4-26-1156/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kristel Jaakus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026 Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-26-1156

Väärteoasi

Kersti Kalda kaebus Rakvere Linnavalitsuse

16.03.2026 määrusele nr 11-3/684-1 (trahviteade nr 2-

10/26/177)

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja:

Kersti Kalda, isikukood

48703045210, EV kodanik, elukoht xxxx, e-post:

xxxx

Kaitsja jurist Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo,

Tallinna

21,

Rakvere,

e-post:

meristomonica@gmail.com

Kohtuväline menetleja:

Rakvere Linnavalitsus,

registrikood 75025064, Lai 20, Rakvere, 44308, e-

post: linnavalitsus@rakvere.ee

Volitatud esindaja jurist P L

Juhindudes VTMS §-dest 541 lg 1, 2, 4, § 123, § 132 lg

1 p 1

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata Kersti Kalda kaebus Rakvere Linnavalitsuse 16.03.2026

määrusele nr 11-3/684-1 (trahviteade nr 2-10/26/177).

2. Hoiatustrahv summas 40 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise

tähtaja jooksul Rakvere Linnavalitsuse kontole AS SEB Pank xxxx.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg

2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 17.02.2026 koostas Rakvere Linnavalitsuse järelevalvespetsialist P L trahviteate nr

2-10/26/177, mille kohaselt Kersti Kalda kasutuses olev sõiduk, registreerimismärgiga xxxx,

oli pargitud 16.02.2026 kell 19.56 xxxx kinnistul asuvasse parklasse (xxxx parkla) kinnistul

väljaspool parkimiseks ettenähtud ala, märgise 996 ``Painduv püsttähis`` kõrval, mis tähistab

liiklemiseks keelatud ala. Sõiduk seisis parklasse sisse- ja väljasõidu sõidurajal märgiga 361

``Peatumiskeeld`` mõjupiirkonnas, kus on peatumine ja parkimine keelatud. Rikkudes sellega

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 21 lg 2 p 1, LS 21 lg 4 p 8 sätteid, mille kohaselt ei tohi parkida

kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Sõiduk seisis

kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise LS § 21 lg 2 p 5. Väärtegu

kvalifitseeriti LS § 241 lg 1 järgi.

2. 15.03.2026 esitas kaebuse esitaja Kersti Kalda esindaja Monica Meristo-Dmitrijev kaebuse

trahviteatele 2-10/26/177), mis registreeriti Rakvere Linnavalitsuse dokumendiregistris nr 11-

3/684. 16.03.2026 jättis kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata (11-3/684-1) kuna

kaebuses puudus mootorsõiduki eest vastutava isiku elukoha aadress. Selline õigus tuleneb

väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 54 lg 1 teisest lausest.

⁶

3. 17.03.2026 laekus Rakvere Linnavalitsusele kolm kaebust, mis registreeriti Rakvere

Linnavalitsuse dokumendiregistris. 1. Vaie (11-3/684-2) Kersti Kaldalt e-postilt xxxx 2.

Kaebus (11-3/684-3) Kersti Kaldalt e-postilt xxxx 3. Kaebus (11-3/684-4) Kersti Kaldalt e-

postilt xxxx. 17.03.2026 saatis järelevalvespetsialist kõigile kolmele e-posti aadressile

vastuskirja (11-3/684-5), milles selgitas, et ükski nendest kirjadest ei olnud allkirjastatud ning

need ei vastanud VTMS §-dele 54⁵, 76 ja 78. Samuti selgitas järelevalvespetsialist kirjas, et

kaebuse läbi vaatamata jätmine ei tähenda, et mootorsõiduki eest vastutaval isikul on ära

võetud õigus vaiet esitada.

Kuna kaebus jäeti läbi vaatamata põhjusel, et seal puudus mootorsõiduki eest vastutava isiku

elukoha aadress, on tal jätkuvalt trahviteadet õigus vaidlustada kolmekümne päeva jooksul

trahviteate kättesaamisest arvates.

4. 17.03.2026 saatis Kersti Kalda vaide (11-3/684-6) sooviga, et trahviteade 2-10/26/177

tühistataks.

5. 24.03.2026 jättis kohtuväline menetleja, see on Rakvere Linnavalitsuse nimel

järelevalvespetsialist P L, määrusega kaebuse rahuldamata (11-3/684-7), sest ei leidnud

tõestust, et rikkumist ei toimunud. Sama määrusega uuendati kirjaliku hoiatamismenetluse

trahviteade nr 2-10/26/177. Uueks väljastamise kuupäevaks sai 24.03.2026, kuna

vaidlustamise korral vastavalt VTMS § 54⁵ lg 1 hoiatustrahv ei jõustunud.

