Legislator Case Law & Legislation
2-25-18081/6 AI generated

2-25-18081/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-18081/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kostja tasub hagejale tagasiulatuva elatise nõuet summas 1 760,30 eurot. Kostja tasub punktis 1.2. nimetatud elatisvõla (1 760,30 eurot) osamaksetena 12

Legislator headnote

AI generated

2-25-18081/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kostja tasub punktis 1.2. nimetatud elatisvõla (1 760,30 eurot) osamaksetena 12

Keywords

AI generated
settlement of dispute pension rights equalization conflit mobile common provisions partition agreement action challenging schedule of claims
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-18081

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei

Smelov

Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kamilla

Zazõkina

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja X ning kostja Y koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud

kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Kostja tasub hagejale elatist alates 27.10.2025.a summas 301,74 eurot

(baassumma 282,31 eurot) + 3% brutokuupalgast (59,43 eurot) - 50%

lapsetoetusest (40 eurot), mis muutub iga aasta 01. aprillil.

1.2. Kostja tasub hagejale tagasiulatuva elatise nõuet summas 1 760,30 eurot.

1.3. Kostja tasub punktis 1.2. nimetatud elatisvõla (1 760,30 eurot) osamaksetena 12

kuu jooksul (s.o 146,69 eurot kuus) alates kompromissi kinnitamisest, mis

lisandub igakuisele jooksvale elatisele.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-18081.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele

kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses oli X hagi Y vastu elatise nõudes. Pooled jõudsid 29.04.2026

kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille kohus käesoleva määrusega kinnitab. Pooled on

kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Pooled

loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest (TsMS § 661 lg 4). Pooled paluvad

kohtumenetlus elatise vaidluses lõpetada, menetluse tagajärjed on selged (TsMS § 430, 431,

432).

Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431

lg 1.

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled

on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei

kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega

kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

4. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi

saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või

kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi

rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja

menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille

kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on

lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled

loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Määrus jõustub selle pooltele

kättetoimetamisest.

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik