2-24-2956/71 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-2956

Tsiviilasi

J.G hagiavaldus Special Work OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

4198,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J.G (isikukood XXX)

Kostja Special Work OÜ (registrikood 12524903), lepinguline

esindaja Aivar Keskpaik

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Välja mõista Special Work OÜ-lt J.G kasuks müügilepingu järgne ostuhind 1170,22 eurot,

kahjuhüvitis

ekspertiisikulude eest

2028 eurot, viivis

163,92

eurot

perioodi 18.12.2023-19.03.2025 eest.

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta J.G menetluskulud 80% ulatuses Special Work OÜ kanda. 5. Jätta

Special Work OÜ menetluskulud 20% ulatuses J.G kanda.

6. Välja mõista Special Work OÜlt J.G kasuks menetluskulud 1270 eurot.

7. Välja mõista J.G-lt Special Work OÜ kasuks menetluskulude 406,67 eurot.

8. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Välja mõista

Special Work OÜ-lt J.G kasuks menetluskulud 863,33 eurot.

9. Välja mõistetud menetluskuludelt (863,33 eurot) tuleb Special Work OÜ-l tasuda J.G-le viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. J.G (edaspidi hageja) esitas Pärnu Maakohtule 21.02.2024 hagiavalduse, mida täpsustas

27.04.2024 ja 19.03.2025, Special Work OÜ (edaspidi kostja) vastu, milles palub kostjalt välja

mõista:

1.1. Müügilepingujärgse ostuhinna 1170,22 eurot ja viivise 800 eurot:

1.1.1. Alternatiivselt kahju 1170,22 eurot; 1.2.

kahju (ekspertiisimaksumus) 2028 eurot ;

1.3. Mittevaralise kahju 200 eurot.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 11.08.2022 ostu-müügilepingu BR-13, millega hageja tellis

kostjalt avatäitena rõduukse ja akna komplekti. Hageja tasus avatäite eest 15.08.2022 ja

07.09.2022 kokku 1170,22 eurot.

3. Kostja paigaldas avatäite 26.10.2022, mille järel allkirjastasid pooled üleandmise ja

vastuvõtmise akti. Pärast paigaldamist teavitas kostja, et avatäidet ei tohi kasutada 24 tunni

jooksul. 28.10.2022, kui hageja alustas avatäite kasutamist, ilmnesid puudused: rõduust avades

puutus see vastu ukse sulgurit ning uksehinged tekitasid krägisevat heli. Hageja teavitas kostjat

puudustest viivitamata telefoni teel ning seejärel 31.10.2022 ka e-kirja teel. 02.11.2022 külastas

objekti töömees, kes puudusi ei kõrvaldanud. Samal päeval, 02.11.2022, teavitas hageja kostjat

e-kirja teel, et probleemid on jätkuvalt lahendamata. 04.11.2022 saabusid objektile avatäite

paigaldanud töömehed, kes püüdsid puudusi kõrvaldada, kuid see ei õnnestunud. 06.11.2022

teavitas hageja kostjat, et puudused ei ole endiselt kõrvaldatud. 16.11.2022 saabus avatäidet üle

vaatama kvaliteedijuht, kes hindas, et avatäide on paigaldatud nõuetekohaselt ning puudused

puuduvad. 17.11.2022 võttis hageja uuesti kostjaga telefoni teel ühendust, et olukorda lahendada.

18.11.2022 teavitati hagejat, et avatäide on tehniliselt korras, korrektselt paigaldatud ning

eesmärgipäraselt kasutatav. 25.11.2022 sai hageja kostjalt viimase kirjaliku vastuse. Pärast seda ei

ole kostja hageja e-kirjadele ega telefonikõnedele vastanud.

4. Hageja pöördus 29.05.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poole,

kus alustati menetlust ning hagejat kohustati esitama ekspertiis või spetsialistiarvamus

tõendamaks, et kostja müüdud asi ei vasta nõuetele. Hageja pöördus eksperdi leidmiseks

erinevate akendega tegelevate ettevõtete poole, esitades päringud kokku üheksale ettevõttele ning

võttis ühendust erinevate firmadega ka telefoni teel. Ekspertiisi teostamisega oli nõus GECC

Projekt OÜ, hinnaga 2028 eurot. Hagejal puudus alternatiiv ning ta oli TTJA nõudmisel sunnitud

ekspertiisi tellima, et tõendada kostja müüdud asja lepingutingimustele mittevastavust.

Ekspertiisi tulemusel leidis kinnitust, et kostja poolt müüdud asi ei vasta lepingutingimustele

ning vajab täiendavate parandustööde tegemist. TTJA tegi 17.11.2023 otsuse, millega rahuldas

hageja nõude kostja vastu osaliselt. Otsusega kohustati kostjat tagastama hagejale ostu-

müügilepingu järgne maksumus, s.o 1170,22 eurot. Samuti kohustati kostjat hüvitama 50%

ekspertiisikuludest ehk 1014 eurot. Hagejale pandi kohustus tagastada avatäide, kusjuures asja

eemaldamise ja transpordiga seotud kulud peab kandma kostja. Kostja ei vaidlustanud TTJA

otsust ega asunud seda täitma. Seetõttu oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma

kohtusse.

5. Hagejal on tekkinud ka mittevaraline kahju. Kuivõrd kostja paigaldatud avatäide ei

vastanud lepingutingimustele, oli kostja kohustatud asja mõistliku aja jooksul parandama või

asendama uuega, kuid seda kostja ei teinud. Seetõttu oli hageja sunnitud laskma avatäite ise

asendada Plasto aknad-uksed OÜ poolt. Hageja pidi taluma pikaajalisi ebamugavusi

ajavahemikus oktoober 2022 kuni uue avatäite paigaldamiseni märtsis 2024. Ebamugavused

põhjustasid hagejale ja tema perele olulisi kannatusi. Korteris esines külmus ning talvisel ajal

tekkis magamistoas jää. Magamistoa külm õhk kandus kogu korterisse, langetades eluruumi

üldist temperatuuri. Samuti sai kahjustada magamistoa põrand. Lisaks kaasnesid pikaajalised

ebamugavused ja stress seoses kestva vaidlusmenetlusega, mille käigus eksperdiarvamusele

tuginedes leidis kinnitust kostja lepingurikkumine. Kostja ei ole olukorra lahendamiseks ega

tekkinud kahju vältimiseks astunud vajalikke samme. Hageja mittevaralise kahju nõue tugineb

Riigikohus praktikale ning on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Hagejal esines reaalne,

pikaajaline ja märkimisväärne ebamugavus, mis kestis üle 1,5 aasta.

