1-21-3063/272 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

30. aprill 2026

Kohtuasja number

1-21-3063

Kohtukoosseis

Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Sandra Kallas ja

Einar Vene

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi R.P.

süüdistuses KarS § 3891

lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi (üldmenetluses)

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. juuni 2024. a otsus

Apellandid

Prokuratuur,

esindaja

Majandus-

ja

Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Hendrik Kaing;

Kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

R.P. (ik xxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX;

töökoht x OÜ, juhataja; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole)

Kaitsjad

-

Vandeadvokaadid O.V. r Nääs ja Kristi Rande

Prokuratuur

-

esindaja Hendrik Kaing

Kannatanu

-

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindajad

Inna Golovina ja Pirjo Toomsoo

Asja läbivaatamise viis

15. detsembri 2025. a kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 21. juuni 2024. a otsus täies ulatuses.

2. Lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuritegude aegumise tõttu.

3. Jätta avalik-õiguslikud nõudeavaldused läbi vaatamata.

4. Jätta maakohtu menetluses tunnistajatele makstud hüvitised riigi kanda.

5. Mõista Eesti Vabariigilt R.P. kasuks välja maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud

tasu katteks 47 577,92 eurot ja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks

12 477,50 eurot.

6. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.

7. Kannatanu apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu või

puudutatud menetlusväline isik advokaadist esindaja vahendusel. Määruskaebus tuleb esitada Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või

pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistuse kokkuvõte

1. R.P. le esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-te 1, 2 ja lg 3 – § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritavates tegudes. Süüdistust täiendati viimati 19. aprillil 2023.

2. Süüdistuse kohaselt osutas R.P. vaimset kaasabi AS Turvamaailm juhatuse liikmele K.T. ele ja selle

faktilisele juhile J.K. ile AS Turvamaailm maksudeklaratsioonides perioodil 2014. a november

kuni 2015. a märts ja 2015. a august kuni detsember valeandmete esitamisele. Selle eesmärgiks

oli AS-i Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamine ja sellega varjati AS-i

Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra.

Maksudena jäi selle tulemusena laekumata 452 608 eurot.

3. Samuti osutas R.P. vaimset kaasabi Delta Security OÜ faktilisele juhile J.K. ile Delta Security OÜ

maksudeklaratsioonides perioodil 2014. a november kuni 2015. a märts ja 2015. a august kuni

detsember valeandmete esitamisele. Selle eesmärgiks oli Delta Security OÜ maksu- ja

kinnipidamiskohustuse vähendamine. Maksudena jäi selle tulemusena laekumata 253 101,50

eurot.

R.P. teopanus

4. R.P.

organiseeris näiliku tööjõurendi skeemi, millega võimaldas ettevõtetel, sh

AS-l Turvamaailm ja Delta Security OÜ-l kokkulepitud tasu eest näilike arvete ja lepingute alusel

varjata oma maksukohustust.

5. Täpsemalt seisnes R.P. vaimne kaasabi maksukuriteo toimepanemisele selles, et ta leppis T.R. iga

kokku, et viimane asub alates 18. detsembrist 2013 Baltic Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks ja alates

29. oktoobrist 2014 Simetra Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks. Nende juriidiliste isikute nimel

sõlmiti AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatega tegelike töösuhete varjamiseks ning

maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikke lepinguid. Neid töölepinguid sõlmis T.R.

isiklikult või volitas selleks kokkuleppel R.P. ja J.K. iga D.V. i, A.K. et või J.K. at.

6. R.P.

ja T.R. i välja töötatud skeemi oli kaasatud ka A.K. , kes oli

Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ juhatuse liige. Tema sõlmis R.P.

juhendamisel ja plaani osana näilikke tööjõurendi lepinguid AS-ga Turvamaailm ja

Delta Security OÜ-ga, samuti skeemi kuuluvate omavahel seotud variäriühingute vahel ning

väljastas arveid näiliku tööjõurendi kohta.

7. Eesmärgiga suurendada alusetult AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ sisendkäibemaksu ja

seeläbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu kajastasid K.T. e ja J.K. R.P. välja töötatud

plaani osana koostatud näilikke arveid tööjõurendi kohta AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ

käibedeklaratsioonidel (KMD-l). K.T. e ja J.K. i korraldamisel kanti esitatud näilike arvete alusel

AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ kontodelt R.P. , T.R. i ja A.K. i kontrolli all olevate

variäriühingute kontodele. Sealt tasuti töötasud AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatele

2(80)

ja ülejäänud osa võeti välja sularahas läbi Tavid AS-i. Väljavõetud sularahast jäeti kokku lepitud

teenusprotsent kuriteoskeemi osalistele ning ülejäänu tagastati K.T. ele ja J.K. ile. Sealjuures

määras kuriteoskeemis osaliste vahel nn teenusprotsendi jaotamise kindlaks R.P. .

8. Näiliku tööjõurendi teenuse osutamise ebaseaduslikkuse tuvastamise raskendamiseks vormistati

dokumente, millede kohaselt justkui olnuks R.P. ga (kaudsemalt ka T.R. i ja A.K. iga) seotud

äriühingul RKO Platvorm OÜ Eesti Vabariigi vastu ülisuur maksutagastuse nõue summas 540

000 000 eurot ning näilikult vormistatud tööjõurendilt tekkinud maksukohustus olnuks justkui

tasaarveldatud eelnimetatud ülisuure tagastusnõudega. Nende tehingute täiendavaks näilikuks

õigustamiseks oli R.P. ja T.R. i poolt loodud mulje, justkui olnuks nimetatud äriühingud saanud

RKO Platvorm OÜ-lt loovutamise teel suure nõude Maksu- ja Tolliameti vastu ja see

võimaldanuks väita, et AS Turvamaailma ja Delta Security OÜ töötajatest tulenenud

maksukohustust riigi ees justkui ikkagi täideti ning riigile maksukahju ei tekitatud. Tegelikkuses

teadsid nii R.P. , T.R. kui A.K. , et RKO Platvorm OÜ-l seda maksutagastuse nõuet riigi vastu ei

ole, sest sellisele seisukohale oli Maksu- ja Tolliamet jõudnud juba 27. detsembri 2012. a

maksuotsuses nr 12.2-3/9676-38, millega nõustus ka Tartu Halduskohus 22. detsembri 2014. a

otsuses 3-13-678. Kohtuvaidlusest kõnealuse väidetava RKO Platvorm OÜ tagastusnõude osas

olid teadlikud nii J.K. kui ka K.T. e. Seega pidid nad aru saama, et R.P. poolt välja mõeldud ja

pakutud skeem AS Turvamaailm ning Delta Security OÜ tööjõumaksude tasaarvestamiseks RKO

Platvorm OÜ väidetava tagastusnõudega ei põhine reaalselt olemasoleval nõudel. K.T. e ja J.K.

olid teadlikud, et tööjõumaksud küll deklareeritakse R.P. plaani osana T.R. i kontrolli all olevate

variäriühingute tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel (TSD-l), kuid maksud jäävad riigile

tasumata.

9. R.P. juhtis T.R. i ja A.K. i tegevust ja kooskõlastas nende poolt tehtud otsused ja tegevused. Lisaks

sellele organiseeris ja kontrollis ta rahade liikumist läbi T.R. i ja A.K. i tegevuse, andis neile nõu

ning korraldusi õiguslikes küsimustes ja vaidlustes maksuhalduriga ning lahendas erimeelsusi

kuriteos osalejate vahel, millega kindlustas ühtlasi ka maksukuriteo täideviijate teotahet.

Eeltooduga osutas R.P. kuriteo toimepanijatele vaimset kaasaabi sellega, et toetas

maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest

äriühingute vahel. Tema tegevus tagas maksukuriteo skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise

ning tugevdas AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ning kuriteo kaastäideviijate teotahet

maksukuriteo toimepanemise jätkamisel. Samuti tugevdas maksukuriteo täideviijate teotahet see,

et tema kaasabile toetuv maksukuriteo skeem andis AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le

tasumata ja kinni pidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise.

AS-i Turvamaailm puudutavatest tegudest täpsemalt

10. AS Turvamaailm oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 p-de 1 ja 2 järgi maksumaksja.

AS-i Turvamaailm juhtis hiljemalt alates 2014. a novembrist J.K. . Ta polnud juhatuse liikmena

äriregistrisse kantud, ent võttis vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täitis äriühingu

juhtimis- ja järelevalveülesandeid. AS-i Turvamaailm juhatuse liige oli alates 29. oktoobrist 2014

K.T. e, kes tegutses J.K. i korraldusel ja huvides. Lähtuvalt J.K. ilt saadud juhistest korraldas

K.T.

e

äriühingu

jooksvat

tegevust.

J.K.

kontrollis

AS-i Turvamaailm raamatupidaja Külli Korbergi tegevust, kelle vahendusel J.K. esitas läbi e-

maksuameti valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse

ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu- ja

kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil.

11. J.K. kasutas kokkuleppel R.P. ga näilikku tööjõurendi teenust, et vähendada

AS-i Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust ning viia äriühingust raha tulumaksuvabalt

välja. Seda aitasid korraldada T.R. , A.K. , O.V. ja S.V. . Näilik tööjõurendi teenus seisnes selles,

et osa AS-i Turvamaailm töötajatest (valvurid erinevatel ehitusobjektidel) olid J.K. i korraldusel

3(80)

vormistatud kokkuleppel R.P. ja T.R. iga hoopis Simetra Tööjõud OÜ (juhatuse liige T.R. )

töötajateks ning AS Turvamaailm kasutas neid kui renditööjõudu, mille eest esitati äriühingule

igakuiselt arve. Kui AS-i Turvamaailm juhtkond oli uue võimaliku töötajaga rääkinud läbi

töötasus ja teistes tingimustes, siis suunati ta edasi Simetra Tööjõud OÜ kontorisse, kus sõlmiti

kirjalik tööleping Simetra Tööjõud OÜ esindajaga. AS Turvamaailm ei tasunud otse Simetra

Tööjõud OÜ-le, vaid teistele R.P. , T.R. i ja A.K. i kontrolli all olevatele äriühingutele, mis

vahetusid. Need äriühingud väljastasid arved AS-le Turvamaailm alles pärast seda, kui AS

Turvamaailm oli välja arvestanud iga töötaja igakuise töötundide arvu ja töötasu suuruse. Siis

edastas K.T. e või J.K. selle teabe T.R. ile, misjärel väljastati vastavas summas AS-le

Turvamaailm renditööjõu teenuse arve. Nii deklareeris AS Turvamaailm tööjõurendi teenuse

arveid.

12. Süüdistuses märgitud ajavahemikul tegi J.K. ise või keegi teine tema korraldusel

AS-i Turvamaailm arvelduskontolt väljamakseid näiliselt soetatud tööjõurendi eest erinevatele

äriühingutele (nt Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le, Alke Finants OÜ-le ja

Rendifond OÜ-le). Pärast neid väljamakseid tehti Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke

Finants OÜ ja Eurocredit OÜ arvelduskontodelt töötasu väljamaksed AS-i Turvamaailm töötajate

arvelduskontodele. Ülejäänud Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le ja Alke Finants OÜ-le

ülekantud summa kanti edasi Tavid AS-i arvelduskontole, kust T.R. , A.K. ja S.V. võtsid selle

sularahas välja, arvasid sellest maha näilikku tööjõurenti puudutava teenuse osutamise protsendi

ning tagastasid allesjäänud raha J.K. ile või K.T. ele. Nn teenusprotsent läks jagamisele

maksukuriteo skeemis osalejate vahel, kusjuures raha jagamine T.R. i, A.K. i ja R.P. vahel

toimus viimase juhiste kohaselt. J.K. i teadmisel ei makstud reaalselt deklareeritud tööjõumakse

riigile.

13. Tegelikkuses AS Turvamaailm ei rentinud tööjõudu, vaid näiliku tööjõurendiga välditi

tööjõumaksude tasumist ja saadi käibemaksu eelis (alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine

väidetava tööjõurendi tõttu). Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega AS Turvamaailm

näiliselt rentis endale töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja MKS § 83

lg 4 järgi näilik tehing. AS Turvamaailm ei deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud

väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 88 458,38 eurot ja

sotsiaalmaksu summas 173 505,52 eurot. J.K. rikkus sellega mh R.P. kaasabil tulumaksuseaduse

(TuMS) § 40 lg-d 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p 1 ja 4. J.K.

vähendas koos K.T. ega AS-i Turvamaailm huvides R.P. , T.R. i ja A.K. i kaasabil kinnipidamis-

ja maksukohustust ja jättis deklareerimata maksud.

14. AS Turvamaailm jättis deklareerimata ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. AS

Turvamaailm kandis üle Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le, Alke Finants OÜ-le ja

Rendifond OÜ-le kokku 609 325 eurot, kuid samal ajal maksis näiliselt renditud töötajatele

töötasu kokku 422 117 eurot. Nende summade vahe 187 208 eurot võeti Tavid AS-i kaudu

sularahas välja ja selle tagastasid S.V. või T.R. J.K. ile või K.T. ele. See summa on

ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi. Sellelt summalt tulnuks deklareerida

tulumaksu 47 146 eurot. Rikutud on TuMS § 51 lg-t 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg-t 2 ja § 54 lg-t 4.

15. J.K. vähendas koos K.T. ega süüdistuses märgitud ajavahemikul ebaseaduslikult

AS-i Turvamaailm käibemaksukohustust. AS Turvamaailm kajastas Velum Service OÜ, Alke

Service OÜ ja Rendifond OÜ nimel väljastatud arvetel käibemaksu 20% sisendkäibemaksu

arvestuses (KMD deklaratsioonil ehk käibedeklaratsioonil lisa INF-B-l). Kuna AS Turvamaailm

ei saanud tegelikkuses Velum Service OÜ-lt, Alke Service OÜ-lt ja Rendifond OÜ-lt teenuseid,

puudus AS-l Turvamaailm nende äriühingute nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu

maha arvamise õigus. Sellega rikkus J.K. mh R.P. kaasabil käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-t

1 ja § 31 lg-t 1. Sellest tulenevalt on AS Turvamaailm alusetult vähendanud

4(80)

maksustamisperioodil 2014. a november kuni 2025. a detsember oma käibemaksukohustust 143

498,37 eurot.

Delta Security OÜ-d puudutavatest tegudest täpsemalt

16. Delta Security OÜ oli MKS § 31 p-de 1 ja 2 järgi maksumaksja. J.K. oli vähemalt alates 2014.

aasta novembrist ka Delta Security OÜ tegelik juht. Ta polnud juhatuse liikmena äriregistrisse

kantud, ent võttis vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ning täitis äriühingu juhtimis- ja

järelevalveülesandeid. Delta Security OÜ juhatuse liige oli Robert Judin, ent seda juhtisid

tegelikkuses J.K. ja K.T. e. R.J. tegutses J.K. i korraldusel ja huvides. J.K. kontrollis Delta

Security OÜ raamatupidaja K.K. i tegevust, kelle vahendusel J.K. esitas läbi e-maksuameti

valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu- ja

kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil. J.K. kasutas Delta Security OÜ maksu- ja

kinnipidamiskohustuse vähendamise ja äriühingust raha tulumaksuvabalt väljaviimise eesmärgil

ning kokkuleppel R.P. ga samasugust näilikku tööjõurendi teenust nagu AS Turvamaailm puhul,

mida aitasid korraldada R.P. , T.R. , A.K. ning O. ja S.V. . Tegelikkuses tööjõurenti ei

toimunud. Delta Security OÜ ei deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt

kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu summas 25 447,39 eurot ega sotsiaalmaksu 48 106,59

eurot, samuti ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 104 385,22 eurot ning arvestas maha

alusetult sisendkäibemaksu summas 75 162,29 eurot.

Avalik-õiguslik nõudeavaldus

17. Kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas avalik-õigusliku nõudeavalduse

(viimane versioon esitatud 21. mail 2019).

18. Kannatanu palub määrata kindlaks R.P. solidaarne maksukohustus J.K. i, T.R. i, A.K. i ja AS-ga

Turvamaailm summas 465 032,60 eurot (sh käibemaks 143 498,37 eurot, kinnipeetud tulumaks

88 458,38 eurot, sotsiaalmaks 173 505,52 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksed 3 122,34

eurot, töötaja töötuskindlustusmaksed 4 871,97 eurot, tööandja töötuskindlustusmaksed 4 430,02

eurot ja tulumaks 47 146 eurot). Kannatanu palub välja mõista intress 0,06% kuni nõuete kohase

täitmiseni.

19. Kannatanu palub määrata kindlaks R.P. solidaarne maksukohustus J.K. i, T.R. i, A.K. i ja Delta

Security OÜ-ga summas 256 315,90 eurot (sh kinnipeetud tulumaks 25 447,39 eurot,

sotsiaalmaks 48 106,59 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksed 758,28 eurot, töötaja

töötuskindlustusmaksed 1 219,54 eurot, tööandja töötuskindlustusmaksed 1 236,59 eurot,

käibemaks 75 162,29 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22

eurot). Kannatanu palub välja mõista intress 0,06% kuni nõuete kohase täitmiseni.

20. 1. augusti 2023. a kohtuistungil palus kannatanu esindaja avalik-õiguslikus nõudeavalduses

toodud kohustuste kindlaksmääramist vastavalt prokuratuuri arvestusele.

Maakohtu otsus

21. Tartu Maakohtu 21. juunil 2024. a otsusega mõisteti R.P. õigeks ja jäeti tema vastu esitatud

avalik-õiguslikud nõudeavaldused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 310 lg 2 alusel läbi

vaatamata. Maakohtu põhjendused on lühidalt järgmised.

22. R.P. le esitatud süüdistuses kirjeldatud tegevus ei ole tõendatud. Jälitustoimingutega kogutud

tõendid ei ole lubatavad. Jälitusload ja -määrused, mille alusel toiminguid tehti, ei vasta kehtivas

kohtupraktikas omaksvõetud põhjendamisstandarditele. Muud tõendid ei tõenda R.P. osalust

süüdistuse sisuks olevas kuriteos.

Apellatsioonid

5(80)

23. Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuuri ja kannatanu esindajad.

24. Prokuratuur palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista R.P. talle esitatud süüdistuses süüdi.

Prokurör leiab, et jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubatavad ja taotleb, et ringkonnakohus

kontrolliks nende tegemise aluseks olnud määruste seaduslikkust. Seejärel palub prokurör vastu

võtta ja uurida jälitustoimingute protokolle, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus.

25. Kannatanu taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja palub rahuldada avalik-õiguslik nõudeavaldus.

Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2025. a määrus

26. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. mail 2025 maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja uueks

arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus, rahuldades prokuratuuri apellatsiooni

osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et jälitustoimingute aluseks olnud määrused on seaduslikud.

Seega on lubatavad jälitustoimingutega kogutud tõendid ja kriminaalasi tuleb saata maakohtule

uueks arutamiseks.

Riigikohtu 16. juuli 2025. a määrus

27. Riigikohtu 16. juuli 2025. a määrusega tühistati ringkonnakohtu määrus ja saadeti kriminaalasi

uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus märkis, et juhul,

kui ringkonnakohus peab jälitustoimingutega kogutud tõendeid lubatavaks, on võimalik need

vastu võtta ja neid uurida apellatsioonimenetluses. Maakohtule kriminaalasja tagastamine ei ole

põhjendatud.

Eelmenetlus ja ringkonnakohtu 15. detsembri 2025. a kohtuistung

28. Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2025. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ja

tunnistati vaidlusalused jälitusload õiguspäraseks.

29. 15. detsembri 2025. a istungil võttis kohus vastu prokuratuuri esitatud tõendid. Prokuratuur ja

kannatanu esindaja jäid apellatsioonide juurde. Kaitsja ja süüdistatav palusid jätta apellatsioonid

rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus lahendab esmalt menetluslikud küsimused (I). Teiseks tuvastab kolleegium

tõenditele tuginedes täideviimisteo peamised faktilised asjaolud (II). Seejärel käsitleb kohus

erinevate lepingute vormistamist ja rahade liikumist, kajastades seda ülevaatlikkuse huvides

eraldiseisvas osas (III). Ringkonnakohus hindab R.P. kaasaaitamist (IV) ja annab tema

tegevusele karistusõigusliku hinnangu. Kolleegium selgitab ühtlasi, et kuriteod on aegunud (V).

Tasumata maksu- ja kinnipidamiskohustuse suurust on põhjalikumalt analüüsitud eraldi osas

(VI). Lõpuks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab

menetluskuludega seotud taotlused (VII)

(I)

Menetluslikud küsimused

31. Apellatsioonimenetluse oluliseks vaidlusküsimuseks on jälitustoimingutega kogutud tõendite

lubatavus. Ringkonnakohus kuulas eelmenetluses ära poolte seisukohad ja lahendas selle

küsimuse 7. novembri 2025. a määrusega. Kolleegiumi hinnangul on vaidlusalused jälitusload

õiguspärased ja nendega kogutud tõendid seega lubatavad.

32. Kolleegium hindab esmalt kaitsjate väiteid, et R.P. le esitatud süüdistuse piirid ei võimalda teda

kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Seejärel käsitleb kolleegium isikuliste tõendite

usaldusväärsuse küsimust.

6(80)

(a)Süüdistuse piirid

33. Süüdistusakti olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest

asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust. Selleks

peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on

isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat

süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud

tõendamiseseme asjaoludest ning mida ei ole menetluses arutatud.

34. Kaitsjate hinnangul ei ole süüdistuses piisavalt faktilisi asjaolusid, mille pinnalt tuvastada

kaasaaitamist KarS § 3891 lg-s 1 või 2 sätestatud kuriteole. Ringkonnakohus kaitsjatega ei nõustu.

35. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamise objektiivsesse külge

kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja tegu peab avaldama

mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, ehkki pole nõutav, et ilma

osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamisteona käsitatakse mitte üksnes sellist

tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja

kinnitab täideviija tahtlust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-

1-1-54-16, p 17).

36. Süüdistuse kohaselt osutas R.P. vaimset kaasabi AS-i Turvamaailm juhatuse liikmele K.T. ele ja

selle faktilisele juhile J.K. ile AS-i Turvamaailm maksudeklaratsioonides perioodil 2014. a

november kuni 2015. a detsember valeandmete esitamisele. Samuti osutas ta süüdistuse kohaselt

vaimset kaasabi Delta Security OÜ faktilisele juhile J.K. ile Delta Security OÜ

maksudeklaratsioonides samal perioodil valeandmete esitamisele.

37. R.P. le heidetakse ette näiliku tööjõurendiskeemi organiseerimist, millega võimaldati ettevõtetel,

sh AS-l Turvamaailm ja Delta Security OÜ-l kokkulepitud tasu eest näilike arvete ja lepingute

alusel varjata maksukohustust. Kaitsjad leiavad, et kuigi süüdistuses viidatakse korduvalt sellisele

skeemile, ei tulene süüdistuse tekstist, milles see seisnes. Kolleegium sellega ei nõustu.

38. Kuigi süüdistuse teksti alguses (süüdistusakti p-s 16) on osutatud tööjõurendi skeemi

organiseerimisele, on see, mida mõeldakse süüdistuses skeemina, lahti kirjutatud süüdistuse

edasises tekstis. Teisisõnu nähtub süüdistusest ka see, kuidas ja kelle vahel ning kelle osalusel

näilikku tööjõurenti korraldati. Kohus ei nõustu kaitsjatega, et süüdistusest arusaamiseks tuleb

vältimatult tutvuda süüdistusakti p-s 2 toodud kirjeldusega. Punktis 2.1 on lisatud küll ka joonis,

mis aitab visuaalselt etteheidetavast aru saada, kuid see ei ole süüdistuse sisu mõistmiseks

vältimatult vajalik.

39. Süüdistusest nähtuvad faktilised asjaolud, mida R.P. le kaasaaitamisena ette heidetakse.

Kokkuvõtvalt heidetakse talle ette näiliku tööjõurendi skeemi organiseerimist. Tema leppis T.R.

iga kokku, et viimane asub Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks. Nende

äriühingute nimel sõlmiti AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatega tegelike töösuhete

ning maksu- ja kinnipidamiskohustuse varjamiseks näilikke töölepinguid. See toimus

kokkuleppel R.P. ga. Kaasatud oli ka A.K. , kes R.P. juhendamisel sõlmis Velum Service OÜ,

Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ esindajana näilikke tööjõurendilepinguid AS-ga

Turvamaailm ja Delta Security OÜ-ga, samuti teiste variäriühingutega. Samuti väljastas ta arveid

näiliku tööjõurendi kohta. Lõpuks võeti välja sularaha, millest osa jäi R.P. le, T.R. ile ja A.K. ile

ning ülejäänud tagastati.

40. Kaitsjad leiavad, et kuigi R.P. le heidetakse ette skeemi kuuluvate variäriühingutega lepingute

sõlmimist, on konkreetsed äriühingud jäetud täpsustamata. Kuigi süüdistuse teksti alguses, s.o

süüdistusakti punkti 16 esimestes lõikudes, ei ole tõesti sõnaselgelt välja kirjutatud, mida peab

prokuratuur „variühingute“ all silmas, on süüdistuse kogutekstist siiski aru saada, milliste

7(80)

äriühingute vahel lepinguid sõlmiti, kes ja mida deklareeris, millised äriühingud ja mille eest

arveid esitasid ja tasusid.

41. Süüdistuse kohaselt vormistati näiliku tööjõurendi teenuse osutamise ebaseaduslikkuse

tuvastamise raskendamiseks dokumente, mille kohaselt justkui olnuks R.P. ga seotud äriühingul

RKO Platvorm OÜ-l Eesti Vabariigi vastu ülisuur maksutagastuse nõue ja see tasaarveldati

näilikult vormistatud tööjõurendilt tekkinud maksukohustusega. Kuigi õige on kaitsjate väide, et

täpsemalt ei ole süüdistuses konkreetselt nimetatud, milliseid dokumente vormistati, on

kolleegiumi hinnangul süüdistus ses osas siiski piisav.

42. Süüdistusest nähtuvalt seisnes R.P. vaimne kaasabi ka selles, et ta juhtis ja kooskõlastas T.R. i ja

A.K. i tegevust ja otsuseid. Ta kontrollis nende tegevuse läbi rahade liikumist, andis nõu ja

korraldusi õiguslikes küsimustes ja vaidlustes maksuhalduriga, lahendas erimeelsusi kuriteos

osalejate vahel. Samuti tasus R.P. osaliselt Simetra Tööjõud OÜ nimel renditud kontoriruumi

eest või korraldas selle tasumise kolmandate isikute kaudu. Need on faktilised asjaolud, mille

tõendatust on kohtul võimalik süüdistuse pinnalt hinnata.

43. Ajaliselt on süüdistus samuti üldjoontes piiritletud. Maksukuritegu pandi süüdistuse kohaselt

toime alates novembrist 2014 kuni detsembrini 2015. Süüdistusest tuleneb, et R.P. le heidetakse

ette kaasaaitamist nii põhiteo toimepanemise ajal, kui ka mõnevõrra enne seda (vt süüdistuse

punkti 16 teine lõik). Etteheidetava tegevuse täpne aeg ei pruugi olla igas asjas tuvastatav – see

sõltub konkreetse kriminaalasja eripärast.

44. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub süüdistusaktist piisava täpsusega, mida R.P. le ette heidetakse.

(b)

Tunnistajate ja süüdistatava ütluste (eba)usaldusväärsus

45. R.P. andis ütlusi 1. augustil, 5. ja 12. septembril 2023 ning 16. jaanuaril 2024 (XXII kd,

tl 130–146 ja 155–208). Kokkuvõtlikult eitas R.P. süüdistust. Ütluste kohaselt ta ei tea, mis

asjaoludel sai T.R. Baltic Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks, ent seoses selle äriühinguga ja Simetra

Tööjõud OÜ-ga puudus tal igasugune mõjuvõim (sh otsuste langetamiseks). Pärast 2014. a

vanglast vabanemist oli tal ärikeeld ning sel ajal hoidus ta kõikides majandusküsimustes kaasa

rääkimast. T.R. teadis sellest ega oleks nõu küsimisega R.P. poole pöördunud, sest see

tähendanuks maksukuriteo toimepanemist. Vangistuses tegeles R.P. ellujäämisega ega teinud

T.R. ile ettepanekut asuda äriühingu juhatuse liikmeks ega teadnud sedagi, et Simetra Tööjõudu

juhib T.R. . Esmakordselt kuulis ta Äripäeva artiklis paljudest äriühingutest. AS-i Turvamaailm

aktsionäre ega juhatuse liikmeid ta aastatel 2013–2015 ei teadnud. Turvamaailmast sai ta teada

2015. a mais, kui teda koos perega süüdistati, et ta „imes end kuskile „Merefotole“ sisse. Mingeid

töövõtulepinguid ei ole ta AS-le Turvamaailm vahendanud. Ta ei teadnud, et Baltic Tööjõud OÜ

või Simetra Tööjõud OÜ oleks sõlminud mingeid lepinguid (sh tööjõurendilepinguid) AS-ga

Turvamaailm. Ta teab 2015. a tekkinud tülist T.R. i ja J.K. i vahel, mis tekkis artikli pärast. 2015.

a juulis ta kohtus J.K. iga. Siis sidus J.K. kohtumise Rosneft Eesti heaks tehtud tööga ja

Eurocreditile loovutatud nõudega. Selle 10 miljoni suuruse nõudega, mille R.P. 2008. a

detsembris allkirjastas. JK. esitas nõude, et R.P. hakkaks talle maksma ja oli huvitatud, et RKO

loovutaks temale nõude Eesti Vabariigi vastu. K.T. est sai ta teada ajal, mil ilmus „Äripäeva“

artikkel, ilmselt 2015. a aprillis-mais. K.T. ega kohtus R.P. 2015. a esimest korda kohas nimega

„Seiklusjutte maalt ja merelt“. JK. palus, et R.P. selgitaks K.T. ele RKO otsust, sest tahtis, et

K.T. e tegeleks selle 10 miljoni suuruse lepinguga, mis läks nõude loovutamisega üle JK. ele ja

sealt Eurocreditile. JK. tahtis kokku saada selleks, et R.P. aitaks neid sularaha saamisel. R.P.

lubas, et saab teha kõike, mis on seadusega lubatud. R.P. jaoks oli üllatuslik, et K.T. e oli

huvitatud, et seda 10 miljoni suurust nõuet makstaks tagasi sularahas. Mingit kaasabi ta ühelegi

süüdistuses välja toodud äriühingule ei osutanud ega jätnud ka muljet, et tema poole võiks

raamatupidamislikes küsimustes pöörduda. JK. ega on tal kokkupuuted üksnes seoses Rosneft

Eesti ja RKO nõudega. Kindlasti ei ole räägitud deklaratsioonidest, samuti ei ole JK. temalt

8(80)

kunagi küsinud nõu seoses töötajatega. Kui A.K. l olid joomatuurid, võidi teda otsida taga R.P.

kaudu. R.P. eitas, et oleks kunagi olnud seotud tööjõurendi teenuse organiseerimisega. Ta ei ole

aidanud sõlmida töölepinguid Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ töötajatega, ega olnud

ühegi firmaga seoses vahendajarollis. Ta ei tunne D.V. i, A.K. et ega J.K. t. R.J. iga tegi neid

tuttavaks J.K. 2016. a märtsis või aprillis. 2013–2015. a kuulus R.P. le Rosneft Eestist 50% ja

RKO platvormist 100%. Need kustutati ära, lihtsalt likvideeriti. Süüdistuse perioodil ei olnud

teda ühegi teise äriühingu nimel volitatud. Ta ei ole kunagi saanud isiklikult raha ning ta ei ole

kunagi pakkunud J.K. ile või K.T. ele skeemi AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ

tööjõumaksude tasaarvestamiseks RKO Platvormi tagastusnõudega. Seda ei tohtinud teha enne

ringkonnakohtu otsust ka T.R. . Viimane ei oleks seda ka saanud teha, sest vaja läinuks

üldkoosoleku otsust. Ta ei ole saanud üheltki süüdistuses nimetatud äriühingult süüdistuse

perioodil tasu või laenu, ei omanud juurdepääsu nende arvelduskontodele. Talle ei ole Tavidist

välja võetud raha edastatud. Kriminaaltulu ta saanud ei ole. Ühelegi maksukuriteole ei ole ta

kaasa aidanud, üürimiseks ei ole raha andnud ega tööjõurendiakte koostanud. Talle ei ole

edastatud kooskõlastamiseks või teadmiseks süüdistuses märgitud töötajate või renditöötajatega

seotud dokumente (töölepinguid, rendilepinguid, akte). Arvelduste korraldamise kokkuleppel ei

ole mingisugust kokkupuudet või seost tööjõurendiga. Nimetatud renditöötajaid ta ei tunne.