6. 27.03.2026 esitas Kersti Kalda kaebuse (11-3/684-8) Rakvere Linnavalitsuse järelevalve

spetsialistile P L hoiatustrahvi nr 2-10/26/177 (17.02.2026) osas, mis on määratud

Liiklusseaduse § 241 lg 2 alusel summas 40 €.

Kersti Kalda selgitab, et trahviteates ei ole piisavalt selgelt esitatud rikkumise konkreetseid

asjaolusid ega põhjendust, miks trahv on määratud antud summas 40 eurot. Rikkumise ja

trahvi seos ei ole selgelt lahti kirjutatud, mis takistab trahvi õiguspärasuse kontrollimist.

Seetõttu palus ta Rakvere Linnavalitsusel: 1. Esitada rikkumise täpne ja arusaadav kirjeldus

koos viidetega Liiklusseaduse sätetele. 2. Selgitada, kuidas rikkumine kvalifitseerub

hoiatustrahviks summas 40 €. Palus ka foto tõestust kus on selgelt näha autot reg. nr 732 BLK

ja keelumärki 361 peatumis keeld 3. Peatada trahvi tasumine kuni kaebuse lahendamiseni.

7. 27.03.2026 laekus Kersti Kaldalt kohtukaebus hoiatustrahvi teatele nr 2-10/26/177, kus ta

esitas kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 24.03.2026 määruse nr 11-3/684-7 peale, millega jäeti

rahuldamata tema vaie hoiatustrahvi teate nr 2-10/26/177.

8. 30.03.2026 vastas Rakvere Linnavalitsuse kohtuvälise menetleja juht kaebuse rahuldamata

jätmise määrusega Kersti Kalda 27.03.2026 saadetud küsimustele. Määruses on märge

edasikaebamise kohta: kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades

tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku

õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule VTMS § 78.

9. 31.03.2026 edastas Rakvere Linnavalitsus Viru Maakohtule Kersti Kalda 27.03.2026

saadetud kohtukaebuse hoiatustrahvi teatele nr 2-10/26/177, kus ta esitas kaebuse Rakvere

Linnavalitsuse 24.03.2026 määruse nr 11-3/684-7 peale, millega jäeti rahuldamata tema vaie

hoiatustrahvi teate nr 2-10/26/177. Kersti Kalda ei oodanud ära kohtuvälise menetleja juhi

vastust, vaid soovis kohtus vaidlustada Rakvere Linnavalitsuse 24.03.2026 määrust nr 11-

3/684-7, millega jäeti rahuldamata tema vaie hoiatustrahvi teate nr 2-10/26/177 suhtes.

10. Kaebuse esitaja Kersi Kalda väidab kaebuses, et tegemist on taksoga ning vasakul

puudusid liikluskorraldusmärgid. Parkla alguses sissesõidul puudus parkla parkimiskorralduse

märk, lume alt polnud näha ka jooni, puudus takso koht klientide teenindamiseks. Kaebuse

esitaja leiab, et antud olukorras ei takistanud sõiduk parklast väljasõitu ja sissesõitu. Seda on

ka näha fotol. Samal fotol pole näha peatumiskeelu märki. Oli pime aeg, ukse esine oli kinni

pargitud. Sõidukit pargiti koonuse kõrval 15 minutiks töötava taksomeetriga kliendi

teenindamiseks, kuna mujale polnud sõidukit jätta. Parkimiskeelu märk oli parkla keskel, mis

ei paistnud parkla algusesse parkla sissesõidust kuni märgini on vahemaa umbkaudu 100m.

Enne keelumärki oli ka parkla ristumis ala ehk t -ristmik, kus kehtib parema käe reegel.

Puudus ka märk kellele parkla kuulub, kes trahvib kui valesti pargitakse. Kui peatumis keelu

märk on parkla keskel ja alguses märgid puuduvad siis märk ei mõju parkla algusesse.

Puudus ka märk mitme suunaline see parkla on kas kahe suunaline või ühe suunaline, kas

kaherealine või üherealine.

Parklast välja sõites puudus ka ANNA TEED märk. Seega koonused tähendavad

parkimiskeeldu, aga Kersti Kalda täitis taksoga töö ülesannet ja parkimiskeelu alas võis

parkida kuid mitte kauem kui 15 minutit. Taksomeeter töötas.