6. Kuivõrd kostja on oma rahaliste kohustuste täitmisega viivitusse sattunud, lisandub

kohustuse täitmata jätmisest tulenev viivis vastavalt lepingule, mille kohaselt on viivise määraks

0,15% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 27.05.2023, mil hageja pöördus ostuhinna

tagastamise nõudega TTJA poole. Viivist 0,15% päevas summalt 1170,22 eurot ajavahemiku

27.05.2023 kuni 19.03.2025 eest on 1163,75 eurot. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes palub

hageja mõista kostjalt välja viivise 800 eurot. Hageja viivisenõue on põhjendatud ning tugineb

lepingule, samuti kostja viivitusele puuduste kõrvaldamisel ja TTJA otsuse täitmisel, ning VÕS §

113 lg 1 sättele, mis reguleerib viivitusintressi. Kuna kostja viivitas kohustuse täitmisega, on

hagejal õigus nõuda viivist ning viivisenõue on põhjendatud.

7. Auditi eesmärgiks oli hinnata korteriomandisse paigaldatud rõduakna ja -ukse tehnilist

seisukorda, paigaldustööde kvaliteeti ning teha ettepanekud võimalike lahenduste kohta. Auditi

läbiviimiseks teostas ekspert paikvaatluse 15.07.2023. Ekspert leidis, et tarnitud avatäide vastab

pakkumisele, kuid tellitud paigaldustöödes esineb ehitustehnilisi puudusi ning töid ei ole

teostatud pakkumises ettenähtud ulatuses. Avatäite paigaldustööde nõuetekohasusest sõltub

avatäite ehitustehniline toimivus, vastavus kvaliteedinõuetele ning sealhulgas ka pikaajaline

püsivus, toimivus, energiatõhusus ja kasutajate rahulolu.

8. Kostja on oluliselt rikkunud müügi- ja töövõtulepingut, mille tõttu hageja taganes

lepingust õiguspäraselt nii materiaalsetel kui ka formaalsetel alustel. Hageja on tegutsenud

heauskselt ning järginud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ja tarbijavaidluse lahendamise

menetlust. Kostja on esitanud eksitavaid väiteid oma kohustuste täitmise kohta, kuid kirjalikud

tõendid kinnitavad, et lepingut on rikutud. Kostja väitele, et lepingust taganemist ei ole esitatud

ja rikkumine ei ole oluline, selgitas hageja 04.11.2025 toimunud istungil, et lepingust taganeti

TTJA-le avalduse esitamisega. Avalduse esitamisega anti kostjale võimalus puudused

kõrvaldada, kuid kuna kostja seda ei teinud, taganes hageja lepingust.

9. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ekspertiisikulu 2028 eurot ei kuulu hüvitamisele

põhjusel, et tegemist on ebavajaliku ja ebamõistliku kuluga. Hagejat teavitati TTJA poolt

vajadusest esitada spetsialisti koostatud ekspertiis, mille eesmärk oli tuvastada, kas puudused

tulenevad tootmis- või paigaldusveast. Hageja pöördus mitmete ettevõtete poole; enamik neist

keeldus teise ettevõtte töö hindamisest, ei omanud selleks pädevust, ei soovinud vaidluse tarbeks

ekspertiisi koostada või ei esitanud pakkumist. Kostja kontrollis objekti üksnes kahel korral –

paigalduse ajal ja sellele järgnenud reguleerimisel 2022 ning kvaliteedijuhi poolt enne TTJA

menetluse algust. Kostja seisukoht oli, et avatäide on tehniliselt korras, nõuetekohaselt

paigaldatud ja eesmärgipäraselt kasutatav. Kostja väitele, et ekspertiis oli ebamõistlikult

mahukas, vaidleb hageja vastu, selgitades, et aruande mahukus tuleneb tuvastatud puuduste

rohkusest. Hageja hinnangul on kostja poolt esitatud P.P. Ehitusjärelevalve OÜ hinnapakkumine

koostatud moonutatud ja puuduliku lähteteabe alusel. Sama ettevõtte hilisem kiri kinnitab, et

tarbijavaidluse ekspertiis on mahukas ja riskantne töö.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

11. Kostja ei vaidle vastu, et hageja ja kostja sõlmisid 11.08.2022 ostu-müügilepingu ja, et hageja

on lepingu alusel tasunud 1170,22 eurot. Lepingu kohaselt teostas kostja sise- ja

välisviimistluse (viimistlus), lisaks sisaldas leping vanade akende äravedu ja transporti.

Lepingu kogumaksumus oli 1170,22 eurot, millest avatäidete hind 640,27 eurot, toodete hind

67,37 eurot, avatäidete ja toodete paigaldus 90 eurot, viimistlus 283,78 eurot ning transport ja

vanade akende äravedu 88,80 eurot.

12. Hageja ei ole kostjale esitanud lepingust taganemise avaldust. Taganemisavaldust ei ole

võimalik esitada kolmandale isikule, sh TTJA-le. TTJA-le esitatud avaldusest ka ei nähtu, et

hageja oleks kostjale lepingust taganemist teatanud. Lisaks ei ole hageja tõendanud, millisest

kuupäevast või hetkest ta lepingust taganes. Ka hageja enda esitatud seisukohad kinnitavad,

et kostjale ei ole taganemisavaldust esitatud. Seega ei ole lepingust taganemise materiaalsed

ega formaalsed eeldused täidetud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks andnud kostjale

puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks.