Küsimust mootorsõiduki Jaguar osas kommenteeris R.P. nii, et mingil perioodil ta ei kasutanud

ühtegi sõiduautot, sest ei suutnud sõita.

46. Ringkonnakohus nõustub üldjoontes maakohtu poolt R.P. ütlustele antud hinnanguga. Ta

distantseerib end süüdistusest. Tema ütlused on eklektilised, ajas edasi ja tagasi hüppavad ning

laialivalguvad. Vastused on tihti umbmäärased ja sisaldavad asjassepuutumatuid fakte, tehes

nendest arusaamise keerukaks. Kolleegiumi hinnangul ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed.

Need on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega – peamiselt jälitustoimingu

protokollidega, aga ka K.T. e ütlustega ning vähemal määral muude dokumentaalsete tõenditega.

47. Ringkonnakohtu arvates ei saa pidada usaldusväärseks ka J.K. i (kohtueelses menetluses antud ja

kohtus avaldatud) ütluseid (XXI kd, tl 228–234), milles ta eitab süüteo toimepanemist. J.K. i

ütlused selle kohta, et temaga seotud äriühingud ostsid tööjõurenditeenuseid, on ümber lükatud

teiste tõenditega. Samuti on tõenditega ümber lükatud J.K. i väited, mille kohaselt teadis tema

T.R. ilt, et renditöötajad on vormistatud tööle Simetra Tööjõud OÜ-sse ning et probleemidest sai

ta teada alles siis, kui töötajad maksuametist tulnud kirjadega tema poole pöördusid. Tõenditega

ümberlükatuks saab lugeda ka J.K. i väite, mille kohaselt ei teadnud tema, kellega renditöötajad

puhkusegraafikuid ja töölt puudumisi kooskõlastavad ning kes leiab nendele asenduse seoses

puhkuste ja haigestumistega. J.K. ei mäletanud, kas tal olid ärilised suhted A.K. iga. Ometi

näitavad kogutud tõendid, et ülekandeid tööjõurendi eest tasuti J.K. i korraldusel just A.K. iga

seotud äriühingutele. Ta kinnitas, et tutvus nii A.K. i kui T.R. iga R.P. kaudu. Küll aga eitas J.K.

äriliste seoste olemasolu R.P. ga. Selline eitamine on kummastav, kuivõrd R.P. ütluste järgi oli

nende kokkusaamise eesmärk J.K. i rahaline nõue. Samuti on eelkõige jälitustoimingu käigus

kogutud teabe ja K.T. e ütlustega ümber lükatud J.K. i väide, et ta ei ole saanud seoses

ettevõtlusega ega eraviisiliselt raha. Ringkonnakohus leiab, et Delta Security OÜ ja AS-i

Turvamaailm poolelt juhtis J.K. K.T. e ja R.J. i tegevust ja suhtles nende turvaettevõtete faktilise

juhina ka otse R.P. ja T.R. iga.

48. T.R. ei mäletanud ütluste andmisel enamasti R.P. t puudutavaid asjaolusid. Näiteks küsimusele,

kas T.R. on andnud R.P. le sularaha, mis on pärinenud Alke Finantsist, vastas ta pärast mälu

värskendamiseks kohtueelses menetluses antud ütluste lugemist, et „tookord ma nii vastasin.

Ilmselt see nii oli, aga praegu ei meenunud“. Tänu mälu värskendamisele tuli talle meelde seegi,

et ta andis J.K. ile R.P. palvel sularaha. Samuti distantseeris T.R. R.P. teemadest, mis

puudutasid finantsnõu saamist temalt ning kinnitas, et renditööjõu äri oli tema enda äri ning ta ei

näinud vajadust mingit nõu teistelt küsida. Ka ei mäletanud T.R. , et R.P. näitas initsiatiivi

9(80)

suhelda K.T. ega tööjõurendi teemadel, ent pärast mälu värskendamist siiski möönis, et ei välista

R.P. viibimist K.T. ega kohtumiste juures. R.P. initsiatiivi osas pidi ta möönma, et „siin tõesti

selline lause kirjas“.

49. Seega nõustub ringkonnakohus T.R. i ütluste osas maakohtuga, et need on läbimõeldult sisutud.

Enamasti ei mäletanud ta prokurörile vastates asjaolusid, kuigi puhuti möönis pärast mälu

värskendamist küsimuse puutumust R.P. ga (näiteks, et ta on R.P. palvel andnud J.K. ile raha

Rosneft Eesti võlgade katteks). T.R. i ütlusi iseloomustavad ebalevus ja vähene mäletamine (nt

kas ta küsis R.P. lt nõu maksualastes küsimustes, pidas temaga Valgas ärialaseid kohtumisi ja

tööjõurendialaseid arutelusid, käis koos Tallinnas ärikohtumistel või kas tal tekkisid rahadega

seoses O. ja S.V. ga erimeelsused). Arvestades tema ütluste vastuolulistust ja valikulikkust, tuleb

neid pidada ebausaldusväärseks.

50. K.T. e ütlused on kolleegium hinnangul usaldusväärsed. K.T. e selgitas enda kokkupuudet mh

AS-ga Turvamaailm, J.K. iga ja T.R. iga. K.T. e andis ütluseid ka tööjõurenditeenuse osutamise

asjaolude kohta. Muu hulgas kommenteeris ta 13. augusti 2015. a käsunduslepingut ja selgitas, et

aitas seda välja mõelda. Seejuures selgitas ta selle eesmärki – maksukohustuse võtab üks ettevõte,

aga töötajate registreerimise kohustuse teine ettevõte (14. juuni 2022. a istungi protokoll, lk 22).

Kohus ei nõustu kaitsjatega, et K.T. e rääkis istungil vaid kuulduseid – tõendid osutavad, et tal oli

süüdistuse sisuks olevas tööjõurenditeenuses oluline roll.

(II)

(a)Turvamaailma ja Delta Security juht – J.K.

51. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ tegevust

juhtis J.K. , kuigi juhatuse liikmeteks olid vastavalt K.T. e ja R.J. . Hiljemalt alates 2014. a

novembrist tegi nimetatud äriühingutes olulisi juhtimisotsuseid just J.K. .

52. AS-i Turvamaailm asutamisest, s.o alates 6. septembrist 2010, oli selle juhatuse liige K.R. .

Alates 10. novembrist 2014 täitis juhatuse liikme kohustusi K.T. e. Viimane oli süüdistuses

kirjeldatud perioodil (2014. a november – 2015. a detsember) AS-i Turvamaailm juhatuse ainus

liige. Äriühingu põhitegevusalaks oli turvatöö. Äriühingu aktsionäriks oli OÜ Turva Holding.

Aktsiaseltsi nõukogu üks liikmetest oli J.K. alates 22. oktoobrist 2014 (IV kd,

tl 21–24). AS-i Turvamaailm aadress oli alates 24. novembrist 2014 Kadaka tee 86 a, Tallinn. AS

Turvamaailm oli registreeritud käibemaksukohustuslasena 3. veebruarist 2011 – 14. aprillini

2016 (IV kd, tl 25).

53. Delta Security OÜ äriregistri andmed kinnitavad, et äriühing asutati 13. septembril 2010. Selle

juhatuse liige oli 13. septembrist 2010 – 22. septembrini 2016 R.J. , kes oli süüdistuses

kirjeldatud perioodil Delta Security OÜ ainus juhatuse liige. Äriühingu põhitegevusalaks oli

turvatöö. Väljatrükk äriregistri teabesüsteemist tõendab, et ettevõtte oli käibemaksukohustuslane

perioodil 18. märtsist 2011 – 20. aprillini 2016. Selle osanikuks oli Soomes registreeritud

äriühing KRK Group OY. 5. veebruari 2013. a ainuosaniku otsusest nähtub, et KRK Group OY

esindajatena tegutsevad K.R. juhatuse liikmena ja J.K. , kui osaühingu ainuosanik, kellele kuulub

osa nimiväärtusega 40 000 EEK, mis moodustab 100% osakapitalist (IV kd, tl 3).

54. Seega oli J.K. äriregistri kohaselt AS-i Turvamaailm nõukogu liige. Seotud oli ta ka Delta

Security OÜ-ga. R.J. i ütluste kohaselt oli tema jaoks KRK Group esindaja J.K. , kellega ta

kooskõlastas majandustegevusse puutuvaid otsuseid (XXI kd, tl 125 pöördel).

55. Kuigi J.K. ei olnud Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm juhatuse liige, võttis ta vastu juhatuse

pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täitis äriühingute juhtimis- ja järelevalveülesandeid. Ka alates

29. oktoobrist 2014 juhatuse liikmeks nimetatud K.T. e tegutses AS-s Turvamaailm J.K. i

10(80)

korraldusel. J.K. i tegutsemist AS-s Turvamaailm ja Delta Security OÜ-s tegevjuhina kinnitavad

nii ülekuulatud tunnistajad kui uuritud dokumentaalsed tõendid.

56. Delta Security OÜ juhatuse liige R.J.

selgitas kohtus (XXI kd,

tl 125–127), et ta tegi J.K. i ettepanekul viimasega koos turvateenusega tegeleva ettevõtte.

Juriidiline aadress oli tunnistaja endine elukoht Mustamäel, tegelikult asus äriühing aadressil

Kadaka tee 86. Tunnistaja teab äriühingut AS Turvamaailm, mis oli ka J.K. iga seotud, ent teised

selle töötajad talle ei meenu. Turvamaailm tegeles turvateenustega ja teiste tegevustega. R.J. ile

tuli tuttav ette K.T. e nimi, kes oli vist Turvamaailma kontaktisik või esindaja. Tunnistaja arvates

võis sel ajal olla Turvamaailma juhatuse liige J.K. . Delta Security raamatupidaja oli K.K. . R.J.

oli Delta Securitys turvajuht, teisi turvajuhte ta ei mäleta. Prokuröri küsimusele, millised

majandustegevust puuduvaid otsuseid võttis vastu J.K. , tõi tunnistaja näitena lepingud, mis tehti

uue objekti alguses, ja ehitusfirma poolt tasutava teenusega seotud rendiga lepinguga. Samuti

kooskõlastas J.K. numbreid. Arvete esitamine toimus tavaliselt raamatupidaja kaudu, klientidega

seotud lepingud allkirjastas R.J. . Ostuarved saadeti firma meilile, kust R.J. edastas need

raamatupidamisse. Nende maksmise pidi kinnitama tunnistaja, kes küsis tihti tasumise järjekorra

kohta JK. e [K. ] käest, kes samuti maksis omanikuna arveid. Teenuseid ei osutatud ainult enda

töötajatega, vaid kasutati ka renditööjõudu. Renditöötajatele ütles, kuhu objektile minna,

mõnikord R.J. , mõnikord brigadirid.

57. Asjaolust, et Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm olid tegelikult seotud, rääkis kohtuistungil

V.Š. (XXI kd, tl 131 pöördel, 132), kes töötas mõlemas äriühingus. Delta Security ja

Turvamaailm asusid 2014. a lõpus ja 2015. a samal korrusel kõrvuti ruumides ning olid seotud

sama valdkonna (turvamise) kaudu. Turvamaailmas oli kõige tähtsam juht J.K. . Delta Security

juhilt R.J. ilt sai tunnistaja teavet, kuhu objektile on vaja osutada turvateenust. Objekte andsidki

talle R.J. ja K.T. e. Ennast nimetab tunnistaja valvurite brigadiriks, kes sai tellimuse ning

töötajate nimekirja alusel suunas neid objektile. Tema suunas objektidele ka Delta Securityle ja

Turvamaailmale renditud tööjõudu. Seoses tööjõurendiga ei suhelnud V.Š. J.K. iga tihti, sest

viimasel olid abilised.

58. Tunnistaja R.R. ütluste kohaselt (XXI kd, tl 157 ja pöördel, tl 160) töötas ta Turvamaailmas

turvajuhina. Ta ei tea, kes oli Turvamaailma juhatuse liige, talle tundub, et K.T. e, ent faktiliselt

allus Turvamaailm O.K. ja J.K. ile. Delta Security oli Turvamaailma koostööpartner, kellega

tihtilugu objekte jagati. Tunnistajale tundus, et K.T. e allus J.K. ile. Tunnistaja on veendunud, et

majanduslikku tegevust puudutavaid otsuseid võttis vastu J.K. , kes R.R. arusaamise kohaselt

pidas majandusarvestust ja tegeles rahalise poolega. J.K. soovitas tunnistajale tehnika paigaldust

ja valikut, andis soovitusi turvatöötajate suhtes. Otsuse, milline töötaja kuhu objektile läheb, tegi

R.R. , ent oli erandeid, mil selleks andsid korralduse J.K. või K.T. e. Tunnistaja vastas kaitsjale,

et ei tea, kes oli Turvamaailma omanik, ent K.T. allus JK. ele [K. ].

59. Tunnistaja M.V. e, kes töötas umbes kolm aastat (2013–2016) AS-s Turvamaailm assistendina,

andis ütlusi 2. augustil 2022 (XXI kd, tl 151 pöördel – 152). Tunnistaja teadis, et J.K. on

tegevjuht, juhatuse liikme nimi talle ei meenunud. Tunnistaja vahetuks juhiks oli J.K. . Juhi abiks

oli O.K. . Samal ajal töötas M.V. e ka Delta Securitys assistendina. Ta vormistas töö- ja

turvateenuselepinguid mehitatud tehnilisele järelevalvele. Algandmed sai ta Turvamaailmas J.K.

ilt, Delta Securityst R.J. ilt. Igapäevaseid majandusotsuseid tegi Turvamaailmas J.K. , Delta

Securitys R.J. . Raamatupidamist tegi mõlemale äriühingule sama raamatupidaja. Rendiettevõtete

esindajad käisid vahest kontoris, ent nimesid ja firmasid ei oska tunnistaja kokku viia. T.R. it on

tunnistaja näinud kontoris mitu korda, kui see käis J.K. i juures. Tunnistaja võis T.R. ile

kirjutada, kui JK. seda soovis, ent tööalaselt igapäevaselt tunnistaja T.R. iga ei kirjutanud.

Suhtlus võis puudutada renditöötajaid („äkki lepingute vormistamine ja lõpetamine“). Tunnistaja

tegeles renditöötajate lepingute vormistamisega – osad tulid Turvamaailma, osad Delta

11(80)

Securitysse. Tunnistaja mäletamist mööda vormistas ta lepinguid ka Simetra Tööjõule. Ülesanded

andis talle J.K. . 2015. a kevadel, kui suur hulk inimesi vormistati töötajateks ja sügisel lepingud

lõpetati, siis ka need lepingud tegi ja registreeris Töötukassas tunnistaja. Mingil hetkel liikus

suurem hulk töötajaid neile ja siis mingil ajal tagasi. Selleks sai ta ülesande J.K. ilt.

60. Asjaolu, et M.V. e saatis e-kirja aadressile renditootaja@gmail.com (mida kasutas T.R. ), tõendab

28. aprillil 2015 saadetud kiri, kus on loetletud töötajate nimed, isikukoodid, aadress ja

pangakontonumber ning töölepingu algusaeg (X kd, tl 211).

61. Tunnistaja L.V. i ütluste kohaselt (XXI kd, tl 79 pöördel – 81) töötas ta Delta Security OÜ-s. Ta

rääkis, et samades ruumides tegutses ka AS Turvamaailm. Sellega olid seotud J.K. , K.T. e ja

tunnistaja raamatupidamiskolleeg K.K. . Kontoriruumid olid samad. Tunnistaja ülemus oli

peamiselt R.J. , vähesel määral J.K. . Delta Securitys oli J.K. mõnevõrra tegevjuhi rollis – ta

teadis palju ehitusobjektidel olevaid juhte ja need objektid hakkasid kliendiks. J.K. tegutses ka

AS-s Turvamaailm ja täitis tunnistaja arvates samu ülesandeid. Tunnistaja teadmisel võttis Delta

Security igapäevast majandustegevust puudutavaid otsuseid vastu R.J. , Turvamaailmas K.T. e.

62. Tunnistaja K.K. i ütluste kohaselt (XXI kd, tl 81 pöördel – 83) oli Turvamaailma juhiks J.K. ,

kedagi teist ta äriühingu juhtimisega ei seostanud. Kontor asus Kadaka tee 83, olid ka Tartu ja

Narva kontorid, kus asus nende raamatupidamine. Tallinna kontoris asus lisaks Turvamaailmale

Delta Security, tunnistaja tegi mõlemale äriühingule raamatupidamist. Delta Security juht oli R.J.

. Tunnistaja arvab, et turvajuhi ülesandeid täitis Delta Securitys J.K. . Tunnistaja arvates ei

allunud J.K. siiski R.J. ile, vaid pigem tehti koostööd, küsiti nõu ja arutati asju koos. O.K. tegi

mõlemas firmas kontoritööd, st haldas dokumente. Turvamaailmas võttis majandustegevust

puudutavaid otsuseid vastu J.K. . Oma töökorraldused sai tunnistaja J.K. ilt. Delta Security puhul

sai tunnistaja tööülesanded R.J. ilt, vahel võis midagi öelda JK. . Turvamaailma nimel sõlmis

lepinguid J.K. . Tunnistaja tegi pangaülekandeid, milleks tal olid ligipääsud. Deltas tegi R.J.

kindlasti, Turvamaailmas JK. ja O.K. . Pangaülekannete tegemiseks pidi tunnistaja küsima luba

J.K. ilt Turvamaailmas, Delta Securitys R.J. ilt. Tunnistaja esitas ka maksudeklaratsioone, sh

tööjõumaksude deklaratsioone raamatupidamisprogrammi kaudu. Programmis olid müügi- ja

ostuarved. Need sisestas tunnistaja. Arved sai ta J.K. ilt ja R.J. ilt, kes arved kinnitasid. Sama

kehtis ka käibedeklaratsioonis kajastatud andmete osas. Tunnistaja teab, et Rendifond tegeles

tööjõurendiga, ent ei tea selle asukohta. Rendifondiga seotud isikuks oli J.K. . Tunnistaja teab

Eurocredit OÜ-d seoses tööjõurendiga ning seostas seda J.K. iga.

63. Tunnistaja K.T. e andis ütluseid (XXI kd, tl 102 jj), et ta töötas Turvamaailmas aastatel

2012–2015 erinevates ettevõtetes: Turvamaailm Tartu, Fennec LIS´s OÜ-s ja AS-s Turvamaailm.

2014. a kutsuti K.T. e Tallinnasse Turvamaailma manageerima operatiivsetes tegevustes ja hiljem

oli ta juhatuse liige. Tallinnasse kutsus teda J.K. , kes võttis ta tööle. Äriühingut juhtis tunnistaja

koos J.K. iga, kes osales juhtimistegevuses, võttis vastu otsuseid ja andis tunnistajale korraldusi.

J.K. oli seotud ka kõikide tunnistaja poolt eelnimetatud äriühingutega. Need tegelesid

renditööjõuga, ehitusobjektide valveks renditööjõu objektidele paigaldamisega, mehitatud

turvameeste valvegraafikute haldamisega, tehnilise valvega, patrullidega, soojakute rendiga,

ürituste valvetega, videovalvete paigaldamisega, administratsiooni teenustega, koristusteenustega,

haldusteenustega. Juriidilises mõttes ei olnud äriühingud seotud, ent neid juhtis J.K. tsentraalselt.

Kõik need äriühingud olid üks ettevõte, üks meeskond, keda esindasid erinevad esindajad. O.K.

oli seotud kõikide äriühingutega. Ta valvas raha (kontrollis väljamakseid, arveldamisi, töötajate,

tööriiete ja inventari mahaarvestamisi ja kontrollis, kuhu raha läheb). Tunnistaja ülesandeks oli

igasugune operatiivtegevus, n-ö ettevõtte tegevuse elushoidmine. Samal ajal kui kõikide muude –

nt maksuameti vaidluste, erinevate juriidiliste uute institutsioonide loomise ja väljamõtlemisega

seotud otsused võttis vastu JK. . Mida aeg edasi, seda rohkem arutas K.T. e küll kaasa, ent

otsuseid ta vastu ei võtnud. Pikaajalisi otsuseid võttis vastu J.K. , kes oli tunnistaja teadmisel ka

12(80)

juriidiline omanik. Turvamaailma pangakontodele oli juurdepääs ka J.K. il, kes tegi

pangaülekandeid. Turvamaailma pangakaardid olid tunnistaja ja JK. e [K. ] käes.

Maksudeklaratsioone esitas raamatupidaja K.K. .

64. Tunnistaja K.T. e rääkis, et Delta Security tegeles turvateenustega ja oli samuti J.K. i ettevõte.

Sellega olid seotud veel A.K. e ja R.J. . J.K. i roll Delta Securitys oli ettevõtte juhtimine omaniku

tasandil – halbade otsuste eest karistamine ja töö tegemise jälgimine vastavalt lepingule

töötegijatelt. J.K. võttis Delta Securitys kindlasti vastu juhtimise otsuseid. R.J. il oli algselt

täidesaatev, hiljem esinduslik roll. Kui R.J. võeti tööle Fennec LIS-i, siis tegeles ta rohkem seal

ülesannete täitmisega ja Delta Securitys oli rohkem juhatuse liige, allkirjastaja ja esindaja, et

kontaktisik klientide jaoks oleks sama isik, kuigi tegelikult olid tema tegevused juba teises

ettevõttes. See võis nii olla 2015. a. Kui tunnistaja Tallinnasse läks, siis tegeles R.J. rohkem

Delta Secrity töötajate ja turvajuhtide juhtimisega. Delta Securitys oli R.J. juhatuse liige, kes

esindas ettevõtet läbirääkimistel, oli kontaktisik ja täielik esindaja. Ta oli ka turvajuht ja tegeles

nii turvajuhtide kui töötajate manageerimisega. Ta allus antud juhtnööridele ja raamistikule, mille

raames oli tal õigus iseseisvalt otsuseid vastu võtta. JK. avalikult ei figureerinud. Tunnistaja

eeldab, et pikemaajalisi strateegilisi otsuseid võtsid vastu J.K. ja A.K. e. Tunnistaja teada oli

A.K. el õigus kaasa rääkida Delta Securityt puudutavates otsustes, ülejäänud otsused tegi J.K.

üksi.

65. Koostöö kohta Delta Securityga rääkis K.T. e, et seda ettevõtete gruppi tuleb võtta kui ühte

tervikut, kus omavahel kõik sissetulevad lepingud jaotatakse ära vastavalt sellele, mis teatakse

olevat kliendi hinnasoov. See kõik toimib ühtse struktuurina, kõik töötajad töötavad kõikide

objektide vahel. Vormistatakse ettevõtete vahel ümber, kuidas vaja on. Inimesed, kes objektidel

olid, allusid kõik läbi turvajuhtide tunnistajale. Tema sai juhatuse liikmetelt info, kus on objekt,

mis kellast mis kellani graafik on, saadeti talle leping tutvumiseks, kas seal on mingeid

lisakohustusi võetud, mis korraldused on vaja anda turvajuhtidele ja mis värvi valvesoojak peab

sinna minema, ehk siis millise ettevõtte valvesoojak peab sinna minema. See oli nagu tervik ja

seal olid erinevad juhtfiguuri täitvad isikud. Kui prokurör küsis tunnistajalt, kuidas kõik käis

ettevõtete kaupa, vastas tunnistaja, et J.K. i ettevõtete gruppi kuulusid AS Turvamaailm, Fennec

LIS´s OÜ, Delta Security OÜ, Medoniks Grupp OÜ, Turvamaailm Tartu OÜ, Turvamaailm

Pärnu OÜ, Turvamaailm Narva OÜ ja hilisemalt ka mingisugused rendiettevõtted, mille nimesid

ei mäleta. Kohtu küsimusele, millist rolli siis K.T. e Turvamaailmas täitis, kas tankisti oma –

vastas K.T. e: „Esialgu ei, hiljem ja“.

66. J.K. i kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (XXI kd, lk 228–234) nähtub järgimine. J.K. on

seotud äriühingutega AS Turvamaailm, Delta Security OÜ, Fennec LIS´s OÜ ja Medoniks alates

nende loomisest. J.K. i ütlustel on ta nendes äriühingutes turvajuht. Need ettevõtted (v.a Fennec)

rendivad tööjõudu. Oma tööülesannetena nimetab J.K. turvaobjektide juhtimist, kureerimist

(inimeste töölepanemist, töögraafikute tegemist ja vastuvõtmist kuu lõpus), kontrolli töötajate ja

tehnilise valvesüsteemi üle ning objektijuhtidega läbirääkimisi turvaalal. Turvamaailma ja Delta

Securityt esindab tema ja juhatus. J.K. leiab aktiivse müügiga kliente, viimaseid otsivad ka

Turvamaailma ja Delta Security juhatuse liikmed. Klientidega suhtleb J.K. ja juhatuse liikmed.

Lepinguid sõlmivad juhatuse liikmed, ent neid on volituse alusel sõlminud ka J.K. . Arved

allkirjastab isik vastavalt sellele, kes selle saab. Lepinguid allkirjastavad juhatuse liikmed. Rendi

tööjõuteenuseid osutavaid ettevõtteid J.K. ei mäletanud, ent neid esindas T.R. . Läbirääkimistel

osales tema ja juhatuse liikmed. Arve aktsepteerib juhatuse liige. J.K. sai maksta arveid ja teha

ülekandeid, samuti oli selline õigus juhatuse liikmel. Aadressil Kadaka tee 86a olid mõlema

raamatupidamise dokumendid. Raamatupidaja on K.K. . Enamasti edastatakse dokumendid

raamatupidajale meili teel või paberkandjal – enamasti juhatuse liikme või J.K. i poolt.

13(80)

67. Kogutud tõenditest nähtub, et AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ asusid Tallinnas Kadaka tee

86A büroohoones ning seal asus J.K. i töökoht. 16. veebruaril 2015 toimunud läbiotsimise käigus

selgus, et J.K. il oli ruumides eraldi kabinet (VII kd, tl 79–80). Sama kinnitas ka tunnistaja A.K. e

(XXI kd, tl 167 pöördel). Juhatuse liige K.T. e aga jagas kabinetti raamatupidajatega.

68. J.K. peeti kahtlustatavana kinni 16. veebruaril 2016. Tema juurest leiti tema enda ja K.R. e

nimele väljastatud Turvamaailma pangakaardid (VII kd, tl 72–74). See näitab, et tal oli ligipääs

Turvamaailma kontole ja võimalus teha tehinguid. Lisaks oli J.K. il koos K.T. e ja K.K. iga

ligipääs Turvamaailma internetipangale Nordea pangas (XVII kd, tl 94), Swedbankis (XVII kd, tl

128) ja SEB pangas (VXII kd, tl 148). Turvamaailma pangakonto logi näitab, et J.K. i

kasutajatunnusega logiti 2014. a oktoobri lõpust kuni 22. maini 2015 internetipanka peaaegu

igapäevaselt, tavapäraselt mitu korda päevas (XVII kd, tl 128–146). J.K. i kasutajatunnusega

logiti Swedbanki internetipanka sisse sagedamini kui teiste kasutajatunnusega isikute poolt.

69. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad kogutud tõendid, et J.K. tegutses äriühingute AS

Turvamaailm ja Delta Security tegevjuhina. Mitme tunnistaja ütlustest koorub, et tegelikult oligi

tegemist ühe ettevõtete grupiga, mida tegelikult juhtis J.K. . Näiteks kinnitas tunnistaja K.T. e, et

juriidilises mõttes ei olnud äriühingud seotud, ent neid juhtis J.K. tsentraalselt. Kõik need

äriühingud olid justkui üks ettevõte, üks meeskond, keda esindasid erinevad esindajad.

Tunnistajate ütlustest tuleneb, et J.K. teostas mõlema äriühingu üle igapäevast kontrolli ja osales

selle tegevuse planeerimisel. Ta sõlmis kokkuleppeid ja tegeles rahalise poolega. Samuti tegeles

ta tehniliste küsimustega ja andis soovitusi turvatöötajate suhtes. Märkimisväärne on seegi, et

kolm aastat Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm assistendina töötanud M.V. ele isegi ei

meenunud juhatuse liikme nimi, samas kui ta pidas J.K. i äriühingu tegevjuhiks, kellele tunnistaja

allus ka ise. Seega osales J.K. aktiivselt äriühingu igapäevases tegevuses ja andis selle töötajatele

korraldusi. Tunnistaja M.V. e allus töö- ja turvateenuselepingute vormistamisel J.K. ile, kellelt

sai ka algandmed.

70. Tunnistaja M.V. e, kes vormistas nii Turvamaailma kui ka Delta Security ning renditöötajate

lepinguid rääkis, et lepingute sõlmimisega seotud ülesanded sai ta J.K. ilt (XXI kd, tl 152

pöördel). J.K. tegi AS-i Turvamaailm igapäevaseid majandusotsuseid. Tunnistajate ütlustest

selguvalt oli J.K. il tuttavaid – ta teadis paljusid ehitusobjektidel olevaid juhte ja need objektid

hakkasid äriühingute klientideks. Samuti nähtub nii tunnistajate ütlustest kui vaatlusprotokollist,

et J.K. tegeles pangaülekannete tegemisega ja nende tegemiseks loa andmisega. J.K. edastas ka

raamatupidajatele müügi- ja ostuarved ning kinnitas need. Sama kehtis ka käibedeklaratsiooni

sisestatavate andmete kohta. Niisamuti seostavad tunnistajad renditööjõu soovitamist J.K. iga

ning pidasid teda renditööjõu küsimustes pädevaks isikuks. Näiteks andis M.V. e ütlusi, et

renditöötajaid renditi rohkem kui ühelt äriühingult ning TÖR-i said lisada andmeid need, kellel

oli selleks juurdepääs. Tunnistaja väitel „JK. lisas neid ja minul ja raamatupidajal olid erinevad

toimingute juurdepääsud“. See kinnitab süüdistuse versiooni, et J.K. tegi otsuseid personali- ja

raamatupidamise küsimustes.

71. Ehkki Delta Security OÜ juhtimisega seostasid tunnistajad ka R.J. it, nähtub viimase (nagu ka

teiste tunnistajate) ütlustest, et sellegi äriühingu tegeliku juhtimisega seotud ülesandeid kandis

märkimisväärses osas J.K. . Ka tunnistaja K.T. e kinnitusel võttis J.K. Delta Securitys vastu

juhtimisalaseid otsuseid ja kuigi R.J. il oli algselt täidesaatev roll, asendus see hiljem esindusliku

rolliga. Tunnistaja väitel ei figureerinud J.K. Delta Securitys avalikult. AS-s Turvamaailm täitis

K.T. e üksnes näilist osa. J.K. täitis AS-s Turvamaailm ja Delta Security OÜ-s ülesandeid, mis

tavapäraselt kuuluvad juhi ülesannete hulka. K.T. e ja R.J. aga tegutsesid J.K. i korraldusel või

vastavalt ühistele teootsustele. K.T. e ja R.J. täitsid juhatuse liikmena peamiselt esindamise

ülesandeid (nt äriühingu nimel erinevate lepingute sõlmimine ja äriühingu esindamine suhtluses

14(80)

kolmandate isikutega, sh maksuhalduriga). Juhised ja korraldused äriühingu jooksva tegevuse

korraldamiseks tulid J.K. ilt.

(b)

Tööjõurendiga seotud muud äriühingud

72. Baltic Tööjõud OÜ on äriregistris registreeritud 12. detsembril 2013. Osanik ja juhatuse liige oli

O.V. . Alates 16. detsembrist 2013 on ainuosanik ja alates 18. detsembrist 2013 ainus juhatuse

liige T.R. . Äriühing ei ole käibemaksukohustuslane (IV kd, tl 63–65). Äriühingu põhitegevusala

on finantsteenuste osutamine. Asutamisel oli äriühingu aadress Tallinn Pärnu mnt 141-39, alates

18. detsembrist 2013 Metsa tn 21, Valga linn.

73. Simetra Tööjõud OÜ on äriregistris registreeritud 27. jaanuaril 2014. Alates 20. oktoobrist 2014

on osanik T.R. . Alates 29. oktoobrist 2014 on ta juhatuse ainus liige. Äriühingu tegevusaadress

on Metsa tn 21, Valga. Äriühingu põhitegevusala on mootorsõidukite hooldus ja remont.

