3-26-522/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprillil 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-522

Haldusasi

O.K kaebus Eesti Töötukassa 28. jaanuari 2026. a otsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja O.K

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Külli Heinmäe

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 1. juunil 2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14

päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) võttis 23. juuni 2025. a otsusega TA25-

0093308 O.K töötuna arvele. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 11. novembri 2025. a

otsusega TA25-0172673.

2. 28. jaanuari 2026. a otsusega nr 8 muutis töötukassa 11. novembri 2025. a

otsust ja lõpetas kaebaja töötuna arveloleku alates 15. septembrist 2025. Otsuse

põhjenduste järgi sai kaebaja alates 16. septembrist 2025 kuni 19. septembrini 2025

TepHouse OÜ-s ajutiselt töötamise eest töötasu 364 eurot 82 senti. Tööturumeetmete

3-26-522

seaduse (TöMS) § 11 lg 3 näeb ette, et ajutise töötamise eest makstav töötasu ei tohi

ühes kuus ületada 40% töötasu alammäärast, s.o 354 eurot 40 senti. Kaebajale makstud

töötasu ületas seda summat, mistõttu tuleb kaebaja töötuna arvelolek lõpetada (TöMS §

12 lg 1 p 3 ja § 8 lg 4 p 3).

3. O.K esitas 24. veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

töötukassa otsuse tühistada.

3.1.

TepHouse OÜ pakkus töötukassa kodulehe kaudu tööampsu. Kaebaja kasutas

pakutud võimalust, et leevendada majanduslikke raskusi. 7. oktoobril 2025 laekus

kaebaja pangakontole 280 eurot. Palgateatist talle ei saadetud. Brutotöötasu sai kaebaja

364 eurot 82 senti. Kaebaja nõustaja töötukassas ei rääkinud talle ajutise töötamise

korral bruto- ja netopalga erisustest. Kaebaja ütles konsultatsioonil nõustajale, et ta sai

pangakontole 280 eurot. Kaebaja alustas uuesti töötamist 12. novembril 2025 INHUS

Prefab OÜ-s, kus töötab senini.

3.2.

Kuna kaebaja töötas eelmise tööandja juures 60% tööajaga, polnud tal aastane

tulumaksuvaba miinimum ületatud. Seetõttu peaks TepHouse OÜ brutopalgal olema

tulumaks väiksem. Sellisel juhul ei ületaks töötasu 354 eurot 40 senti. Seda oleks

nõustaja pidanud teadma.

3.3.

Kaebajal ei õnnestunud saada kontakti TepHouse OÜ esindaja Rene Vähiga,

kuna viimane ei vasta kõnedele.

3.4.

Brutotulu piirmäära ületamine kümne euro võrra on marginaalne. Kaebaja

tegevus ei olnud pahatahtlik. Õigustatud pole tagasiulatuvalt kõige rangema meetme

kohaldamine. Töötukassa pole kaalunud rikkumise raskust ja kaebaja head usku

tööotsimisse. Otsus pole proportsionaalne. Sellega võib kaebajale kaasneda suur

rahaline nõue.

4. Töötukassa esitas 1. aprillil 2026 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata

jätta.

4.1.

Ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse

töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast (TöMS § 11 lg 3). Töötasu

alammäär 2025. a-l on 354 eurot 40 senti. Isiku töötuna arvelolek lõpetatakse, kui

töötule ajutise töötamise eest makstud tasu ületab TöMS-i § 11 lg-s 3 sätestatud

piirmäära (TöMS § 12 lg 1 p 11).

4.2.

Töötukassa 11. novembri 2025. a otsusega lõpetati kaebaja töötuna arvelolek

TöMS § 12 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja 11. novembri 2025. a teatel ja töötamise

registri (TÖR) andmetel seisuga 11 november 2025 töötab kaebaja töölepingu alusel

alates 12. novembrist 2025 INHUS Prefab OÜ-s. TÖR-ist nähtus ka kaebaja töötamine

töötuna arveloleku ajal TepHouse OÜ-s 16. septembrist kuni 19. septembrini.

Töötamine vastas TöMS § 11 lg-s 1 lubatud ajale. Täiendavate andmete kontrollimisel

selgus, et TepHouse OÜ Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsiooni andmetel sai

kaebaja ettevõttes töötamise eest töötasu 364 eurot 82 senti. Kuna kaebajale ajutise

töötamise eest makstud tasu ületab TöMS § 11 lg-s 3 sätestatud piirmäära, muutis

töötukassa 11. novembri 2025. a otsust ning kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 15.

septembri 2025 seisuga.

4.3.