13. Hageja ei ole kostjale teatanud kauba ehk avatäidete ja toodete puudustest, vaid üksnes

paigaldamisega seotud probleemidest. Isegi kui eeldada, et kostja on osaliselt lepingut

oluliselt rikkunud (mida kostja ei tunnista), ei saa hageja nõue hõlmata kogu lepinguhinna

tagastamist. Hageja tellitud rõduakna ja -ukse tehnilise seisukorra audit tõi välja üksnes

paigaldusega seotud puudused, sealhulgas näiteks avatäidete uuesti paigaldamise, vuukide

tihendamise, hüdroisolatsiooni ning viimistlustööde lõpetamise vajaduse. Ükski ekspertiisi

järeldus ei viita sellele, et avatäited või tooted ise oleksid puudusega või mittevastavad

lepingutingimustele. Samuti ei ole leitud puudusi vanade akende äraveo teenuses. Lisaks ei

ole kostja keeldunud oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Vastupidi, kostja on TTJA-le

esitatud vastuses väljendanud valmisolekut viimistlustööd lõpule viia ning teinud ettepaneku

vaidluse kokkuleppel lõpetamiseks, tingimusel et hageja teatab sobivatest aegadest vähemalt

viis tööpäeva ette. Hageja ei ole seda ettepanekut aktsepteerinud. Seetõttu ei ole kostjal olnud

võimalik ekspertiisis viidatud viimistlus- ja lõpetustöid teostada, sh aknapalede

viimistlemine, kaitsekilede eemaldamine, rihtimiskiilude eemaldamine ning vuukide ja

aknaplekkide lõpetamine. Kostja seisukohalt ei ole hagejal õigust nõuda kogu lepinguhinna

(1170,22 euro) tagastamist, kuna avatäited ja tooted ise on lepingutingimustele vastavad ning

väidetavad puudused puudutavad üksnes paigaldustöid. Lepingu kogumaksumusest

moodustas avatäidete ja toodete hind 707,64 eurot ning transport ja vanade akende äravedu

88,80 eurot. Lisaks puudub alus lepingust taganemiseks, kuna müüdud avatäited ja tooted

vastasid lepingutingimustele ning väidetavad puudused puudutavad üksnes paigaldust, mis

moodustab lepingu tervikust kõrvalise ja ebaolulise osa. Hageja ei ole esitanud ka

töövõtulepingu osas (paigaldustööd) nõuetekohast taganemisavaldust.

14. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega

selgitanud, millistele tõenditele ta tugineb. Samuti ei ole hageja välja toonud kahju

hüvitamise nõude koosseisulisi eeldusi, sh kahju tekkimine, õigusvastane tegu, põhjuslik

seos, süü ega kahju ettenähtavus lepingu sõlmimise ajal. Seetõttu tuleb hageja alternatiivne

kahju hüvitamise nõue summas 1170,22 eurot jätta rahuldamata.

15. Hageja ekspertiisikulu hüvitamise nõue 2028 eurot ei kuulu rahuldamisele. Tegemist on

ebamõistliku ja ebavajaliku kuluga, mis ei olnud lepingu mahu ja vaidluse iseloomu juures

õigustatud. Ekspertiis on tellitud hageja enda valikutest tulenevalt ning selle tekkimine ei ole

põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kulutus ei olnud vajalik ega mõistlik, mistõttu tuleb

seda käsitada hageja enda tekitatud kuluna. Hageja on rikkunud kahju vähendamise kohustust

(VÕS § 139 lg 2), tellides ebaproportsionaalselt mahuka ja kalli ekspertiisi (19-leheküljeline

aruanne kolme eksperdiga), mis sisaldas ka vaidluse lahendamise seisukohast ebaolulisi

andmeid, sh üldisi ehitise ja registrite väljavõtteid. Arvestades, et hageja põhinõue on

1170,22 eurot, on ekspertiisikulu selle suhtes ebaproportsionaalselt suur. Hageja oleks saanud

tellida odavama ja piisava ulatusega ekspertiisi või piirduda ühe eksperdi arvamusega. Kui

hageja leiab, et kulutus tulenes TTJA menetlusest või juhistest, ei saa seda siiski kostjale üle

kanda. Sellisel juhul tuleks võimalikud etteheited lahendada TTJA vastu, mitte kostja arvelt.

Seetõttu ei ole ekspertiisikulu hüvitamise nõue põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

16. Hageja mittevaralise kahju nõue on põhjendamata. Poolte vahelise lepingulise suhte tõttu on

hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue TsMS § 134 lg 1 alusel välistatud. Hageja ei ole

tõendanud, et käesoleva lepingu eesmärk oleks olnud mittevaralise huvi kaitsmine või et

kostja oleks pidanud ette nägema mittevaralise kahju tekkimise võimalust. Tegemist ei ole

lepinguga, mille eesmärk oleks teise poole mittevaralise huvi tagamine.

17. Hageja viivise nõue summas 800 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna see on alusetu. Kostja ei

ole viivituses, sest hageja ei ole esitanud nõuet lepingujärgse ostuhinna tagastamiseks ega

määranud selle täitmise tähtaega. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada ka viivise sissenõutavaks

muutumist. Hageja tuginemine lepingu punktile 6.3 ei ole asjakohane, kuna see säte

reguleerib üksnes kauba üleandmisega viivitamist, mitte ostuhinna tagastamist. Kauba

üleandmine on toimunud 26.10.2022 üleandmis-vastuvõtmise akti alusel ning hageja on

kauba vastu võtnud pretensioonideta. Lisaks ei ole kauba (avatäited ja tooted) osas tuvastatud

puudusi ning transpordi ja vanade akende äraveo teenus on samuti osutatud nõuetekohaselt.

Sellest hoolimata on hageja arvestanud viivist kogu lepinguhinnalt (1170,22 euro), mis ei ole

lepingu ega seaduse kohaselt põhjendatud.

Kohtuotsuse põhjendused

18. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki

pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

19. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt, leiab et hagi on põhjendatud osaliselt ja seeläbi tuleb seda rahuldada osaliselt.

20. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) Hageja tellis kostjalt rõduukse ja -akna komplekti (edaspidi ka avatäited) koos paigalduse

ja viimistlusega;

2) Pooled sõlmisid 11.08.2022 müügilepingu BR-13, mille esemeks oli kahe plastakna

valmistamine ja paigaldamine korteriomandile asukohaga Rohu 90, Pärnu (dtl 197-202);

3) Hageja tasus lepingu kohaselt 15.08.2022 ja 07.09.2022 kostjale kokku 1170,22 eurot (dtl

203-204);

4) Kostja poolt teostati tööd 26.10.2022, misjärel allkirjastati üleandmise- ja vastuvõtmise

akt (dtl 205-206);

5) 29.05.2023 esitas hageja avalduse TTJA-le (dtl 2016-227);

6) 25.08.2023 valmis GECC Projekt OÜ poolt koostatud korteri rõduakna ja -ukse tehnilise

seisukorra audit XXX osas (dtl 261-294);

7) TTJA tegi 17.11.2023 otsuse asjas nr 20-1/3-07589, millega rahuldas osaliselt avalduse

(dtl 296-301).