Käibemaksukohustuslasena oli äriühing registreeritud perioodil 1. veebruarist – 19. novembrini

2014 (IV kd, tl 58–60).

74. Alke Service OÜ-s oli alates 22. detsembrist 2014 kuni 28. oktoobrini 2015 osanik A.K. . 28.

oktoobrist 2015 kuni 13. jaanuarini 2016 oli osanik T.R. . Juhatuse liige oli 30. detsembrist 2014

kuni 19. veebruarini 2015 A.K. ja 19. veebruarist 2015 kuni 13. jaanuarini 2016 T.R. . Äriühingu

põhitegevusala oli reklaami vahendamine. Perioodil, mil juhatuse liige oli A.K. , oli äriühingu

aadress Pikk tn 84-25, Tartu. T.R. i juhatuse liikmeks oleku ajal oli aadress Metsa tn 21, Valga.

Käibemaksukohustuslasena oli Alke Service OÜ registreeritud perioodil 31. jaanuarist 2014 kuni

18. veebruarini 2015 (VI kd, tl 91–94).

75. Velum Service OÜ osanik alates 13. juunist 2014 kuni 28. oktoobrini 2015 oli A.K. . 28.

oktoobrist 2015 kuni 13. jaanaurini 2016 oli ainus osanik T.R. . Juhatuse liige oli perioodil 19.

juunist 2014 kuni 19. veebruarini 2015 A.K. ja perioodil 19. veebruarist 2015 kuni 13. jaanuarini

2016 T.R. . Äriühingu aadress oli esialgu Pikk tn 84-25, Tartu linn. Ajal, mil juhatuse liige oli

T.R. , oli aadress Metsa tn 21, Valga. Äriühingu tegevusala oli kutse-, teadus- ja tehnikaalane

tegevus kuni 15. detsembrini 2015. 28. oktoobril 2015 sõlmiti ühinemisleping teiste

äriühingutega. Alates 15. detsembrist 2015 oli äriühingu põhitegevusala ajutise tööjõu rent.

Käibemaksukohustuslasena oli Velum Service OÜ registreeritud perioodil 6. septembrist 2013

kuni 8. detsembrini 2014 (VI kd, tl 82–86).

76. Gration Service OÜ-s oli alates 26. märtsist 2015 osanik A.K. . Ajavahemikul 30. märtsist kuni

19. juunini 2015 oli juhatuse liige A.K. . Alates 19. juunist 2015 oli juhatuse liige T.R. .

Äriühingu põhitegevusala oli äritegevust abistavad tegevused. Perioodil, mil äriühingu juhatuse

liige oli A.K. , oli äriühingu aadress Pikk tn 84-25, Tartu. Hiljem oli aadress Metsa tn 21, Valga.

Käibemaksukohustuslasena oli Gration Services OÜ registreeritud 23. veebruarist kuni 11.

novembrini 2015 (VI kd, tl 77–79).

77. Alke Finants OÜ registreeriti äriregistris 23. veebruaril 2015. Selle osanik ja juhatuse liige oli

A.K. . Äriühingu aadress oli Pikk tn 84-25, Tartu. Põhitegevusala oli finantsnõustamine.

Äriühing ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena (VI kd, tl 107–109).

78. Vipmatex OÜ nimel tegutses alates 1. novembrist 2015 T.R. temale välja antud volikirja alusel

(VI kd, tl 73).

79. Baltic Tööjõud OÜ poolt sõlmiti tööjõurendi lepinguid novembris 2014. Simetra Tööjõud OÜ-ga

sõlmiti tööjõurendilepinguid alates detsembrist 2014. Nende äriühingute TSD-l deklareeriti

väljamaksed, mis töötajatele tehti.

80. Alke Service OÜ, Velum Service OÜ ja Gration Service OÜ olid käibemaksukohustuslased. Nad

esitasid arveid AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le, mis võimaldas viimastel kajastada

arvetel toodud käibemaksu sisendkäibemaksuna.

15(80)

81. Alke Finants OÜ kontole tehti alates märtsist 2015 kandeid väidetava tööjõurenditeenuse eest.

(c)Töötajad ja tööjõurendi näilikkus

82. Süüdistuse kohaselt kasutas J.K. kokkuleppel R.P. ga näilikku tööjõurendi teenust, et vähendada

AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust ning viia äriühingust

raha maksuvabalt välja. Seda aitasid korraldada T.R. , A.K. , O.V. ja S.V. . Näilik tööjõurendi

teenus seisnes selles, et osa AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatest (valvurid

erinevatel ehitusobjektidel) olid J.K. i korraldusel vormistatud kokkuleppel R.P. ja T.R. iga

hoopis Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ töötajateks ning AS Turvamaailm ja Delta

Security OÜ kasutasid neid iga kuu esitatava arve alusel kui renditööjõudu. Tegelikkuses AS

Turvamaailm ja Delta Security OÜ ei rentinud tööjõudu, vaid näiliku tööjõurendiga välditi

tööjõumaksude tasumist ja deklareeriti alusetult sisendkäibemaksu. Tööjõurenditehingud, millega

AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ väidetavalt rentisid endale töötajaid, oli tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja MKS § 83 lg 4 järgi näilik tehing. Ringkonnakohus nõustub

süüdistusega.

83. Et tegemist ei olnud tegelikult renditööjõuga, nähtub kolleegiumi hinnangul ilmekalt asjaolust, et

töötajate leidmisega tegelesid AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ise. Tallinnas aadressil

Kadaka tee 86A tegutsesid mitmed turva- ja valveteenust osutavad äriühingud (osaühingud Delta

Security OÜ, Fennec LIS´s ja Medoniks Grupp ning AS Turvamaailm). Töötajaid (valvureid)

otsiti töökuulutustes eesti- kui venekeelsetes ajalehtedes „Õhtuleht“ ja „Linnaleht“ (XVIII kd, tl

5–18). Vaatlusprotokollis vaadeldi perioodil august – oktoober 2015 avaldatud kuulutusi.

Kuulutustes kasutati kontaktidena turvajuhtide V.Š. i ja R.R. telefoninumbreid (XVIII kd, tl 5,

XXI kd, tl 158 pöördel).

84. Tunnistaja R.R. rääkis istungil, et ta töötas Turvamaailmas turvajuhina. Tema otsene ülemus oli

K.T. e. Öövalvurite all peeti silmas nii rendi- kui turvatöötajaid. Ta tegeles ka renditöötajate

töölepingutega. Tunnistaja sõlmis lepingu Simetra Tööjõud OÜ-ga 18. septembril 2015.

Tunnistaja võttis Simetra Tööjõud rendilepingutele töötajate käest allkirja. Lepingud sai ta K.T.

elt ja andis talle ka tagasi. Pärast seda, kui töökuulutuse peale tema numbril helistati, tema

kontrollis töötajat. Kui sobis, vormistati ta tööle Turvamaailmasse või kui sobis renditöötajaks,

siis andis K.T. ele nime ja isikukoodi ja K.T. e saatis need kuhugi edasi. Vist saatis ise ka

Simetrale (XXI kd, tl 158).

85. Tunnistaja K.T. e ütluste (XXI kd, tl 103 pöördel ja 105) kohaselt otsisid töötajaid turvajuhid, kes

kasutasid selleks kuulutusi, tööjõuportaale ja muid avalikke võimalusi. Renditöötajate leidmine

toimus sarnaselt. Viimased ei olnud ettevõttepõhised, vaid neil olid regioonid. Igas regioonis

tegutses iga ettevõte ja objektid olid kõikides ettevõtetes – see tähendas, et tema töötajad töötasid

kõikides, sh rendiettevõtetes. Tunnistaja K.T. e kinnitusel suurenesid vahepeal tema kohustused

seoses probleemidega renditööjõu partneriga ja ta tegeles ka selle osaga.

86. R.J. rääkis (XXI kd, tl 127), et Delta Security OÜ-le leiti töötajaid isiklike tutvuste ja

ajalehekuulutuste kaudu. Kuulutati, et vajatakse valvetöötajaid ehitusobjektile.

87. Töötajate brigadirina töötanud V.Š. in selgitas (XXI kd, tl 132–133), et töötas Turvamaailmas ja

Delta Securitys. Renditöötajad tegid sama tööd, s.o valvasid. Töötamise ajal oli tal sõlmitud

tööleping – nende firmade nimed muutusid 2014. a lõpust kuni 2015. a lõpuni igal aastal.

Turvamaailmaga olid sõlmitud lepingud nendel, kellel oli turvatöötaja tunnistus. Need kel seda ei

olnud, vormistati Simetrasse ja teistesse tööjõurendifirmadesse. Talle anti pakk lepinguid, ta

võttis töötajatelt allkirjad ja andis tagasi juhtkonnale. Tunnistaja teadis rääkida, et AS-i

Turvamaailm ja Delta Security OÜ-sse tulid renditöötajad lehte pandud kuulutuste peale.

Samamoodi sõlmiti lepingud ka Baltic Tööjõud OÜ-ga – anti pakk lepinguid ja töötajad kirjutasid

alla. T.R. oli seotud kõigi tööjõurenditeenuse äriühingutega. Firma nimed muutusid, aga T.R.

16(80)

juhatuse liikmena oli alati (tl 133). Ka tema sõlmis lepingu Simetra Tööjõud OÜ-ga, sest ta

polnud tol hetkel turvatöötaja. Erinevate lepingute sõlmimisel ei muutunud töös midagi. Tema ei

tea, miks tema töötasu deklareeris 2015. a Simetra, vahepeal Turvamaailm ja aasta lõpus

deklareeris jälle Simetra. Ümbervormistamise kohta pandi ta fakti ette.

88. Delta Security ja Turvamaailma assistent M.V. e (XXI kd, tl 153) registreeris renditöötajad.

Tunnistaja sai tööle vormistamist vajavate inimeste kontaktid ja andmed JK. elt [K. ].

89. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud isikulised ja dokumentaalsed tõendid, et

tööjõurendis kasutatavaid töötajaid otsisid AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajad ise.

Seda tehti tööjõukuulutusi avaldades ja isiklikke kontakte kasutades. Töötajate otsimise ja nende

sobivuse hindamisega tegelesid äriühingute turvajuhid ja K.T. e. Töölepingute sõlmimisel ei

puutunud paljud inimesed renditööjõudu pakkuvate äriühingutega kokku, millele viitavad

turvajuhtide ütlused, et nemad vahendasid lepingutele allkirjade kogumist töötajate ja kontori

vahel. K.T. e vastas prokuröri küsimusele, kuidas teadsid töötajad tööjõurendi ettevõtte/partneri

poole pöörduda, et „nemad ei pöördunud. Meie vahendasime kõik vajalikud dokumendid neile“

(XXI kd, tl 105 pöördel).

90. Seda, et K.T. e ja turvajuhid otsisid ise töötajaid, keda hiljem hakati justkui renditöötajatena

kasutama ning et Turvamaailmas teostati ka vajalikud taustakontrollid ja hinnati isiku sobivust,

kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. J.K. i tööarvutist leitud e-kirjavahetusest K.T. e ja

Madise-nimelise isiku [tõenäoliselt on tegu Lõuna-Eesti turvajuhiga] vahel selgub järgmine.

Madis kirjutab 20. veebruaril 2015 K.T. ele uue valvuri – M.V. i leidmisest, tuues tema

isikuandmed ja töökoha, lisades koopiatena kooli tunnistuse, juhiloa ja täidetud isikuandmete

kaardi. 22. veebruari 2015 vastuses palub K.T. e tõendada M.V. i eesti keele oskust, lisaks vajab

ta ID-kaardi või passi koopiat ja lubab saata isikuandmed kontrolli. Selle kirja edastas K.T. e

assistent M.V. ele juhisega saata inimese info karistusregistri kontrolli (VII kd, tl 134). Simetra

Tööjõud TSD-lt deklareeritakse 2015. a märtsis M.V. i töötasu (V kd, tl 10).

91. Kui tavapäraselt sõlmib töösuhted renditöötajatega neid rentiv ettevõte eesmärgiga lähetada

renditöötaja ajutiselt töötama mujale ettevõtte heaks, siis käesoleval juhul ei puutunud

renditöötaja töölepingu sõlmimisel reeglina tööjõurendifirma esindajaga kokku. Tunnistajate

ütlustest nähtuvalt liikusid lepingud Turvamaailma ja Delta Security kontorist töötajani

turvajuhtide kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab see asjaolu väita, et tegemist oli

näilise tööjõurendiga.

92. Turvajuht V.Š. il oli leping tööjõurendifirmaga, mille ta sõlmis kontoris. Tunnistajale anti kaasa

pakk lepinguid, ta võttis nendele allkirjad ja tagastas juhtkonnale, s.o andis sekretärile. Ta ei tea,

kes kirjutas lepingutele alla tööandja poolt. Samamoodi käis lepingute sõlmimine Baltic

Tööjõuga – anti pakk lepinguid ja töötajad kirjutasid nendele alla. Tunnistaja tegi turvatöötaja ja

brigadiri tööd, s.o sama tööd, mida ta tegi töötades Turvamaailma ja Delta Security jaoks („See

oli kõik seotud“). Tunnistajale näidatud töölepingut kommenteerides kinnitas V.Š. in, et see on

talle tuttav. Simetra Tööjõud OÜ oli rendifirma, kust tulid mittekvalifitseeritud töötajad.

Töölepingu sõlmimine renditööjõufirmaga käis nii – tunnistajale anti paberid, ta allkirjastas need

ja andis selle tagasi sekretärile. Muutusid firmade nimed, ent tööjõurendi teenusega seotud

äriühingute puhul oli alati juhatuse liikmena märgitud T.R. . Vaatamata erinevate lepingute

sõlmimisele ei muutunud tunnistaja töös midagi (XXI kd, tl 132–133).

93. Tunnistaja R.R. aitas ka töölepingute sõlmimisega („Saadeti mulle tööleping, mina võtsin allkirja

ja saatsin tagasi“). R.R. rääkis renditöötajate osas, et läbi tema vormistati teinekord töölepinguid.

Talle saadeti tööleping, ta võttis sellele allkirja ja saatis tagasi. Tunnistaja ei tea, kust tulid

renditöötajate töölepingud, ent turvatöötajate omad anti raamatupidamisest, üldjuhul oli andjaks

K.T. e. Tunnistaja selgitas, et ka Simetra Tööjõud OÜ lepingud käisid tema käest läbi – kui oli

sobilik töötaja, võttis tema allkirja lepingule. Need lepingud sai ta K.T. elt ja tagastas talle.

17(80)

Töötajate värbamise protsess pärast seda, kui sobiv kandidaat oli tunnistajale helistanud, käis nii,

et turvatöötaja vormistati tööle läbi K.T. e Turvamaailma. Kui ei olnud turvatöötaja, ent sobis

renditöötajaks, siis alguses saatis tunnistaja nime ja isikukoodi K.T. ele ning see edastas need

kuskile. Tunnistaja roll renditöötajate puhul oli pigem kontrollida, kas inimesed sobivad neile, s.o

palju oli alkoholiprobleemide ja kuritegeliku tausta ning füüsilise puudega inimesi. Tunnistajale

tundus tuttav äriühingu Baltic Tööjõud nimi „vist olid ka sealt mingi aeg“. Tunnistaja ei ajanud

Simetra Tööjõus asju – need ajas K.T. e (XXI kd, tl 158–159).

94. Tunnistaja M.V. e tegeles renditöötajate lepingute vormistamisega: osad tulid Turvamaailma,

osad Delta Securitysse. Tunnistaja mäletamist mööda vormistas ta lepinguid ka Simetra Tööjõule.

Ülesanded andis talle J.K. . 2015. a kevadel, kui suur hulk lepinguid vormistati töötajateks ja

sügisel lõpetati, siis ka need lepingud tegi ja registreeris töötukassas tunnistaja. Selleks sai ta

ülesande J.K. ilt. Tunnistaja on koostanud ka nõuete loovutamise lepinguid, mille sai

Turvamaailmas J.K. ilt ja Delta Securitys R.J. ilt. Tööjõurendiga seoses meenub talle A.K. (XXI

kd, tl 152 pöördel – tl 153)

95. Ka K.T. e kasutuses oleva arvuti koopiafailist leiti fail „Palgatabel 1“, milles tabel „nimekiri“.

Tabelisse on märgitud andmed töölepingu numbrite, töösuhte algus- ja mõnel juhul

lõpukuupäevade, inimese nime, isikukoodi, aadressi, telefoninumbri, pangakonto ja isikut

tõendava dokumendi numbri kohta, samuti kas arvestada tuleb tulumaksuvaba miinimumi (V kd,

lisa 5.8 CD plaadil, fail pealkirjaga „nimekiri“). Töölepingu kuupäevad, lepingu numbrid ja

inimeste nimed näitavad, et tegemist on Simetra Tööjõud OÜ-ga töölepingud sõlminud isikutega.

Need töölepingud leiti Tallinnas Mustamäe tee 18 kontorist (ehk Simetra OÜ kontorist) ja Metsa

21, Valga (ehk T.R. i töökohast) ning paljud neist on kohtule esitatud (XIII kd, tl 1–251, XIV kd,

tl 1–250, XV kd, tl 1-131).

96. Eeltoodu näitab, et K.T. e kogus detailsed isikuandmed väidetavalt renditud töötajate kohta ise ja

edastas need T.R. ile või tema raamatupidajale töölepingu koostamiseks või koostas töölepingu

renditöötajaga ise. Asjaolu, et nn renditöötaja ei pöördunud enda tööandja (Simetra Tööjõud)

poole, vaid K.T. e poole ka sellistes küsimustes, nagu kuhu kanda töötasu, näitab tegeliku

kontakti puudumist rendifirma ja selle väidetava töötaja vahel. Näiteks leiti K.T. e märkmikust

A.S. ja (Suurväli) käsikirjaline avaldus „Simetra Tööjõud OÜ juhatajale“, mis tõendab, et töötaja

ei pöördunud enda tööandja poole, vaid suhtles väidetavate kasutajaettevõtjate esindajaga. Selles

avalduses palus A.S. i kanda alates augustikuust enda töötasu kontole SEB pangas (VI kd, tl 38).

97. Lisaks esitas prokuratuur maakohtus O.V. laoruumist leitud väljaprinditud e-kirjad (2014. a

detsembrist 2015. a maini). Need e-kirjad on saadetud adressaadi kiska.rybka@gmail.com, (mida

kasutas O.K. , kelle nimi on mõnes kirjavahetuses välja toodud) ja T.R. i vahel

(toojourent@gmail.com). O.K. andis T.R. ile teada, millise töötajaga soovib töölepingu

sõlmimist. Ta edastas ka vajalikud andmed (isikukood, aadress, telefoninumber ja

pangakontonumber). O.K. andis T.R. ile korraldusi, millised töötajad mis ajast registreerida,

inimeste netopalgad, milliseid hüvitisi maksta ja kinnipidamisi teha, kellega ja mis alusel (nt

töödistsipliini rikkumine, surm) tuleb leping lõpetada ja lõpparve suurus. Väljaprinditud kirjadele

on tehtud erinevaid käsikirjalisi märkmeid (XII kd, tl 17–18 ja 34–39). Asitõendi vaatlusprotokoll

koos lisadega Rewilo Raamatupidamine OÜ kontoriruumis O.V. lauaarvutist kopeeritud failide

kohta näitab, et sealgi olid O.K. i poolt T.R. ile aadressil toojourent@gmail.com saadetud e-

kirjad (X kd, tl 207–216). E-kirjades nimetatud isikud (näiteks O.H. , V.T. , T.K. , R.V. , S.S. ,

V.L. , H.A. , S.B. ) on töötajad, kelle töötasu väljamaksed on deklareeritud Simetra TSD-del (V

kd, tl 7, 12–14 ja 16). See kinnitab, et tegelikkuses leidsid AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ

väidetavaid renditöötajaid ise ja määrasid ise ka nende palga. Samuti andsid kasutajaettevõtjad

tööjõurendipakkujale korraldusi toimingute tegemiseks. Seega olid nad ka teadlikud, et kasutavad

tööjõurendi teenust pettuse eesmärgil.

18(80)

98. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et nimetatud kirjad kinnitavad, et otsused, mida teeb

töötajate suhtes tööandja (sh töölepingu sõlmimine ja lõpetamine), võtsid renditud töötajate

suhtes vastu Turvamaailm ja Delta Security. Kui aga töötajat enam ei vajatud, lõpetati temaga

tööleping, mitte ei suunatud mõne teise äriühingu juurde ega jäetud järgmise ülesande saamiseni

ootele. Just nii oleks aga loogiline toimida juhul, kui tegemist oleks tõesti renditööjõuga.

99. Tähelepanuväärne on seegi, et kohtus üle kuulatud tunnistajad, kes väidetavalt olid tööl A.R. i ja

A.K. i juhitud äriühingutes ning keda renditi välja Delta Securityle ja Turvamaailmale, ei

teadnud, et nende tööandja oli Simetra Tööjõud ja selle esindaja nimi (T.R. ) oli enamusele

tundmatu.

100. Kohtus andsid ütluseid M.Z. (XXII kd, tl 75–77), V.R. (XXII kd, tl 77 pöördel – tl 80), A.L.

(XXII kd, tl 80-81), A.K. (XXI kd, tl 220–221 pöördel), V.M. (XXI kd, tl 170–172).

Tunnistajate ütlustest selgub, et nad leidsid töö ajalehekuulutuse või tutvuse kaudu. Nad ei

teadnud enamasti, et töötasid Simetra Tööjõud OÜ-s, ent nõustusid sellega, et lepingul oli nende

allkiri. Tunnistajad ei osanud selgitada, miks tööandja vahepeal vahetus, nad ei saanud

keeleoskamatuse tõttu lepingust aru ega teadnud, mida tähendab „renditöötaja“. Ütlustest

nähtuvalt allkirjastasid tunnistajad erinevaid lepinguid, sest need lihtsalt toodi neile

allkirjastamiseks või kartsid nad kaotada töö. Keegi neist ei pidanud end renditöötajaks. Eeltoodu

kinnitab, et peale seda, kui sobiv isik (turvatöötaja/valvur) oli n-ö sobivaks tunnistatud, temaga

kokku lepitud töötasus ja muudes tingimustes, siis sõlmiti temaga leping kas Turvamaailma

ruumides (Kadaka tee) või andsid isikud uuele töölepingule allkirja turvajuhi poolt vahendatud

lepingule. Alates 2015. a augustist kuni detsembrini suunati töötajaid ka Simetra Tööjõud OÜ

poolt renditud kontoriruumi Tallinnas Mustamäe tee 18-232, kus töötajaga allkirjas kirjaliku

töölepingu juba Simetra Tööjõud OÜ esindaja T.R. või viimase volitusel selleks otstarbeks

palgatud J.K. a. (Viimane vastas prokuröri küsimusele kommenteerides talle näidatud lepingut

Simetra Tööjõud OÜ ja M.Z. i vahel, et üks allkirjadest – vasakpoolne, kuhu on juurde kirjutatud

„tööandja“ –, on tema oma ja nii ka järgmistel lehekülgedel. Prokurör küsis, et kuna lepingu

alguses on märgitud Simetra Tööjõud OÜ ja esindajaks T.R. , siis miks kirjutas lepingutele alla

J.K. a. Tunnistaja vastas, et ta võeti tööle selleks, et ta oleks Simetra Tööjõud OÜ esindaja ja

kirjutaks lepingutele alla. Seda ütles talle T.R. (XXI kd, tl 89 pöördel)).

101. Asjaolu, et renditöötajatega seotud küsimuste ja probleemidega (töölepingu sõlmimine,

tingimuste määramine ja lepingu lõpetamine, palga väljamaksmised, hüvitised, puhkustele

lubamine), mis tavaliselt on tööandja poolt otsustatavad küsimused, tegelesid K.T. e, turvajuhid

ja J.K. isiklikult, kinnitab ka jälitustoimingutega kogutud teave.

102. Näiteks küsis 25. novembri 2015. a kõnes turvajuht A.K. e K.T. elt, kas U.U. „lepingu lõpp“ on

tema käes, mille peale K.T. e vastab: „On“. K.T. e ütleb, et U.U. ei ole alla kirjutanud ja et ta

pole Tartus veel käinud (XXVI kd, tl 1 ja pöördel). U.U. le tegi 2015. a juulis ja augustis töötasu

väljamakseid Turvamaailm, kelle TSD lisadel 1 on need deklareeritud (IV kd, tl 190). U.U. ga ja

Simetra Tööjõud OÜ vahel sõlmitud tööleping leiti viimase kasutuses olevast tööruumist

läbiotsimise käigus. U.U. ga oli sõlmitud 14. augustil 2015 leping, kus teda renditi

kasutajaettevõtjatele töötamiseks turvatöötaja abitöötajana (XV kd, tl 108). 14. veebruari 2017. a

vaatlusprotokolli lisaks nr 7 on renditööjõu kasutamise akt nr 53 (Rendifondi ja Turvamaailm

vahel), mis näitab, et perioodil 1.– 31. detsembrini 2015 töötas U.U. Hurda 34 objektil 131 tundi

(VI kd, tl 74). Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et kuivõrd U.U. näol oli tegemist

väidetavalt renditöötajaga, siis puudus Turvamaailma juhatuse liikmel vajadus lepingu lõpetamise

allkirja saamiseks Tartusse sõita. U.U. oli tööle võetud Simetra Tööjõud OÜ poolt ning edasi

renditud turvateenuseid osutavale ettevõttele. Lisaks puudunuks U.U. l vajadus pöörduda 11.

detsembri 2015. a kõnes K.T. e poole seoses haiguslehega. Samas kõnes ütleb U.U. , et „sa tegid

vahepeal ühe lolli liigutuse, sa lõpetasid mingisuguse U.U. ga töövahekorra“. K.T. e aga vastab:

19(80)

„ärme nüüd palun sellest U.U. Inimesed, kes neid pabereid koostavad, tihtipeale teevad selliseid

näpukaid, nende jaoks on suupärasem U.U. “ (XXVI kd, tl 18 ja pöördel). 2. detsembri 2015. a

kõnes A.K. ele räägib K.T. e probleemidest R.M. ga ning et temaga on tööleping lõpetatud. Kuid

U.Uga on vaja uut lepingut, vahet pole, mis kuupäevast (XXVI kd, tl 8 ja pöördel). Et mõlema

puhul on tegemist renditöötajatega, näitab asjaolu, et 2015. a septembrist kuni detsembrini on

neile väljamakseid deklareerinud Simetra Tööjõud (V kd, tl 13 ja 15).

103. Omavahel arutatakse palga väljamaksmisega seonduvat. 25. novembril 2015 helistas K.T. ele

U.P. ja räägib töölepingule allakirjutamisest ja sellest, et palk pidi käes olema, aga ligi 200 on

puudu. K.T. e lubab homme uurida. Seepeale vastab U.P. , et see on ikka naljafirma küll ja mingi

autoremondifirma maksab palka meile. K.T. e imestuse peale „Autoremondifirma?“, vastab

U.P. : „No Valgas, Simitra OÜ, ma vaatasin internetist“. K.T. e rahustab U.P. it, et nii see ei ole

juba pikka aega „ta on ikkagi rendiettevõte“ (XXVI kd, tl 1 pöördel). Kõnes E.K. ile küsib K.T.

e, kas U.P. töötas Turvamaailma objektil. Samuti huvitas teda, kas U.P. ist on tehtud turvatöötaja

või oli ta renditöötaja. E.K. teavitab K.T. et, et „nad ju keeldusid minema sinna“ ja et nende tariif

on 1.50. E.K. lubab Unoga tegeleda ning teab, et „tal on puudu ja tean, et on“, mispeale teavitab

K.T. e E.K. i, et U.P. on nõus minema tegema arstitõendit (XXVI kd, tl 3).

104. Asjaolu, et K.T. e tegeles nii lepingu sõlmimise kui töötasudega seotud kokkulepete sõlmimisega

renditöötajatega, selgub ka kõnest S.G. iga. Nimelt helistas K.T. e 26. novembril 2015 S.G. ile ja

pakkus, kas viimane sooviks paar ööd tööd teha Kärknas ja valvata raudtee peale kahte L.W. i

kirjaga masinat õhtul kaheksast hommikul üheksani. S.G. lubab seda teha. Sama päeval helistas

S.G. K.T. ele tagasi ja uuris kuidas rahaga teeme, mispeale vastas K.T. e, et ikka ülekandega. Ta

lubab S.G. i ära vormistada ja üritab enne esimest tulla, käia Tartust läbi, et S.G. iga lepingud ära

teha, et siis saavad ülekande ära teha (XXVI kd, tl 3). S.G. i töösuhtest on teada, et temalt

deklareeris 2014. a juulist kuni 2025. a novembrini väljamakseid Baltic Tööjõud (V kd, tl 48),

2014. a detsembris ja 2015. a veebruaris Simetra Tööjõud (V kd, tl 13), 2015. a juulis ja augustis

Turvamaailm (IV kd, tl 189) ja alates 2015. a septembrist kuni novembrini Simetra Tööjõud (V

kd, tl 13).

105. K.T. ele helistab ka väidetav renditöötaja J.T. . Viimane kurdab, et novembrikuu palk pidi ära

makstama detsembris. K.T. e kinnituse peale, et makstaksegi, vastab J.T. : „Maksad, jah?“

seepeale selgitab J.T. , et hakkab midagi muud otsima ja K.T. e vastab, et ei julge hetkel midagi

lubada, et tuleb (XXVI kd, tl 23). Ka nimetatud isiku pealt deklareeris 2015. a suvel töötasude

väljamaksed Turvamaailm (IV kd, tl 185), ent alates 2015. a septembrist kuni detsembrini

deklareeris tema töötasude väljamaksed oma TSD-del Simetra Tööjõud (V kd, tl 8). Järelikult ei

pöördunud töötajad muredega väidetava renditööandja poole, vaid pöördusid nii tööga seotud

pakkumiste arutamiseks kui ka töötasuga seotud probleemide lahendamiseks K.T. e (ehk

Turvamaailma) poole.

106. Puhkusega ja puhkuserahaga seotud küsimusi arutab K.T. e R.R. ga 21. jaanuaril 2016. Tegemist

on „rendika“ V. iga. Räägitakse sellest, et V. tõi avalduse ja kui need suured sebimised olid ja

ümbertõstmised, siis ta käis puhkusel ja puhkuseraha ei saanud. Arutatakse, et kuna tegemist oli

„rendikaga“, siis tuleb minna JK. ega arutama seda. Kõnest selguvalt oli V. küsinud R.R. lt, kas

tal on mõtet tulla, et mis me teeme. K.T. e vastab, et V. pole nagu päris suvaline mees, et võib

küll tulla (XXVI kd, tl 42).

107. K.T. e kõnest U.U. ga nähtub renditöötaja pahameel, et tal ei õnnestu väidetava tööandjaga

kuidagi kontakti saada. U.U. uurib K.T. elt, mis telefoninumbri see talle lepingu peale pani ja et

seda firmat pole olemaski ja sellepärast ringleb haigekassa leht ringi. K.T. e rahustab, et see

ettevõte on ju olemas, sest kõik inimesed on seal tööl, mispeale vastab U.U. , et tegemist on

autoettevõttega. Ta on pool päeva ajanud seda taga ja küsib K.T. elt, millal ta saab palgad. K.T. e

vastab selle peale, et lõpparve ja palgad tulevad pärast jõule. K.T. e seletab U.U. le, et need tööd

20(80)

on ajutised ja iga perioodi kohta peab K.T. e tegema U.U. le töölepingu alguse ja töölepingu

lõpetamise ja et on tehtud ka tähtajatut lepingut ja lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel, mingit

vallandamist pole olnud. K.T. e selgitab U.U. le, et tähtis on see, et ettevõttel on kehtiv

registrikood, ettevõte eksisteerib, ja seal on töötajad. U.U. seletab, et perearst ei võta

registrikoodi vastu ja nüüd kui ta helistas Valga firmale – autoettevõttele, neil on sadu kõnesid

sinna tulnud, aga keegi ei tea sellest midagi. Selle peale vastab K.T. e, et ühe aadressi peale võib

olla registreeritud kümneid ettevõtteid (XXVI kd, tl 24 pöördel ja 25). Oma järgmise päeva kõnes

helistas U.U. taas K.T. ele ja kurtis, et ei tea, kas Simetra Tööjõud on olemas või mitte, aga tema

sealt kedagi kätte ei saanud ning andmeid Haigekassale nad esitanud ei ole. K.T. e lubab vaadata,

mida saab teha (XXVI kd, tl 26).