Antud olukorras ei peatunud ja parkinud sõiduk märgi 361 mõjualas ja ei takistanud parklast

sisse- ja väljasõitu. Puudus peatumis keelumärk ja kollane joon parkimise keelumärk samuti

puudus. Teenindati klienti - aidati kohvreid autosse tuua. Keelumärk oli autost pea 30-40 m

eemal. Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isik tühistada trahviteade nr 2-10/26/177.

11. Viru Maakohtu 01.04.2026 määrusega võeti Kersti Kalda kaebus Rakvere Linnavalitsuse

16.03.2026 määrusele nr 11-3/684-1 (trahviteade nr 2-10/26/177) menetlusse. Sama

määrusega palus kohus esitada kohtumenetluse pooltel kirjalikke seisukohti, samuti taandusi

ja muid taotlusi, sh anda teada, kas soovitakse asja lahendamist kirjalikus menetluses.

12. 02.04.2026 andis kaebuse esitaja Kersti Kalda Viru Maakohtule teada, et ta soovib asja

lahendamist kirjalikus menetluses.

13. 27.04.2026 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise

menetleja oma seisukohas leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitaja süü on

tõendatud. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

15. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid,

arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt

karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle

toimepanemises süüdi.

16. Rakvere Linnavalitsuse 17.02.2026 trahviteate ja Rakvere Linnavalitsuse 16.03.2026

kaebuse rahuldamata jätmise määruse nr 11-3/684-1 kohaselt rikkus Kersti Kalda LS § 21 lg 2

p 1 ja LS § 21 lg 4 p 8 sätteid ja LS § 21 lg 2 p 5 sätteid ja pani toime LS § 241 lg 1 järgi

kvalifitseeritava süüteo.

17. VTMS § 541 lg 1 kohaselt kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse, kui: seaduses

sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo

puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on

kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav isik),

kui

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga

edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav

mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht või lg 1 p 2

kohaselt teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada

mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt

on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja

koht.

Antud juhul on kohtuväline menetleja kohaldanud kirjaliku hoiatamismenetlust VTMS §-st

541 lg 1 p 2 alusel.

18. VTMS § 541 lg 2 kohaselt hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki

registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Antud juhul on

kohtuväline menetleja määranud hoiatustrahvi mootorsõiduki vastutavale kasutajale, kuna

sõidukiga Škoda Superb, reg.nr 732BLK osutatakse taksoteenust ning sõiduki roolis

taksoteenuse osutamise ajal oli Kersti Kalda.

19. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 542 lõike 1

p-de 1- 9 kohaselt tuleb trahviteates märkida: hoiatustrahvi määramise aeg ja koht,

kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress, trahviteate koostanud kohtuvälise

menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, kui trahviteate adressaat on

füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, isikukood või selle

puudumisel sünniaeg, kui trahviteate adressaat on juriidiline isik, siis tema nimetus ja

registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või

tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress, väärteo

lühikirjeldus, sealhulgas teo toimepanemise aeg ja koht, väärteo kvalifikatsioon, hoiatustrahvi

määramise alus, hoiatustrahvi määr. Nimetatud nõudeid on kohtuväline menetleja järginud,

kuna trahviteade on korrektselt vormistatud.

20. Trahviteatest nr 2-10/26/177 nähtub, et Kersti Kalda, kes parkis 16.02.2026 kl 19:56

sõiduki xxxx, reg.nr xxxx Rakvere xxxx parklasse, kinnistul väljaspool parkimiseks

ettenähtud ala, märgise 996 ``Painduv püsttähis`` kõrval, mis tähistab liiklemiseks keelatud

ala. Sõiduk seisis parklasse sisse- ja väljasõidu sõidurajal märgiga 361 ``Peatumiskeeld``

mõjupiirkonnas, kus on parkimine keelatud. Rikkus sellise tegevusega LS § 21 lg 2 p 1 ja LS

§ 21 lg 4 p 8 sätteid ja LS § 21 lg 2 p 5 sätteid. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 241 lg 1 järgi ja

Kersti Kaldale määrati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 542 lõike 1 ja LS § 241 lõike 1

alusel hoiatustrahvi 40 eurot.

21. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid

nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Kersti Kalda süü temale esitatud

süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: foto nr 1

liikluskorraldusskeem (xxxx parkla, lisa 1), foto nr 2 (märgi 362 mõjuala, lisa 2), foto nr 3

(sõiduki xxxx, reg.nr xxxx parkimine Rakvere xxxx parklas, lisa 3), foto nr 4 (xxxx, reg.nr

xxxx parkimine Rakvere xxxx parklas, kus xxxx ukseesine autodest vaba).