21. Riigikohus on leidnud, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi

tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja

arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks

vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga (vt RKTKo 07.06.2023, 2-20-3044, p 10).

Käesolevalt on hageja ja kostja vahel 11.08.2022 sõlmitud müügilepingu BR-13 puhul

tegemist segalepinguga, st avatäidete ja toodete müügile kohalduvad müügilepingu sätted

VÕS § 208 jj alusel ning avatäidete ja toodete paigaldusele, viimistlusele ja vanade akende

äraveole töövõtulepingu sätted VÕS § 635 jj alusel.

22. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel kostjalt

1170,22 euro tagastamist, kuna kostja paigaldas avatäited puudustega ega ole neid hageja

antud tähtajaks kõrvaldanud.

23. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu

alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või

kutsetegevuses. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama sätte lg 4 kohaselt

tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast

tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes.

24. VÕS § 641 lg 1, 2, 4 kohaselt, töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele

peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel

töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd

tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu

sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus,

mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle

omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades

töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö

reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu

sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Tööna tehtud asja

ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö

lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema

vastutusel. Vastavalt VÕS § 646 lg 1, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust

ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha

lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 kohaselt, töövõtja loetakse töövõtulepingut

oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole

võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut

tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist. Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö

parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale

täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas

lepingust taganeda.

25. Hageja väitel esinesid tehtud töödel olulised rikkumised, mis ei võimaldanud avatäidete

kasutamist sihtotstarbeliselt. Hageja on lepingust taganenud 29.05.2023 pöördumisega TTJA

poole ja palub kostjalt välja mõista 1170,22 eurot ning viivise 800 eurot.

26. VÕS § 101 lg 1 p-s 4 ette nähtud lepingust taganemine kui õiguskaitsevahend annab

lepingupoolele võimaluse teise poole poolse lepingu rikkumise korral seaduses sätestatud

eelduste täitmise korral leping ühepoolselt lõpetada. Tegemist on ühe olulisema

õiguskaitsevahendiga, mille kasutamine toimub seaduse mõtte kohaselt lepingupoolte huvide

kaalumisega. Taganemisõiguse tekkimise kaalumisel tuleb hinnata, kas lepingut rikkunud

poole jaoks ei too lepingust taganemine kaasa ebaproportsionaalselt raskeid tagajärgi,

võrreldes kohustuse rikkumise raskusega ja kas kahjustatud lepingupoole võimalused

kasutada vähemkoormavaid õiguskaitsevahendeid, nagu hinna alandamine või kahjuhüvitise

nõudmine, ei anna juba iseenesest piisavalt hüvitist. Seaduses (VÕS § 116 lg 1) on sätestatud

üldine põhimõte, mille kohaselt võib lepingust taganeda ainult olulise rikkumise korral, seega

on antud taganemise õigus lepingupoolele ultima ratio juhuks, kui oma lepingulisi suhteid

teise poolega enam muul viisil korraldada ei õnnestu. Lepingust taganemise õigus on poolel

VÕS § 105 kohaselt sellest sõltumata, kas teine pool rikkumise eest vastutab või mitte. VÕS

§ 116 lg 2 annab mitteammendava loetelu olulise lepingurikkumise koosseisudest. VÕS

kommentaaride kohaselt täiendab VÕS § 647 §-i 116 lg 2s sisalduvat olulise

lepingurikkumiste aluste loetelu täiendavate alustega töövõtjapoolse töövõtulepingu

mittekohase täitmise puhuks, mis väljendub lepingutingimustele mittevastava töö tegemises.

Olulise lepingurikkumise olemasolu on peamine eeldus tellija poolt lepingust taganemiseks

lepingu rikkumise tõttu, samuti kahju hüvitamise nõude esitamiseks lepingu täitmise asemel.

(VÕS III, Kommenteeritud väljaanne, P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, lk 87-88).

27. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

poolele. Riigikohus on selgitanud, et lepingust taganemiseks ei ole vorminõuet ette nähtud ja

see võib olla tehtud ka kaudselt ja lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju

hüvitamise nõudmist saab lugeda järelduslikuks lepingust taganemiseks (RKTKo 09.02.2011,

3-2-1-138-10, p 21). Riigikohus on jaatanud taganemisavalduse esitamist kohtumenetluses

(vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-76-10 p 12, nr 3-2-1-171-11 p 13, 3-2-1-43-15, p 11).

Taganemisavaldusest peab nähtuma poole tahe ning kohtumenetluses esitatud

taganemisavalduses ei pea tuginema konkreetsele seaduse sättele, vaid vajalik on esile tuua

taganemise aluseks olevad asjaolu (vt TrtRnKo 20.04.2018, 2-14-9277, p 8).

28. Hageja nõude rahuldamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja on ostu- ja müügilepingust

kehtivalt taganenud. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle

formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus, kui

ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus,

eelkõige oluline lepingurikkumine.

29. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja andis hagejale tööd üle üleandmise-vastuvõtmise

aktiga 26.10.2022 (dtl 205-206). 31.10.2022 e-kirjaga teavitas hageja kostjat, et oleks vaja

üle vaadata paigaldatud avatäide, kuna toimunud on ukse vajumine ja uks käib vastu tuule

luku, mille tõttu on uksele tekkinud väike kulumise täke. 01.11.2022 e-kirjaga palus kostja

hagejal ühendust võtta töödejuhi Gunnariga. 02.11.2022 e-kirjaga teavitas hageja kostjat, et

kostja poolt avatäidet vaatamas käinud isik teavitas, et uks on valesti paigaldatud ning uksel

puuduvad regulaatorid. Ust ei ole võimalik reguleerida. 06.11.2022 teavitas hageja kostjat, et

rõduukse paigaldamisel oli algselt olukord korrektne ning uks ja aken sobitusid korralikult

fassaadiga. Enne kasutuselevõttu lasti uksel seista 24 tundi vastavalt juhistele. Seejärel

ilmnes probleem, et uks hakkas käima vastu tuuleriivi ning tekkis väike kahjustus.