108. Head põhjendust ei ole ka sellele, miks pidid väidetavalt Turvamaailmale välja renditud töötajad

pöörduma töötasu maksmisega seonduvates küsimustes pidevalt K.T. e poole. Nii näiteks saatis

Ü.S. K.T. ele SMS-i „ulekannet pole tulnud“ ning helistas järgmisel päeval, et ülekannet pole

ikka veel. Selle peale rahustab K.T. e, et teab kindlalt, et ülekanded on tehtud ja selle

kohalejõudmine sõltub sellest, millist panka kasutada. K.T. e räägib Ü.S. ele sedagi, et see ei ole

enam Turvamaailma töötaja, sest ta sai endale karistuse kirja ja nüüd on uus tööandja (XXVI kd,

tl 1 pöördel ja 2). Ü.S. e töötasu väljamakseid on deklareeritud perioodil 2015. a maist

detsembrini Turvamaailma TSD-de lisal, alates 2015. a oktoobrist detsembrini Simetra Tööjõud

TSD-de lisal 1. Simetra Tööjõu kontorist leitud leping Ü.S. e ja Simetra Tööjõu vahel kannab

kuupäeva 22. september 2015, ning sellest nähtub, et ta asub renditöötajana abistama

kasutajaettevõttes turvatöötajat (XIII kd, tl 99–100). Seoses palga ja töötasu laekumisega pärisid

K.T. elt telefoni teel veel aru järgmised inimesed, kelle töötasude väljamakseid deklareeriti

Simetra Tööjõud TSD-del – A.S. i (XXVI kd, tl 3 ja pöördel, tl 24 ja pöördel, tl 26 pöördel, tl 43

ja pöördel), A.K. (XXVI kd, tl 3 pöördel), R.M. (XXVI kd, tl 3 pöördel), V.G. (XXVI kd, tl 8

pöörde ja 9, tl 10), A.-A.K. (XXVI kd, tl 9 pöördel) ja Ü.S. (XXVI kd, tl 27) ja J.T. (XXVI kd,

tl 5 pöördel ja 6, tl 10, tl 23). Kõik need töötajad (v.a R.M. ) olid 2015. a aprillist kuni augustini

(periood võib erineda) lähtuvalt TSD-dest Turvamaailma töötajad (IV kd, tl 182, 183, 185, 193).

Renditöötajate I.I. ja A.R. iga seotud lõpparvete teemat arutasid R.R. ja K.T. e ka 20. jaanuaril

2016 kõnes – R.R. küsib: „Anatoli, et millal ta saab viimased rahad ja I.I., kas ta on saanud kõik

kätte, mis meilt saada on“. K.T. e lubab küsida (XXVI kd, tl 39 ja pöördel). A.R. i

palgaväljamaksed deklareeris oktoobrist kuni detsembrini 2015 Simetra Tööjõud OÜ, I.I. l aga

septembris 2015 (V kd, tl 3 ja 7).

109. R.R. telefonikõnes räägib helistaja K.T. ele maksuametist saadetud kirjast, mida Vlad talle

näitas. R.R. räägib, et sellised kirjad on hakanud ka tema meestele tulema. Seepeale palub K.T. e

teha nendest inimestest nimekirja: „me nii-öelda räägime, mis on ja siis kindlasti nii-öelda seda,

et meeldetuletuseks, mis on need vastused, noh, seda, et mida peab vastama“ (XXVI kd, tl 41).

22. jaanuaril 2016 räägib K.T. e maksuametist saadud kirjast E.K. iga. Viimane ütleb, et saadaks

K.T. e meili peale need inimesed. Tal on kõik välja nopitud, kellele need kirjad tulevad. K.T. e

palub saata nimed ja panna pealkiri MTA (XXVI kd, tl 43 pöördel).

110. Renditöötajad registreeris O.V. või tema määratud inimene Rewilo Raamatupidamine büroost.

Eelnevalt viitas ringkonnakohus sellele, et meiliaadressilt kiska.rybka@gmail.com T.R. ile

saadetud e-kirjad leiti väljaprinditult O.V. valdusest ja tema arvutist. Järelikult pidi T.R.

edastama need O.V. le või Rewilo Raamatupidamise kontorisse, kus tehti töötajatega seonduvalt

vajalikud toimingud. T.R. i tööjõurendifirmad ei tegelenud ei töötajate otsimise ega haldamisega,

vaid üksnes Turvamaailmalt ja Delta Securitylt andmete edastamisega O.V. le. T.R. töötajate

registreerimisega ei tegelenud. 14. oktoobril 2015 helistas T.R. tagasi Maksu- ja Tolliametilt

tulnud kõne peale ja kuulnud, et asi puudutab Simetra Tööjõud OÜ töötajaid (et on esialgselt

registreeritud töötajad lihtsustatud korras ja neid kandeid peaks seitsme päeva jooksul

21(80)

täiendama), annab ta toru üle O.V. le, kes kuulnud sama juttu, kinnitab maksuameti töötajale, et

need saavad tehtud (XXVI kd, tl 139 pöördel).

111. Asjaolu, et töötajate registreerimisega registris oli pidevalt probleeme, kinnitab M.N. kõne K.T.

ele. M.N. kurtis kõnes K.T. ele, et tema tähtajaline tööleping on registris lõpetatud vale

paragrahvi alusel. K.T. e ütleb, et ei saa seda ise parandada, ent kui M.N. talle info kirjalikult

saadab, saab ta edastada selle Simetrasse (XXVII kd, tl 26 pöördel). 9. detsembril 2015 toimunud

kõnedes arutab J.K. E.K. iga M.N. i-nimelise isiku ja J.J. e lepingu ja andmete muutmist

registris. E.K. aga väidab, et T.R. l on need andmed olemas, aga lubab vajadusel uuesti saata,

sest sellest on tükk aega (XXVII kd, tl 8 pöördel). Veel küsib J.K. , et tegelikult on M.N. i jaoks

leping ümber tehtud, eks. E.K. aga vastab, et paberi peal on, aga registris on n-ö kaks erinevat

asja. J.J. osas aga väidab J.K. , et asi on natuke keerulisem, sest selle raha võttis riik ära ja nüüd

mõeldakse, mida teha edasi. Lihtsaid teid selleks J.K. ei näe, „eks tuleb mingeid keerulist teed

pidi otsida“ (XXVII kd, tl 9). M.N. ja J.J. e töötasude väljamaksed deklareeris Simetra Tööjõud

OÜ (V kd, tl 10 ja 8).

112. Renditöötaja J.J. ega seotud emapuhkuse küsimustega tegeleb 2015. a detsembri kõnesid

arvestades J.K. isiklikult, ehkki tema muredega seotud probleemid peaks lahendama Simetra

Tööjõud OÜ. Nimelt saatis J.J. J.K. ile sms-i, milles teavitab, et tal on suur mure, millele „pidite

lahenduse leidma“ selle nädalaga. J.J. kirjutab, et on saatnud e-maile, aga keegi end ei liiguta ja

küsib, kaua peab ta ootama. Seejärel on näha, et sel teemal suhtlevad A.K. e ja T.R. . A.K. e

kurdab T.R. ile, et on oodanud juba terve kuu, ent midagi pole vastatud ning küsib, miks asjad

venivad. T.R. lubab O.V. küsida ja vastab 21. detsembri 2015. a kõnes A.K. ele, et sai O.V. rilt

teada, et selle naisele peaks raha maksma Eurocredit. Kui A.K. e seepeale annab telefoni üle J.K.

ile, arutab viimane T.R. iga, kuidas J.J. e küsimust lahendada (XXVI kd, tl 201 pöördel). J.J. aga

pöördus veel 14. jaanuaril 2016 J.K. i poole sms-i teel ning päris, kes peab tegelema tema

lapsepuhkuse avalduse ja rahaga ning kaua ta peab ootama, kas peab kontorisse karjuma tulema,

et asjad liikuma hakkaksid. J.J. kirjutab, et on kontorisse saatnud e-maile ja saanud vaid

lubadusi, et asjaga tegeletakse (XXVII kd, tl 16 pöördel).

113. Probleeme töötajate registreerimisega registris kinnitab ka A.K. e kõne T.R. ile, milles ta kurdab,

et vaatab T.R. ile saadetud arhiivi, mis oli saadetud registreerimiseks ja tänase päeva nimekirja

maksuametist ja „meid lihtsalt ei ole seal“. Need, kes olid saadetud kolmeteistkümnendal ja

viieteistkümnendal. T.R. soovitab küsida Olvi käest, sest „mina need sinna registreerinud ei ole

ühtegi, et ma tean, et tema nagu tegeleb sellega“ (XXVI kd, tl 146 pöördel). O.Õ. oli Rewilo

Raamatupidamise raamatupidaja (XXI kd, tl 79). 26. novembril 2015 helistas T.R. O.Õ. ale. T.R.

uurib O.Õ. alt, kas viimasel on olnud mingisugust tabelit selle kohta, kes on nüüd tööle juurde

võetud ja kes on maha võetud sealt registrist. O.Õ. kinnitab, et täidab iga reede oma tabelit ja et

eile võttis sealt maha mingi neli inimest, kes olid „meil sinna meili peale tulnud“. Kõnealusele

meiliaadressile saatis neid andmeid O.K. (XXVI kd, tl 176 pöördel ja 177).

114. Eeltoodu näitab, et töötajatega lepingute sõlmimise ja nende registris registreerimisega esinesid

pidevad probleemid. See tekitas pooltevahelisi pingeid. Näiteks hurjutas J.K. 11. novembril 2015

kõnes T.R. it, et „me rendime siin teie käest ka neid töötajaid eks ja neid pannakse idioodi

järjekindlusega registrisse üles käsunduslepingu, selle kuradi jah, käsunduslepingu, mitte

töölepingu alusel“ ning et ta ei oska selle probleemiga enam midagi peale hakata. T.R. lubab

sellest rääkida raamatupidajaga. Ta kinnitab, et on sellest raamatupidajaga rääkinud aga tuletab

talle meelde, et „tuleb ära muuta“ (XXVII kd, tl 168 pöördel).

115. 26. novembril 2015 helistab J.K. samas küsimuses R.P. le. Ta kurdab, et on juba kõigile sellest

rääkinud, et „maksukas on endiselt inimesed üleval käsunduslepingu alusel, kuigi kõigil on

töölepingud“. R.P. küsimusele, kas J.K. on sellest T.R. ga rääkinud, väidab helistaja, et vist viis

korda rääkinud ja viimati enne puhkust. R.P. teatab selle peale, et ta [T.R. ] on puhkuselt tagasi

22(80)

ja lubab talle kohe helistada, täpsustades üle „tähendab, et küsimus on käsunduslepinguga“. J.K.

kinnitab, et maksuameti registris on nii kirjas ja et inimestel tekivad igasugu probleemid ema ja

isapalgaga ning et „kõik lükkavad mul ajusid sellega, see on tülikas“. R.P. lubab helistada T.R. le

ja et T.R. saab oma raamatupidajatega selle korda teha kohe (XXVII kd, tl 2). R.P. helistas

samal päeval kell 12.43 T.R. ile, rääkis et talle helistas JK. ja selgitas, et probleem puudutab

käsunduslepinguid ning et inimesed ei saa ema- ja isatoetusi kätte. R.P. uurib T.R. ilt, kas

viimane teab sellest midagi. T.R. räägib, et on O.V. riga [V. ] sellest rääkinud ning et edaspidi

paneb O.V. r inimesi töölepingu alusel tööle, et vahepeal „kui me koostööd ei teinud“, muudeti

mingid inimesed käsunduslepingu peale. R.P. pärimise peale, et mis siis käsunduslepinguga

töötajates saab, lubab T.R. helistada O.V. rile, et see raamatupidajatel laseks ära muuta. R.P.

soovitab Kristale helistada, et ta teeks „täna ära“, sest ta sai JK. est aru, et inimestel on toetuste

taga asi (XXVI kd, tl 175 pöördel). Kell 14.05 helistabki T.R. O.Õ. ale, et rääkida töötajate

lepingute ümbertegemisest. O.Õ. teatab, et O.V. r [V. ] oli talle kindlalt öelnud, et tema ei hakka

neljandat korda mingeid vanasid lepinguid ümber tegema. „Aga nüüd uued lepingud on läinud

töölepinguga“ (XXVI kd, tl 176 pöördel).

116. Kõnes R.P. le annab T.R. O.Õ. alt kuuldu edasi. T.R. paneb ette, et küsib JK. elt [K. ], et mis

inimestega need probleemid on ja palub tal siiski vähemalt need ära muuta. R.P. küsimuse peale,

miks selline käitumine O.V. ri poolt, vastab T.R. , et ei oska öelda. Et mingi aeg muutis „neid

kogu aeg ümber ja et mingil momendil ei olnud „neil mingisuguseid linnukesi kuskile taha

pandud“. Ta lubab Andreilt uurida, kes need konkreetsed inimesed on ja need ära muuta. R.P.

nõustub sellega, vastates „Jah“. R.P. möönab, et T.R. il võib tekkida probleem kui inimesed on

sotsiaalse tagatiseta, kui ta nii on inimesi edasi andnud. Ta soovitab O.V. rile kirjutada, et milles

küsimus, kuna „sina oled kohustatud ikkagi rentima nagu ma aru saan töölepinguga inimesi, mitte

käsunduslepinguga“ R.P. le jääb O.V. käitumine mõistetamatuks ning leiab, et see ei tohiks nii

käituda, olgu ta kasvõi R.P. lähikondlane ja „isegi siis, kui minul kui mina olen loovutanud

õigemini sa ise oled loovutanud minu firmast endale selle enammakse“. R.P. on O.V. tegevuse

peale vihane, et „ta kaotab praegu sellega tegelemise, sellepärast et JK. ütles ka, et ei saa enam

selle firmaga suhelda, et katkestab lepingu kui me kui noh tema raamatupidajad ei saa suhelda

raamatupidajatega“ (XXVI kd, tl 177 pöördel).

117. Lisaks nähtub pealt kuulatud kõnedest, et ka asendustöötajate leidmisega (mis tööjõurendilepingu

kohaselt oli rendileandja kohustus), tegeles hoopis rentija ise. Nii näiteks oli V.T. i palgamaksed

oma TSD-del deklareerinud septembrist detsembrini 2015 Simetra Tööjõud OÜ (V kd, tl 17).

Samas pöördus K.T. e poole A.-A.K. (samuti Simetra Tööjõud OÜ renditöötaja V kd, tl 4), kes

kurtis, et K.T. e on jätnud tal arvestamata osa töötasust. Üheskoos jõutakse järeldusele, et

tegemist oli tundidega, mis A.-A.K. asendas pühapäeval Kaubamajas Tomskit (XXVI kd, tl 16 ja

pöördel). Renditöötaja A.-A.K. ile endale lubab K.T. e samuti asendaja leida 7. jaanuari 2016. a

kõnes (XXVI kd, tl 34). Samuti otsis K.T. e asendajat olukorras, kus üks töötaja oli purjus ja ei

saanud tööle tulla. K.T. e helistas selleks renditöötaja Ü.S. ele (XXVI kd, tl 34 pöördel). Kõnes

renditöötaja V.G. ile ütleb K.T. e, et ühele objektile on hädasti asendust vaja (XXVI kd, tl 34

pöördel).

118. Selline töötajate otsimine K.T. e poolt on otseses vastuolus Turvamaailma ja Alke Service ning

Baltic Tööjõurendi vahel sõlmitud tööjõurendilepingute nr 2014-1 ja nr 2015-1 p-ga 2.4, mis

sätestab, et kui töötaja ei saa teatud aja jooksul teha tööd kasutajaettevõtja juures (nt ajutise

töövõimetuse, puhkuse vms tõttu), lepivad pooled kokku, et tööandja annab asenduseks

kasutajaettevõtja kasutusse mõne teise isiku tööjõu. Asendustööjõud peab alustama tööülesannete

täitmist mitte hiljem kui 4 tunni jooksul. Sama kohaldatakse ka juhul, kui töötaja töö- või muu

töö tegemise leping tööandjaga lõpeb (XI kd, tl 208 ja 229).

23(80)

119. Et tööjõurent oli näilik, nähtub ilmekalt H.Z. ütlustest (XXI kd, tl 87–89 kd). Tunnistaja oli

Caramira Pet Trade OÜ juhatuse liige ja rentis väidetavalt T.R. iga seotud äriühingult tööjõudu.

Enne tööjõurendi kasutamist olid neil oma töötajad, kellele tunnistaja selgitas, et hakatakse

kasutama tööjõurenditeenust, et nad läheksid üle tööjõurendifirmasse. Enamus töötajatest läkski.

Tööjõurendilepingud sai H.Z. Rewilost, kus käis neil järel. Ta viis need töötajateni ja hiljem

tagasi Rewilosse. Tööjõurendi jaoks sobivate töötajate leidmiseks peeti mõistlikuks, et

kuulutused paneb lehte H.Z. . Vestlusi uute kandidaatidega pidas samuti tema ise koos teise

juhatuse liikme M.S. ega. Nemad andsid ka teada, kas kandidaat on sobiv. Töölepingu esialgsed

tingimused leppisid kokku nemad. Tööjõurendi kohta esitati neile arveid, suheldi meili teel

aadressilt toojourent@gmail.com. Tasus lepiti kokku nii „Et esitab suurema arve meile, et tema

teenustasu, 10–20 %“.

120. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad H.Z. eelviidatud ütlused, et rendileandja töötajateks vormistati

nn kasutajaettevõtjate töötajad ja sellega loodi näilik tööjõurendisuhe. Sellega on kooskõlas ka

jälitustoimingutega kogutud teave – vestlused O.V. ja H.Z. vahel. Näiteks teavitas H.Z. O.V. t

sellest, et neil on väikene jama „mis ta nüüd on selle rendijamaga“, et „oma firma huvides me

ütleme selle lepingu sulle ülesse“ ja „et oleks usutav, siis see tuleb nagu advokaadi käest tähitud

kirjaga“ (XXVII kd, tl 153 pöördel).

(d)

Töötajate tööaja arvestus

121. Tõendid osutavad, et töötajate töötundide üle pidasid arvestust AS Turvamaailm ja Delta Security

OÜ turvajuhid. Nemad koostasid graafikuid töötajate töötatud tundide kohta ning teadsid, kes

millisel objektil töötas. Selle alusel arvutati välja töötajatele makstavad summad

122. K.T. e selgitas 14. juuni 2022 istungil (XXI kd, tl 113 ja pöördel) prokuröri poolt näidatud

dokumendi (renditööjõu kasutamise akt nr 38) kohta, et koostas selle ise eesmärgiga akrediteerida

töötunnid reaalselt töötatud objektidel. Hiljem tehti kõikidele osapooltele arveid vastavalt ostetud

teenustele. Iga kuu koostas ta umbes 80 või 130 akti. Need printis ta välja, pani allkirjad alla ja

andis JK. ele [K. ], need tulid allkirjadega tagasi ja siis skännisid sisse. Seejärel oli

väljasaatmiseks vajalik akt olemas. Aktil olevad andmed täitsid turvajuhid või töötajad ise.

Omakorda oli tabel, kus oli kirjas, kes kus töötas ja töötatud tunnid. Kommenteerides prokuröri

näidatud arvet Gration Service ja Rendifond OÜ vahel, kus on lõpus kaks erinevat summat eraldi

pangakontodele, siis K.T. e andis need numbrid, kui palju, kellele ja kuhu maksta. Kõikidel

arvetel, kus esitaja oli Gration ja saaja Rendifond, arvutas tunnistaja Rendifondile tulevate

arvetele maksejuhiste juurde kuuluvad summad. Tunnistaja määras, et 3500 eurot pidi minema

Alke Finantsile, sest need olid vastavalt kokkulepetele lepingust tulenevad summad. Prokuröri

näidatud töötasu väljamaksete arvestust kommenteerides arvas tunnistaja, et kuna tema ei

kasutanud paberil dokumente, võis dokument andmetega olla pärit O.K. i laualt ja mõeldud

sisestatud töötasude kontrollimiseks. Need olid nii Delta Security kui Turvamaailma töötajad.

123. Töötaja tasu rendiettevõttele üleandmine käis K.T. e sõnul nii, et loeti kokku tunnid

inimesepõhiselt. Renditöötaja allus sõltuvalt objektist erinevale inimesele. Paigas olid piirid, mis

tasu inimene saab. Prokuröri küsimusele, kuidas need andmed renditöö äriühinguni jõudsid,

vastas K.T. e, et ei jõudnudki, nemad ütlesid summa, mille eest inimene tööd tegi, ent tundide

kogus ei pruukinud alati jõuda. Töötaja teadis tööle asumisel, kui palju ta palka saab, sellest

teavitas teda otsene ülemus, see võis olla igal objektil erinev.

124. Tunnistaja K.K. rääkis, et töötajate tööaja arvestamine toimus Exceli tabelites. Info tuli

turvajuhtidelt R.J. ilt ja J.K. ilt. Neil oli paberi peal, tunnistaja arvutas tunnid kokku,

palgaarvestuse poole ja maksud. Renditööjõu arvestamisega tunnistaja kokku ei puutunud – need

tulid ostuarvetena sisse, seal olid kaasas aktid. Tegemist oli teenuse ostmisega. Arvete

kontrollimisega tegelesid R.J. ja J.K. – tunnistajale piisas üksnes kinnitusest, et arved on

kontrollitud. Pangaülekannete tegemiseks pidi tunnistaja küsima luba J.K. ilt Turvamaailmas,

24(80)

Delta Securitys R.J. ilt. Tunnistaja esitas ka maksudeklaratsioone, sh tööjõumaksude

deklaratsioone raamatupidamisprogrammi kaudu. Programmis olid müügi- ja ostuarved. Need

sisestas tunnistaja. Arved sai ta J.K. ilt ja R.J. ilt, kes arved kinnitasid. Sama kehtis ka

käibedeklaratsioonis kajastatud andmete osas. Tunnistajale tulid algandmed ja ta ise arvutas

mingite tundide järgi tööd välja, sinna peale palgad ja sisestas need maksuametisse.

125. Kriminaalmenetluses läbiotsimisel leiti tõendid (nt VIII kd, tl 100–199), kus tööajatabelites

kajastati nii Delta Security enda kui ka renditöötajaid. Nende andmete alusel koostati nii Delta

Security müügiarved kui ka tööjõurendi kasutamise aktid. Need edastas K.K. tööjõurendi

pakkujale ning selle alusel väljastas tööjõurendiettevõte arved.

126. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et J.K. kontrollis äriühingutes seda, mis puudutas

tööjõurendi lepingute sõlmimist ning arvete esitamist ja tasumist. Pole tõendatud, et sellega oleks

olnud seotud R.J. . Delta Security OÜ ja AS-i Turvamaailm raamatupidaja K.K. i enda sõnul

tema renditööjõu arvestamisega kokku ei puutunudki. Tema sisestas müügiarved programmis

Delta, tunnistaja esitas maksudeklaratsioone raamatupidamisprogrammi andmete põhjal, sh

tööjõumaksude deklaratsioonid. Arved sai ta J.K. ilt ja R.J. ilt. Tunnistaja kandis selle alusel kõik

arved (ostu- ja müügiarved) raamatupidamisprogrammi. Sama kehtis käibedeklaratsioonides

kajastatud arvete kohta (XXI kd, tl 82). Delta Security OÜ juhatuse liige R.J. rääkis, et ostuarved

tulid raamatupidamisse ja saadeti ka firma meilile ning tema saatis need edasi. Tunnistaja kinnitas

mõned arved, ent mis järjekorras see toimus, küsis ta tihti JK. elt [K. ]. Üksnes arvete

edastamisest ja mõnede arvete kinnitamisest ei saa järeldada, et R.J. oleks andnud

raamatupidajale suuniseid valeandmete esitamiseks. Kõik suunised ja juhised sai seega

raamatupidaja K.K. J.K. ilt. Viimane lasi K.K. il esitada maksudeklaratsioonides valeandmeid.

Pole tõendatud, et K.K. oleks ise teadnud valeandmetest.

127. Prokurör tõi välja tõiga, et Turvamaailma kontoris toimunud läbiotsimisel leiti muuhulgas

dokumendid – tabelid pealkirjaga „Delta Security töötajate nimekiri 2015“ ja „AS Turvamaailm

töötajate nimekiri detsember 2015“. Neid tõendeid on vaadeldud 13. veebruari 2017. a

vaatlusprotokollis (VI kd, tl 127–131). Nendes tabelites, mis on detsembri kohta, on märgitud

akti number, inimese nimi, töötunnid, hind, summa ja summa kokku. Tabelis kajastatud isikute

töötasudelt deklareeritud väljamaksed on aga teinud Simetra Tööjõud oma TSD-del.

Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et neid töötajaid peeti ilmselgelt Delta Security ja

Turvamaailma töötajateks, mitte renditöötajateks. Kui need inimesed oleksid tegelikult osutanud

renditööjõuteenust, piisanuks edastada rendiagentuurile nende töötundide arv ja väljamaksmisele

kuuluva summa pidanuks välja arvutama rendileandja. Küll aga viitab nii nende tabelite pealkiri,

kajastatud andmed ja makstava töötasu arvestus sõlmitud rendilepingute näilisusele.

128. Seda, et T.R. it teave tööjõust ja selle kasutamisest ei huvitanudki ning kasutajaettevõtjad tegid

suurema osa tööjõuga seotud tegevustest ise ära, kinnitab ka T.R. i 17. mai 2023. a istungil

räägitu. Tema kinnitusel toimus kahtlustuse ajaperioodil tööjõurendi teenus selliselt, et Simetra

Tööjõud ja Baltic Tööjõud rentisid tööjõudu edasi mingitele ettevõtetele, näiteks Gration

Servicele, kes seda omakorda Turvamaailmale ja Deltale edasi rentis ning ta leidis, et sel

perioodil ei pidanudki äriühingute vahel suhtlemist olema. Lepingute osas näiteks Rendifond

rentis tema ettevõttelt tööjõudu ja sai selle, edasi ta ei kontrollinud. Ta ei tea, kuidas firmad

kontrollisid tööaja arvestust ja teda see ka ei huvitanud. T.R. it huvitas Simetra ja Rendifondi

puhul üksnes see, kui palju töötajaid ja mitu tundi renditi.

(e)Töötajate ümbervormistamine 2015. a kevadel ja suvel

129. Tõenditest nähtuvalt katkes AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ näiliku tööjõurenditeenuse

osutamisega seotud koostöö R.P. , T.R. i ja A.K. iga 2015. a kevadel. Osa töötajatele mõeldud

rahast, mis oli kantud näilise tööjõurendi imiteerimisel R.P. , T.R. i ja A.K. iga seotud

äriühingutele, ei olnud nn kasutajaettevõtja töötajatele üle kantud. Sellises olukorras pidi J.K.

25(80)

töötajatele maksmiseks uuesti raha leidma. Maksmata jäänud töötasud vormistati nõuete

loovutamisena. See tuleneb järgmistest tõenditest.

130. 6. mail 2015 esitas K.T. e AS-i Turvamaailm nimel teatise T.R. ile kui Alke Service OÜ

esindajale ühepoolse renditööjõu lepingu nr 2015-1 lõpetamise kohta alates 6. maist 2015.

Ülesütlemine toimus seoses Alke Service OÜ ühepoolse teenuse osutamise lõpetamisega alates

30. aprillist 2015, mis seisnes renditööjõu tööle mitteilmumises (VII kd, tl 68). Selle peale saatis

T.R. Alke Service OÜ nimel AS-le Turvamaailm 11. mail 2015 pankrotihoiatuse, milles teavitas,

et 11. mai 2015. a seisuga on Turvamaailmal Alke Service ees võlgnevus 84 479, 60 eurot arvete

nr 215009, 215011, 215012, 215034, 215035, 215036 ja 215037 eest (VII kd, tl 67). K.T. e AS

Turvamaailma juhatuse liikmena vastas pankrotihoiatusele, märkides, et aluseta

pankrotiavaldusega seotud kulud, kui need tekivad, võidakse Alke Servicelt sisse nõuda (VII kd,

tl 65). Sellele järgnevalt saatis AS Turvamaailm advokaadibüroo Sorainen advokaadi poolt 1.

juunil 2015 koostatud vastuse pankrotihoiatusele, milles muuhulgas märgitakse, et kirjas viidatud

arvete puhul ei ole võimalik tuvastada, millisele lepingule või muule õigussuhtele tuginedes on

arved igal konkreetsel juhul esitatud. Puudub võimalus nende sisulist põhjendatust kontrollida

ning tuvastada, millal ja millises mahus on väidetavaid teenuseid osutatud (VII kd, tl 63).

131. Jälitustoimingu materjalidest nähtuvalt olid R.P. ja T.R. J.K. i sellisest tegevusest häiritud. T.R.

räägib 1. juuni 2015. a kõnes R.P. le Turvamaailmale Soraineni advokaadi poolt koostatud

vastusest, et nemad nõuet ei tunnista „sellepärast, et me pole ära tõendanud, et arvetest ei selgu,

millise lepingu alusel on need arved tehtud ja sellest lähtuvalt on ebaselge“. R.P. arvates tahavad

„nad ennast kaitsta praegu, et neile pankrotti peale ei panda“ ning selgitab, et „noh viskame

sisse“. Ta lisab, et nad saavad kohtus öelda, et siin inimestele on palgad maksmata, nad ei maksa

meile palka ja et siin jääb arusaamatuks see, et kas inimesed kasutavad musta tööjõudu või mitte,

et kui on õigusvaidlus, siis nad saavad seda. R.P. arutleb veel, et ega JK. el lihtne ei ole „ta peab

mõned inimesed kuidagi üles võtma ja palka maksma“ (XXVI kd, tl 44 ja pöördel). 2. juunil 2015

kell 18.11 tehtud kõnes kurdab T.R. , et tal on hinge peal see, et teisel poolel on advokaadibüroo,

et ta vist ei oska hästi ise neid pankrotiavaldusi kirjutada ja räägib ka, et „A.K. tegi hagi selles“.

Seepeale arvab R.P. , et „ilmselt viskame asja sisse ja pärastpoole võtame Roberti või Tanel

Parmase esindajaks“. Ta räägib, et Tenno on spetsialiseerunud pankrotile ning lubab küsida, kui

palju ta võtab selle eest raha ja „siis lükkame peale“. R.P. märgib veel, et vanasti kui firma

võitles vastu, siis mindi tsiviilkohtusse ning märgib, et „ega JK. sellest ei pääse, et kui ta kandib

raha kõrvale“ (XXVI kd, tl 48 pöördel).

132. Seda, et R.P. ja T.R. tahtsidki anda sisse pankrotiavalduse ja selleks kaasati A.K. , kinnitab

viimase kõne T.R. ile 9. juunil 2015. A.K. annab teada, et tal on Turvamaailma pankrotiavaldus

valmis, ent avastas, et selle pealt on riigilõiv 300 eurot. Arutletakse ka menetlusabi küsimuse

võimalust, ent A.K. möönab, et sel juhul nõuab kohus pangaväljavõtteid ja sealt oleks näha,

millised summad on kontolt läbi käinud (XXVI kd, tl 55). Pärast kõnet A.K. iga helistas T.R.

R.P. le ja rääkis, et Turvamaailma ehk siis selle firma, kus on vara peal, pankrotiavaldus on

valmis kirjutatud. T.R. räägib R.P. le ka menetlusabi küsimisest, mille peale viimane vastab: „Ei,

ei, ei“. T.R. märgib veel, et „peaks siis arutama, kas me siis kõikide nende firmade pealt…“,

mille peale vastab R.P. „Ei, ei, ühe pealt“ ja kinnitab „koondame praegu selle asja nagu selle

Turvamaailma peale, lähme selle peale. Ja siis pärastpoole vaatame“ (XXVI kd, tl 55 pöördel).

133. Lisaks räägib R.P. 16. juuni 2015. a kõnes O.V. le plaanist saada Turvamaailmast Karliga kokku.

R.P. märgib, et tegemist on J.K. i „tankistiga seal“ ning kõneks tahab ta võtta, et „me peame

tegema talle pankrotihoiatuse“. R.P. räägib, et T.R. on selle Karliga suhelnud ning et soovib

Karliga kokku saada selleks, et arutada, mis seis on ja et ta läks JK. e juurde rääkima rahulikult

miks T.R. talle maksis. Kõnest selgus ka, et J.K. ei tahtnud R.P. t kuulata ning et „me peame

talle selle pankrotiavalduse sisse viskama“(XXVII kd, tl 142).