Fotodelt nähtub, et 16.02.2026 kl 19:57 seisab sõiduk xxxx, reg.nr xxxx Rakvere xxxx

parklas sisse-ja väljasõidu sõidurajal. Fotodelt on näha, et kaebuse esitaja sõiduk on kinni

pannud sõidutee ühe sõiduraja ja pargib parklas sisse- ja väljasõidu sõidurajal. Eriti ilmekalt

on see näha fotolt nr 3, kus kaebuse esitaja sõiduk pargib keset sõiduteed. Fotolt nr 4 nähtub,

et xxxx ukseesine on autodest vaba.

22. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik Kersti Kalda

realiseeris LS § 241 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

23. LS § 21 lg 2 p 1 sõidukit ei tohi peatada kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba. LS

§ 21 lg 4 p 8 parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või

väljasõitu sealt. LS § 21 lg 2 p 5 alusel ei tohi sõidukit peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb

võimatuks teise sõiduki liikumise või takistab jalakäijaid.

LS § 241 lg 1 kohaselt sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või

liikluskorraldusvahendiga ettenähtud peatumis- või parkimiskorda või -viisi rikkudes –

karistatakse rahatrahviga kuni 12 trahviühikut.

24. Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja sõiduk xxxx, reg.nr xxxx seisis parklas, sisse- ja

väljasõidu sõidurajal ning takistas teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

xxxx parkla xxxx poolsel sissesõidul on majaesisel platsil kahes kohas on märgid 362

„Parkimiskeeld”. Mõlemal märgil on lisatahvlid. Kiriku poolsel märgil on lisatahvel 824

„Mõjupiirkond“ ja kesklinnapoolsel märgil lisatahvel 832 „Mõjusuund“. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22.02.2011 nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning

nõuded fooridele“ (edaspidi Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused) § 9 lg 6 lubab -

märkide 362 kuni 364 mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15

minutit“. See on ala, kus taksojuht oleks võinud töötava taksomeetriga takso parkida ning

teenindada klienti, et aidata kohvreid autosse tuua.

Kaebuse esitaja väidet, et oli pime aeg ning ukseesine oli kinni pargitud, ei vasta tõele. Fotolt

nr 4 nähtub, et xxxx ukseesine on autodest vaba. Samuti ei ole eluliselt usutav, et esmaspäeva

õhtul, ca 15 minutit tagasi, kui takso parklasse sisenes, oli maja ees nii palju autosid ca 100-l

ruutmeetril, et üks takso sinna enam ära ei oleks mahtunud.

25. xxxx parkla on nii ehituslikult kui liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille

moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Parkimiskohtadele sõitmiseks või

väljumiseks on vaja kahte sõidurada, mis on vastassuunalised. Parklasse sisse sõites või välja

sõites peab olema teistel mootorsõidukitel piisavalt ruumi, et manööverdada ja

parkimiskohale parkida või parkimiskohalt välja sõita. Parkla teeosa, kui see ei ole

liikluskorraldusvahendiga tähistatud selliselt, et see oleks ühesuunaline, siis on teeosa

kahesuunaline. xxxx parklas on sõiduautode parkimiskohad tähistatud märkidega 575a

„Parkla“ koos märgiga 576 „Parkimiskord“. Sisse- ja väljasõidu sõiduraja kesklinna poolne

sõidurada on tähistatud märkidega 361 „Peatumiskeeld“ koos lisatahvlitega 833

„Mõjusuund“. Tahvlid 831 kuni 833, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362

Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld

paariskuupäeval”, näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule

või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki

väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega.

Märgised 996 „Painduv püsttähis“ on paigaldatud parkla territooriumile nii, et oleks eristatav

sõiduautode parkimiseks ettenähtud ala ning sisse- ja väljasõidu sõidurada. Märgiste 996

eesmärk on füüsiliselt eristada parkimisalad parkla sisse- ja väljasõidu teeosast ning suunata

liiklust. Nimetatud püsttähised tähistavad selgelt kohta, kus lõpeb parkimisala ja algab teeosa,

mis on ette nähtud sõidukite liikumiseks ning liikluskorraldusvahenditega määratud juhtudel

ka D-kategooria sõidukite peatamiseks ja parkimiseks.

