2-25-18081/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKostja tasub hagejale tagasiulatuva elatise nõuet summas 1 760,30 eurot. Kostja tasub punktis 1.2. nimetatud elatisvõla (1 760,30 eurot) osamaksetena 12
Legislator headnote
AI generated2-25-18081/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kostja tasub punktis 1.2. nimetatud elatisvõla (1 760,30 eurot) osamaksetena 12
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kohtujurist
Fred Fisker
Kadi Lossi
Määruse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-18081
Tsiviilasi
X hagi Y vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei
Smelov
Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX)
Kostja: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kamilla
Zazõkina
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja X ning kostja Y koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud
kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1. Kostja tasub hagejale elatist alates 27.10.2025.a summas 301,74 eurot
(baassumma 282,31 eurot) + 3% brutokuupalgast (59,43 eurot) - 50%
lapsetoetusest (40 eurot), mis muutub iga aasta 01. aprillil.
1.2. Kostja tasub hagejale tagasiulatuva elatise nõuet summas 1 760,30 eurot.
1.3. Kostja tasub punktis 1.2. nimetatud elatisvõla (1 760,30 eurot) osamaksetena 12
kuu jooksul (s.o 146,69 eurot kuus) alates kompromissi kinnitamisest, mis
lisandub igakuisele jooksvale elatisele.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-18081.
3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele
kättetoimetamisest.
Asjaolud
Harju Maakohtu menetluses oli X hagi Y vastu elatise nõudes. Pooled jõudsid 29.04.2026
kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille kohus käesoleva määrusega kinnitab. Pooled on
kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Pooled
loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest (TsMS § 661 lg 4). Pooled paluvad
kohtumenetlus elatise vaidluses lõpetada, menetluse tagajärjed on selged (TsMS § 430, 431,
432).
Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus
kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431
lg 1.
2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled
on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei
kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või
rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest
tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega
kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
4. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine
kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi
saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab
tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab
taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab
tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või
kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva
täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi
rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja
menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja
menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille
kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on
lõpetamisel samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel
kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja
vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled
loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Määrus jõustub selle pooltele
kättetoimetamisest.
7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte
endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker
Kohtunik