26(80)

134. Asjaolu, et koostöö 2015. a kevadel katkes rahaliste erimeelsuste tõttu, kinnitas 14. juunil 2022

kohtus ka K.T. e. Ta selgitas, et kuskil 2015. a alguses läksid R.P. ja JK. tülli, hakkasid

vaidlema, kes kellelt raha ära võttis. Teenuse osutamine jäi pooleli, kuna töötajatele raha kontole

ei jõudnud ja JK. oli rahast ilma. Tunnistaja rääkis, et pankrotihoiatuse sisu oli see, et kokku olid

lepitud teenused ja summad, mis olid esitatud juba tehtud tööde eest ja mis oleksid vajanud

tulevikus välja maksmist töötajate palkade näol. Kuna eelnev periood jäi aga välja maksmata, siis

jätsid nemad järgmise perioodi eest maksmata, kuna tekkis vajadus maksta ise otse töötajatele

palka, kuna ei olnud usku, et see olukord laheneb renditööjõu ettevõtte algatusel.

Kommenteerides oma vastust pankrotihoiatusele, märkis K.T. e, et nemad võtsid seda nii, et

teenust ei ole osutatud, on tekkinud lisanduvad kulud otseselt nende nii-öelda lepingu

rikkumisest. See tähendas nendele [Turvamaailmale] lisandunud maksukoormust, millega nad ei

olnud arvestanud või olid lootnud pääseda seoses koostöölepinguga (XXI kd, tl 111 pöördel).

135. K.T. e sõnu, et 2015. a kevadel jäeti n-ö renditud töötajatele maksmata, kinnitab ka Alke Finants

arvelduskonto nr EE161700017003692700 väljavõte, millest nähtuvalt tehti Turvamaailma ja

Delta Securityle väidetavalt välja renditud töötajatele viimast korda väljamakseid 16. aprillil

2015. Peale seda jätkusid veel kuni 4. maini 2015 maksed Delta Securitylt ja Turvamaailmalt

Velum Service ja Alke Service arvete alusel, kuid töötajatele enam väljamakseid ei tehtud (XVI

kd, tl 70, lisa 2 CD plaadilt, kõik kontod koos).

136. Seoses koostöö katkemisega tekkis vajadus töötajate ümbervormistamiseks. K.T. e kommenteeris

tekkinud olukorda nii, et „ühel hetkel ei maksnud renditööjõu firma töötajatele töötasusid välja.

Meil oli vaja, et inimesed teeksid tööd, sest meie päriselt osutasime füüsilist heaoluteenust platsi

peal, füüsiliste inimestega ja meil oli vaja nendega jõuda kokkulepeteni võimalikult kiirelt,

selleks, et meil ei jääks teenus osutamata ja selle probleemi lahenduseks oli kõige kiirem moodus

need inimesed võtta nendesse firmadesse tööle, mis olid meie kontrolli all“ (XXI kd, tl 116

pöördel). Kommenteerides ka prokuröri viidatud näidet V.Š. i näitel, kinnitas K.T. e prokurörile

vastates, et alguses oli see isik tööle võetud renditöötajana, siis läks Turvamaailma ja aasta lõpus

jälle renditöötajaks. „Igal juhul oligi siis see, et kui vahepeal olid takistatud väljamaksed või

deklareerimised partnerite osa poole pealt, siis olime turva- ja valveteenuste ettevõtetega sunnitud

neid väljamakseid tegema Turvamaailma alt, selleks, et inimesel oleks kindlasti tagatud kõik

sotsiaalsed hüved ja sotsiaalmaksud oleksid tasutud selleks, et garanteerida talle vajalikud

tugiteenused“ (XXI kd, tl 114). Järelikult võeti n-ö usalduskriisi ajal tegelikud AS Turvamaailm

ja Delta Security OÜ töötajad tagasi Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm töötajate nimekirja.

Seda kinnitavad ka AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ajavahemikus aprill 2015 kuni juuli

2015 TSD deklaratsioonil olevad andmed.

137. Tõenditest nähtuvalt lahendati töötajatele palga väljamaksmise probleem selliselt, et renditöötajad

loovutasid oma nõude rendiettevõtte vastu kasutajaettevõtjale. Nii kommenteeris K.T. e prokuröri

poolt näidatud tabelit (faili nimega 03-info-Mariale, V kd, tl 205–209), et tegemist võib olla

nõuete loovutamise alusdokumendiga. Tunnistaja väitel olid „need summad, mis meie leidsime,

et renditööjõud ei olnud lepingu osutamise perioodil välja maksnud ja deklareerinud TSD-na. Siis

see võis olla see alusdokument, mille alusel me tegime nõuete loovutamise dokumendid, kus me

siis vormistasime kõikide töötajatega need summad, mis oldi siis neile renditööjõu poolt välja

nõutud“. Prokuröri poolt näidatud teist tabelit kommenteerides arvas K.T. e, et tõenäoliselt on

tegemist Delta Security Tallinna töötajate töötasu arvestuse tabeliga. Kollasega on tähistatud

turva- ja valvetöötajad. Siniste ruudukestega renditöötajad, kellele saab ülekandega maksta

töötasu, punasega need, kellele ei tohi ülekandega maksta, eur maksmisele on sularaha

väljamakse, mis on ka renditööjõu alusel. Summa kõrval tähistab väljateenitud töötasusid,

erinevate objektide, tundide ja tariifide arvestuses. Tariif tuli töötasust, mis oli töötajatele lubatud,

netosummad (XXI kd, tl 115 pöördel).

27(80)

138. Asjaolu, et selliste lepingute koordineerimist korraldasid J.K. ja K.T. e, tõendab J.K. i

töökabinetis olnud arvutist Ordi olnud Madisele [turvajuht] adresseeritud kiri, milles 6. mail 2015

teavitab K.T. e, et „kõik praegused renditöötajad registreerime tööle

AS-i Turvamaailm abitöötajatena“. Kirjas teavitab K.T. e, et tal on hetkel andmed puudu V.D. ,

V.K. i ja B.G. i kohta. Ülejäänute info kohta aga väidab, et see oli tal arvutis olemas. „Hetkel, et

reedeks on nad vormistatud turvamaailma ja turvamaailmast teeme 1. osa hetkel puuduolevast

palgast. Sest see on hetkel kõige kiirem lahendus“ (VII kd, tl 121–122). V.D. , V.K. i ja B.G. i

töötasude väljamaksed on 2014. a ja 2015. a esimestel kuudel deklareerinud Baltic Tööjõud ja

Simetra Tööjõud (V kd, tl 29, 21 ja tl 5, 16 ja 17). Perioodil maist augustini 2015. a aga AS-i

Turvamaailm TSD-del (IV kd, tl 191, 192, 185). Alates 2015. a septembrist aga vormistati need

töötajad taas renditöötajateks ning nende tulusid hakkas deklareerima Simetra Tööjõud OÜ (V

kd, tl 5, 16 ja 17).

139. Kriminaalasjas esitati tõenditena nõude loovutamise lepingud, mis leiti 16. veebruaril 2016

aadressil Kadaka tee 86A toimunud läbiotsimise käigus. Need on sõlmitud Delta Security ja

füüsiliste isikute vahel. Kõik lepingud on sõlmitud 25. mail 2015 ja on sisult samasuguse

tekstiga, milles on muudetud üksnes isikuandmeid ja nõude summat. Lepingu esemeks on

loovutaja nõue Simetra Tööjõud vastu, mis on tekkinud seoses loovutaja ja võlgniku vahelisest

töölepingust ja selle lisadest. Loovutatava nõude summad on ära toodud kuude lõikes (2015. a

märts, aprill ja mai) ning summa tuleb loovutuse saajal (Delta Securityl) tasuda 60 pangapäeva

jooksul loovutaja pangakontole (IX kd, tl 42–71). Lisaks on tõendina esitatud V.I. i nõude

loovutamise leping, millega ta loovutab samal viisil oma nõude Simetra Tööjõud vastu AS-le

Turvamaailm. Nõude loovutamise leping on sõlmitud 27. mail 2015 ja selle hinnaks on 919,63

eurot (VII kd, tl 60–62).

140. Nõude loovutamise lepingute koostamisega tegeles Delta Securitys ja Turvamaailmas assistent

M.V. e. Tema selgitas 2. augusti 2022. a istungil, et 2015. a kevadel toimus suur lepingute

ümbervormistamine Delta Security ja Turvamaailma töötajateks ja sügisel lepingute lõpetamine.

Tema sai ülesande tegeleda sellega J.K. ilt. Andmed sai ta Turvamaailmas J.K. ilt ja Delta

Securitys R.J. ilt. Tunnistaja on näinud ka nõuete loovutamise lepinguid. Need olid varem

koostatud, tunnistaja täitis need ära ja andis turvajuhtidele, kes kogusid allkirjad (XXI kd, tl 152

pöördel, tl 154).

141. Delta Security juhatuse liige tunnistaja R.J. pakkus kohtus töötajate ümbervormistamisega

seotud küsimustele vastuseks oletusi. Samuti ei osanud ta midagi sisulist öelda nõuete

loovutamise kohta, põhjendades seda mittemäletamisega. Tunnistaja vastuseid lugedes peab

ringkonnakohus sarnaselt prokuröriga eluliselt mitteusutavaks, et Delta Security juhatuse liige ei

oska kommenteerida nõuete loovutamise lepinguid, millega äriühingule võeti arvestatavad

rahalised kohustused. Prokurör esitas 15. maist 2015. a 23 nõuete loovutamise lepingut (IX kd, tl

42–70), mis on sõlmitud Delta Security (loovutuse saaja) ja isiku (loovutaja) vahel. Loovutuse

saajat esindab seejuures juhatuse liikmena R.J. . Teisalt näitab see, et R.J. il ei olnud Delta

Securitys otsustusõigust, ta täitis J.K. i korraldusi ning oli vaid formaalselt juhatuse liikmena

lepingule osapoolena märgitud. Tegelikult esitatud lepingutel tema allkiri ka puudus.

142. Nõude loovutamise lepingutega koos sõlmiti töötajatega uued töölepingud, millega nad võeti

tööle Turvamaailma ja Delta Securitysse (IX kd, tl 71–288). Töötajate suur ümberregistreerimine

nähtub ka Delta Security ja Turvamaailma ning Simetra Tööjõud TSD-de koondväljavõtte

pinnalt. Varem Simetra Tööjõud deklaratsioonidel kajastatud töötajad kajastati nüüd

Turvamaailma ja Delta Security TSD-del ning Simetra Tööjõu TSD-del kajastatud töötajate arv

2015. a suvel oli väike (V kd, tl 1–19). Järelikult olid Delta Security ja Turvamaailm

tööjõuskeemi kõige suuremaks kliendiks.

28(80)

143. Eeltoodust järelduvalt nähtub, et koostöö katkemisel Delta Security, Turvamaailma ja

rendifirmade vahel hakkasid Delta Security ja Turvamaailm hoolt kandma selle eest, et töötajad

ei jääks palgata ning nende igapäevatöö saaks jätkuda. Sellest nähtub, et tegelikult oli nimetatud

töötajate näol algusest peale tegemist nende endi töötajatega, kelle käekäik läks äriühingutele

korda. Kui ka reaalselt oleks tegemist renditöötajatega, siis puudunuks Delta Securityl ja

Turvamaailmal vajadus võtta enda kanda renditööfirmaga otseselt seotud kohustusi. Samuti

nähtub kogutud tõenditest, et ka n-ö renditöötajad pöördusid just Delta Security ja Turvamaailma

poole seoses saamata jäänud töötasudega.

144. Näiteks pöördus 22. jaanuaril 2016 telefoni teel J.K. i poole A.T. , kes kurtis, et talle ei ole

makstud kevade eest, kas eelmise aasta mai või aprilli eest parajalt normaalset summat, puudu on

815 eurot. J.K. aga vastab, et nad vaikselt kannavad seda summat valvuritele, paljudele on juba

antud, aga brigadirid on viimaseks jäänud. J.K. kinnitab, et seda pole unustatud ja vaikselt,

jõudumööda makstakse. A.T. räägib ka maksuametist saadud küsimusest, kus ja millised

objektid tal 2014. a detsembris olid. Helistaja saab aru, et see puudutab Turvamaailma objekte ja

räägib, et siis vist oli ainult gümnaasium. J.K. palub selle paberi sisse skännida ja saata meilile

info@turvamaailm (XXVII kd, tl 25 pöördel ja 26). A.T. iga seotud väljamaksed deklareeris

2014. a detsembrist kuni 2015. a märtsini Simetra Tööjõud oma TSD-del (V kd, tl 4 ja 21). 25.

mail 2015 sõlmis temagi aga Delta Securityga nõude loovutamise lepingu nr 042-NLL (IX kd, tl

112), millega loovutas töölepingust tuleneva nõude Simetra Tööjõud vastu summas 2169,29

eurot, mis koosneb märtsi, aprilli ja mai töötasust. Perioodil 2015. a maist kuni augustini 2015

deklareeriti tema töötasud Delta Security TSD-del. Alates 2015. a septembrist detsembrini aga

taas Simetra Tööjõud TSD-del (V kd, tl 4). 2016. a jaanuaris küsis seega A.T. J.K. ilt endiselt

2015. a kevadel saamata jäänud töötasu. R.R. uuris K.T. elt 31. detsembril 2015 toimunud

telefonikõnes, kas märtsi kohta on midagi kuulda. K.T. e vastab, et osaliselt on meestele antud ja

osadel on tulnud koos pangaülekandega, s.t kui kanne on suurem, siis on sellega ka võlga

makstud (XXVI kd, tl 32 pöördel).

145. Kuivõrd Simetra Tööjõud OÜ TSD-del kajastatud töötajate arv 2015. a suvel seoses näilike

renditöötajate ümbervormistamisega Turvamaailma ja Delta Security töötajateks oluliselt langes

(V kd, tl 1–19), siis hakkasid tööjõurendi taaskäivitamisest huvitatud pooled otsima lahendust,

kuidas koostööd jätkata.

(f) Tegevus 2015. a teises pooles

146. Jälitustoimingutega kogutud tõenditest nähtuvalt hakati uut võimalust koostööks otsima 2015. a

suvel. Läbirääkimistel osalesid R.P. , T.R. , J.K. ja K.T. e. Initsiatiivi selleks näitas R.P. . Oma

16. juuni 2015. a kõnes T.R. iga palub ta viimasel kokku leppida kohtumine K.T., et maha istuda

ja rahulikult rääkida, sest poolteist kuud on möödas. R.P. avaldab T.R. ile, et O.K. kindlasti

andis mõista, et ole nüüd rahulik, et on üks-kaks kuud möödas, võtavad ühendust. Samas ei usu

R.P. , et JK. oskaks seda mõistlikult ära lahendada ja tõenäoliselt ta võibki teha nii nagu talle

omane, et tal on keegi tankist seal ja R.P. ei välista J.K. ist rääkides, et „ta läheb mingi ise tehtud

asja peale“. Ta kardab, et kuna J.K. vaidlustab kõik asjad ja ta ümber on õigusteadmisteta

inimesed, siis „piisab ühest valest sõnast“, et saada kriminaalmenetlus selga. T.R. i küsimuse

peale, mis saab siis, kui Karl ütleb, et ta ei saa ilma JK. eta, vastab R.P. , et „meie saame Karliga

kokku, kas ta võtab JK. e kaasa või mis iganes“. R.P. räägib, et saab nüüd öelda, et osales

läbirääkimistel, et tal oli „nagu kogu aeg silm peal, et mismoodi asjad käivad“ ning et kuna ta

teab, et T.R. valmistab ette „pankroti asja“ ja kuna nõuded on olemas, siis saab tema oma RKO

rahad kätte, mis on kokku lepitud (XXVI kd, tl 57 ja pöördel).

147. Sama päeva kõnes K.T. ega lepibki T.R. kokku kohtumise aja, misjärel teavitab viimane sellest

ka R.P. t. Samal õhtul helistas R.P. T.R. ile tagasi ja ütleb, et „,me peame nüüd minema ikkagi

selle Karliga palju lahkemalt rääkima“, sest ta ei välista, et „me saame Karliga ikkagi nagu

29(80)

kokkuleppele“ (XXVI kd, tl 57 pöördel – 59). Kuigi esialgset kohtumist K.T. e, T.R. i ja R.P.

vahel ei toimunud, leppis T.R. K.T. ega kokku uue kohtumise 2015. a juuli alguses. R.P.

küsimuse peale, mis kell on Karliga kokkusaamine, vastab T.R. , et pidi veel täpsemalt üle

helistama. T.R. i ja K.T. e telefonikõnes lepitaksegi kokku aeg ja koht „Seiklusjutte maalt ja

merelt“, millest T.R. teavitab R.P. t (XXVI kd, tl 67 pöördel – 68). Varjatud jälgimise

protokollist nähtub, et 2. juulil 2015 kell 14.40–16.07 toimus kokkulepitud kohas kohtumine, kus

osalesid R.P. , K.T. e ja T.R. (XXVII kd, tl 179). Kohtumisel räägitust andis T.R. järgmisel

päeval tehtud kõnes teada ka A.K. ile. Ta räägib, et kohtumine läks „täitsa hästi, et Karl kuulas

meid ära ilusti ja ütles, et ta mõtleb natuke nende asjade peale ja annab meile esmaspäeval teada.“

Lepitakse kokku teha esmaspäeval koosolek Valgas (XXVI kd, tl 68 pöördel).

148. 6. juuli 2015 kõnes manitseb R.P. T.R. it, et see ise Karliga ühendust ei võtaks. R.P. avaldab

heameelt Karliga kokkusaamise üle ning ütleb, et saab ilmselt neljapäeval kokku JK. ega.

Viimasele lubab ta anda „teise võimaluse“ (XXVI kd, tl 69 pöördel). Samal päeval kell 12.15 aga

teavitas R.P. kõnes T.R. ile, et tal on „positiivne uudis. Karl helistas ja on huvitatud koostööst“

(XXVI kd, tl 70 pöördel).

149. T.R. kinnitas 14. veebruari 2023. a istungil samuti, et suhtles K.T. ega kõigest, mis puudutas

igapäevast koostööd Turvamaailmaga. Prokuröri küsimusele, kas K.T. ega arutati peale

tööjõurenditeenuse teisi teemasid, vastas T.R. , et võimalik, aga praegu ei meenu. T.R. pidas

võimalikuks, et mõnel kohtumisel oli juures ka R.P. .

150. Ringkonnakohtu hinnangul oli seega tööjõurendialane koostöö uus peatükk varasemas koostöös.

Asjaolust, et R.P. oli koostöö jätkumisel oluline isik, kinnitab asjaolu, et just temale helistas K.T.

e, et oma otsusest teavitada. Samuti osales R.P. läbirääkimistel ning kohtumistel ja oli huvitatud

koostöö jätkumisest, olles valmis andma J.K. ile teist võimalust.

151. Edasisi plaane arutataksegi juba 7. juulil 2015 toimunud kõnes, kus R.P. teeb T.R. ile ettepaneku

saada Karliga kokku kella ühe ajal ja seejärel O.V. riga, et arutada, kas ta on nõus

raamatupidamist tegema. Samuti tahab ta kohtuda JK. ega, et rääkida, kuidas tema tahab

koostööd teha ja kuulata ära tema arvamus ja siis mõelda, et „kuidas me asjad nagu ära

klapitame“ (XXVI kd, tl 79 ja pöördel). Peale seda kõnet helistabki T.R. O.V. le ja ütleb, et R.P.

tahab rääkida ja küsib, kas O.V. suudab edasi toimetada, „nüüd kui Karl tahab seda koostööd

jätkata“. O.V. vastab jaatavalt (XXVI kd, tl 80). Sellele järgnevalt lepib T.R. kokku kohtumise

K.T. ega (samas, tl 80 pöördel). Toimunud kõned annavad aimu, et kohtumisi toimus veelgi –

näiteks nähtub T.R. i ja R.P. vahelisest kõnest, et Karliga on planeeritud kohtumine Kristiines.

T.R. teatab, et ka A.K. on ilusti kaasas ja et enne lähevad nad O.V. ri kontorisse, sest Silver on

jätnud sinna asju, millega peab tegelema (samas, tl 84). Samuti toimus kohtumine K.T. e, R.P. ja

T.R. i vahel 14. juulil 2015 (samas, tl 90 pöördel). Ka 17. juuli 2015. a kõnes T.R. ile uuris K.T. e

ja uuris „kus linnas te täna olete“ ja et kas nad enne esmaspäeva Tallinnasse ei tule. T.R. vastas,

et tema on mingi aja Tartus ja siis Pärnus ja R.P. on Valgas. Lepitakse kokku, et uus kohtumine

võiks toimuda järgmisel nädalal teisipäeval. Kõnes R.P. le annab T.R. sama info edasi ja R.P.

peab uudist heaks (samas, tl 91 pöördel). R.P. lt saadud juhiseid arvestades leppiski T.R. K.T.

ega uue kohtumise kokku. See toimus 21. juulil 2015 kella kahe paiku Tallinnas Kristiine

keskuses. Kohe pärast kohtumist kella 14.16 ajal helistas T.R. O.V. le ja küsis, „kas see uus

ettevõte, mis meil on, mille pealt tegime renttööjõudu – kas see on meil veel olemas. Kas see on

käibemaksukohustuslane“, mille peale vastab O.V. jaatavalt (samas, tl 94). T.R. i kõne vahetult

pärast omavahelist kohtumist K.T. e ja R.P. ga kinnitab, et kohtumised toimusid tööjõurendialase

koostöö jätkamise tarbeks.

152. Selleks puhuks renditi ühiselt Tallinnas aadressil Mustamäe tee 18 asuv kontor, mida

omavahelises kõnepruugis nimetati „väikeseks kontoriks“ (XXVI kd, tl 230). Tunnistaja O.K. na

(Kivirand) kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati ja nende kohaselt soovisid kontori

30(80)

Mustamäe tee 18 büroohoones rendileandjalt OÜ Axioma rentida T.R. ja keegi Andrei-nimeline

mees. Renditud ruumis töötas põhiliselt üks naisterahvas, keda O.K. d ei tea. T.R. it ta rohkem ei

näinud ja suhtles vaid Andreiga (XII kd, tl 64–67). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt

tundis tunnistaja Andrei-nimelises mehes ära A.K. e (XII kd, tl 73–75). Äriruumi üürilepingust

nähtub, et see üüriti 12. augustil 2015 Axioma OÜ poolt Simetra Tööjõud OÜ-le, keda esindas

T.R. (XII kd, tl 68–71). A.K. e oli 1. märtsist 2014 kuni 2016. a deklareeritud Delta Security

töötajana. K.T. e teadis, et n-ö teisel perioodil koostati kuskil Mustamäe kontoris lepinguid. Tema

ise seal ei käinud ega tundnud huvi. Tema lihtsalt pakkus välja, kuidas see võiks käia (XII kd, tl

106)

153. Süüdistuse kohaselt tasusid Simetra Tööjõud OÜ nimel renditud kontoriruumi eest sularahas

pooles ulatuses renti J.K. i teadmisel ja nõusolekul K.T. e ja ülejäänud osa tasusid R.P. ja T.R.

ise või korraldasid selle tasumise kolmandate isikute poolt. Äriruumi üürilepingu

p-st 3.1 nähtuvalt kohustus üürnik maksma üüri 67,28 eurot kuus (XXI kd,

tl 68–71).

154. R.P. poole pöördus T.R. 2015. a septembri alguses, kui tal polnud raha Mustamäe teel asuva

kontori eest 68 eurot tasuda. Ta tegi ettepaneku, kas selle arve saaks ära maksta H.P. ]. R.P.

arvas, et saab ja soovitas Henryle helistada. T.R. toimiski soovitatud viisil ja küsis H.P. lt, kas ta

saaks „R.P. eest ühe arve ära tasuda, kuuskümmend seitse koma millegagi eurot“ ning H.P.

kinnitas talle, et saab arve ära maksta (XXVI kd, tl 113 pöördel ja 114 pöördel). 26. oktoobril

2015 palub samuti T.R. R.P. lt luba, et küsida H.P. lt 100 eurot, et ära maksta Simetra selle

ruumi eest „mis me võtsime rendile“ ja sai jaatava vastuse (samas, tl 151 pöördel). Kõnes H.P. ga

räägitaksegi kahest väiksest arvest ja T.R. küsib H.P. lt, kas see saab need ära maksta ja saata

kinnitused ning et R.P. ga siis saab mingisugusel hetkel ära klattida (samas, tl 153 pöördel). T.R.

pöördus H.P. poole arve maksmise palvega ka 30. novembri 2015 sms-is, milles teavitas, et on

saatnud ka arve (samas, tl 180). Vestlused arvete maksmise üle käisid ka A.K. ega.

155. Renditasust räägiti 30. oktoobril 2015 toimunud kõnes. T.R. helistas A.K. ele ja talle vastas J.K. .

Omavaheline jutt puudutas Leena töötasu ja renditasu, mis tuleb „kindlasti täna ära maksta“. J.K.

ütles T.R. ile veel, et teab tema ja A.K. e vahel kokku lepitud eraldi märguannete süsteemist, ent

nüüdsest võiks teha nii, et kõik mis saab täna ära teha, tuleb täna ära teha, et siis selle võrra kõik

ülejäänud asjad vähenevad (XXVI kd, tl 160 pöördel).

156. Ringkonnakohus leiab, et T.R. i vestlusest J.K. iga ja arvete maksmisest rääkimine A.K. ega

kinnitab, et ka J.K. oli huvitatud rendimaksete õigeaegsest tasumisest. Ringkonnakohus möönab

K.T. e ütlustele tuginedes, et Mustamäe kontori rendilevõtmine oli kõikide osapoolte huvides,

mistõttu ei pea ringkonnakohus iseenesest välistatuks, et selle eest tasuti ka J.K. i teadmisel

(arvestades 30. oktoobril 2015 toimunud kõnet T.R. iga). Küll aga ei ole esitatud tõendeid, et

rendimakseid oleks tasutud pooleks, sh K.T. e poolt või sularahas (sh on ka OÜ Axioma

esindajana rendilepinguga seotud asjaoludest rääkinud tunnistaja O.K. d kinnitanud, et tasumine

toimus ülekandega ning et tema suhtles maksete hilinemise korral Andrei-nimelise mehega,

„kellele pidi kogu aeg meelde tuletama, et rendi maksmise tähtaeg on möödunud“ XXI kd, tl 64).

A.K. e ja T.R. i vahel toimunud kõnedest selguvalt pöördus A.K. e rendimaksetega seotud

probleemide korral T.R. i poole. Viimane pöördus rendiarvete tasumiseks omakorda R.P. poole

ning viimase nõusolekul küsiti mitmel korral abi R.P. pojalt H.P. lt. Kontori kohta kasutatud

väljend „mis me võtsime rendile“, osutab ringkonnakohtu hinnangul sellele, et T.R. ja R.P. olid

võtnud kontori rendile kooskõlastatult. Rendile võetud kontori eest tasumisega tegeles T.R. R.P.

nõusolekul kas ise või korraldas selle R.P. poja H.P. kaudu.

157. Ringkonnakohus järeldab, et Mustamäe kontor üüriti välja üksnes selleks, et näidata Maksu- ja

Tolliametile, et tegemist oli firmaga, mis osutas tööjõurenditeenust. Nii vastas K.T. e prokuröri

küsimusele, et kontor tehti Mustamäele selleks, et oleks näiliselt mittesidus ettevõte ja selleks, et

31(80)

meie renditöötajatel oleks „võimalus sõrmega näidata, et käisin seal, see mees võttis mind tööle.

Sest see oli see puudujääk, mida Maksuamet meile ette heitis“ (XXI kd, tl 106). Ka tunnistaja

J.K. ütluste kohaselt ei teadnud tema enne Turvamaailma ja Delta Securityt, ent lepinguid

sõlmima tulnud inimesed omavahel rääkisid seal, et „enne olime Turvamaailm, nüüd oleme

Simetra Tööjõud“ (XXI kd, tl 90). Ringkonnakohus nõustub eeltoodu valguses prokuratuuriga

selles, et Mustamäe kontor üüriti ja sinna pandi A.K. e juhendamisel tööle J.K. üksnes

Turvamaailmale ja Delta Securityle väljarenditavate töötajatega lepingute sõlmimiseks, sest

ühelegi teise tööjõurendi lõpptarbijaga ei ole selles kontoris lepinguid sõlmitud.

158. J.K. sõlmis tööjõulepinguid Simetra Tööjõu nimel – paljud töötajad olid 2015. a kevad-suvel

vormistatud Turvamaailma ja Delta Security töötajateks. Pärast seda soovisid J.K. ja K.T. e nad

taas renditöötajateks vormistada. J.K. rääkis 8. augustil 2022, et talle pakkus töökohta T.R. , aga

edasi suhtles ta A.K. ega. Ta töötas inimeste vormistajana Simetrasse, et rentida neid teistele

firmadele. Tunnistaja pidi vormistama inimesi tööle, kirjutama alla lepingule. Tunnistajale ütles

T.R. , et ta kirjutaks tema nimel lepingutele alla. Tunnistaja tööleasumisel oli tema laual virn

lepingutega, mida võis olla üle 100. J.K. arvas, et keegi ütles nendele inimestele, et nad tuleks

lepingut allkirjastama. Talle pidi näitama isikukoodi ja alla kirjutama. Tema sai aru, et need

inimesed teineteist juba teadsid, sest nad rääkisid, et olid enne tööl teises kohas, nüüd sõlmivad

lepingu Simetra Tööjõuga. Enne olid nad Deltas ja AS-s Turvamaailm. Tema töötajatele

renditööst ei rääkinud, ta isegi ei teadnud sellest (XXI kd, tl 89–90).

159. A.K. e selgitas, et talle tegi ettepaneku tulla Simetra Tööjõudu lepinguid sõlmima T.R. . Ta väitis,

et sõlmis Simetra Tööjõuga küll lepingu, ent palgani ei jõudnud. Tema ülesandeks oli leida

potentsiaalseid töötajaid, täita lepingud ja nad tööle suunata. Töötajad tõid oma paberid, tõendid

ja passikoopia, seejärel täitis tema lepingud ja jättis need laua peale. Ise ta neid ei allkirjastanud

(XXI kd, tl 168–169).

160. Seda, et A.K. e oli tegelikult Delta Security töötaja, kinnitavad M.V. e ütlused, kes nimetas A.K.

et Delta Security turvajuhiks (XXI kd, tl 152 pöördel). K.T. e seostab A.K. et ja R.J. it J.K. i

kontrolli alla oleva Delta Securityga ning arvas, et A.K. el oli õigus Delta Securityt puudutavates

otsustes kaasa rääkida. K.T. e teada tegeles A.K. e töötajatele töötasu väljamaksete laialivedamise

või siis renditööjõu manageerimisega (XXI kd, tl 104). Ehkki ka T.R. rääkis, et A.K. e on tema

ettevõttes töötanud ja mingil perioodil ka K.T. e ja J.K. , siis tegelikkuses TSD-d ei näita, et K.T.

e oleks Baltic Tööjõult või Simetra Tööjõult kunagi palka saanud ning ka ta ise oli kohtus kindel,

et tal ei ole kunagi Simetra Tööjõuga lepingut olnud ning ta ei ole sealt palka saanud (XXI kd, tl

120).

161. Seda, et tegelikkuses sõlmiti renditöötajate ja Simetra Tööjõud vahel lepingud, mille lisade sisu

on samasisuline lepinguga, mis nad sõlmisid 2015. a suvel Delta Securityga, nähtub

töölepingutest, mis leiti Mustamäe tee 18 kontorist. Osad töötajad, kellega veel 10. augustil 2015.

a sõlmis töölepingu Delta Security, vormistati peaaegu kohe ümber renditöötajateks, ning nende

töötasult tegi alates 2015. a septembrist töötasude väljamakseid Simetra Tööjõud OÜ.

(g)Rendifondi roll

162. 2015. a teises pooles koostöö uuesti alustamist ilmestas veel see, et Turvamaailm ja Delta

Security ei ostnud tööjõurenti otse Simetra Tööjõu käest, vaid järgmise äriühingu – Rendifond –

käest. Rendifond hakkas ostma tööjõurenti T.R. i juhitud äriühingutelt. Selleks vormistati teenuse

osutamise lepingud. Rendifond omakorda esitas arved Turvamaailmale ja Delta Securityle.