26. Sõiduk xxxx, reg.nr xxxx asetses nimetatud teeosal, mitte parkimiskohal. Ka juhul, kui

teekattemärgistus ei ole talviste olude tõttu nähtav, peab liikleja lähtuma parkla ehituslikust ja

loogilisest liikluskorraldusest ning mõistliku hoolsuse korral aru saama, et tegemist on sisse-

ja väljasõidu teega, kus parkimine või seismine ei ole lubatud. Vastavalt LS § 16-le peab

liikleja olema viisakas ja arvestama ka teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma

kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. xxxx

parklasse sisse sõites on ka talvel aru saada kuidas moodustuvad parkimiskohad ja, et neid

ühendavad teeosad on kirikupoolses parklaosas. LS § 21 lg 2 p 5 ei luba peatuda kohas, kus

peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid. LS § 21 lg 4

p 8 ei luba parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu

sealt. Ei oma tähtsust, kas takistatud oli konkreetse sõiduki liikumine või sõitmine

parkimiskohale. Sõiduk paiknes märgi 361 mõjualas ning võis objektiivselt kedagi takistada.

Ühistranspordiseadus § 7 sätestab, et ühissõiduk on ühistranspordiks kasutatav buss,

sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev,

õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend. Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused § 9 lg 1 selgitab keelumärgid ja nende tähendused ning määruse p 35 sätestab, et

märk 361 „Peatumiskeeld“ ei kehti ühissõiduki kohta. Märk 361 lubab ühissõidukil peatuda,

mitte parkida.

LS § 2 p 52 - peatumine on sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine sõitjate peale- või

mahamineku või veose peale- või mahalaadimise ajaks. Sõiduk xxxx, reg.nr xxxx koos

töötava taksomeetriga ei tohtinud parkida märgi 361 mõjualas kliendi teenindamiseks 15

minutit, et aidata kohvreid autosse tuua.

27. Tõendamist leidis, et LS § 241 lg. 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime

pannud menetlusalune isik Kersti Kalda.

28. Kohus leiab, et kaebuse esitaja Kersti Kalda pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS §

16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kersti Kalda parkides sõiduki

kohta, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt, pani süüteo

toime kaudse tahtlusega, ehk ta pidas võimalikuks süüteokoosseisu vastava asjaolu saabumist

ja möönis seda. Kersti Kalda parkides sõiduki fotodel fikseeritud kohta, möönis, et tema

sõiduauto takistab teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

29. Riigikohtu lahendi nr 4-23-3152 p 7 kohaselt karistatakse LS § 241 lg 1 järgi sõiduki

parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda

või -viisi rikkudes. Riigikohus viitas selles lahendis varasemale Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-

80 p.11.1, milles selgitati, et parkimine on lubatud igal pool, kus see ei ole liiklusseaduse või

liikluseeskirjaga keelatud. Kolleegiumi hinnangul on viidatud seisukoht asjakohane ka 1.

juulil 2011 jõustunud liiklusseaduse puhul. Sarnaselt eelneva liiklusseadusega näeb kehtiv

seadus ette kohad, kus parkida ei tohi. Näiteks keelab LS § 20 lg 1 sõiduki parkimise nii, et

see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale

ja teega külgnevale alale või takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede

kulgemise suunas. LS § 21 lg-tes 1 ja 4 on seadusandja loetlenud kohad, kus parkimine on

keelatud.

Seega saab tuvastada, et kaebuse esitaja on peatanud oma sõiduki kohas, kus

liikluskorraldusvahend seda ei luba ehk rikkunud LS § 21 lg 2 p 1 sätet, samuti kaebuse

esitaja on parkinud kohas, mis oli liiklusseadusega keelatud ehk kaebuse esitaja rikkus LS §

21 lg 4 p-i 8, kui parkis kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või

väljasõitu sealt.

Samuti saab tuvastada, et kaebuse esitaja on peatanud oma sõiduki kohas, kus peatatav sõiduk

teeb võimatuks teise sõiduki liikumise või takistab jalakäijaid ehk rikkunud LS § 21 lg 2 p 5

sätet.

30. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalusele isikule LS § 241 lg 1 alusel määrati karistuseks hoiatustrahv 40 eurot. Seega

jääb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus alla sanktsioonis ettenähtud

keskmist määra. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid

arvestades piisav karistus, et menetlusalune isik teeks temale mõistetavast karistusest

vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist.

31. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu

normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on

kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad

liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga

õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üheks vahendiks selle eesmärgi

täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende

elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

32. Eeltoodu tõttu tuleb jätta Kersti Kalda kaebus Rakvere Linnavalitsuse 16.03.2026

määrusele nr 11-3/684-1 (trahviteade nr 2-10/26/177) rahuldamata. Hoiatustrahv summas 40

eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rakvere Linnavalitsuse

kontole AS SEB Pank xxxx.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

kohtunik