Probleemist teavitati kohe töödejuhatajat ning paluti reguleerimist. Reguleerimisega esines

viivitusi ja puudulikku lahendamist: esialgne kokkulepitud töömees ei ilmunud ning saadeti

asendaja, kes ei olnud pädev ja hindas ukse valesti paigaldatuks. Edasiste sekkumiste käigus

olukord halvenes. Ukse reguleerimisel hakkas see tugevamalt vastu tuuleriivi käima,

kahjustas hingesid ja lengi ning muutus raskesti suletavaks. Lõpuks eemaldati uks ja

paigaldati uuesti, kuid tulemusena tekkis fassaadi ja ukse vahele märkimisväärne vahe, mis

täideti vahuga. Samuti esinesid puudused tihenduses – akna ja veepleki ühenduskohas on

pilu, kust tuleb tuul ja valgus. Tööde käigus tekkisid ka sisemised kahjustused põrandale. Uks

ei tööta endiselt korrektselt, tuuleriiv on kahjustatud ning viimistlustööd on lõpetamata.

Hageja peab olukorra põhjuseks paigaldusvigu ja tööde ebakorrektset teostamist ning nõuab

kiiret lahendust, sh ukse korrektset väljavahetamist või nõuetekohast paigaldust ning fassaadi

korrektset viimistlemist ilma tühimike ja defektideta. 07.11.2022 e-kirjas kordas hageja üle

vigastused: täke tuuleriigi juures, hingede poolsel ukselingil pinge ja tunda kerget väänet,

ukse, veepleki akna ristekohas auk, veel ukse ja fassaadi vahe, põranda kahjustus (dtl 37).

09.11.2022 teavitas kostja, et 04.11.2022 teostati garantiitööd, mille käigus reguleeriti ja

paigaldati rõduuks ümber, et kõrvaldada krägisev heli, ning töö tulemusel muutus uks

nõuetekohaselt toimivaks. Paigaldus viidi nende sõnul osaliselt fassaadist sissepoole, mis

tekitas küll vahe rõduraami ja fassaadi vahele, kuid see oli vajalik müra vähendamiseks ning

toimus hageja teadmisel ja soovil. Välisviimistlus oli lepingujärgselt ette nähtud silikooniga.

Kostja eitab vastutust põrandakahjustuste eest (dtl 36-37). 16.11.2022 on hageja pakkunud

kostjale, et tellib sertifitseeritud spetsialisti kontrolli teostamiseks (dtl 36), kostja vastas, et

tuleb kvaliteedijuht (dtl 36). 17.11.2022 teavitas hageja kostjat, et hageja hinnangul on

rõduukse ja akna paigaldus vigane ning tööde järgselt on olukord halvenenud. Peamised

väidetavad probleemid: uks käib raskelt, vajab liigset jõudu ja on hakanud tegema krägisevat

heli; ukse hinged ja leng liiguvad ning on deformeerunud; uks ei püsi korrektselt tuuleriivi

taga ja võib avaneda; ukse ja fassaadi vahele on tekkinud vahed; akna, ukse ja veepleki

ühenduskohas on ava, kust tuleb läbi tuult ja valgust; viimistlustööd on lõpetamata ning on

tekkinud lisakahjustusi (sh põrandale). Hageja kirjeldas, et ka kostja poolt saadetud

kvaliteedijuht ei pidanud neid puudusi tegelikeks vigadeks ning pidas mitmeid olukordi

„normaalseks” (sh ukse hingede müra, lengi liikumine ja ukse raskem sulgumine), soovitades

osaliselt lahendusi, mis hageja hinnangul ei kõrvalda probleeme sisuliselt. Hageja ei nõustu

seisukohaga, et olukord on normaalne. Hageja leiab, et tegemist on paigaldus- ja

reguleerimisvigadega, mis on tekkinud tööde teostamise käigus. Hageja nõuab puuduste

kiiret kõrvaldamist, sh ukse ja akna nõuetekohast parandamist või ümberpaigaldamist,

tihenduse ja viimistluse lõpetamist ning tekkinud kahjustuste heastamist. 24.11.2022 e-kirjas

heidab hageja kostjale ette, et nendega ei ole ühendust võetud ja üksnes venitatakse ja

välditakse kohustuste täitmisega. 18.11.2022 ja 25.11.2022 teavitas kostja, et uks on üle

vaadatud, tehniliselt korras, korralikult paigaldatud ja eesmärgipäraselt kasutatav. Akna

alumisse serva (uksepoolsele küljele) on vaja lisada veidi vahtu ning see katta

ilmastikukindla materjaliga. (dtl 207-214). 25.11.2022 soovis hageja kostjalt teada, milline on

kostja seisukoht seoses puudustega ja teavitas kostjat, et hageja on sunnitud oma õiguste

kaitseks pöörduma ametiasutuste poole (dtl 30-31).

30. 29.05.2023 esitas hageja avalduse TTJA-le, kus nõudis mittevastava töö eest raha tagastamist

1170,22 eurot (lepingust taganemine) või kahju hüvitamist 1076,53 eurot mittevastava töö

taastamiseks (dtl 216-227, 297).

31. Seega on hageja lepingust taganemistahe üheselt arusaadav ning hageja on lepingust

taganenud TTJA-le esitatud avaldusega. Lepingust taganemise kui tahteavalduse kehtivuse

määrab selle jõudmine teise lepingupoole kätte (VÕS § 188 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1). TTJA

teavitas kostjat algatatud vaidlusest. Kostja oli seega hiljemalt 2023 juunis teadlik hageja

soovist lepingust taganeda ja saada tagasi tasutud raha. Seega on hageja poolt täidetud

taganemise formaalsed eeldused.

32. Taganemise kehtivuseks peavad lisaks formaalsetele eeldustele olema täidetud ka

materiaalsed eeldused, st taganemisele tuginev lepingupool peab tõendama teise poole olulise

lepingurikkumise. Et hinnata, kas tegemist on lepingu olulise rikkumisega, tuleb kindlaks

teha, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid.

33. Müügipakkumine sisaldas kolmekordse klaaspaketiga GEALAN 8000 IQ profiiliga

6-kambrilisi PVC-aknaid (rõduaken ja -uks), akende veeplekke, PVC aknalauda, akende

paigaldust (sh. avatäite vuugi tihendamist montaaživahuga), siseviimistlust (sh.

montaaživahu servade ära lõikamist, sisemiste aknapalede katmist kipsplaadiga,

pahteldamist, lihvimist ja värvkattega katmist), välisviimistlust (värvitu silikooniga

tihendamist), vanade avatäidete utiliseerimist ja transporti (dtl 198). Lepingu sõlmimise

tingimuseks oli, et hagejale paigaldatakse komplektsed avatäited koos paigalduse ja

viimistlusega vastavalt kokkulepitud spetsifikatsioonile.

