisega 18. novembril 2024 ja sellega

3-25-4531

seonduvad kohtueelne menetluse materjalid. Vangla märkis, et muude kohtu poolt väljatoodud

kuupäevade kohta ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlusi esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

Kaebaja kaebusest ja 10. veebruari 2026. a avaldusest nähtuvalt peab ta kahju tekitavaks

tegevuseks Tartu Vanglas müra tõttu öörahu tagamata jätmist järgmistel kuupäevadel: 26. juuni

2024, 12. ja 13. august 2024, 24. ja 25. august 2024, 30. ja 31. august 2024, 24. september

2024, 4. ja 6. oktoober 2024, 28. oktoober 2024, 30. oktoober 2024, 18. november 2024, 23.

juuli 2025 ning 22. ja 23. oktoober 2025. Kaebaja ei ole eeltoodud kohtu tõlgendusele vastu

vaielnud.

8. Kohus leiab, et kaebaja hüvitamiskaebus seoses öörahu tagamata jätmisega kuupäevadel 26.

juuni 2024, 12. ja 13. august 2024, 24. ja 25. august 2024, 30. ja 31. august 2024, 24.

september 2024, 4. ja 6. oktoober 2024, 28. oktoober 2024, 30. oktoober 2024, 18. november

2024 ning 23. juuli 2025 tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast,

ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus

esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav,

arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätnud.

8.1. Tartu Vangla 1. aprilli 2026. a vastuse kohaselt esitas kaebaja seoses öörahu rikkumisega

vanglale võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse üksnes 18. novembrit 2024 puudutavas osas.

Tartu Vangla ei vaadanud kaebaja 27. novembril 2024 esitatud kahjunõuet läbi, vaid tagastas

selle, kuna kaebaja ei olnud nõus võõrkeelse kahjunõude tõlkimise eest tasuma. Muude kohtu

poolt väljatoodud kuupäevade kohta ei ole kaebaja vangla sõnul kahju hüvitamise taotlusi

esitanud.

Kohtu hinnangul tagastas Tartu Vangla kaebaja 27. novembri 2024. a kahju hüvitamise taotluse

2. detsembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/611-2 õigesti. Põhiseaduse §-dest 6 ja 52, KeeleS § 10

lg-st 1 ja §-st 12 ning HMS § 12 lg-st 1 tulenevalt on nii haldusmenetluse keel kui ka vangla

asjaajamiskeel eesti keel. Seega tuleb kinnipeetaval üldjuhul pöörduda vangla poole eesti

keeles ja vanglal ei ole kohustust lahendada võõrkeelseid pöördumisi. Riik peab tõlkimise

võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust

riigikeele oskusest tingitult kahjustada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2020. a

määrus asjas nr 3-20-558, punkt 5). Selleks näevad justiitsministri 30. novembri 2000. a

3-25-4531

määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 491 lg-d 1, 4 ja 5 ette, et

võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega tõlgitakse vangla kulul, kui

kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid ja kinnipeetav ei valda

eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Tartu Vangla keeldus 2. detsembri

2024. a otsusega nr 1-13/24/611-2 kaebaja 27. novembri 2024. a kahju hüvitamise taotluse

vangla kulul tõlkimisest, kuna kaebaja isikuarvel oli sel hetkel tõlkekulude kandmiseks

piisavalt raha. Seega puudus VSKE § 491 lg-st 4 tulenevalt alus kaebaja kahjunõude

tõlkimiseks vangla kulul ja vangla tagastas selle tõlke esitamata jätmisest tulenevalt

õiguspäraselt. Seetõttu ei saa VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust

18. novembril 2024 tekitatud müra puudutavas osas läbituks lugeda ning hüvitamiskaebus ei

ole selles osas lubatav.

8.2. Samuti ei saa lugeda hüvitamiskaebust lubatavaks seoses VangS § 11 lg-st 8 tuleneva

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisega praeguse määruse punktis 8 märgitud

muude kuupäevade osas. Tartu Vangla kinnitusel ei ole kaebaja nendel kuupäevadel tekitatud

müraga seoses vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Seda ei nähtu ka kaebusele ja

kaebaja 10. veebruari 2026. a avaldusele lisatud dokumentidest.

8.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel osas, mis

puudutab seoses müraga öörahu tagamata jätmist 26. juunil 2024, 12. ja 13. augustil 2024, 24.

ja 25. augustil 2024, 30. ja 31. augustil 2024, 24. septembril 2024, 4. ja 6. oktoobril 2024, 28.

oktoobril 2024, 30. oktoobril 2024, 18. novembril 2024 ning 23. juulil 2025.

9. Kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse osas, milles ta nõuab Tartu Vanglalt hüvitist

mittevaralise kahju eest, mis tekitati talle öörahu tagamata jätmisega 22. oktoobri 2025. a õhtul

ja ööl vastu 23. oktoobrit 2025.