163. Rendifond OÜ on äriregistri kohaselt asutatud 2012. a. See on registreeritud Linnamäe tee 30-60,

Tallinn ning tegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. Juhatuse liikmeks olid D.Z. (5.

august 2015 – 3. veebruar 2016), J.K. (3. veebruar 2016 – 15. aprill 2016) ja alates 15. aprillist

2016 T.R. . Äriühingu osanikuks oli 4. augustist 2015 – 30. märtsini 2016 D.Z. . Alates 30.

32(80)

märtsist 2016 R.P. (IV kd, tl 69). Viiteid tööjõurendi valdkonnas tegutsemisele äriregistris ei ole.

Käibemaksukohustuslasena on Rendifond registreeritud perioodil 21. novembrist 2012 kuni 27.

jaanuarini 2016 (IV kd, tl 71).

164. Teenuse osutamiseks vormistati lepingud. Rendileping 6. augustist 2015 on sõlmitud Gration

Service (esindaja T.R. ) ja Rendifond (esindaja D.Z. ) vahel (XI kd, tl 215), millega Gration

Services rendib tööjõudu Rendifondile. 1. novembril 2015 sõlmiti kokkulepe Gration Service,

Vipmatex (mõlemaid esindas T.R. ) ja Rendifondi (esindaja D.Z. ) vahel. Kokku lepiti selles, et

perioodil 1. novembrist kuni 1. detsembrini 2015 osutab Gration Service eest Rendifondile

tööjõurenditeenust Vipmatex OÜ. Samas kui ettemaksuarve selle perioodi eest esitab

Rendifondile Gration Service. Viimane loobub majandustegevusest Vipmatexi kasuks (VI kd, tl

71).

165. Koostöö algus ei laabunud sujuvalt ja osa lepingute sõlmimine viibis. 19. oktoobril 2015

toimunud kõnedest nähtuvalt teavitati sellest mitme inimese poolt R.P. t, kelle sekkumisel

hakkasid asjad liikuma. Nimelt teavitas O.V. T.R. it, et neil ei ole Grationi ja Rendifondi vahelist

lepingut ja raamatupidamine toppab selle taga (XXVI kd, tl 142 pöördel). J.K. räägib T.R. ile, et

sai R.P. ga rääkida [J.K. ja R.P. kohtusid 15. oktoobril 2015, tl 143 pöördel] ja et ta ei saa päris

täpselt aru, mis on ja kus mis toimub, aga ta kordab üle selle, mis ta rääkis Karlile, et jälle on

miski häda ja et jälle midagi ei toimu. Järgnevalt helistas T.R. O.V. le ja uuris, kas lisaks

lepingule, millest hommikul räägiti, on veel „seal mingisuguseid jamasid“, et JK. helistas enne,

et jälle mingisugused asjad ei tööta või ei toimi. Räägiti ka sellest, et leping lubati organiseerida

(samas, tl 143). Samal päeval helistas T.R. ile ka R.P. ning räägib, et oli kuulnud, et T.R. il oli

JK. e asjadega mingi probleem O.V. riga. T.R. annab R.P. le aru, et helistas just O.V. rile ja et

„me peame selle lepingu ma saan aru nende käest saama“. Et ta kirjutas enne tolle venna meili

peale, et seda oleks vaja ja et ta helistas O.V. rile ja rohkem probleeme ei tohiks olla kui ainult

see asi. R.P. vastab selle peale, et kui ta neljapäeval Tallinnas oli, oli see probleem juba teada

ning et kui O.V. r oleks seda öelnud, oleks asjad „kõik tänaseks korda aetud“, et „nigu mingi

jonnimine käib“. Kuus minutit hiljem teavitabki R.P. kõnes T.R. ile, et kolm minutit tagasi

olevat nad saanud selle lepingu korda, et siis „ilmselt makstakse mulle ära…., sest mul on tõesti

vaja RKO pealt see ära maksta“. R.P. le tundub, et kõik on nagu kiusu ajamine ja et alles siis, kui

tema asjasse sekkub, lahenevad probleemid ära (samas, tl 143 pöördel).

166. Rendifondist tööjõu edasi müümiseks koostati 13. augustil 2015 leping ka Rendifondi (esindaja

D.Z. ) ja Turvamaailma (esindaja K.T. e) vahel. Sellega rentis Rendifond tasu eest

kasutajaettevõtjale Turvamaailm abitöötajaid (VII kd, tl 58–62). Samasisuline rendileping sõlmiti

Rendifondi (esindaja D.Z. ) ja Delta Security (esindaja R.J. ) vahel (IX kd, tl 36–40).

167. Tegelikkuses Rendifondil reaalset majandustegevust ei toimunud. Selle nimel tehtud

dokumentide vormistamine toimus J.K. i ja K.T. e kontrolli all. Rendifondi juhatuse liikmeks

vormistatud D.Z. i (praegu D.K. ) ütlused kohtuistungil räägivad sellest, et ta oli tegelikult

äriühingu juhatuse liikmena n-ö tankist.

168. Tunnistaja D.Z. rääkis, et firma on vormistatud tema nimele. Ettepaneku teenida lisatasu ja

ilmuda notari juurde tegi talle õemees A.K. e. Tunnistaja vormistas end selle firma omanikuks ja

juhatajaks, talle anti paberid eesti keeles. Viimast ta ei osanud. Enda meelest ta mingit

majandustegevust ei teinud. Tunnistaja ei teinud Rendifondis majandustegevust, ta ei tea selle

tegelikku tegevuskohta ega meiliaadressi. Dokumente andis talle Andrei, mida ta pidi

allkirjastama. Tunnistaja ei tea, kas Rendifondil oli töötajaid, vara, tehingupartnereid, kuidas oli

korraldatud selle raamatupidamine. Ta ei tea, kuidas oli korraldatud Rendifondi

raamatupidamine, ta ei esitanud maksudeklaratsioone ega teadnud, kas keegi teine neid esitas.

Tunnistaja teab J.K. i, sest see töötas Andreiga turvafirmas. Kui tekkisid probleemid

Rendifondiga, pakkus J.K. tunnistajale see firma kellelegi teisele ümber vormistada. Tunnistajal

33(80)

paluti allkirjastada korduvalt ka valgeid paberilehti. Ta tegi koos Andreiga Rendifondile

pangakonto, ent juurdepääsu tal sellele ei olnud, kõik dokumendid võeti temalt ära. Kellelegi ta

volitusi ei väljastanud „Aga neil oli minu ID-kaart, et allkirjad anda“. Rendifondile ostis ta

sülearvuti Andrei palvel. Prokuröri näidatud lepingul Turvamaailma ja Rendifondi vahel on küll

tema allkiri, ent selle sisust ta aru ei saa (XXI kd, tl 135–136).

169. D.Z. i digitaalne isikutunnistus koos pin-koodidega ning sülearvuti, millel silt „Rendifond“, leiti

16. veebruari 2016. a läbiotsimisel Turvamaailma ja Delta Security kasutuses olevast

kontoriruumist Kadaka tee 85A, Tallinn raamatupidaja L.V. i (end Pihelgas) laualt. Viimane

kinnitas, et arvuti tõi sinna J.K. läbiotsimispäeva hommikul (XXI kd, tl 81). Assistent M.V. e

rääkis, et arvutit kasutas vist JK. . Sealt arvutist võttis tunnistaja need töölepingu põhjad, mida ta

kasutas. Tunnistaja teab, et paaril korral võttis ta sealt arvutist ka dokumente, mida kasutas

töötajate tööle võtmiseks (XXI kd, tl 153).

170. Tunnistaja A.K. e kinnitab, et tegi D.Z. ile ettepaneku tulla juhatuse liikmeks, sest JK. küsis, kas

tal oleks kedagi pakkuda.

171. Asjaolu, et T.R. gi D.Z. it ei tea, nähtub tema kõnest R.P. le, kui viimane küsib, kellelt T.R.

peaks Gration Service ja Rendifondi vahelise lepingu saama. T.R. pakub välja, et JK. e või „selle

mis iganes ta nimi oli mingi Deniss vist“ käest (XXVI kd, tl 143 pöördel). Kuivõrd tööjõurenti

müüs T.R. Rendifondile väidetavalt juba alates 2015. a augustist, siis näitab asjaolu, et ta ei

teadnud äripartneri nimegi, et tegelikult tööjõurendi müümist Rendifondile ei toimunud.

172. Tunnistaja M.V. e teab, et Rendifond tegeles tööjõurendiga, ent ta ei tea selle asukohta.

Rendifondiga seotud isikuks oli J.K. . D.Z. it on tunnistaja näinud paaril korral („Ta oli

Rendifondist mingi tegelane“), kes käis vahest niisama Kadaka tee kontoris, vist JK. e [K. ]

juures. Ka tunnistaja K.T. e kinnitusel oli Rendifond J.K. i kontrolli all. Ta on näinud D.Z. i ID

kaarti, aga mitte meest ennast (XXI kd, tl 112). Delta Security juhatuse liige R.J. arvas, et leidis

Rendifondi JK. e kaudu, sest sellel on tuttavaid Eesti täis (XXI kd, tl 130).

173. Rendifondi eesmärk oli jätta kontroll rahade liikumise ja töötajate palkade maksmise üle J.K. i

kätte. See oli tingitud eelnevatest lahkhelidest T.R. i ja R.P. vahel. Turvamaailma juhatuse liige

K.T. e rääkis 14. juuni 2022 istungil, et eesmärgiks oli veenduda, et eelnevad vead ei saaks

korduda. Äriühingu loomise eesmärgiks oli ise töötajate registri ja dokumentatsiooni haldamine,

sest vastaspoolel ei olnud selleks huvi. Selleks loodi vahele keha. Eesmärk oli see, et T.R. i

esindajate või siis R.P. ga kuidagi seotud ettevõte võtab endale maksukohustuse ja töötajate

registreerimise õiguse võtab teine ettevõte. Lisaks selgitas K.T. e, et eesmärgiks oli väljamaksete

teostajad ja renditeenuse osutajad vahetada vastavalt siis erinevatele riskidele, mis tulid siis

sellest, kui keegi oleks kuskilt mingi ettevõttel jällegi võtnud ära mingisugused litsentsid või

käibemaksu numbrid ja nii edasi. Seoses rahade maksmisega jäi ka kontroll J.K. ile.

Turvamaailma ja valveteenust osutavate ettevõtete raha ei läinud üle enne, kui töötasud olid

kõigile makstud. Kontroll oligi J.K. i käes (XXI kd, tl 112–113).

174. Kadaka tee 86A kontorist leiti ka hulgaliselt Rendifondi dokumente, sh Nordea pangas asuva

pangakonto väljavõtted (VI kd, tl 134–135, tl 146–148, tl 170–172, tl 191–192), renditööjõu

kasutamise aktid Rendifondi ja Gration Service vahel (VI kd, tl 142–145, tl 165–169, tl 179–182,

tl 193–194), Rendifondi raamatupidamisaruandest 8. detsembril 2015 välja prinditud ostu- ja

maksevõlgnevuste aruanne (VI kd, tl 85), tabel pealkirjaga „Töötasu väljamaksete arvestus“

(Simetra Tööjõud OÜ töötajatele perioodil 6.–31. augustini 2015 vastavalt Gration Service

arvetele 215035 ja 215036) (VI kd, tl 195–203). Seega toimetati Rendifondi nimel alates selle

kaasamisest tööjõurendiskeemi 2015. a augustist Kadaka tee kontorist.

175. Veel nähtub, et kui enne 2015. a augustit oli Rendifondi käibedeklaratsioonidel deklareeritud

käive marginaalne, siis alates augustist suurenes see mitmekümnekordselt (KMD andmed aastal

34(80)

2015, V kd, tl 59). Sel perioodil on Rendifond deklareerinud müüki igakuiselt vaid J.K. iga

seotud äriühingutele (Turvamaailm, Delta Security, Gration Service, Medonix Grupp,

Turvamaailm Narva) ja paaril kuul väikses mahus veel ühele äriühingule (V kd, tl 60–63). Kui

võrrelda Rendifondi KMD-de koondväljavõtet perioodil 2015. a augustist oktoobrini Gration

Service nimel samal perioodi KMD-del märgitud müügitehingutega (V kd, tl 66–68), siis Gration

Service arvetel märgitud käibemaks moodustas sel perioodil kogu Rendifondi sisendkäibemaksu.

Seegi toetab järeldust, et Rendifondi kaasamise eesmärk oli J.K. i jaoks riskide hajutamine, kes

võrreldes 2015. a esimese poolega ei soovinud enam kanda raha otse T.R. i (ja A.K. i) juhitud

äriühingutesse.

(III)

(a) Töölepingute ja tööjõu rendilepingute vormistamine

176. Selleks, et näidata tööjõurendisuhte olemasolu ja toimimist, vormistati tööjõu rendilepingud.

Nende alusel esitati arveid tööjõurendi teenuse osutamise eest.

177. Tööleping sõlmiti töötajaga. Selleks oli Baltic Tööjõud OÜ (novembris 2014. a) ja Simetra

Tööjõud OÜ (alates detsembrist 2014. a kuni detsembrini 2015. a). Lepingu sõlmis tööandja

esindajana kas T.R. või J.K. . 3. märtsi 2017. a vaatlusprotokollis on vaadeldud 19 töölepingut,

mis on sõlmitud Simetra Tööjõud OÜ (tööandja, esindaja T.R. ) ja töötajate vahel perioodil alates

5. novembrist 2014 kuni 17. veebruarini 2015 (XI kd, tl 62–135). Töölepingud on ühetaolise

tekstiga, neis on erinev töötasu kokkulepe. Töötaja asub tööle abitöötaja ametikohale, lisatud

abitöötaja ametijuhend. Töölepingus on küll punkt, mille kohaselt on vajadusel õigus saata

töötaja töölähetusse, ent mitte üheski töölepingus ei ole viidet tööjõurendile ega töötaja

suunamisele tööle kasutajaettevõtjasse.

178. Nagu eelnevalt tuvastatud, täitsid tööandja kohustusi töötajate ees tegelikult nn kasutajaettevõtjad

(AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ). Töötajate väidetavad tööandjad ehk tööjõu rentijad

tööandja kohustusi ei täitnud. Selleks, et näiliku tööjõurendiskeemi oleks raskem tuvastada,

sõlmisid erinevad A.K. i, T.R. i jt äriühingute juhatuse liikmed erinevaid

rendi-, raamatupidamise- ja teisi lepingud. Seda tehti eesmärgil, et näidata, et tööjõurendi teenust

pakutakse päriselt ja mitte näiliselt.

179. Baltic Tööjõurent OÜ (esindaja T.R. ) sõlmis 1. jaanuaril 2014 tööjõu rendilepingud nr 2014-1

ning nr 2014-4 AS-ga Turvamaailm (esindaja K.R. ) ja Delta Security OÜ-ga (esindaja R.J. ).

Baltic Tööjõurent OÜ on lepingute kohaselt tööandja. AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ on

lepingute kohaselt kasutajaettevõtjad. Lepingud on kehtivusega kuni 30. juunini 2014 (XI kd, tl

229–232). Lepingute kohaselt kohustub tööandja andma tasu eest kasutajaettevõtjate kasutusse

lepingu lisas nr 1 nimetatud isikute (töötajate) tööjõu. Tööjõu rendilepinguid lugedes nõustub

ringkonnakohus prokuröriga, et need on identsed ja olulistes küsimustes reguleerimata.

180. 3. novembril 2014 sõlmisid Simetra Tööjõud OÜ (esindaja T.R. ) ja Velum Service OÜ (esindaja

A.K. ) tööjõu rendilepingu nr 2014. Kokku lepiti selles, et Simetra Tööjõud OÜ (lepingu kohaselt

tööandja) kohustub andma tasu eest Velum Service OÜ (kasutajaettevõtja) kasutusse lepingu

lisades nimetatud isikute tööjõu. Lepingu punkti 2.5 kohaselt kohustub tööandja tagama tööjõudu

maksimaalselt 700 000 tundi kuus (XI kd, tl 196–198).

181. 2. jaanuaril 2015 sõlmisid Simetra Tööjõud OÜ (tööandja, esindaja T.R. ) ja Alke Service OÜ

(kasutajaettevõtja, esindaja A.K. ) tööjõu rendilepingu nr 2015. Selles kokkulepitu kohaselt annab

tööandja kasutajaettevõtja kasutusse lepingu lisades nimetatud isikute tööjõu. Lepingu punkti 2.4

kohaselt tuleb tööandjal leida asendustööjõud kasutajaettevõtjale mitte hiljem kui 4 tunni jooksul,

tööandja kohustab tagama tööjõudu kogumahus maksimaalselt 700 000 tundi kuus (punkt 2.5).

Leping kehtib kuni 31. detsembrini 2015 (XI kd, tl 205–207).

35(80)

182. 1. jaanuaril 2015. a sõlmisid Alke Service OÜ (tööandja, esindaja A.K. ) ja AS Turvamaailm

(kasutajaettevõtja, esindaja K.T. e) tööjõu rendilepingu nr 2015-1, mis kehtib kuni 31.

detsembrini 2015. Tegemist on identse lepinguga, mis eelnevalt sõlmiti Turvamaailma ja Baltic

Tööjõurent vahel 1. jaanuaril 2014. Muudetud on vaid tööandja äriühingu nimi. Lepingutes ei

käsitleta olulisi küsimusi nagu teenuse hind ja selle arvutamise alused. Kokku on lepitud selles, et

tööandja annab kasutajaettevõtjale lepingu lisas 1 nimetatud tööjõu, samuti tööjõu kogumaht

(11900 tundi kuus). Samasuguse tekstiga lepingu (v.a müüdava teenuse kogumahu suurus 5100

tundi), on kasutajaettevõte Delta Security OÜ (allakirjutanud R.J. ) ja tööandja Baltic Tööjõurent

OÜ (allakirjutanud T.R. ) allkirjastanud 1. jaanuari 2014 rendilepingus 2014-4 (XI kd, tl 231–

232). Samuti on AS-ga Turvamaailm 1. jaanuaril 2015 sõlmitud identne rendileping 2015-4 (XI

kd, tl 209), milles Delta Security OÜ (allakirjutanud R.J. ) lepib kokku tööjõu rentimises Alke

Servicega (allakirjutanud A.K. ). Kui teenuseid oleks osutatud reaalselt, siis eeldaksid need

olulistes küsimustes täpsemat kokkulepet. Alke Servicel endal ei olnud töötajaid, keda edasi

rentida – sellekohaseid töölepinguid kohtule ei esitatud.

183. Lisaks esitati kohtule tähtajatu volikiri 12. veebruarist 2015, millega Alke Service OÜ juhatuse

liige A.K. volitab T.R. it esindama Alke Service OÜ-d täies mahus kõigis tehingutes (XI kd, tl

204). 30. aprilli 2015. a tähtajatu volikirjaga aga volitas Gration Service OÜ juhatuse liige A.K.

T.R. it esindama Gration Service OÜ-d täies mahus kõikides tehingutes XI kd, tl 221).

184. 1. mail 2015 sõlmisid Simetra Tööjõud OÜ (tööandja, esindaja T.R. ) ja Gration Services OÜ

(tööandja, esindaja T.R. ) tööjõu rendilepingu nr 2015-2. Selles lepiti muu hulgas kokku töötaja

andmine kasutajaettevõtja kasutusse ning et tööandja tagab tööjõu maksimaalselt 25 000 tunni

ulatuses kuus. Samuti lepiti kokku tasumine tööjõu kasutamise eest (p-d 5.1, 5.2), kuid hinda

lepingus ei ole. Leping kehtib kuni 31. detsembrini 2015 (XI kd, tl 212–214).

185. Eeltoodust nähtub, et väidetavaid tööjõu rendilepingute adressaadiks olid lõpuks Turvamaailm ja

Delta Security, kuid vastavaid lepinguid sõlmiti nii otse Baltic Tööjõud OÜ-ga ja Simetra

Tööjõud OÜ-ga, kui ka kaasati sinna vahele veel lisalülisid. Need lepingud olid tegelikult

näilikud.

186. Asjaolu, et süüdistuses nimetatud perioodil ei saanud ka turvajuhid aru, millistelt äriühingutelt

väidetavaid töötajaid renditi, näitavad Turvamaailmas turvajuhina töötanud tunnistaja R.R.

ütlused. Tunnistaja ei osanud öelda, millistelt firmadelt Turvamaailm lisaks Simetra Tööjõule

töötajaid rentis. Baltic Tööjõu kohta arvas ta, et mingi aeg seal vist olid, Velum Servicet ei

osanud ta seostada, Alke Finants ja Alke Service puhul meenus tunnistajale, et mingi Finance

käis läbi, ent üldiselt võttis tunnistaja rentimise kokku nii: „Igasugune virrvarr ja firmasid oli nii

palju“ (XXI kd, tl 159 pöördel).

187. Tunnistaja K.T. e väitis tööjõurendist rääkides, et kui tema Tallinnasse tööle tuli, siis tol hetkel

koostöö juba toimis J.K. i ja T.R. i vahel. Tunnistaja on näinud AS-i Turvamaailm ja Alke

Service OÜ vahel sõlmitud tööjõurendi lepingut ning teab selle sisu. Ta arvab, et originaalteksti

autoriteks olid J.K. ja V.L. . Ta kinnitas vastates prokuröri küsimusele, et sellesse lepingusse

määras tingimused tema koos J.K. iga ühiselt. Hind lepiti kokku selliselt, et info anti töötjatele

edasi, mis on töötatud tundide hinna põhimõtteks. Palgatasemed olid fikseeritud ja ette antud J.K.

i poolt. Prokuröri küsimuse peale, kuidas need andmed renditöö äriühinguni jõudsid, vastas

tunnistaja, et ei jõudnudki. „Meie ütlesime summa, mille eest töötaja tööd tegi. Tundide kogus

alati ei pruukinud jõuda“. Tunnistaja kommenteeris, miks tasuti arve Alke Finants

arvelduskontole sellega, et nad olid teadlikud, et maksuamet erinevate ettevõtete kontosid või

käibemaksuregistri koode väljastab või ära võtab. Vastavalt sellele otsustati, mis ettevõtted tegid

arveid ja millised võtsid raha vastu. K.T. e kinnitusel ei olnud see nende otsus, vaid teise poole

enda majandus. Samuti rääkis K.T. e, et vastaspoolel olid pidevalt maksevaidlused ja kohtuasjad,

36(80)

kas on nõue või ei ole, kas peaks tööjõumakse maksma sel perioodil. Seetõttu nende juriidilised

kehad vahetusid kogu aeg (XXI kd, tl 111).

188. T.R. i 7. veebruaril 2023 antud ütlused selle kohta, miks oli äriühinguid palju ning miks tuli neid

välja vahetada, on väga umbmäärased ja tuginevad väitele, et ta asjaolusid ei mäleta. Küll aga

põhjendas ta osaliselt äriühingute paljusust asjaoluga, et pangad ja MTA tema tegevust takistasid.

Näiteks põhjendas ta Alke Service arve tasumise kohustust Alke Finantsi arvelduskontole sellega,

et tema mäletamist mööda ei olnud (või ei olnud sel perioodil) Alke Servicel pangakontot.

Küsimusele, miks see nii oli, vastas T.R. , et Eesti Vabariigi krediidiasutused otsustasid, et nad ei

soovi, et Alke Service oleks nende klient. Seda ei põhjendatudki – vaid tema oma kõhutunne

ütles, et temaga seotud äriühingutel osadel üldse keelduti avamast ja osadel, millel varasemalt

olid arved olnud, need suleti. See algas alates hetkest, kui ta hakkas aktiivsemalt MTA-le oma

õiguskäsitusi esitama, mis tuginevad rahvusvahelisele õigusele.

189. Selleks, et renditöö eest saaks esitada arveid koos käibemaksuga, pidi skeemis osalev äriühing

olema käibemaksukohustuslane. Kogutud tõendid viitavad sellele, et kui tööandja kaotas

käibemaksukohustuslase numbri (Simetra Tööjõud OÜ 19. novembril 2014. a (VI kd, tl 60) ja

Velum Service OÜ 8. detsembril 2014. a (VI kd, tl 86)), siis kaasati skeemi äriühing, mis oli

käibemaksukohustuslane. Pärast seda, kui Velum Service kaotas õiguse väljastada arveid

käibemaksuga, kaasati skeemi uus äriühing Alke Service. Seetõttu osales mitmes rollis Alke

Service OÜ, mille juhatuse liige oli A.K. . Kui Alke Service käibemaksukohustuslase staatus ära

võeti 18. detsembril 2014 (VI kd, tl 94), siis vahetati n-ö teenusepakkuja koheselt välja uue vastu.

190. Baltic Tööjõud OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane (VI kd, tl 65). Simetra Tööjõud oli

käibemaksukohustuslane perioodil 1. veebruarist – 19. novembrini 2014 (VI kd, tl 60), Velum

Service oli käibemaksukohustuslane kuni 8. detsembrini 2014 (VI kd, tl 86). Tema kajastas

novembri- ja detsembrikuu käibedeklaratsioonides müügiarveid Turvamaailmale ja Delta

Securityle. Arvetel märgitu kohaselt on Turvamaailmale ja Delta Securityle müüdud tööjõurenti

vastavalt lepingule (IX kd, tl 19–29). Alke Service OÜ oli käibemaksukohustuslane 31. jaanuarist

2014 kuni 18. veebruarini 2015 (VI kd, tl 94). Oma käibedeklaratsioonides kajastas ta

müügiarveid Turvamaailmale ja Delta Securityle. Arvetel märgitu kohaselt on Turvamaailmale ja

Delta Securityle (IX kd, tl 19–29) müüdud tööjõurenti vastavalt lepingule. Alke Service esitatud

arveid tasuti jaanuarist kui märtsini 2015. Alates 2015. a veebruarist oli Alke Service arvetele

lisatud märge, et tasuda tuleb Alke Finantsile. Nende äriühingute juhatuse liikmed olid T.R.

(Baltic Tööjõud OÜ, Simetra Tööjõud OÜ) ja A.K. (Velum Service OÜ, Alke Service OÜ,

Gration Services OÜ, Alke Finants OÜ). Seega oli renditeenuse pakkumine püsivalt samade

isikute käes, kes vastavalt vajadusele sõlmisid erinevaid lepinguid ja andsid juhiseid, millisele

arvelduskontole tuleb arved tasud.

191. Raamatupidamist Velum Servicele, Alke Servicele, Alke Finantsile, Gration Servicele, Baltic

Tööjõule ja Simetra Tööjõule osutas O.V. . Tema kinnitusel sai ta ostu-müügiarved juhatuse

liikmelt, eelkõige T.R. ilt. A.K. ilt andmete saamist ta ei mäleta. Juhiseid sai ta kas suuliselt või

kirjalikult e-posti teel. Rendiarveid koostas ta ka Turvamaailmale ja Delta Securityle.

Rendifondile ja Eurocreditile tema teenust ei osutanud (XXI kd, tl 184). Perioodil 1. novembrist

2014 – 4. märtsini 2015 on Alke Service, Velum Service ja Baltic Tööjõud e-maksuameti

keskkonda sisenetud valdavalt IP-aadressilt, mis kuulub Rewilo Raamatupidamine OÜ-le ja asub

aadressil Pärnu mnt 141-39, Tallinn (XVI kd, tl 6–29).

192. Kuni 2015. a maikuuni toimis teenuse osutamine selliselt, et töötaja sõlmis töölepingu kas

osaühinguga Baltic Tööjõud või Simetra Tööjõud. Kui veel novembris deklareerisid töötajate

töötasud Rewilo raamatupidamises töötanud raamatupidajad Baltic Tööjõu TSD-del, siis alates

2014. a detsembrist hakati kõiki töötasusid deklareerima Simetra Tööjõud OÜ TSD-del. Simetra

Tööjõud sõlmis tööandjana 3. novembril 2014 rendilepingu kasutajaettevõtja Velum Service OÜ-

37(80)

ga. Simetra Tööjõud sõlmis tööandjana 2. jaanuaril 2015 rendilepingu Alke Service OÜ-ga. Alke

Service sõlmis rendilepingu AS-ga Turvamaailm ja Delta Security OÜ-ga. Teenuseosutajad

vahetusid sel ajal ja ka pärast koostöö jätkumist 2015. a vastavalt sellele, kuidas neil võeti ära

käibemaksukohustuslase number. Käibemaksukohustuslase kaasamine tehinguahelasse oli

oluline, sest võimaldas lisada arvetele käibemaksu. Lisatud ja tasutud käibemaksu said

kasutajaettevõtted neid arveid oma käibemaksuarvestuses kajastades arvestada sisendkäibemaksu

hulka, vähendades seeläbi alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu.

193. Tegelikkuses näitavad kogutud tõendid, et töötajad töötasid püsivalt ühe tööandja juures, nende

töölepingud ei sisaldanud viiteid sellele, et nad on renditöölised ja töötavad kasutajaettevõtjas.

Tõendid osutavad, et toimus pidev liikumine erinevate firmade vahel, tööandja kohustusi töövõtja

ees (nt lepingute sõlmimine ja lõpetamine, instrueerimine, puhkused, asendused, probleemide

lahendamine) täitsid kasutajaettevõtjad (Turvamaailm ja Delta Security). Järelikult ei saa neid

töötajaid käsitada renditöötajatena.

194. Alates 2015. a maist lisandus renditeenuse ahelasse Gration Service OÜ. Selle juhatuse liige on

alates 19. juunist 2015 T.R. , eelnev juhatuse liige oli A.K. . Väljatrükk äriregistri teabesüsteemist

tõendab, et ettevõtte on olnud käibemaksukohustuslane perioodil 23. veebruarist –11. novembrini

2015 (VI kd, tl 79).

195. 1. mail 2015 sõlmis T.R. lepingu, mille poolteks olid Simetra Tööjõud OÜ ja Gration Service.

Kuna ta oli mõlema äriühingu juhatuse liige, esindas ta lepingu sõlmimisel mõlemat äriühingut.

Lepingu esemeks oli tööjõu rent. Lepingu tähtaeg oli 31. detsember 2015 (XI kd, tl 212–214).

196. Selle rendilepingu ning eelnevate ja järgneva rendilepingu (3. novembri 2014 Simetra Tööjõud

OÜ ja Velum Service vahel; 2. jaanuari 2015 rendileping Simetra Tööjõud OÜ ja Alke Service

OÜ vahel; 1. detsembri 2015 leping Simetra Tööjõud OÜ ja Vipmatex OÜ vahel), eesmärgiks oli

vajadusel selgitada Maksu- ja Tolliametile oma tegevust või esitada Tavid AS-le dokumente, et

tõestada, mille alusel on liikunud rahad, mida hiljem sularahas välja võeti. Äriühingud olid T.R. i

ja A.K. i kontrolli all (lepingutele on esindajatena alla kirjutanud T. Raasin ja A.K. või mõlema

osapoole esindajana T.R. ). Vastavalt sellele, kuidas Maksu- ja Tolliamet võttis ära

käibemaksukohustuslase numbri, vormistati leping uue äriühinguga, kellele Simetra Tööjõud OÜ

hakkas justkui tööjõurenti müüma.

197. 2015. a koostöö taastumise järel oli töötajate töösuhte ja tööjõu rentimise ahel seega järgmine.

Töötaja sõlmis töölepingu Simetra Tööjõud OÜ-ga. Kohtule on esitatud 14. veebruari 2017. a

vaatlusprotokoll ja selle lisana 221 lepingut, mis on sõlmitud perioodil 2015. a augustist kuni

novembrini, XII kd, tl 1–373, XIV kd, tl 1–250 ja XV kd, tl 1–131). Simetra Tööjõud OÜ rentis

töötajad 1. mail 2015. a sõlmitud lepinguga edasi Gration Service OÜ-le, kes omakorda rentis

töötajaid 6. augusti 2015. a lepinguga Rendifond OÜ-le. Alates 1. novembrist 2015 osutas

Rendifondile tööjõurenditeenust Gration Service eest Vipmatex OÜ osapoolte vahel 1. novembril

2015 sõlmitud kokkuleppe alusel. Rendifond aga on töötajaid edasi rentinud AS-le Turvamaailm

ja Delta Security OÜ-le (13. augusti 2015. a lepingud nr 2015-1 ja 2015-2. VII kd, tl 58–62 ja IX

kd, tl 36–40).

198. Tööjõurendis osalejate ahel on seega pikk. Selle eesmärgiks oli jätta mulje tööjõurendi

toimimisest ja tegelikku olukorda varjata. Sellele viitab nii eespool toodud sündmuste ahel kui ka

osalejate käitumismuster, mis ei sarnane tavalisele tööjõurendipakkumisele. Eluliselt usutav ei ole

olukord, kus väidetava tööjõurendi puhul määrasid teenuse tarbijad, millal tuleb esitada arved ja

kellele need tuleb esitada, sest tavaliselt otsustab neid küsimusi teenuse osutaja. Üks ja sama

äriühing võis olla nii kasutajaettevõtja, kui ka tööjõu edasirentija. T.R. ja A.K. vormistasid

tööjõurendi lepinguid erinevate kasutajaettevõtjatega nii, et tagatud oleks tööjõurendi pakkumine

kuni 31. detsembrini 2015. Velum Service OÜ ja Alke Service OÜ olid esmalt kasutajaettevõtjad,

kes väidetavalt kasutasid Simetra Tööjõud OÜ poolt pakutud tööjõurenditeenust. Lühikese aja

38(80)

pärast aga olid nad ise väidetavalt tööandjad, kes pakkusid järgmisele kasutajaettevõtjale

tööjõurenditeenust. Tööjõurendiskeemis osalejad ei täitnud ka ise lepinguid (nt ei otsinud

asendustöötajat mitte rendileandja, vaid kasutajaettevõtja), millest järeldub, et lepingute

sõlmimisega üksnes sooviti jätta muljet tööjõurendi osutamisest. Koostöö jätkumisel 2015. a

lisandus rendiahelasse töötajate edasi rentijana veel kasutajaettevõte Rendifond. Lisandus uue

tööandjana Gration Service, kelle kohustused võttis hiljem üle Vipmatex.

(b) Töötasu maksmine

199. Koostöö esimesel perioodil oli töötajatele palga väljamaksmise kohustus rendileandjal. Vastavad

summad said väidetavad rendileandjad kasutajaettevõtjalt. Andmed Turvamaailma ja Delta

Security töötajate töötasude kohta jõudsid O.V. kätte või Delta Plazasse. Seda kinnitavad O.V.

kasutuses olnud laoruumist leitud tabelid töötajate andmetega. Tabelis „TURVAMAAILM“ ja

„Delta“ olid inimeste nimed, isikukoodid, netotöötasu (NETTO) ja lepingute alguskuupäevad

(XII kd, tl 19–22).

200. Palgaväljamaksete tegemist kuni 2015. a kevadeni Rewilo kontorist kinnitavad näiteks 2. ja 17.

märtsil 2015 tehtud palgaväljamaksed Alke Service kontolt. Alke Service konto internetilogi

kohaselt on mõlemal korral internetipanka sisse logitud Rewilo kontorist ja imporditud

internetipanka failid, mh nimega „TURVA.XNL“, „DELTA.XML“, TURVAT.XML“ (XVII kd,

tl 96-107). Kontoväljavõtetest on näha, et sel kuupäeval maksti paljudele inimestele palka.

Eelnevalt oli Alke Service kontole laekunud aga maksed Delta Securitylt, Turvamaailmalt ja OÜ-

lt Turvamaailm Tartu (XVI kd, tl 70, CD plaat lisad 2 ja 3). Samad tegevused on toimunud Alke

Finants kontol, kust töötajatele on tehtud väljamaksed nt 26. märtsil 2015. Eelnevalt on

imporditud internetipanka failid (XVII kd, tl 180-181) ning ülekande tegemisele eelneval päeval

on Alke Finants kontole laekunud maksed Turvamaailmalt ja Delta Securitylt (XVI kd, tl 70, CD

plaat, lisad 2 ja 3).

201. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et eeltoodu näitab, et Alke Service ja Alke Finants

kontodelt tehti ülekandeid elektrooniliste internetipanka imporditud tabelite alusel, kust tulid

töötajate nimed, summad ja pangakontod. Nimekirjade pealkirjad (Turvamaailm, Delta) viitavad

konkreetsele äriühingule, mille töötajaga oli tegemist. See kinnitab, et Rewilo raamatupidamisse

jõudsid andmed n-ö tabeli kujul ning need eksporditi internetipanka ja kinnitati makse. Renditud

töötajatele tehtud väljamakse aga sõltus sellest, millal konkreetne äriühing tegi palga

väljamaksmiseks ülekande Alke Servicele ja Alke Finantsile, s.t töötajatele palkade

väljamaksmiseks tulev raha pärines Turvamaailmalt või Delta Securitylt.

202. 2015. a teisest poolest muutus töötajatele palkade väljamaksmine. Alates 2015. a võtsid selle oma

kontrolli alla J.K. ja K.T. e ning palga maksmine hakkas toimuma läbi Eurocrediti. K.T. e ütlusi

arvestades oli põhiliselt selle eesmärk ise töötajatele palkasid välja maksta, et olla sõltumatu (XI

kd, tl 113). Töötajatele tehtavad väljamaksed tehti Rendifondi kontolt Eurocrediti kontole.

Palgaraha liikus Turvamaailmast ja Delta Securityst koos sularaha tagastamisele mõeldud

tööjõumaksudega ja skeemis osalejate teenustasuga Rendifondile, sealt kanti palgaraha

Eurocreditile. Viimase kontolt tehti töötajatele väljamaksed. Rendifondist T.R. i või A.K. iga

seotud äriühingule üle kantud raha kanti aga edasi Tavid AS-i ja võeti sularahas välja.

203. Eurocredit oli asutatud 2008. Selle asutamisest alates oli äriühingu üheks juhatuse liikmeks J.K. .

Alates 2015. a septembrist hakati Turvamaailmale ja Delta Securityle väidetavalt välja renditud

töötajatele palka välja maksma Eurocrediti kontolt. Kui töötasusid hakati maksma läbi

Eurocrediti, siis said raamatupidajad TSD-dele kantavad andmed kas Eurocrediti konto

väljavõttest, mis toimetati Rewilo kontorisse isiklikult K.T. e või kellegi teise poolt või edastati

elektrooniliselt. O.V. lauaarvutist leiti 5 faili, mis on Eurocredit OÜ Swedbank konto väljavõtted

perioodil 2015. a oktoobrist kuni 2016. a jaanuarini (X kd, tl 179–206). Nendelt konto väljavõtete

väljalt „Nimi/reg nr/ isikukood/selgitus“ nähtub, et ülekanded on tehtud märkega isiku nimi ja

39(80)

ülekande alus ja selgitus (näiteks K.A. , Simetra Tööjõud OÜ. Käsunduslepingu alusel. Periood:

2015 september, X kd, tl 179). 4. detsembri 2015 kõnes J.K. ile ütles K.T. e, et O.K. andis talle

kontoväljavõtted ja küsis, kas viib need ära Deltasse? Samal päeval kõnes T.R. ile küsis K.T. e

temalt, kas ta tahab jätta kontoväljavõtte endale või Deltasse. T.R. arvab, et Deltasse (XXVI kd,

tl 12 pöördel ja 13).

204. Turvamaailma ja Delta Security nimel Rendifondiga sõlmitud tööjõurendilepingutes p 6.2.7

sätestab rendileandjale kohustuse kasutajaettevõtja nõudmisel kandma töötajatele väljamakstava

töötasu (IX kd, tl 36–40). Samasugune lepingu punkt viidi sisse ka Rendifondi ja Gration Service

ning Rendifondi ja Vipmatex vahelisse rendilepingusse. Sõlmiti ka kolmepoolne käsundusleping

Gration Service (esindaja T.R. ), Rendifondi (esindaja D.Z. ) ja Eurocredit (esindaja J.K. ) vahel

(XI kd, tl 223–224). Käsunduslepingu eesmärk oli, et Eurocredit saaks teha töötajatele

väljamakseid. Kuna Gration Servicelt võeti Maksu- ja Tolliameti otsusega 2015. a novembrist ära

KMKR number, siis kaasati arvete väljastamiseks uus äriühing – Vipmatex. Viimasega sõlmiti

samasugune ja sisult identne kolmepoolne käsundusleping 1. novembril 2015 Vipmatexi

(esindaja T.R. ), Rendifondi (esindaja D.Z. ) ja Eurocrediti (esindaja J.K. ) vahel (XI kd, tl 243 –

244).

205. Rendifondi ja Vipmatexi vahel sõlmitud käsunduslepingu p 3.2 kohaselt pidanuks andmed

töötajate töötasude arvestuse kohta tulema tööandjalt ehk Vipmatexilt. Tegelikult see nii ei olnud

– töötajate töötasu arvestasid endiselt kasutajaettevõtjad. Turvamaailma kontori läbiotsimisel leiti

selliste arvestuste tegemiseks välja töötatud Exceli fail pealkirjaga „09_Simetra töötasu

väljamaksmise arvestus“ (V kd, tl 187).

206. Eeltoodud skeemiahel oli loodud selleks, et J.K. ja K.T. e saaksid maksta läbi Eurocrediti ja

Rendifondi ise töötajatele palka. Samas kui T.R. i ja A.K. i kontrolli all olevatele äriühingutele

kanti üksnes teenustasu. Ka arvetel olid välja toodud summad, mis tuli maksta Eurocreditile ja

mis Alke Finantsile. Seda kinnitavad ka tunnistaja K.T. e ütlused. K.T. e vastas prokuröri

küsimusele, kas ta oskab seletada, miks arve järgi on nii, et osa summast tasuda Alke Finants

OÜ-le ja osa Eurocredit OÜ-le, et „Kolmepoolses lepingus oli määratud Eurocredit

finantsteenustele teenuse arve ja tema finantsteenuste kirjeldus ehk siis nende kulude katteks tuli

arve maksta Eurocreditile ja ülejäänud osas tuli siis maksta renditeenuse pakkujale, mis võis olla

siis nii öelda nende nimetatud maksejuhise järgi“. Prokuröri küsimusele, kas kumbki neist

summadest võis olla see, mis hiljem sulas tagastati, vastas K.T. e, et mingis ulatuses jah ning et

kuna „te väga selgelt näete panga väljavõtet, Eurocrediti raha on kõik läinud töötajate töötasude

maksmiseks, siis väga selgelt sealt see raha ei tulnud“ (XXI kd, tl 113).

207. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid osutavad sellele, et nii enda kui renditöötajatele maksti

palka mh sularahas.

208. K.T. e elukohast leiti kalendermärkmik ja sõidukist ruuduliste lehtedega märkmik, milles kirjed

erinevate nimede, numbrite ja allkirjadega. Tunnistaja K.T. e selgitas, et märkmikus on

turvajuhtide nimed ning et summade üleandmine tähendab sularahas üle andmist. Tunnistaja

arvab, et see võis toimuda 2015. a. Prokuröri täpsustavale küsimusele, kas 2000 Jura ja allkiri

tähendab, et Jura sai kätte 2000 eurot, Vlad 500 ja Raul 5500, et see on tõsi. Need summad ei

pruukinud tunnistaja ütluste kohaselt olla nende isikute töötasud, vaid nende töötajatele antud

palgad (XXI kd, tl 117). Tunnistaja V.Š. kinnitas samuti, et vahel juhtus, et maksti sularahas.

Selle palga andis talle üle K.T. . Temalt saadud nimekirja alusel andis tunnistaja töötajatele raha

üle. Tunnistaja andis K.T. ele allkirja raha saamise kohta ning sai temalt töötaja eesnime,

perekonnanime ja rahasumma, mis anda. Ka tunnistaja ise sai osaliselt palka sularahas, osaliselt

enda kontole (XXI kd, tl 132–133). Turvajuhina tegutsenud R.R. kinnitas samuti töötajatele

sularaha viimist. Ta rääkis, et allkiri tema nime juures kuulub talle ning et kanded-numbrid

40(80)

tähendavad, et kui talle anti sularaha, siis võttis K.T. e selle kohta allkirja märkmikusse (XXI kd,

tl 159 pöördel).

209. Töötajatele sularaha maksmist kinnitavad ka jälitustoimingutega kogutud tõendid. Näiteks nähtub

see 30. novembri 2015. a kõnest kell 09.11 ja 1. detsembri 2015. a kõnest kell 10.34 A.S. ja ja

K.T. e vahel (XXVI kd, tl 4 ja 5). Samuti nähtub see 3. detsembril 2015 kell 13.12 tehtud kõnest

V.G. iga (XXVI kd, tl 10). 1. detsembri 2015. a kõnes kell 18.09 lubab K.T. e R.M. juurest

Siimustist läbi tulla (XXVI kd, tl 6). Kell 18.57 suhtles K.T. e jälle A.S. jaga (XXVI kd, tl 6) ja

kell 21.52 A.-A.K. iga (XXVI kd, tl 6 pöördel), kell 19.54 Ü.T. aga (XXVI kd, tl 6 pöördel) ning

19.58 K.T. ga (XXVI kd, tl 6 pöördel). Ta leppis nendega kokku kohtumised ja helistas kohale

jõudes. Kõnes K.T. ga rääkis K.T. e, et tuleb talle tooma oktoobrikuu raha. Kuivõrd kõik need

töötajad olid Lõuna-Eestist, sai kokkulepete sõlmimine ja isiklik kohale minek tähendada, et neile

viis K.T. e töötasu sularahas. 31. detsembril 2015 aga kutsus K.T. e turvajuht V.Š. it kontorisse,

et anda talle inimeste rahad. Vahetult enne seda kõne helistas K.T. e ka turvajuht R.R. le, keda

kutsus samuti võimalikult kiiresti kontorisse, et „kõik puuduolev ära anda“ (XXVI kd, tl 30

pöördel).

(c) Ülekanded äriühingutele

210. Tööjõurendi erinevad etapid jagati erinevatesse äriühingutesse. Arved tehti ühe äriühingu nimel,

need tuli tasuda kas samale või teisele äriühingule, ent väljamaksed töötajatele deklareeriti hoopis

kolmandas äriühingus (Simetra Tööjõud OÜ-s või Baltic Tööjõud OÜ-s). Simetra Tööjõud OÜ-l

ei olnud arvelduskontot ning Maksu- ja Tolliamet oli temalt ära võtnud KMKR numbri, sest

leidis, et äriühing ei tegele majandustegevusega. Deklareeritud tööjõumakse Simetra Tööjõud OÜ

ja Baltic Tööjõud OÜ ei tasunud. Lisaks olid mõlemal äriühingul maksuvõlad, mida kogunes iga

kuuga juurde. E-maksuameti väljatrükk Simetra Tööjõud OÜ ja Baltic Tööjõud OÜ kohta näitab

nendel tasumisele kuuluvaid summasid ning asjaolu, et osaühingutele tehti igakuiselt

sundtäitmise hoiatusi (V kd, tl 32 ja 57). Sestap suunati rahavood läbi teiste äriühingute.

211. Süüdistuse kohaselt ei tasunud AS Turvamaailm ja Delta Security süüdistuse perioodil (2014

novembrist kuni 2015. a detsembrini) renditööjõu väidetava soetamise eest mitte otse OÜ-le

Simetra Tööjõud, vaid teistele R.P. , T.R. i ja A.K. i poolt organiseeritud äriühingutele (v.a

Rendifond OÜ, mis oli otse J.K. i kontrolli all), kes sel perioodil vahetusid. Raha liikumine

toimus kuriteoskeemis kuni aprilli lõpuni või mai alguseni 2015 järgmiselt. Koostöö nn esimesel

perioodil

esitati

tegelikule

tööandjale

ehk

skeemis

kasutajaettevõtjale

AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le tööjõurenditeenuse eest arve. Arved tasuti Velum

Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ-le. Kokkulepitud protsent jäi eelnimetatud

äriühingute kontole, mis hiljem maksti ametlike palkadena välja nii äriühingu tegelikele töötajaile

kui ka O.V. le, T.R. ile, S.V. le, A.K. ile ja teistele skeemiosaliste perekonnaliikmete kontodele.

Raha võeti ka läbi ATM-ide ja Tavid AS sularahana välja, millest kokkulepitud protsent jäi

samuti R.P. ja teistele skeemiosalistele kätte ja ülejäänud tagastati J.K. ile.

212. 8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokollis (XVI kd, tl 1–38) vaadeldi Velum Service OÜ, Alke

Service OÜ, Alke Finants OÜ, Eurocredit OÜ ja Rendifond OÜ arvelduskontosid. Vaadeldi

ajavahemikul 1. novembrist 2014 – 31. detsembrini 2015 sinna laekunud summasid AS-lt

Turvamaailm ja Delta Security OÜ-lt.

213. Vaatlusprotokolli kohaselt kandis AS Turvamaailm Velum Service OÜ Nordea panga

arvelduskontole alates 2014. a novembrist kuni 2015. a veebruarini kokku 196 833,60 eurot ja

Delta Security OÜ 227 740,80 eurot. Sellest rahast tehti perioodil 1. novembrist 2014 – 18.

märtsini 2015 töötasu väljamakseid mh J.K. ile, S.V. le, O.V. le, J.K. ile, A.K. ile ning viimaste

perekonnaliikmetega seotud kontodele (st K. V. , K.P. ja H.P. ) arvelduskontole. Töötasu maksti

välja ka muudele eraisikutele. Osa rahast kanti edasi Tavid AS-i, kust see sularahas välja võeti.

41(80)

214. Alke Service OÜ pangakonto vaatlusega perioodil 21. jaanuarist – 18. märtsini 2015 tuvastati, et

AS-lt Turvamaailm laekus sellele arvele märtsis 47 830 eurot ja Delta Security OÜ-lt 12 500

eurot. Perioodil 21. jaanuarist – 18. märtsini 2015 tehti sellest töötasu väljamakseid O.V. le, S.V.

le, J.K. ile, A.K. ile ja nende perekonnaliikmetele, keda on nimetatud ka eelmises punktis. Lisaks

teostati töötasu väljamakseid muudele eraisikutele. Lisaks sellele võeti Tavid AS-i kaudu välja

Alke Service kontolt sularaha.

215. Alke Finants OÜ Nordea Bank AB Eesti Filiaal pangakontol EE16170017003692770 algavad

kanded 23. märtsil 2015 (mil algjääk on 0 eurot). Perioodil märtsist kuni maini on AS

Turvamaailm Alke Finants OÜ kontole kandnud kokku 80 770,80 eurot ja Delta Security OÜ 72

495,20 eurot. Alke Finants OÜ arvelduskontolt on tehtud lisaks töötasude väljamaksmisele

ülekanded Tavid AS-i. Vaatlusprotokollist nähtuvalt võeti osa rahast välja ATM-idest ja Tavid

AS sularahana välja.

216. Arve summa koosnes töötajatele väljamakstavatest töötasusummadest (netotasu) ja neilt

arvestatud tööjõumaksudest. Selle summa maksis Turvamaailm või Delta Security välja vastavalt

skeemis osalejate kokkuleppele arvel näidatud äriühingu kontole. 2014. a novembrist – 2015. a

veebruarini tehti väljamakseid Velum Service OÜ kontole. Alates 2015. a jaanuarist kuni

märtsini tehti ülekandeid Alke Service kontole, alates märtsist kuni 2015. a maini Alke Service

arvete alusel Alke Finance kontole. Selline korraldus toimis kuni koostöö katkemiseni 2015. a

kevadel.

217. Koostöö jätkumise perioodil hakkas arveid AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le

väljastama Rendifond OÜ. Arvete tasumine toimus Rendifond OÜ pangakontole. Rendifond OÜ

Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskonto EE511700017003528598 vaatlusest perioodil 1.

jaanuarist 2015 – 1. jaanuar 2016 nähtub, et konto algjääk on 0 eurot ja kanded algavad 1.

septembrist 2015. Delta Security OÜ on septembrist kuni detsembrini kandnud Rendifond OÜ

arvelduskontole kokku 215 368,02 eurot, AS Turvamaailm on samal perioodil kandnud

Rendifond OÜ arvelduskontole kokku 283 890,82 eurot. Perioodil septembrist kuni detsembrini

2015 tehti Rendifond OÜ pangakontolt väljamakseid Alke Finants OÜ arvelduskontole kokku

summas 269 038,86 eurot ja Eurocredit OÜ-le summas 360 854,01 eurot. Muud Rendifond OÜ

arvelduskontolt tehtud ülekanded on nende summadega võrreldes marginaalsed (tasutud on

Maksu- ja Tolliametile 1673,3 eurot, Merit tarkvara eest 178,8 eurot, D.Z. i töötasu 1130 eurot ja

panga teenustasusid 16,12 eurot). Vaatlusega tuvastati, et Rendifond OÜ pangakontole laekunud

rahad kanti edasi Alke Finants OÜ-le ning Eurocredit OÜ-le. Edasi toimusid ülekanded selliselt,

et Alke Finats OÜ pangakontole laekunud rahad kanti edasi Tavid AS-i, kust need sularahas Alke

Finants kontolt välja võeti. Samas kui Eurocredit OÜ pangakontole laekunud rahad maksti välja

eraisikutele selgitusega „töötasu“. Selliselt täideti Gration Service OÜ ja Vipmatex OÜ poolt

väljastatud arveid, millel on märgitud, et need tuleb tasuda Alke Finants OÜ-le ja Eurocredit OÜ-

le (selgitusega Gration Service või Vipmatex arve). Kuivõrd Delta Security OÜ-lt ja AS-lt

Turvamaailm laekunud summad kanti kas samal või järgmisel päeval edasi, enamasti samas, ent

mõnel juhul ka 100 eurot väiksemas summas, siis ei tekkinud Rendifondil endal tööjõurendist

majanduslikku kasu. Seda kasutati selleks, et J.K. il säiliks kontroll tööjõurendi eest makstavate

summade osas ning töötajatele saaks töötasud välja makstud. Rendifond OÜ kontot kasutati

lisaks enamasti J.K. iga või A.K. iga seotud äriühingutega tehingute tegemiseks.

(d) Sularaha liikumised ja jaotus osalejate vahel

218. Skeemi osaks oli ka tööjõurendi alusel kasutajaettevõtjatelt laekunud summade kandmine

Tavid AS-i ja sealt väljavõtmine. Sellest said osalised rahalist kasu.

219. Perioodil novembrist kuni detsembrini 2014 võttis sularaha Tavid-ist välja S.V. . Kokku võttis ta

2014. a novembris välja 58 380 eurot ja 2014. a detsembris 160 775 eurot (XVI kd, tl 81 (tabel

4.2.2) ja tl 85 (tabel 4.3.1)).

42(80)

220. Perioodil jaanuar – detsember 2015 võtsid Tavid-ist sularaha välja S.V. , O.V. , T.R. i ja A.K. (1.

märtsi 2016. a vaatlusprotokoll, XVI kd, tl 74–116, tabelid 4.2.2 ja 4.5). Vaatlusprotokollist

nähtub, et vaadeldaval perioodil käisid nimetatud isikud raha välja võtmas 89 korral. Välja võeti

1 123 620 eurot (XVI kd, tl 74–116, p 4.2).

221. Kohtu käsutuses on erinevad kliendilepingud TavexWise AS-i ja A.K. iga seotud äriühingute

vahel. Kõigi alltoodud kliendilepingute järgi on TavexWise-ga ärisuhte loomise eesmärk sularaha

väljavõtt. Äriühingute põhitegevusalaks on märgitud tööjõurendi vahendus ning

lepingupartneriteks AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ. 14. jaanuaril 2015 sõlmitud

kliendilepingus volitas Alke Service OÜ (esindaja A.K. ) Silver ja O.V. t (XII kd, tl 169–70). 4.

märtsil 2015 sõlmis Alke Finants OÜ (esindaja juhatuse liige A.K. ) lepingu, millega volitas

Silver ja O.V. t sularaha väljavõtmiseks (XII kd, tl 165–166 ja XVI kd, tl 137–140). 6. märtsil

2015 sõlmis Alke Service (esindaja juhatuse liige T.R. ) lepingu, millega volitas Silver ja O.V. t.

Ärisuhte eesmärk on sularaha väljavõtmine (XII kd, tl 167–168). 5. augustil 2015 on Alke

Finants OÜ (esindaja A.K. ) volitanud T.R. it (XVII kd, tl 163–164). 5. augustil 2015 sõlmiti ka

TavexWise AS-ga kliendilepingu lisa 9. märtsil 2015 sõlmitud lepingule T.R. ile volituse

andmise kohta Alke Finants OÜ esindajana (XVI kd, 145–146).

222. Tavid AS vastuskirjast nähtuvalt osutas Tavid AS Alke Finants OÜ-le makseteenuseid

TavexWise AS makseagendina (XVI kd, tl 135–136). Alke Finants OÜ nimel on perioodil 12.

august 2015 kuni päringule esitatud vastuseni 28. detsember 2015 Alke Finants osaühingu nimel

sularaha välja võtnud Silver ja O.V. , A.K. ja T.R. . T.R. oli äriühingute Alke Finants, Alke

Service ja Velum Service volitatud esindaja. O.V. esindas Alke Finants OÜ-d ja Alke Service

OÜ-d, S.V. esindas Alke Finants OÜ-d, Alke Service OÜ-d, Velum Service OÜ-d ja A.K.

esindas Alke Finants OÜ-d ja Velum Service OÜ-d. Vastusest nähtub Alke Finants OÜ konto

väljavõte tehingute kohta perioodil 12. augustist kuni 28. detsembrini 2015 (XVI kd, tl 141–144).

See kinnitab, et kõik eelnimetatud isikud on kontolt võtnud välja sularaha. Sellest on näha, kust,

millistel kuupäevadel, mis asukohast, milliste äriühingute ja isikute poolt raha välja võeti.

223. 1. märtsil 2016 on koostatud vaatlusprotokoll Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke

Finants OÜ arvelduskontodele laekunud raha edasikannetest Tavid AS-i ja sealt sularaha

väljavõtmistest perioodil 1. novembrist 2014 – 27. detsembrini 2015. See näitab, et perioodil

2014. a novembrist kuni 2015. a detsembrini tegid Turvamaailm, Delta Security ja Rendifond

ülekandeid Velum Servicele (perioodil 2014 november – 2015. a veebruar), Alke Servicele

(perioodil 2015. a jaanuar – märts) või Alke Finantsi (perioodil 2015. a märts – detsember).

Nendele ülekannetele järgnesid kas samal või paar päeva hiljem ülekanded Tavidi kontole, kust

raha enamasti samal päeval välja võeti.

224. Ringkonnakohtu hinnangul osutavad tõendid, et pärast seda, kui Silver või O.V. , T.R. i või A.K.

i sularaha välja võtsid, järgnes kohtumine K.T. ega ja sularaha üleandmine. See võis toimuda nii

isiklikul kohtumisel kui ka Rewilo kontoris.

225. Jälitustoimingu käigus pealkuulatud 23. juuli 2015. a kõnes räägib K.T. e T.R. ile esimese

osamakse ära maksmisest (XXVI kd, tl 95 pöördel). Sellele järgnenud kõnes teavitab T.R. A.K.

i, et S.V. tegeleb ülekannetega ning lubab Silverile kirjutada, et esimene osa on juba tulnud

(XXVI kd, tl 97). Enne kella 18 helistas T.R. ile uuesti K.T. e, kes uuris, kas „see lükkub

homsesse või jääb hilisema peale“. Seejärel helistas T.R. S.V. le, kes lubab poole tunni jooksul

„talle“ helistada, et ootab enne kõik allkirjad ära. Seejärel saanud J.K. ilt sõnumi „?“, vastab T.R.

talle: „juba peaksid asjad liikuma. Meil tekkis väike informatiivne segadus“. Selle peale saabub

J.K. ilt sõnum „OK“ (XXVI kd, tl 97 pöördel ja tl 98). Enne kella 18 helistas K.T. ele S.V. ning

kokku lepitakse kohtumine samaks õhtuks kella 18.30 (viide). Samal õhtul kell 19.28 teavitas

K.T. e T.R. it, et „õhtul läheb siis järgmine tükk“ ning et äkki õnnestub „homme teha mitu tükki“

ning palub Silverile teada anda, et see võib talle öelda koha ja K.T. e võib 15 minuti pärast seal

43(80)

kohal olla. Lisaks arutatakse veel isiklikku kohtumist Tallinnas ning T.R. lubab ses osas R.P. ga

läbi rääkida (XXVI kd, tl 98). S.V. ga kohtumiste kokkuleppimine toimus T.R. i vahendusel veel

24. juulil 2015, kui K.T. e helistas T.R. ile ja küsis, kas saaks enne ühte ühe kohtumise ära teha,

sest ta pole midagi Silverist kuulnud ning et kui jõutaks lähiajal ära kohtuda, siis „võiks veel ühe

ringi täna teha“. T.R. lubab uurida ja helistabki S.V. le (XXVI kd, tl 98 pöördel).

226. Pealkuulatud telefonikõne annab alust arvata, et K.T. ele käis sularaha üle andmas ka O.V. . K.T.

e andis 28. juuli 2015. a kõnes T.R. ile teada, et üheteist ajal pidi laekumine olema „teie poolele“,

et „eile õhtul tehti ülekanne ära“. Lepitakse kokku samaks päevaks kokkulepitud kohtumise

edasilükkamine R.P. hambaarsti operatsiooni tõttu (XXVI kd, tl 100). 28. juulil 2015 saadetud

sõnumites annab T.R. K.T. ele teada, et ta on ise telefonist eemal, aga palus „Silveril sind

võimalusel aidata“ (XXVI kd, tl 100). Õhtuses kõnes räägib K.T. e, et ikka pole „kippu ega

kõppu kuulnud“ ja T.R. lubab uurida. 29. juulil 2015 kell 13.09 helistas K.T. ele O.V. , tutvustas

end ja ütles, et helistab, kuna „T.R. palus, et me täna korra kohtuksime“. Kokku lepitakse

kohtumine Lucca restorani juures (XXVII kd, tl 147).

227. 1. septembril 2015 toimus telefonisuhtlus T.R. i ja K.T. e vahel. Kell 14.15 saatis T.R. K.T. ele

sõnumi „215022“. Sellele vahetult järgnenud kõnes uuris K.T. e T.R. ilt, kas viimane saab „pärast

selle sama asja kohta anda paberi kui nad kokku saavad“. Viimane vastab, et saab. Ta ütleb veel,

et saatis selle numbri edasi ja et T.R. nüüd kontrolliks ja annaks koheselt teada, kui „transporti

on vaja“ (XXVI kd, tl 104). Nimetatud arve numbrit kannab 31. augusti 2015. a arve, mille

Gration Service esitas Rendifond OÜ-le tööjõurendi eest. 1. septembril 2015 helistas K.T. e veel

T.R. ile ja küsis: „ega juhuslikult ei ole, me tegime tund aega tagasi asjad ära“. Kohtuistungil

prokuröri küsimusele vastates ütles K.T. e, et tema jaoks ei eksisteeri mõistet sularaha

tagastamine, vaid oli „sularaha transportimine, viimine, andmine“ J.K. ile (XXI kd, tl 109

pöördel). Kell 16.31 tehtud kõnest selgub, et raha ei ole veel tulnud. T.R. ütleb K.T. ele, et sai

„aru seda et mingi viisteist minutit tagasi sai see korda“ ja küsib T.R. ilt, kuidas sellel endal, et

„teeks kohe ära“, sest tal on suhteliselt kiire ning JK. ootab teda väga kibelevalt tagasi ning et tal

kõik Tartus ootab selle taga (XXVI kd, tl 105 pöördel). Arve nr 215022 eest tasumist näitab Alke

Finants konto väljavõte. 1. septembril 2015 laekus sinna Rendifondilt 11 500 eurot ning samal

päeval kanti sellest 11 458, 06 eurot Tavidisse (XVI kd, tl 70 lisa 3 CD-l, alap 4.8.11).

228. S.V. andis K.T. ele sularaha 20. oktoobril 2015 Rewilo kontoris (Delta Plazas). 16. veebruari

2017. a jälitustoimingu protokolliga loeb ringkonnakohus tõendatuks, et S.V. võttis sularaha

eelnevalt (kell 11.53) vastu 500-eurostes kupüürides Pärnu mnt 234 Tallinna Järve Keskuse

Tavidi valuutavahetuspunkti töötajalt. Kell 13.06 sõitis Delta Plaza juurde K.T. e, sisenes

hoonesse kell 13.26 ja väljus sealt 13.30. Kell 13.43 fikseeriti, et K.T. e sõiduk seisab Kadaka tee

86a juures, kus asusid Turvamaailma ja Delta Security kontorid (XXVII kd, tl 180–181).