Kaebajale on selgitatud nii töötuna arveloleku kui ka ajutise töötamise tingimusi,

mis mh nähtuvad kaebajale 7. juulil 2025 tema e-posti aadressile edastatud ajutise

töötamise meelespeas. Ajutise töötamise tingimusi on selgitatud ka töötukassa

veebilehel www.tootukassa.ee. 15. septembril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel

koostatud tegevuskavast nähtub, et kaebaja teatas 16. septembril 2025 toimuvast

tööampsust Tep Invest OÜ-s tisleri ametikohal ning sellest, et töötasu suurus on

2(5)

3-26-522

täpsustamisel. Nõustaja 19. septembri 2025 päringule tööampsu brutotöötasu kohta

vastas kaebaja, et töötasu suuruseks on 280 eurot. Tööandja ei olnud septembrikuu

tasusid kaebaja vastuse saabumise hetkeks veel deklareerinud. Tööandja ja töötaja

vahelise lepingu sõlmimisega seotud küsimuste ja vaidluste lahendamine ei kuulu

töötukassa pädevusse, sh tasu maksmise kokkulepped, tulumaksu õiguspärane

kinnipidamine jm. Töötasu suuruses jm lepivad kokku töötaja ja tööandja. Vastustaja

võtab faktilised asjaolud arvesse selliselt nagu need tuvastatud on.

4.4.

Töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed ning töötukassat

kohustavad sätted ega anna töötukassale võimalust TöMS § 12 lg 1 p 11 asjaolude

ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte.

Sealhulgas ei anna sätted võimalust kaaluda asjaolu, kui suures ulatuses ajutise

töötamise eest makstud tasu ületas TöMS § 11 lg-s 3 sätestatud piirmäära. Kuivõrd

kaebaja töötasu ületas kalendriaasta kuu töötasu alammäära, siis lõpetas töötukassa

kaebaja töötuna arveloleku 15. septembrist 2025 õiguspäraselt.

4.5.

Töötukassa on praeguseks teinud kaebajale tagasinõude, milles kaalus kaebuses

esile toodud asjaolusid. Nende põhjal otsustas töötukassa teha tagasinõude nelja päeva

toetuse ulatuses, mil kaebaja töötas ja oli töötuna arvel – kokku 73 eurot 84 senti (4.

märtsi 2026. a tagasinõue nr 6-7.2/26/0416).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja töötukassa 28. jaanuari 2026. a otsust,

millega töötukassa muutis 11. novembri 2025. a otsust kaebaja töötuna arveloleku

lõpetamisest 11. novembril 2025 ning lõpetas kaebaja töötuna arveloleku tagasiulatuvalt

15. septembri 2025 seisuga. Otsuse tegemist põhjendas vastustaja sellega, et kaebaja

töötas alates 16. septembrist 2025 kuni 19. septembrini 2025 ajutiselt TepHouse OÜ-s

ning sai töötamise eest töötasu 364 eurot 82 senti, mis ületab kuu töötasu alammäära.

6. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

7. Ajutine töötamine on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-,

käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või

avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva (TöMS § 11 lg

1). Töötuna arveloleku ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus,

kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise

ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud (TöMS

§ 11 lg 2).

8. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja võeti töötuna arvele alates 23.

juunist 2025, et kaebaja töötas töötuna arveloleku ajal ajutiselt alates 16. septembrist

2025 kuni 19. septembrini 2025 võlaõigusliku lepingu alusel TepHouse OÜ-s ning et

kaebaja ajutise töötamise kestus vastab seaduses lubatud ajale. Vaidluse all on küsimus,

kas kaebaja sai ajutise töötamise ajal töötasu rohkem kui TöMS § 11 lg-s 3 sätestatud

piirmäär ning kas vastustaja oli õigustatud piirmäära ületamise tõttu lõpetama kaebaja

töötuna arveloleku.

9. TöMS § 11 lg 3 kohaselt ei tohi ajutise töötamise eest makstav tasu ühes

kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ületada 40 protsenti TLS § 29 lg 5

alusel kehtestatud käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse

19. detsembri 2024. a määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli

2025. a-l kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Seega oli TöMS

§ 11 lg-s 3 sätestatud piirmäär 2025. a-l 354 eurot 40 senti.

3(5)

3-26-522

10. Vastustaja selgitas vaidlustatud otsuses, et andmete kontrollimisel selgus, et

TepHouse OÜ deklareeris Maksu- ja Tolliametile kaebaja ajutise töötamise eest tema

töötasuna 364 eurot 82 senti. Kuna kaebaja saadud töötasu ületas ajutiseks töötamiseks

kehtestatud piirmäära, lõpetati kaebaja töötuna arvelolek 15. septembri 2025 seisuga.

11. Kaebuse kohaselt tuli vastustajal töötasu suurust hinnates lähtuda asjaolust, et

kaebaja pangakontole laekus ajutise töötamise eest töötasu 280 eurot ning et tööandjal

tulnuks deklareeritud töötasult arvestada väiksemat tulumaksu, kuna kaebaja aastane

tulumaksuvaba miinimum ei olnud ületatud. Seeläbi ei ületaks kaebaja saadud töötasu

suurus kehtestatud piirmäära.

12. Kohus selgitab, et TöMS § 11 lg 3 sätestab ajutise töötamise eest makstava tasu

maksimaalse suuruse. Sealjuures on nii viidatud sättes töötamise eest makstava tasuna

kui ka Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuutasu alammäärana peetud silmas brutotasu,

mistõttu kaebaja väited töötasu suuruse võrdsustamisega tema pangakontole laekunud

makse suurusega ei ole põhjendatud. Vastustaja võtab otsuse tegemisel arvesse asjas

tuvastatud asjaolud ning teeb nende pinnalt otsustuse. Kohtule esitatud andmetest

nähtuvalt on tööandja deklareerinud kaebaja (bruto)töötasuna ajutise töötamise eest 364

eurot 82 senti ning vastustaja on nendest andmetest õigesti lähtunud. See, kui suurt

tulumaksu kaebaja töötasult maksma peab, ei mõjuta kokkulepitud töötasu

(brutotöötasu) suurust (vt TLS § 29 lg 3). Kohus nõustub ka vastustajaga, et tööandja ja

töötaja vahelise lepingu sõlmimisega seotud küsimuste ja vaidluste lahendamine, sh tasu

maksmise kokkulepped, ei kuulu töötukassa pädevusse. Kuna tööandja on kaebaja

ajutise töötamise eest deklareerinud töötasu 364 eurot 82 senti, on kaebaja saanud

töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise eest töötasu, mis ületab TöMS § 11 lg-s 3

lubatud piirmäära.

13. TöMS § 12 lg 1 p 11 sätestab, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku

lõpetamise kohta, kui töötule ajutise töötamise eest makstud tasu ületab TöMS § 11 lg-s

3 sätestatud piirmäära. Vastustaja on õigesti leidnud, et töötuna arveloleku lõpetamise

alused on imperatiivsed ega anna vastustajale võimalust TöMS §-s 12 nimetatud

asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada

või mitte. Kaalutlusõiguse puudumine tähendab muu hulgas ka seda, et vastustajal

puudus töötuna arveloleku lõpetamise otsustamisel võimalus kaaluda ja arvestada, kui

suures ulatuses ajutise töötamise eest makstud tasu ületas TöMS § 11 lg-s 3 sätestatud

piirmäära. Olukorras, kus kaebaja töötasu suurus ületas kehtestatud maksimaalset ajutise

töötamise eest saadava töötasu piirmäära, oli vastustaja kohustatud kaebaja töötuna

arveloleku lõpetama.

14. Vastustaja on kohtumenetluses esile toonud, et kaebajale selgitati tema töötuna

arveloleku ja ajutise töötamise tingimusi, sh ajutise töötamisele kehtestatud töötasu

piirmäära ulatust ja selle ületamisega kaasnevaid tagajärgi 7. juuli 2025. a kirjaga

edastatud ajutise töötamise meelespeas (digitoimiku leht (dtl) 25). Kohtul puudub alus

kahelda viidatud meelespea edastamises kaebajale ning kaebaja ei ole ka

kohtumenetluses väitnud, et ta ajutise töötamise tingimusi sisaldavat meelespead saanud

ei oleks. Viidatud dokumendis on selgitatud, et ajutise töötamise korral saadav brutotasu

ei tohi ületada 354 eurot 40 senti. Seetõttu pidi kaebaja olema tööpakkumuse

vastuvõtmisel ja lepingu sõlmimisel teadlik ajutise töötamise korral lubatavast töötasu

suurusest, millega ei lõppe tema töötuna arvelolek ja sellega kaasnevad hüved. Vajaduse

korral oleks kaebaja saanud enne lepingu sõlmimist töötukassaga konsulteerida.

Kaebajal oli võimalus tööpakkumist vastu võttes ja tööandjaga lepingut sõlmides pidada

läbirääkimisi töötasu suuruse üle, vältimaks tema töötuna arveloleku lõppemist.

15. Töötukassa saab piirmäärast suurema tulu saamise asjaolusid ja ulatust arvestada

siis, kui otsustab tagasinõude suuruse üle. Seda töötukassa ongi teinud (vt tagasinõude

otsus dtl 29).

4(5)

3-26-522

16. Kuivõrd kaebaja ajutise töötamise eest makstav töötasu ületas lubatud piirmäära,

lõpetas vastustaja õiguspäraselt kaebaja töötuna arveloleku 15. septembri 2025 seisuga.

Töötukassa 28. jaanuari 2026. a otsus nr 8 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub

alus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

17. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

Seega menetlusosaliste võimalikud kulud jäävad nende endi kanda.

18. Otsuse avaldamisel tuleb asendada kaebaja nimi tema eraelu kaitseks

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)