34. 25.08.2023 koostatud auditist nr 230731A nähtub, et paikvaatluse põhjal on tuvastatud, et

korteri XXX (Pärnu) rõduukse ja akna avatäite tarnitud toode vastab küll tellimusele, kuid

paigaldustööd ei vasta ehitusnormidele, tootjajuhendile ega SILS (ET-2-0404-1010) nõuetele

ning on teostatud oluliste puudustega. Sisemised aknapaled on viimistlemata, kipsplaat,

pahtel ja värvkate puuduvad ning kaitsekiled on eemaldamata. Rihtimiskiilud ei ole

eemaldatud, mis takistab põrandaliistu paigaldamist. Avatäite paigaldus ei ole korrektne:

raamid ei ole täielikult loodis, esineb deformatsioone ning ukse ja lengi vahel on

hõõrdumine, mis viitab võimalikule väändumisele ja ebapiisavale fikseerimisele. Samuti ei

ole paigaldamisel tagatud korrektne konstruktsiooniline stabiilsus, sh distantsklotside

kasutamine ei ole selgelt tagatud. Tihenduse osas on puudulik nii sise- kui väliskeskkonna

ühendus: auru- ja tuuletõkketeibid ei ole korrektselt paigaldatud või puuduvad, vuugid on

katkendlikud ning kasutatud ehitusvaht ei ole ühtlane ega ilmastikukindlalt teostatud.

Seetõttu on võimalik õhu ja niiskuse liikumine konstruktsiooni vuukidesse, mis tekitab

kondensatsiooni- ja niiskusriski ning vähendab energiatõhusust. Aknaplekkide lahendus ei

vasta SILS juhendile: plekkide alused ei ole hüdroisoleeritud, servade kõrgused ja kalded ei

vasta nõuetele, külgliidete lahendused on ebakorrektsed ning elastne hermeetiline tihendus on

puudulik või pragunenud. Rõduukse aknapleki alune on täidetud ehitusvahuga, mis

deformeerub koormuse all ega taga konstruktsiooni stabiilsust ega veetihedust. Samuti ei ole

tagatud korrektne veesuunamine fassaadilt eemale. Lisaks ei ole järgitud SILS ülespöörde

külgliidete lahenduse nõudeid: puudub nõuetekohane hüdroisolatsioon enne paigaldust,

elastne UV-kindel tihendus on tegemata või ebapiisav ning liitekohtade veetihedus ei ole

tagatud. See suurendab oluliselt sademete ja niiskuse tungimise riski fassaadisüsteemi ning

konstruktsiooni. Kokkuvõttes on avatäite tehniline seisukord selline, et kuigi toode ise vastab

pakkumisele, on paigaldus teostatud puudulikult ja mittevastavalt nõuetele. Tulemuseks on

halvenenud kasutusmugavus (ukse hõõrdumine ja mittetoimiv sulgumine), vähenenud

ilmastikukindlus, suurenenud niiskus- ja kondensatsioonirisk ning võimalikud pikaajalised

kahjustused fassaadile ja konstruktsioonile. Avatäide ei vasta energiatõhususe, ehitustehnilise

kvaliteedi ega SILS süsteemi nõuetele ning vajab nõuetekohaseks toimimiseks olulisi

parandus- või ümberpaigaldustöid, sealhulgas tihenduse, hüdroisolatsiooni, aknaplekkide ja

siseviimistluse korrektset teostamist (dtl 260-294).

35. Kohus leiab, et kuna avatäidete paigaldusvigadest tulenevalt ei olnud võimalik neid

eesmärgipäraselt kasutada ning kostja ei kõrvaldanud puuduseid, vaid asus seisukohale, et

uks on tehniliselt korras, nõuetekohaselt paigaldatud ning eesmärgipäraselt kasutatav, siis ei

vastanud tellitud avatäited kokkulepitud omadustele. Seega on täidetud ka taganemise

materiaalsed eeldused. Kostja ei soovinud esitada omapoolseid tõendeid, mis kinnitaksid, et

avatäited vastavad lepingutingimustele (dtl 576).

36. Tulenevalt kostja seisukohast, et puudused esinesid üksnes paigaldustöödes, mitte tootel

endal, siis oleks hageja saanud taganeda üksnes töövõtulepingust, märgib kohus, et

Riigikohus on selgitanud seoses segalepinguga, et oluline on hinnata, kas hagejal oli huvi

lepingu osalise täitmise vastu või kas lepingurikkumine oli lepingu mõistes oluline.

Olukorras, kus paigaldusest tingitud puuduste tõttu ei ole asja võimalik väidetavalt kasutada,

võis kahjustatud lepingupool kaotada huvi lepingu täitmise vastu tervikuna (RKTKo

07.06.2023, 2-20-3044, p 12). Kuna avatäiteid ei olnud võimalik kasutada eesmärgipäraselt

ning auditis tuvastatud paigaldusvigade tõttu esines mitmeid kasutusmugavust ja toimivust

oluliselt halvendavaid puudusi, oli hagejal põhjendatud alus kaotada huvi lepingu täitmise

vastu tervikuna ning seetõttu oli ta õigustatud lepingust tervikuna taganema.

37. Tulenevalt kostja väidetest, et hageja ei andnud kostjale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks,

märgib kohus, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja proovis korduvalt kostjaga

saavutada kokkuleppeid puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ise oli seisukohal, et on teinud kõik

vastavalt lepingule ning ei reageerinud peale 25.11.2022 enam hageja e-kirjadele ja telefoni

kõnedele. Seega ei soovinud kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi täita ja hagejal oli

õigus kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

38. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud kostja poolne oluline lepingurikkumine ning hagejal

esinesid materiaalsed ja formaalsed eeldused lepingust taganemiseks. Tulenevalt eeltoodust

rahuldab kohus hageja VÕS § 189 lg 1 nõude välja mõista kostjalt müügilepingu järgne

ostuhind 1170,22 eurot.

39. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Kostjal on

õigus saada tagasi 11.08.2022 müüdud ja paigaldatud avatäited, kui ta seda nõuab ja

avatäidete tagastamise kulud kannab kostja.

40. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 27.05.2023,

mil hageja pöördus ostuhinna tagastamise nõudega TTJA poole. Viivis 0,15% päevas

summalt 1170,22 eurot ajavahemiku 27.05.2023 kuni 19.03.2025 eest on 1163,75 eurot.

Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes palub hageja mõista kostjalt välja viivise 800 eurot. VÕS

§ 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt müügilepingu punktile 6.3 ostjal on õigus

nõuda Müüjalt viivist 0,15% Kauba üleandmisega põhjendamatult viivituses oleva Kauba

maksumusest iga viivituses oldud päeva eest (dtl 202). Kohus on seisukohal, et viivisenõue

on põhjendatud. Kohus aga ei nõustu hagejaga, et kohaldub müügilepingu punkt 6.3. Kostja

on hagejale kauba üle andnud ja paigaldanud. Kohus leiab, et põhjendatud on VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud viivise määr, mille kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab,

et viivis on põhjendatud välja mõista TTJA otsuse täitmise tähtajast. Otsus tuli täita hiljemalt

17.12.2023, ehk viivise arvestus algab alates 18.12.2023. Kuna hageja on arvestanud viivist

kuni 19.03.2025, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 18.12.2023-

19.03.2025 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 1170,22 eurolt,

summas 163,92 eurot.

41. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tellitud auditi maksumuse 2028 eurot.

42. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Riigikohus on selgitanud, et sõna „mõistlikkus" selles sättes hõlmab kõigepealt kulude

vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. Kulude vajalikkus

kõnealuses tähenduses seondub seega põhjusliku seose tuvastamisega kostja väidetava teo ja

hageja kahju vahel (vt VÕS § 127 lg 4). Kolleegium leiab, et üldjuhul tuleb pidada kolmanda

isiku poolt kahjustatud eseme ülevaatust ja vigastuste kindlakstegemist vajalikuks, st VÕS §

128 lg 3 järgi mõistlikuks. (RKTKO 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 12). Hageja kulude

hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise

nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: (1) võlgnik on lepingut rikkunud;

(2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest; (3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128); (4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse

kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); (5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule

lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a tahtliku või raske hooletuse korral (VÕS § 127 lg 3);

(6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

43. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ekspertarvamuse koostamise eest on GECC Projekt OÜ

esitanud arve 2028 eurot, millise hageja on tasunud 15.08.2023 (dtl 257-259). Kohus leiab,

et arvest tulenev kulu on põhjendatud ja mõistlik. Kui kostja oleks paigalduses esinenud

puudused kõrvaldanud või nõustunud hageja ettepanekuga tellida sertifitseeritud spetsialist

(dtl 36), milleks andis õiguse ka lepingu müügitingimuste punkt 4.4 (dtl 63), ei oleks hagejal

olnud vajadust pöörduda TTJA poole ega tellida ekspertiisi enda nõude tõendamiseks.

Põhjendatud ei ole kostja väide, et hageja ei pöördunud nende poole ekspertiisi tegemiseks.

Kohus ei nõustu kostjaga, et auditi hind on ebamõistlikult kõrge. Hageja on tõendanud, et

pöördus mitme ettevõtte poole ekspertiisi tellimiseks, kuid need kas ei vastanud või keeldusid

teenust osutamast (dtl 231–239). Kuna hagejal oli siiski vaja oma nõuet TTJA-s tähtaegselt

tõendada, oli ta sunnitud vastu võtma GECC Projekt OÜ pakkumise, kuna vaidluse ese

eeldas eriteadmisi ja ilma ekspertiisita ei oleks hageja saanud oma nõuet piisavalt tõendada.

Esitatud audit on põhjalik ning selle üks koostajatest, Gery Einberg, on kantud riiklikult

tunnustatud ekspertide nimekirja. Seetõttu ei ole kohtul alust kahelda tema pädevuses. Kostja

esitatud üksik tõend võimaliku odavama ekspertiisi kohta (dtl 584) ei anna alust järeldada, et

hageja kantud kulu oleks ebamõistlik või põhjendamatu. Kulu mõistlikkuse hindamisel tuleb

lähtuda olukorrast selle tegemise ajal. Hageja on tõendanud, et pöördus mitme ettevõtte

poole, kuid ei saanud pakkumisi või keelduti ekspertiisi tegemisest.

Seetõttu ei olnud tal tegelikku valikuvõimalust ning ta pidi nõude tõendamiseks aktsepteerima

kättesaadava teenusepakkuja pakkumise. Ainuüksi asjaolu, et teoreetiliselt võinuks kusagilt saada

odavama teenuse, ei muuda tegelikult kantud kulu ebamõistlikuks, kui see oli vajalik ja

turutingimustes vältimatu. Lisaks ei nähtu kostja esitatud tõendist, et odavam ekspertiis oleks

olnud samaväärse kvaliteedi, pädevuse ja kättesaadavusega. Seetõttu ei lükka see ümber hageja

väidet, et konkreetne kulu oli tema jaoks mõistlik ja vajalik oma nõude tõendamiseks.

44. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on kahju hüvitamise eeldused, ning kostjalt

kuulub hageja kasuks välja mõistmisele kahjuna 2028 eurot.

45. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 200 eurot. Hageja oli sunnitud taluma

pikka aega (oktoober 2022 – märts 2024) suuri ebamugavusi. Korter oli külm, talvisel ajal oli

magamistoas jääpurikas. Lisaks kaasnes ebamugavus aastate pikkuse menetluse jooksul,

kuivõrd kostja ei ole teinud midagi, et kogu tekkinud olukorda lahendada. Hageja viitas VÕS

§ 128 lg-le 5, mille kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist

ja hingelist valu ning kannatusi.

46. Kostja vaidleb hageja mittevaralise kahju nõudele vastu. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

on VÕS § 134 lg 1 alusel välistatud. Hageja ei ole tõendanud, et lepingust tulenev kohustus

oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning et sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse

rikkumise asjaoludest sai kostja aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib

põhjustada mittevaralise kahju.