Kohus leiab, et eeltoodud kuupäevadega seoses öörahu tagamata jätmisega tuleb kaebus

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

9.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel.

Tartu Vangla on 19. jaanuari 2026. a otsuses nr 1-9/2-26/547-2 põhjalikult ja veenvalt

põhjendanud, miks ei ole alust pidada vangla tegevust öörahu tagamisel vaidlusalusel õhtul ja

ööl õigusvastaseks. Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid täiel määral

korrata. Vanglas on paratamatu, et kinni peetavad isikud võivad käituda viisil, mis häirib teisi

vanglas viibivaid isikuid. Seejuures ei saa vangla kinnipeetava poolt müra tekitamist täiel

määral vältida, sest arvestada tuleb ka müra tekitava isiku õigustega (nt võib liiga sagedane

ümberpaigutamine tema vaimset tervist veelgi halvendada). Seetõttu ei saa vastutust iga

olukorra eest, mil ülejäänud kinnipeetavad ei saa öösel kaheksa tundi magada, omistada

vanglale. Ka vaidlusaluse juhtumi puhul ei katkestanud kinnipeetavate uneaega vangla, vaid

kaaskinnipeetav. Vangla selgitas 19. jaanuari 2026. a otsuses, et 22. oktoobril 2025 kella 22:45

ajal paigutati lärmi tekitanud kinnipeetav teise eluosakonda, kus ta aga jätkas teisi

kinnipeetavaid segavate mürahäiringute tekitamist. Samuti püüdsid vanglaametnikud müra

tekitanud isikuga rääkida ja veeda teisi häirivat tegevust lõpetama. Seega ei olnud vangla

öörahu häirinud tegevuse suhtes passiivne ning rakendas müra lõpetamiseks kohaseid

meetmeid.

Hüvitamiskaebuse rahuldamist ei saa pidada tõenäoliseks ka kaebajale tekkinud kannatuste

intensiivsuse tõttu. Kahtlemata häirib müra und ning võib põhjustada üleväsimust. Siiski ei

küündi kõik negatiivsed tundmused kahjuni. Ka praeguses asjas ei pea kohus tõenäoliseks, et

3-25-4531

kaebajal oleksid tekkinud ühel ööl mürast tingitud magamatuse tõttu mittevaralise kahjuna

käsitatavad üleelamised.

9.2. Kaebaja üldsõnalised väited öörahu rikkumise mõjude kohta ei osuta võimalusele, et tema

õigusi oleks intensiivselt riivatud. Võttes arvesse, et juhtum leidis aset kinnises osakonnas, saab

pidada tõenäoliseks, et kaebajal oli võimalik magada ka päeval. Asja materjalidest ei nähtu, et

müra oleks olnud lakkamatu. Võttes arvesse, et vangla rakendas mürahäiringu leevendamiseks

asjakohaseid meetmeid, ei ole alust hinnanguks, et kaebaja õiguste riive küündiks tema tervise

kahjustamiseni. Samuti ei osuta miski kaebaja väärikuse alandamisele.

9.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS §121 lg 2 p 21 alusel osas, mis

puudutab müra tõttu öörahu tagamata jätmist 22. ja 23. oktoobril 2025.

10. Kaebaja on soovinud, et kohus annaks talle õigusabi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb

riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

10.1. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

10.2. Kohtu hinnangul ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendatud.

Kohtu arvates on kaebaja võimeline halduskohtumenetluses oma õigusi ise kaitsma. Kaebaja on

korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Lisaks

võtab kohus arvesse, et tulenevalt HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja

selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

Kohus kogub vajadusel tõendeid omal algatusel ning tagab oluliste asjaolude väljaselgitamise.

Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

11. Kaebaja soovib, et kohus määraks talle tõlgi. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus

tõlgiks talle kohtudokumendid eesti keelest vene keelde ning tema venekeelsed avaldused eesti

keelde.

11.1. HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui

menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS §

82 lg 1). Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise

tema enda kulul (HKMS § 81 lg 6). HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel

määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide

tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta

suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata menetluses osalemise

3-25-4531

edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi

tõlkimiseks.

11.2. Kuna kohtule teadaolevalt ei valda kaebaja eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal

keerulisemaid eestikeelseid õigustekste mõista, ning kaebaja majanduslik seisund ei ole piisav

tõlkekulude kandmiseks, siis peab kohus kaebaja tõlkeabi taotlust praeguses asjas

põhjendatuks. Kohus korraldab praeguses asjas kaebaja kohtule esitatud või esitatavate

asjakohaste avalduste tõlkimise eesti keelde ning kohtulahendite tõlkimise vene keelde ning

vabastab ta selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest.

12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen