2-26-6473/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Vselit OÜ-lt ja O.J-ilt solidaarselt AS-i Terminal kasuks poolte vahel 22.11.2022. a lepingu nr J22/1368, 07.08.2024. a lepingu nr K24/0377 ja 16.01.2026. a
Legislator headnote
AI generated2-26-6473/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a lepingu nr J22/1368, 07.08.2024. a lepingu nr K24/0377 ja 16.01.2026. a
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Roman Levin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-26-6473
Tsiviilasi
AS-i Terminal hagi Vselit OÜ ja O.J-i vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 423,88 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AS Terminal (registrikood 10171518)
Hageja lepinguline esindaja: Johannes Moor, e-post
Kostja I: Vselit OÜ (registrikood 14537399; asukoht XXX,
Kohtla-Järve, Ida-Virumaa 30324; e-post )
Kostja II: O.J (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Vselit OÜ-lt ja O.J-ilt solidaarselt AS-i Terminal kasuks poolte vahel
22.11.2022. a lepingu nr J22/1368, 07.08.2024. a lepingu nr K24/0377 ja 16.01.2026. a
võlgnevuse tasumise kokkuleppe nr 20260116-1 alusel:
2.1 põhivõlgnevus 4637,24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1555,16 eurot;
2.2 viivis 0,25% tasumata põhivõlgnevuse jäägilt päevas alates 20.03.2026. a kuni
põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3. Menetluskulud jätta solidaarselt Vselit OÜ ja O.J-i kanda.
4. Määrata AS-i Terminal menetluskulude rahaliseks suuruseks 1260 eurot, sh
riigilõiv 840 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot.
5. Välja mõista Vselit OÜ-lt ja O.J-ilt solidaarselt AS-i Terminal kasuks
menetluskuluna 1260 eurot.
6. Vselti OÜ ja O.J peavad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist
käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik
asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.
Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja
mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed
riigilõivu tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1. AS Terminal (hageja) taotleb 20.03.2026. a esitatud hagis solidaarselt Vselit OÜ-lt ja O.J-
ilt põhivõla 4637,24 eurot ja viivise väljamõistmist.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Vselit OÜ (kostja I) 22.11.2022. a lepingu nr
J22/1368, mille alusel müüs hageja kostjale naftasaadusi ja muid kaupu kogusummas
4077,24 eurot. Hageja on kauba eest esitanud arved, mille kostja on jätnud tasumata.
Hageja ja O.J (kostja II; käendaja) sõlmisid 07.08.2024. a käenduslepingu nr K24/0377,
mille kohaselt käendaja vastutab solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel 22.11.2022.
a sõlmitud lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise ees.
16.01.2026. a sõlmisid pooled võlgnevuse tasumise kokkuleppe nr 20260116-1, mille
kohaselt kohustusid kostjad võla ja hagejale tekkinud kulud tasuma maksegraafiku alusel.
Kostjad maksegraafikut täitma ei asunud.
2. Tartu Maakohus võttis 24.03.2026. a määrusega hagi menetlusse ning andis kosjatele aega
20 päeva määruse kättesaamisest alates hagi osas kirjaliku seisukohta esitamiseks.
3. O.J sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte
09.04.2026. a, seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 29.04.2026. a. Kuivõrd O.J on
Vselit OÜ ainus seaduslik esindaja ja osanik, luges kohus ka Vselit OÜ-le dokumendid
kättetoimetatuks 09.04.2026. a. Kostjad vastust ei esitanud.
4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha
tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud
vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised
väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja
põhjendava osata. Kohus märgib, et on esitatud dokumente analüüsides jõudnud
järeldusele, et hageja nõue ei tulene tarbijakrediidilepingust. Sellest tulenevalt ei ole kohtul
kohustust võtta seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
6. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §
175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja on esitanud hagis taotluse tasutud riigilõivu 840 eurot ja õigusabikulude 700 eurot
(5 tundi x 140 eurot) väljamõistmiseks.
Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 840 euro suuruse
riigilõivu osas põhjendatud.
Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole
õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu
ning menetluse kestust arvestades ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga.
Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 420
euro ulatuses (3 tundi x 140 eurot).
Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude
suuruseks 1260 eurot (riigilõiv 840 eurot + hageja õigusabikulud 420 eurot).
Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks
menetluskulude katteks välja mõista 1260 eurot.
7. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
8. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik Roman Levin