47. Kohus selgitas hagejale 04.11.2025 toimunud kohtuistungil (dtl 577 jj) mittevaralise kahju

nõude eeldusi. Tavapärase käibetehingu rikkumise korral on mittevaralise kahju nõue

välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul suunatud mittevaralise huvi järgimisele (RKTKo

25.02.2010, 3-2-1-159-09, p 11; RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 18). Kohus on

seisukohal, et käesoleva vaidluse all olev leping ei ole suunatud mittevaralise huvi

järgimisele, mistõttu on lepingu alusel esitatud mittevaralise kahju nõue välistatud. Hageja ei

ole ka tõendanud tervisekahju ilmnemist seonduvalt avatäidete ja/või nende

paigaldusvigadega. Hageja paljasõnalised väited, nagu tal oleks olnud hingelised

läbielamised ning suurenenud küttearved, ei tõenda mittevaralist kahju.

48. Kuivõrd hageja ei ole mittevaralise kahju ilmnemist tõendanud, jätab kohus hageja nõude,

mittevaralise kahju väljamõistmiseks 200 euro ulatuses, rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

49. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 alusel on kohtu hinnangul

põhjendatud hagi rahuldamise ulatust arvestades jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus

peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab

hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja

kanda.

50. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal.

51. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude nimekirja 03.02.2026 ning

arved õigusabiteenuste eest 07.05.2025 (dtl 534-535).

52. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluks riigilõiv summas 490 eurot.

53. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust

tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14 p 14).

54. Hageja esindaja on pakkunud õigusteenust arve nr 0011-2025 alusel kokku 8,5 tunni

ulatuses: kliendiga nõupidamine ja nõustamine 1,5h tunnihinnaga 95 eurot; dokumentide analüüs

ja istungi ettevalmistus 6h tunnihinnaga 95 eurot; kohtuistungil osalemine 1h tunnihinnaga 145

eurot. Kokku 857,50 eurot. Hageja esindaja on pakkunud õigusteenust arve nr 0016-2025 alusel

kokku 5 tunni ulatuses: kliendiga nõupidamine 0,5h tunnihinnaga 95 eurot; 19.03.2025 hagi

täpsustuse koostamine 4,5h tunnihinnaga 95 eurot. Kokku 475 eurot. Seega on hageja õigusabi

kulud kokku 1332,50 eurot. Hageja väitel on tema õigusabikulude kogusumma 1325,50 eurot.

55. Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul esineb ebakõla summades. Kohus võtab aluseks

esitatud arved. Kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud ei ole nõuda kostjalt hageja ja esindaja

vahelise suhtluse kulude hüvitamist (RKTKm 27.11.2019, 2-18-10073, p 22), samuti tundub

esmapilgul ülepaisutatud arvel nr 0011-2025 kulunud aeg dokumentide analüüsiks ja istungi

ettevalmistuseks. Kohus möönab, et hageja esitab väga mahukaid menetlusdokumente, milles oli

ka kohtul keeruline orienteeruda kuivõrd tekst kordus pidevalt ning esitati ühe asjaolu kohta

mitmeid selgitusi. Seega leiab kohus, et kulunud aeg võib olla arvestatav. Kohus ei nõustu

kostjaga, et hageja esindaja 26.02.2025 istungil osalemise aeg ei vasta reaalsele kohtuistungi

kestvusele. Kohus arvestab ka asjaolu, et kohtuistungile tullakse mõni hetk varem kohale ning on

võimalik, et istungijärgsel arutatakse üht-teist oma esindatavaga. Kohus kontrollis, et nimetatud

kohtuistung kestis umbes 40 minutit. Seega ei saa pidada ümardamist ühele tunnile

ebamõistlikuks. Samas ei saa kohus pidada põhjendatuks hageja esindaja tunnihinda 145 eurot

kohtuistungil osalemise eest. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse

kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TalRnKm 28.09.2023, 2-

2215592, p 60). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seoses

õigusteenuste eest esitatud arvega nr 0016-2025 on kohus samuti seisukohal, et ei ole

põhjendatud nõuda kostjalt hageja ja esindaja vahelise suhtluse kulude hüvitamist. Hagiavalduse

täpsustuse koostamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul mõistlik. Kokkuvõttes on kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud 1097,50 euro ulatuses.

56. Põhjendatud on hageja menetluskulud kokku 1587,50 eurot, millest kuulub kostjalt

väljamõistmisele 80% ehk 1270 eurot.

57. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 03.02.2026 (dtl 695-696). Kostja

menetluskulude koosseis on järgmine:

1)

hageja 21.02.2024 hagiavalduse ja tõenditega tutvumine – 45 min;

2)

hageja 27.04.2024 hagiavalduse ja tõenditega tutvumine – 2h;

3)

seisukoha koostamine (16.09.2024) – 1,5h;

4)

26.02.2025 kohtuistungiks ettevalmistamine - 30 min;

5)

26.02.2025 kohtuistungil osalemine - 45 min;

6)

26.02.2025 kohtuistungi protokolli ja helisalvestisega tutvumine – 30 min;

7)

seisukoha koostamine (01.04.2025) – 50 min;

8)

hageja 19.03.2025 hagiavalduse täpsustuse ja tõenditega tutvumine – 1h;

9)

hagiavalduse täpsustusele vastuse koostamine (09.04.2025) – 4,5h;

10) hageja 07.05.2025 avaldusega tutvumine – 2h;

11) 04.11.2025 kohtuistungiks ettevalmistamine - 30min;

12) 04.11.2025 kohtuistungil osalemine - 1h;

13) 04.11.2025 kohtuistungi protokolli ja helisalvestisega tutvumine - 30min;

14) seisukoha koostamine (05.12.2025) - 1,5h;

15) hageja 11.12.2025 vastulausega tutvumine – 1,5h;

16) lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine (03.02.2026) - 1h.

58. Kokku kulus esindajal 20 tundi ja 20 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot

tunnis. Lepingulise esindaja kulud kokku 3050 eurot. Summale ei lisandu käibemaksu. Kostja

palub enda menetluskulud jätta hageja kanda.

59. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja õigusabi kulud põhjendatud ning

vajalikud. Ka esindamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud, arvestades

kohtutoimiku mahtu. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot

tunnis. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100

eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TalRnKm 28.09.2023, 2-22-15592, p 60). Kohtu

hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot.

60. Põhjendatud on kostja menetluskulud 2033,33 eurot, millest kuulub hagejalt

väljamõistmisele 20% ehk 406,67 eurot.

61. TsMS § 445 lg 1 viimase lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

62. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 863,33

eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt

863,33 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

63. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik