4-26-929/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-26-929

Kohtunik

Kristel Jaakus

Väärteoasi

Tõnu Tammjärve kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseiniku T T 10.03.2026 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2440, 26, 001215

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Tõnu Tammjärv (ik 35605085227), EV

kodanik, elukoht xxxx, töökoht xxxx, e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Pärnu mnt

139, Tallinn), e-post: ppa@politsei.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tõnu Tammjärve kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku T T 10.03.2026

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440, 26, 001215 rahuldamata.

2. Jätta Tõnu Tammjärve kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku T T 10.03.2026

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440, 26, 001215 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul

advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.03.2026 vormistas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna

patrullitalituse patrullpolitseinik T T Tõnu Tammjärvele kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2440, 26, 001215 selle kohta, et Tõnu Tammjärv juhtis 10.03.2026 kell 09:04 xxxx

mootorsõidukit, millel oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid peatamise hetkel

ajavahemikul 10.03.2026 kell 09.00 kuni kell 09.05 juht ei kasutanud sõidumeerikus

juhikaart, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed kaardile, jättes

sellega tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrapärase toimimise ning

nõuetekohase kasutamise. Seega rikkus juht juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete

salvestamisele ning säilitamisele kehtestatud nõudeid. Samuti rikkus juht ööpäevasele

puhkeajale kehtestatud nõudeid puhates nõutavast vähem üle kahe tunni. 09.03.2026 kell

09.27 kuni 10.03.2026 kell 09.27 oli juht järjestikune puhkeaeg 6 tundi ja 39 minutit kuigi

nõutav oli vähemalt 9 tundi.

2. Antud tegevusega rikkus Tõnu Tammjärv LS § 131 lg 3 ning Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32 lg 1, 34 lg 1 nõudeid; LS § 130 lg 1 ning

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 artikkel 8 lõige 2 nõudeid. Väärtegu

kvalifitseeriti LS § 2171 lg 1 ja LS § 249 lg 2 järgi. Menetlusalune isik Tõnu Tammjärv

nõustus kiirmenetlusega. Menetlusalust isikut karistati KarS § 63 lg 1 alusel, mis näeb ette

raskeima karistuse LS § 2171 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot.

Menetleja juhindudes KarS § 66 lg 2 määras rahatrahvi tasumise ositi Rahandusministeeriumi

arveldusarvele. Viimase osa tasumise tähtpäev on 08.07.2026. Kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 10220192978315.

3. 17.03.2026 esitas menetlusalune isik Tõnu Tammjärv Viru Maakohtule kaebuse, milles tõi

välja, et 09.03.2026 kell 14:30 oli xxxx etenduse väljasõit xxxx. Tagasi Rakverre jõudis buss

10.03.2026 kell 01.10. Trupi väljasõit toimus sõidukiga xxxx reg.märk xxxx, milles on 16+1

kohta. 10.03.2026 hommikul kell 09:27 täitis Tõnu Tammjärv hooldustehniku ülesandeid.

Tema kohustuste hulka kuulub xxx teatrile kuuluvate ja truppi teenindavate sõidukite hooldus,

sealhulgas sõiduki pesemine xxxx AS pesulas. Hooldustehniku üks ülesannetest

heaperemehelikult suhtuda tööde tegemiseks saadud töövahenditesse. Üheks töövahendiks on

sõiduk xxxx reg.märk xxxx, mille tuled ja registreerimismärgid ning juhi vaatevälja jäävad

sõiduki aknad ja tagavaatepeeglid oleksid puhtad. Seda ülesannet täitis menetlusalune isik

hooldustehnikuna, viies sõiduki pesulasse. Tulenevalt sündmusest ja hooldustehniku

ülesandeid täites, ei olnud vajalik kasutada juhikaarti. Tulenevalt 15.03.2006 Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 artikkel 13 punktist 1 10-kuni 17 kohalised

sõidukid, mida kasutatakse ainult mitteäriliseks reisijateveoks, ei vaja eraldi juhikaarti. LS §

33 lg 2 p 3 alusel peab juht veenduma, et sõiduki tuled ja registreerimismärgid ning juhi

vaatevälja jäävad sõiduki aknad ja tahavaatepeeglid on puhtad. Hooldusülesannete täitmisel ei

pannud T. Tammjärv toime seaduserikkumist.

Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isik tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku T T 10.03.2026

kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440, 26, 001215 ja lõpetada väärteomenetlus.

4. 16.04.2026 esitas kohtuväline menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse

peale, mille kohaselt isikule süüks pandud väärtegu on kinnitust leidnud ja isik on süüdi.

Antud juhtumi osas ei laienenud isiku poolt juhitud sõidukile Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus nr 561/2006 artikkel 13 punktist 1 toodud erand, ehk 10-kuni 17 kohalised

sõidukid, mida kasutatakse ainult mitteäriliseks reisijateveoks, ei vaja eraldi juhikaarti.

Menetlusalune isik rikkus ka puhkeaja nõudeid. Kokkuvõtvalt on menetleja seisukohal, et juht

oli igal juhul kohustatud kasutama sõidumeerikut ja kinni pidama ööpäevasele puhkeajale

kehtestatud nõuetest. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p 1 ja § 120 lg 1

palub kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et Tõnu Tammjärve kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku T T 10.03.2026 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2440, 26, 001215 tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata ning seda

järgnevatel põhjustel.

6. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu

hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS §

110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud

tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

25.01.2013 otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse

lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud

asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas

tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

Objektiivne koosseis

7. LS § 2171 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku

salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise

võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kuivõrd LS § 2171

lg 1 sätestatud koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles

etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on kiirmenetluse otsuse

kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 131 lg 3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

nr 165/2014 artiklid 32 lg 1, 34 lg 1 ning LS § 130 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrus nr 561/2006 artikkel 8 lõige 2 nõuded.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Tõnu Tammjärv juhtis 10.03.2026 kell

09:04 xxxx mootorsõidukit, xxxx reg.märk xxxx. Tegemist on xxxx AS-le kuuluva bussiga

ning sel päeval juhis sõidukit Tõnu Tammjärv.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Tõnu Tammjärv juhtis mootorsõidukit, milles oli

kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid peatamise hetkel ei kasutanud sõidumeerikus

juhikaarti. Menetlusalune isik on aga seisukohal, et ta ei pidanudki kasutama sõidumeerikut

ega juhikaarti, kuna talle laieneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006

artikkel 13 punktist 1 i) toodud erand, ehk 10-kuni 17 kohalised sõidukid, mida kasutatakse

ainult mitteäriliseks reisijateveoks, ei vaja eraldi juhikaarti.

8. Vaidlus käesolevas väärteoasjas taandubki peamiselt küsimusele, kas Tõnu Tammjärv oli

väärteokirjelduses toodud ajal kohustatud kasutama sõidumeerikut ja sellest lähtuvalt täitma

ka sõidumeerikuga seotud nõudeid, sh ka puhkeaja nõudeid.

Sõidumeeriku kasutamist reguleerib LS § 131, mille lõike 1 kohaselt toimub

mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr

165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse

andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi. LS § 131 lg 3

kohustab juhti olukorras, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, salvestama sõidu- ja

puhkeaja andmed määruse nr 165/2014 art 32-37 kohaselt.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32 lg 1 kohaselt

veoettevõtjad ja juhid tagavad digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise

ning nõuetekohase kasutamise. Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid

tagavad analoogsõidumeeriku korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase

kasutamise.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 34 lg 1 kohaselt juht

kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta

sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu,

kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi

kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud.

LS § 130 lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi

koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või

autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude

loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006,

mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega

muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 artikkel 8 lõige 2 kohaselt 24 tunni

jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut

ööpäevast puhkeperioodi.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 artikkel 13 lg 1 kohaselt tingimusel, et

artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist ei seata ohtu, võib iga liikmesriik lubada erandeid

artiklite 5–9 osas, sätestades oma territooriumil või kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega

mõne teise liikmesriigi territooriumil eranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldatakse

vedudele ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse kuuluvate sõidukitega: ja artikkel 13

lõige 1 p i kohaselt on välja toodud erand: 10- kuni 17 kohalised sõidukid, mida kasutatakse

ainult mitteäriliseks reisijateveoks.

9. Kohus kontrollis Transpordiameti e-teeninduse kaudu, et sõiduki xxxx reg.märk xxxx

esmane registreerimine on tehtud 07.03.2022 aastal.

Liiklusseaduse § 131 lg 21 kohaselt sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik sõidukitel, mis

on esmaregistreeritud alates 2006. aasta 1. maist ning mida kasutatakse käesoleva seaduse §

130 lõikes 13 nimetatud sõitjate veol, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3

nimetatud juhul.

LS § 131 lg 4 p 3 kohaselt sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukile: kui sõidukiga teostatakse

liinivedu linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses. Ühistranspordi seadus selgitab, et

linnaliin on § 4 lg 2 kohaselt valla-, linna- või maakonnaliin on liin, mille peatused asuvad

peamiselt sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil. Valla-, linna- ja maakonnaliini

eristamisel võetakse arvesse ka teisi nimetatud liini iseloomustavaid näitajaid, eelkõige

sõiduplaani, sõitjate põhilist sihtgruppi, peamist teeninduspiirkonda ja ühissõiduki tehnilist

vastavust selle liini teenindamiseks.

Menetlusaluse isiku väide, et tema juhitud sõiduki puhul ei pea kasutama sõidumeerikut, kuna

vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 13 lõike 1 p i on

märgitud, et 10- kuni 17 kohalised sõidukid, mida kasutatakse ainult mitteäriliseks

reisijateveoks, ei nõua seda. Antud kaasuses saab tuvastada, et sõidukit xxxx reg.märk xxxx

on esmaregistreeritud 2022 aastal ning seda sõidukit kasutatakse äriliseks eesmärgiks, so xxxx

teatritrupi etenduste väljasõitude korraldamiseks. Kohus märgib, et asjaolu, et 10.03.2026

toimus sõidukiga sõit pesulasse oli teostatud ilma reisijateta ei muuda asjaolu, et sõidukit

kasutatakse äriliseks eesmärgiks. Lisaks märgib kohus, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrus nr 561/2006 ei reguleeri juhikaardi kasutamist, vaid nõudeid puhkeajale, mistõttu ei

pea menetlusaluse isiku väide erandi kohaldamiseks paika.

10. Kohus tuvastas, et antud juhul pidi menetlusalune isik sõidumeerikut kasutama, kuna tema

poolt juhitud sõidukile xxxx reg.märk xxxx ei laiene ühtegi erandit.

Sõidumeeriku kasutamise kohustus tuleneb isikule nii Liiklusseaduse § 131 lg-st 3 kui ka

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 32 lg 1 ja 34 lg 1, mille

kohaselt peab juht tagama digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning

nõuetekohase kasutamise ning artikli 34 lõike 1 kohaselt juht kasutab salvestuslehte või

juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab.

Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle

väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada

pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetlusalune isik rikkus digitaalses

sõidumeerikus salvestatud andmete lugemise võimalusele ja andmete säilitamisele kehtestatud

nõudeid ning realiseeris LS § 2171 lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused.

11. LS § 249 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete

rikkumise eest.

Kohus tuvastas, et antud juhul pidi menetlusalune isik kinni pidama ka ööpäevastest ja

iganädalastest puhkeperioodidest, kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006

artikli 8 lg 1 kohaselt – Juht peab kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest

puhkeperioodidest ja p 2 - 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast

puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi

24 tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi,

loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks.

Kohus tuvastas, et menetlusalune isik Tõnu Tammjärv ei olnud piisavalt puhanud perioodil

09.03.2026 kell 09.27 kuni 10.03.2026 kell 09.27. Kohus tuvastas, et menetlusaluse isiku kui

sõiduki juhi järjestikune puhkeaeg oli 6 tundi ja 39 minutit, kuigi nõutav oli vähemalt 9 tundi.

Kohus märgib, et on lubatud ööpäevast puhkeperioodi lühendada 9 tunnini, kuid mitte alla

selle. 9 tunnine puhkepaus on niigi juba erand mida juht võib nädalas kasutada ainult 3 korral,

kuid alla 9 tunni puhkepausi loetakse rikkumiseks. LS § 249 lg 2 rõhutab ka seda rikutud

puhkeaja kestvust. Antud puhkeaja nõuet ja sõidumeerikus juhikaardi kasutamist toetab ka

Liiklusseadus § 131 lg 2 - Sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik käesoleva seaduse § 130

lõikes 13 nimetatud sõitjate veol, kui kahe ööpäevase puhkeperioodi vahel teostab juht sellel

perioodil ka sõitjate vedu, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik. Juht ei tohi mingil

juhul puhata alla 9 tunni kui ta juhib bussi. Kaebusele lisati menetlusaluse isiku poolt

tööleping nr 60-05 lisa, kus nähtub Tõnu Tammjärve ametikirjeldus, mille kohaselt on ta

tööle võetud kui bussijuht-hooldustehnik. Kohus märgib, et hooldustehniku ülesannete

täitmine ei tähenda automaatselt seda, et sõiduki pesulasse transportimisel ei oleks tegu bussi

juhtimisega.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetlusalune isik rikkus mootorsõidukijuhile

kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõudeid ning realiseeris LS § 249 lg-s 2 toodud objektiivse

koosseisu tunnused.

Subjektiivne koosseis

12. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega

on LS § 2171 lg-s 1 ning LS § 249 lg-s 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo

toime pannud tahtlikult (tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus) või

ettevaatamatusest (ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus).

Kohtu hinnangul pani Tõnu Tammjärv väärteo toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). Isik paneb

teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks

seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 17 lg 3

sätestab veel eraldi, et seaduse mittetundmine ei välista ei tahtlust ega ettevaatamatust. Seega

oli Tõnu Tammjärvel võimalus tähelepaneliku ja kohtusetundliku suhtumise korral ette näha,

et sõidumeeriku kasutamine ja ööpäevase puhkeaja nõuete täitmine on kohustuslik.

Õigusvastasus ja süü

13. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus

leiab, et Tõnu Tammjärv on Liiklusseaduse § 2171 lg-s 1 ja LS § 249 lg-s 2 sätestatud väärteo

toimepanemises süüdi.

KARISTUS

14. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest

ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 2171 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga.

LS § 249 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut või arestiga.

Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul

hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike

väärtegude kontekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo

toimepanemise subjektiivset külge. Arvestades, et isik pani teo toime hooletusest, on tegemist

asjaoluga, mis viitab alla keskmisele süü suurusele. Menetlusaluse isiku Tõnu Tammjärve

tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad

ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud, kuna menetlusalune isik oma süüd ei

tunnistanud. Samuti tuleb karistuse määramisel arvesse võtta asjaolu, et menetlusalune isik on

varem väärteokorras karistamata.

Kohtuväline menetleja on karistanud Tõnu Tammjärve KarS § 63 lg 1 alusel, so kui isik on

toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või

mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega määras

kohtuväline menetleja antud väärteo eest karistuseks KarS § 63 lg 1 ja LS § 2171 lg 1 alusel

rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Seega jääb kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistuse suurus alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra. Kohtu hinnangul on

karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et

menetlusalune isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi

väldiks süütegude toimepanemist. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas nõuab

selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite

järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes

võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes.

Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate

sõidukijuhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui

ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Seega loeb kohus määratud

karistuse proportsionaalseks süü suurusega.

15. Kohtu hinnangul ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka otstarbekuse kaalutlusel.

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse

isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kohus on karistuse mõistmise osas jõudnud järeldusele, et Tõnu Tammjärve süü käesoleva

vääre toimepanemisel oli alla sanktsiooni keskmise, leides, et kuigi isik pani teo toime

hooletusest, puuduvad väärteoasjas karistust kergendavad asjaolud. Lisaks ei saa kohtu

hinnangul käesolevas väärteoasjas rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest.

Sõidumeerikute kasutamise eesmärgiks on liiklusohutuse tagamine, mistõttu on oluline, et

isiku, kes juhib mootorsõidukit, milles sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, töö- ja

puhkeaja nõuete järgimine oleks jälgitav ja kontrollitav, kuna see on otseses seoses kõigi

inimeste tervise ja ohutusega.

16. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist,

millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul

puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus.

Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135 ja § 155.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

Kohtunik