229. Sularaha väljavõtmist on kinnitanud kahtlustatavana ülekuulamisel S.V. , kelle ütlused avaldati.

Ta rääkis, et oli 2015. a tööl Simetra Tööjõud OÜ-s, kus tema suurimaks ülesandeks oli Tavidist

sularaha väljavõtmine. Täpsed korraldused ja juhised sularaha väljavõtmiseks sai ta T.R. ilt kas

suuliselt või kirjalikult. Põhiliselt kohtuti Pärnu mnt 141-39 kontoriruumides. Raha võttis ta

vastavalt juhistele välja 2015. a nädalas paar korda, mõni nädal üldse mitte. Summad varieerusid

1000 – 25 000 euroni ja olid iga kord erinevad. Pärast sularaha väljavõtmist viis ta selle edasi, ent

kellele, ei soostunud S.V. täpsustama. Sellega tema roll piirdus (XXI kd, tl 194–203).

230. Alke Service ja Alke Finants kontode logidest nähtuvalt on sinna mitmel korral sisse logitud S.V.

elukoha IP aadressilt (XVII kd, tl 38) ning kantud Tavidi kontodele raha.

231. Pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et sularaha väljavõtmisele järgnesid sissemaksed

skeemiga seotud (J.K. , A.K. , O.V. ) ja nende lähedaste (H.P. , T.R. kontodele) (XVI kd, tl 98–

116). Vaatlusprotokolli tabelist 4.5 nähtuvalt kasutas T.R. 2015. a T.R. . i nimele avatud

44(80)

pangakontot nr EE852200221052792129. Panga poolt edastatud turvakaamera piltidelt on

sularaha sissemaksjana äratuntav T.R. .

232. Asjaolu, et väidetava tööjõurendi eest saadud rahad liikusid RKO kassasse, kinnitavad

ringkonnakohtu hinnangul tööjõurendiskeemis osalenute omavahelised telefonikõned.

233. Nimelt teavitas T.R. R.P. t 2. septembril 2015, et tal on võlgnevuse eest RKO-le praegu 1400 ja

kui hästi läheb, siis täna veel 1400, et ta tooks selle heameelega kassasse. R.P. juhendab, et T.R.

paneks „sinna samma kassasse“, aga vaataks, et kui on mingid asjad maksmata RKO pealt ning

ütleb, et „ma ei mäleta kas A.K. midagi ostis?“ ning et kui on midagi vaja ära klattida, siis need

tuleks sealt ära klattida ja et palgaga kiiret pole (XXVI kd, tl 106). Samal päeval helistas R.P.

T.R. ile veel. Talle oli meenunud, et „O.V. ril olid mingid arved maksmata, liisingud“ ja arveid

„mingi kahe tonni eest“ ning palub vaadata, mis „teil üle jääb. Et äkki siis maksad ära, et ei peagi

kassasse panema“ (XXVI kd, tl 107 pöördel).

234. Tööjõurendist laekunud raha jagati skeemis osalenute vahel. Nii helistas R.P. 5. oktoobril 2015

kell 10.56 T.R. ile ja küsis, kas see sai A.K. le ära maksta kõik. T.R. vastab eitavalt. Seepeale

küsib R.P. , kas ülekanne tehti, mispeale vastab T.R. , et „mingit ülekannet ei ole tulnud“ (XXVI

kd, tl 130 pöördel). Kell 11.33 helistas T.R. A.K. ile ja uuris, kas midagi on laekunud. A.K.

vastas, et just vaatas, ja et „on laekunud viis tuhat Rendifondist“. T.R. konstateeris, et „Viis tuhat

ainult jah“ ning ütles: „No ma küsin ta käest kas on midagi veel täna tulemas“ (XXVI kd, tl 131).

Et jutt käib Rendifondi 5000-eurosest maksest, kinnitab Alke Finants OÜ konto väljavõte, kus

ülekande selgitusena on märgitud „osamaks, Gration Services arve 215032“ (XVI kd, tl 70 lisa 3

CD-l, alap 4.8.11). Selle numbriga arve on Gration Service OÜ väljastanud Rendifondile 31.

augustil 2015. Arve summaks on 24 000 eurot. Kell 16.31 helistas T.R. R.P. le, et kurta O.V.

käitumise pärast. Nimelt oli T.R. helistanud O.V. le ja pärinud, et kuna viis laekus, et kas ta on

saanud ka „mulle midagi üle kanda“, sest eelmine nädal oli omavahel räägitud, kui palju on T.R.

il ja A.K. il vaja. T.R. oli saanud O.V. lt sõnumi, et kuna viis laekus, siis said arved makstud

ning A.K. le pool kantud, ent T.R. ei saanud midagi. Kõnest selgub, et T.R. oli helistanud ka JK.

ele ja et „sealt on midagi tulemas, aga lihtsalt on küsimus jälle selles, et millal see siis lõpuks

jõuab“. R.P. on O.V. peale pahane ning küsib sedagi, kas see ongi kogu summa, mis JK. pidi

kandma. T.R. vastab, et „Ei no ta pidi ju kolm kopikatega kandma“ (XXVI kd, tl 132).

235. 15. oktoobril 2015 kell 10.12 toimunud kõnes T.R. i ja R.P. vahel räägib viimane sellest, et käib

täna JK. e juures ja vaatab igaks juhuks need suurusjärgu asjad üle ning räägib T.R. ile, et sellel

on õigus teha tasaarvestust ja et RKO-l on nõue tema firma vastu „nad kõik peaksid olema kaetud

arved, lepingud“ ja et arve võib enne välja minna kui näiteks töötasu on makstud (XXVI kd, tl

141). Kell 14.07 aga annab teada, et käis JK. e juures ja sai asjad korda. Lisaks vaatas üle T.R. i

juriidilised suhted JK. ega ja leidis, et „kõik on täiesti seaduslik“ (XXVI kd, tl 142).

236. R.P. helistas 19. oktoobril 2015 O.V. le. Ta rääkis, et RKO pealt oleks vaja ära maksta „üks

üheksatonnine“ ning et „JK. oli nõus ülekande tegema“. Kui O.V. lubab asjaga tegeleda, pärib

R.P. , kas JK. „maksis ära selle arve“, mispeale arvas O.V. , et maksis (XXVII kd, tl 152

pöördel). Alke Finants OÜ kontolt nähtub, et 19. oktoobril 2015 laekus sinna Rendifondilt 6000

eurot Gration Service arve nr 215045 eest, millest 5990,90 eurot kanti 20. oktoobril 2015 edasi

Tavid AS-i (XVI kd, tl 70 CD plaadi lisal 2 (failinimega: kõik kontod koos).

237. Jälitustoimingute pinnalt saab teha järeldusi, et T.R. arutas R.P. ga tööjõurenditeenust puudutava

rahaga seotud teemasid. 30. novembril 2015 helistas R.P. T.R. ile ja küsis, kas see saaks ära

maksta A.K. le palgad „mingi kolm tuhat“. T.R. ütleb, et saab seda teha alles homme, sest siis

„peaksid laekuma mingisugused asjad“ (XVI kd, tl 180). Samuti andis T.R. R.P. le teada, kui

tahtis raha RKO kassasse panna. 1. detsembri 2015 kõnes teavitas T.R. R.P. t, et saab täna RKO-

le osa võlast ära kanda, sest „mitte üheksa ei laeku mulle, vaid viistest“ (XXVI kd, tl 181). 11.

detsembri 2015. a räägitakse omavahelises kõnes RKO kassa jäägist. T.R. annab R.P. le teada, et

45(80)

tal on üks arve jäänud kahe silma vahele ja et saab selle ära maksta. T.R. rääkis, et esmaspäeva

hommikuks on mingid täiendavad „kolm, kolm pool tuhat“, mille ta saab ära tasuda ja et „rendi

klientidelt peaks teisipäeval, kolmapäeval ka laekuma mingeid asju juurde“. Lisaks palub T.R.

R.P. lt vabandust, et ta on „selle tööjõurendi osas jäänud võlgu“ (XXVI kd, tl 191 pöördel).

238. Asjaolu, et T.R. küsis ja sai R.P. lt suuniseid rahade liikumise osas, kinnitab ka 5. jaanuari 2016.

a kõne, kus T.R. küsib luba, et kui täna midagi RKO kassasse laekub, kas ta võib siis ka jaanuari

arved ära maksta, sest „O.V. ril on eelmisest aastast jäänud mingisugune arvete võlg eelmisest

aastast tuhat eurot aga ta küsis, kui sinna tuleb, et siis ka need jaanuari asjad kohe ära maksta“.

R.P. jaanuari arvete maksmiseks luba ei anna, sest „jooksvad asjad on veel maksmata“ (XVII kd,

tl 208 pöördel). Oma pahameelt O.V. tegevuse üle avaldas R.P. T.R. ile 13. jaanuaril 2016

tehtud kõnes, kui sai viimaselt teada, et RKO-le saadi vahendeid ja et “jooksvad asjad on praegu

siin jaanuari kuuks ära makstud“. R.P. küsimuse peale, „Sa mõtled O.V. riga?“ ja täpsustuse

peale „Terve jaanuar?“, õpetab R.P. T.R. it, et „ära teinekord midagi maksa ette“. T.R. vastab

seepeale, et tema ei maksnud ja temalt isegi ei küsitud „see võeti lihtsalt sealt maha“ ja et

„õnneks olid laekumised nii suured, et jääb üle ka“. Selline asjade käik vihastab R.P. t ning ta

leiab, et kui raamatupidaja hakkab firmat juhtima, siis tuleb raamatupidajad ära vahetada. Saanud

T.R. ilt teada, et tegemist oli kolmesaja või viiesajaga üle kolme tuhande, konstateerib R.P. „Jah,

noh ilmselt see ei ole sinu jutuajamine, et ma pean ise rääkima O.V. riga“. R.P. leiab, et olgu see

viimane kord ning konstateerib: „Mina tema arvelt ei puutu kunagi midagi ja tema minu firma

arveid ka ei puutu“ (XXVI kd, tl 216 pöördel ja tl 217). Samal päeval hiljem tehtud kõnes palub

T.R. R.P. lt luba maksta nendest rahadest „mis tulid täna kassasse“ A.K. ile „kaks pool sada,

nagu ta palus“. R.P. annab selleks loa (XXVI kd, tl 217). RKO kassa rahast räägivad T.R. ja

R.P. ka 18. jaanuari 2016. a kõnes. T.R. ütleb, et kassas on 4900 eurot ning kui R.P. soovib

teada, kui palju sealt ära läheb, vastab T.R. , et A.K. palus 1500 ja tal endal läheks 300, seega

kolm jääb üle. R.P. teavitab, et tal on õigusabi kulusid mingi kolm ning nõustub sellega, et A.K.

le makstakse ära 1500 (XXVI kd, tl 220 ja tl 221).

239. 2015. a detsembris arutasid R.P. ja T.R. RKO rahade seisu 16. detsembri 2015. a kõnes. T.R.

ütleb, et seal on 270–280 eurot ning et järgmise nädala esmaspäev-teisipäev peaks midagi

laekuma ja et ta sai O.V. rile kõik rendiarved makstud (XXVI kd, tl 197 pöördel). 22. detsembri

2015. a kõnes teavitab T.R. R.P. t sellest, et enne 30-ndat ei ole RKO-le laekumisi oodata ja

seegi kuupäev on kahtlane, sest 31-ndal Tavid enam ei tööta ja peab O.V. rilt üle küsima, kas 30-

ndal töötab (XXVI kd, tl 204). Samal päeval tehtud kõnes O.V. ga räägib T.R. , et täna „midagi ei

liikunud“. T.R. i sõnul öeldi, et „kolmkümmend, et siis tuleb“ (XXVI kd, tl 204 pöördel). 29.

detsembri 2015 kõnes küsib T.R. A.K. ilt, kas viimane saab homme tulevad laekumised kanda

Tavidisse. A.K. kinnitas, et igal juhul saab. Veidi hiljem ütleb T.R. A.K. ile, et kui nüüd homme

mingid asjad laekuvad, siis „sinul oleks ju ka vaja“, et „äkki sellest viimasest siis näiteks,

mispeale vastab A.K. , et „ei no ma saan ju endale ülekande teha“ (XVII kd, tl 205 ja pöördel).

30. detsembri 2015. a kõnes arutavad aga T.R. ja K.T. e, kus ja millal nad saaksid kohtuda ning

saanud teada, et K.T. e liigub kohe Tartu poole, pakub T.R. välja, et K.T. e võib kohtuda A.K.

iga Lõunakeskuses. J.K. aga saaks T.R. iga kohtuda Tallinnas (XVII kd, tl 205 pöördel).

Hilisemas kõnes teavitab K.T. e T.R. it, et viimane võib kohtuda JK. ega kontoris (tl 206).

240. Tavid AS edastatud andmete kohaselt kandis Alke Finants OÜ 30. detsembril 2015 kell 12.24

nende kontole 5500 eurot, millest T.R. võttis Pärnu mnt 238 Tallinna kontorist sularahas välja

5480,20 eurot (XVI kd, tl 73). Summa 5500 eurot oli Alke Finants OÜ arvelduskontole tasunud

Rendifond Vipmatexi arvete nr 515001 ja 515002 eest. Varjatud jälgimise käigus tuvastati, et

sealt suundus T.R. kell 12.30 autoga Kadaka tee 85A büroohoone juurde, kus väljus autost,

hoides käes u 1 cm paksust valget ümbrikusarnast eset, pistis selle taskusse ja sisenes hoonesse ja

läks kolmandale korrusele. Seal korrusel asuvad Turvamaailm ja Fennec LIS´s OÜ. Kell 13

väljus ta büroohoonest ja sõitis kesklinna suunas minema (XXVII kd, tl 185). Jälitustoimingu

46(80)

protokollist nähtuvalt helistas kell 16.45 T.R. ile R.P. , kes küsis, kas „JK. maksis sulle midagi“.

T.R. vastas, et „mingisugused asjad siin laekusid jah“, et ta ise jõudis just Tavidisse ning RKO

kassasse laekub ka ilmselt paar tuhat. R.P. küsimuse peale, kas T.R. saab ka A.K. t aidata ning

endale ka midagi, ütleb T.R. „jaa, ikka“ (XXVI kd, tl 206 pöördel). Tavid AS andmetest nähtub,

et 30. detsembril 2015 kell 16.48 tehti Alke Finants kontolt ülekanne 17 862,30 eurot, millest

T.R. võttis 10 minutit hiljem Aia 5 Tallinn asuvast esindusest sularahas välja 17 800 eurot (XII

kd, tl 73). Sellele sularaha väljavõtmisele eelnesid veel 30. detsembril 2015 Rendifondi kanded

Alke Finantsi arvelduskontole Vipmatexi arvete nr 515002 (osaline) ja 515001 (lõplik) eest

summas 17 915,1 eurot (XVI kd, tl 70, lisa 2 CD plaadil, failist kõik kontod koos)

241. Sularaha liikumisest on rääkinud ka tunnistaja K.T. e. Tunnistaja on rääkinud sularahast T.R. iga.

Tegemist oli tõenäoliselt rahaga, mille T.R. pidi tagasi maksma J.K. ile. See seondus kõikide

arvetega, mis J.K. i hallatavad ettevõtted esitasid või võtsid vastu renditehingu firma poolt.

Sularaha arvetel ei kajastunud. See oli mingi kokkuleppeline tasu, mille alusel sularaha tagastati

ja tunnistaja ei mäleta selle lepingu sisu. Paberite järgi liigutati laenuraha ja laenud olid T.R. i ja

J.K. i või R.P. ja J.K. i vahel. Prokuröri küsimusele, kelle idee oli maksta kõigepealt raha ühtelt

firmalt teisele ja võtta siis sularahas tagasi, vastas tunnistaja K.T. e, et tema jaoks oli see J.K. i ja

R.P. vaheline kokkulepe, mida osapooled viisid täide. Tunnistajale tutvustas J.K. , kuidas

organisatsioon ja selle äriprotsessid toimuvad. Tunnistaja kinnitusel jagas J.K. sularaha mingil

perioodil isiklikult, mingil ajal sai ka tunnistaja seda jagada turvajuhtidele. Tunnistajal ei olnud

aimu, kui suur osa tagasitulnud rahast läks töötajatele jagamiseks. Juhend, mille järgi toimiti oli

ühene – kui peaks olema küsimus, mis raha see on, siis on see laenupõhine raha –

tagasimaksmine ja transportimine J.K. ile, selle raha omanikule. Kas sellel laenulepingul oli alust,

ei olnud tunnistaja otsustada ega määrata. Tööjõurendi teenuse eest tasutud sularaha läks J.K. i

kätte ning kui oli kiire, siis otse palgaks (XXI kd, tl 109 ja pöördel).

242. Tunnistaja K.T. e selgitas prokurörile vastates, et 15% akrediteeritud väljamakstavatelt

summadelt oli teenustasu. Lisaks oli laenu tagasimaksete summade pealt, mida tunnistaja nimetas

„mis iganes vahenduseks, halduseks, kuludeks, ka 15%“. „Akrediteeritud“ all pidas tunnistaja

silmas töötajatele makstud palkasid. Tunnistaja teada ei vormistatud sularaha tagastamist

dokumentidega (samas, tl 111). Prokuröri küsimuse peale, kas nende paberite peal, mida J.K.

teile näitas, oli kirjas, et J.K. võlgneb sellise summa R.P. le, vastas tunnistaja, et tema ei

süvenenud dokumendi autentsusesse ega olemusse, vaid lähtus seisukohast, et „minule oli antud

ülesanne, mida mina täitsin“. Ta ei küsinud rohkem ja tema asi ei olnud, kes ja kui palju kellele

raha võlgneb. Tunnistaja ütles, et teadis, et kui peaks tekkima probleeme ja keegi väidab, et see

raha on illegaalne, siis „mul oli õigus viia teda sinna kontorisse, öelda, et väidetavalt seal selles

mapis on mingisugune dokument, võite lugeda ja siis pärast arutada JK. ega. See raha ei ole minu

oma“ (samas, tl 120).

243. Et omavahelised lepingud poolte vahel paberi peal ka eksisteerisid (mis toetab K.T. e ütlusi, et

kõike dokumenteeriti), näitab O.V. valdusest leitud 1. juuli 2015 pealkirja kandev

„Nõudeavaldus“, mis on adresseeritud Rosneft Eesti OÜ-le (Metsa 21, Valga). Selles kirjutatu

kohaselt tegeles aastatel 2006–2008 J.K. Venemaal puiduprojekti arendamisega ning pidi saama

tasuks 25% suuruse osaluse Rosneft Eesti OÜ-s. Kuna seda ei juhtunud, ent neid asjaolusid on

nõudeavalduse kohaselt kinnitanud kriminaalmenetluses nr 1-13-6111 nii J.K. , R.P. , K.R. kui

A.K. , siis oleks J.K. i osaluse rahaline väärtus nende aastate jooksul vähemalt 10 000 000 USD-

d. Nõudeavalduse esitamise eesmärgiks on see, et suulised läbirääkimised ei ole küsimust

lahendanud (X kd, tl 169). 20. juuli 2015 nõude loovutamise lepingust nähtuvalt loovutas J.K.

selle nõude Transoil Service OÜ vastu, mis on tõendatud poolte vahel sõlmitud suuliste

kokkulepete, Transoil Service OÜ arvega 3 ja kriminaalkohtumenetluses nr 1-13-6111 kahes

astmes tuvastatud asjaoludega ning loovutaja 1. juuli 2015 nõudeavaldusega Eurocredit OÜ-le (X

kd, tl 170). 26. augustil 2015 on sõlmitud „Arvelduste korraldamise kokkulepe“, kus osapoolteks

47(80)

Rosneft Eesti OÜ, mida esindab R.P. , Eurocredit OÜ (esindaja K.R. ) ja Alke Finants (esindaja

A.K. ) vahel, millega Rosneftil on Alke vastu nõue 10 000 000 eurot ja Eurocreditil nõue

Rosnefti vastu 9 000 000 USA dollarit. Kokku lepitakse, et Alke tasub Rosnefti ees Eurocreditile

viimase poolt osutatud arvelduskontole või sularahas. Eurocreditile tasutud summa ulatuses

väheneb Alke kohustus Rosnefti ees. Alke poolt Eurocreditile tasutud summa ulatuses väheneb

Rosnefti kohustus Eurocrediti ees (X kd, tl 167).

244. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui poolte vahel eksisteerisid mingid omavahelised nõuded, siis

oli R.P. l otsene huvi tööjõurendi kaudu nende vähendamiseks. Väidetavad laenud ei õigustaks

siiski nende tasumist näilike tööjõurenditeenuse arvete kaudu. Liiati nähtub K.T. e ütlustest, et

„kohati raske aru saada, mis on reaalsus, mis utoopia“ (XXI kd, tl 109). Kohtukolleegium

nõustub prokuratuuriga, et laenusuhete klaarimine tööjõurenditeenuse kaudu üksnes kinnitaks

tööjõurendi näilikkust – arved esitati tööjõurendi eest, ent sisaldasid tegelikult muid summasid.

Arvetele oli lisatud ka käibemaks, mille Delta Security ja Turvamaailm arvestasid endale

sisendisse, aga arve esitajad riigile makse ei maksnud. K.T. e ütlustest nähtub aga seegi, et raha

liikus skeemis osalejate kätte osaliselt sularahas tagasi ning näilikku renditööjõudu osutanud

äriühingute puhul oli ette nähtud teenusprotsent. Seega jõudis osa sularahast tagasi

kasutajaettevõtjatele. Samas kui K.T. e ütlusi arvestades oli teenustasu ette nähtud ka

vahenduseks. Seega jõudis raha ka A.K. i, T.R. i ja R.P. kätte (XXI kd, tl 111).

245. 31. märtsi 2017. a vaatlusprotokollis vaadeldi Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants

OÜ ja Rendifond OÜ arvelduskontosid. Vaatluse eesmärgiks oli tuvastada perioodil 1.

novembrist 2014 – 31. detsembrini 2015 kahtlustatavate O.V. , S.V. , A.K. i, R.P. ja T.R. i

maksukuriteo eest saadud vara ehk teenustasu suurus, mille nad teenisid AS Turvamaailm, Joy

Grupp ja Delta Security poolt Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja

Rendifond OÜ-le kantud summadest. Vaatluse tulemusel selgus, et sel perioodil laekus Velum

Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja Rendifond OÜ-le kontodele 1 614 219,4

eurot. Tunnistajate K.T. e ja H.Z. ütlustest nähtuvalt said näiliku tööjõurendi osutajad selle eest

teenustasu. Kui K.T. e viitas 15%-le, siis H.Z. rääkis 10–20%.

(e) Tegevuse varjamine

246. Ringkonnakohus osutab, et tööjõurendiskeemi osalised võisid soovida oma tegevust varjata.

Näiteks telliti serveriteenuse kasutamise võimalus Poola Vabariigis asuvalt teenusepakkujalt

Oktawave Sp.z.o.o. (XVII kd, tl 20–64). O.V. ja Poola Vabariigist serveriteenuse esindaja

vahendajaks oli K.L. . Poola Vabariigist saadud vastusest nähtub, et K.L. uuris 6. novembril

2015 teenusepakkujalt, et mis juhtub, kui EL-i õiguskaitseasutus küsib teavet kliendi kohta ja kas

nad on kohustatud väljastama selle ja kuidas selline andmete väljastamine toimub (XVII kd, tl

64). Tunnistaja K.L. andis kohtus ütlusi 3. augustil 2022. Ta rääkis, et pakkus pilveteenust O.V. r

või S.V. Rewilo Raamatupidamisele. Tunnistaja arvates suhtles temaga pilveteenuse küsimuses

pigem Silver. Tunnistaja ei mäletanud, kas O.V. r või S.V. palusid tal eeltoodud küsimuse

teenusepakkujale esitada (XXI kd, tl 165 pöördel, tl 166 pöördel).

247. Omavahelise tegevuse konspireerimisele viitavad ühiseks kasutamiseks sisse seatud Google

kalendersüsteemis tehtud kirjed, mida vaadeldi 16. märtsi 2017. a jälitustoimingu protokollis.

O.V.@gmail.com kasutajanimega on 21. oktoobri 2015 kalendri lahtris 14 aktiivne neljas kirje,

milles tekst: “R.P. le sama jutt nagu T.R. le – oleme JK. ega kokku leppinud, et võtame välja

järgmise päeva kell 14 ja sa ei pea helistama. Me ise jälgime kontot, kui helistame, siis jääb jälg

maha jne. Ära helista, aga tea, et kui laekub, siis järgmiseks päevaks võtame välja“. Lisaks on

kirje – „T.R. – ära räägi Olvi või minuga deklareerimisest või töötajatest telefoni teel“. Lahter 16

sisaldab järgmist teksti: „Sil R.P. neljap – lepi ise rahade saamine kokku ja meie 1500 ka – küsi

kas JK. e rahadest“. 7. detsembri 2015. a kalendrist nähtuvad veel märked uude serverisse

kolimiseks (XXVII kd, tl 187–188). Seda, et kalendrit ühiselt ka kasutati, viitavad lisaks

48(80)

konkreetsetele isikutele nimeliselt tehtud korraldustele ka jälitustoimingu käigus selgunu. Nimelt

helistas A.K. 2. novembri 2015 T.R. ile ning ütles, et kalendris vist ei ole midagi, mida tuleb

tänase päeva jooksul teha. T.R. aga vastab, et ei ole kalendrit vaadanud (XXVI kd, tl 161

pöördel).

(f) Vahekokkuvõte

248. Kokkuvõttes on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et J.K. pani toime süüdistuses etteheidetud

faktilised asjaolud. Täheldatav on, et ka T.R. aitas kuriteole kaasa, koostades osaühingute

juhatuse liikmena Velum Service, Alke Service ja Gration Service nimel lepinguid jm

dokumente. Samuti tegeles ta Tavidist sularaha väljavõtmisega ning selle tagastamisega Delta

Service OÜ ja AS Turvamaailm juhatuse liikmetele. Kuriteo toimepanemisele aitas kaasa ka

äriühingute Velum Service, Alke Service, Alke Finants juhatuse liikmena tegutsenud A.K. . Ta

tegi Alke Finants OÜ pangakontolt ülekandeid Tavid AS-i ning valmistas ette ja esitas erinevaid

dokumente. S.V. roll seisnes Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ

pangakontolt raha väljavõtmises Tavid AS-is ja selle tagastamises Delta Security OÜ ja AS

Turvamaailm OÜ juhatuse liikmetele. O.V. roll maksukuriteos oli kas ise teha või korraldada

näiliku tööjõurendiga soetud äriühingute raamatupidamist ja vahendada selleks vajaminevat

teavet, pidada arvestust rahade üle ja arvutada välja ülekandmisele või sularahas väljavõtmisele

kuuluvaid summasid ning suhelda näilikku tööjõurendi teenuse pakkujate ja kasutajatega.

(IV) R.P. kaasaaitamistegu

249. R.P. kaasaaitamistegu on tõendatud peamiselt jälitustoimingu protokollidega, mis haakuvad

teiste tõenditega (nt K.T. e ütlustega ja muude dokumentaalsete tõenditega). Mitmetele R.P.

kaasaaitamisele viitavatele tõenditele on kolleegium osutanud juba ka eelnevalt.

250. K.T. e selgitas, et kui tema Tallinnasse tuli, siis koostöö juba toimis (XXI kd, tl 106). K.T. e

andis nõusoleku olla Turvamaailma juhatuse liige 29. oktoobril 2014 (vt nõusolek, IV kd, tl 32).

AS-i Turvamaailm nõukogu koosoleku protokoll nr 2 kinnitab, et 29. oktoobril 2014 kutsuti

tagasi juhatuse liige K.R. , mille poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed ning uueks juhatuse

esimeheks valiti K.T. e, kelle volitused algasid samast päevast ja kehtisid 3 aastat. Nõukogu

liikmetena on protokolli allkirjastanud I.D. , O.K. ja J.K. (IV kd, tl 33–35). Eelnevalt tuvastas

ringkonnakohus, et K.T. e üksnes juhindus J.K. i suunistest, kes tegutses ka Delta Security

faktilise juhina. K.T. e tunnistas kohe ristküsitlemise alguses, et „R.P. ga olen mina koostööd

teinud“ (XXI kd, tl 102).

251. K.T. e rääkis kohtuistungil, et põhimõtteliselt oli kogu tehingute ringi üheks pidepunktiks

väidetav alus maksunõudele maksuameti vastu R.P.

omandis või mingisuguses

suhtlusvõrgustikus olevale ettevõttele. See oli kindlasti üks pidepunkt selliste majandustegevuste

ja koostööde vormide kokkuleppeks. Prokuröri küsimusele, milliseks kokkuleppeks, vastas K.T.

e, et see ongi see renditööjõud, tema oli nõus müüma renditööjõu teenust allpool riigi

maksekohustusega kogunevast hinnast. Ta oli nõus andma räiget soodustust teenust osutavale

ettevõttele riskiga, et tema võtab majandusliku vastutuse võlgade eest, kuna tema väitis, et temal

on õigus seda pärast hiljem tagasi nõuda, kui tema lõpetab oma vaidlused Eesti kohtusüsteemis.

Renditööjõudu kasutatigi sellepärast, et „nemad müüsid odavamalt tunni hinda, kui oleks olnud

seaduslikult miinimum võimalik“. Tööjõurendi pakkuja sai sellest käibevahendeid, raha kontole

(XXI kd, tl 110 pöördel). K.T. e rääkis, et nemad skeemitasid seda. Neil ei olnud oma töötajaid,

neil olid renditöötajad ning selle eesmärk oli maksukoormusest vabanemine. Maksukoormus jäi

teisele osapoolele, kes väitis, et temal on olemas vorm, et sellest vabaneda seaduslikult, kus tema

võtab vastutuse selle kohustuse eest (XXI kd, tl 120 pöördel). R.P. seotust tööjõurendiga

kinnitab K.T. e kirjeldus sellest, kuidas 2015. a kevadel tekkis Delta Security ja Turvamaailma

näiliku tööjõurendi kasutamises paus, mis jätkus sügisel muudetud kujul. K.T. e kirjeldusel kuskil

2015. a alguses läksid R.P. ja JK. tülli, hakkasid vaidlema, kes kellelt raha ära võttis. Teenuse

49(80)

osutamine jäi pooleli, kuna töötajatele raha kontole ei jõudnud ja JK. oli rahast ilma. Tüli algas

siis, kui ühel hetkel tööjõurendi firmalt ei läinud enam maksed välja. See siis tähendas seda

lisandunud maksukoormust, millega „meie ei olnud arvestanud või olime lootnud pääseda seoses

sellest koostöölepingust“ (XXI kd, tl 111 pöördel).

252. K.T. e ütlustega on kooskõlas dokumentaalsed tõendid. T.R. esitas RKO Platvorm OÜ juhatuse

liikmena alates 16. juulist 2015 kuni 18. aprillini 2016 taotlusi teiste äriühingute (sh Gration

Service, Simetra Tööjõud, Vipmatex) maksuvõlgade tasaarvestamiseks RKO Platvorm 540 000

euro suuruse tagastusnõudega riigi vastu. Need taotlused jäeti Maksu- ja Tolliameti poolt

rahuldamata (XVIII kd, tl 68–154). Hiljem hakkas taolisi taotlusi esitama T.R. i järel juhatuse

liikmeks määratud R.P. (XVIII kd, tl 162). Maksu- ja Tolliameti vastuses

nr 7.1-4/023046-1 nimetatud otsustest oli vaidlustatud kaks, mis mõlemad jõustusid muutmatult

(XVII kd, tl 173). T.R. on ka Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ juhatuse liikmena

esitanud 8. mail 2015 Maksu- ja Tolliametile teavituskirja, millega teavitatakse maksuhaldurit, et

need kaks äriühingut ning veel kolm: Mere Tööjõud OÜ ja PHD Tekstiil OÜ ning Alke Service

OÜ on igaüks omandanud RKO Platvorm OÜ käest viie miljoni euro suuruse nõude Maksu- ja

Tolliameti vastu. Kirjas viidatakse Rosneft Partners OÜ ja RKO Platvorm vahel 1. juunil 2009

sõlmitud ostu-müügi lepingule, sama kuupäeva kandvale arvele nr 1, RKO Platvormi poolt 19.

juulil 2012 esitatud käibemaksudeklaratsioonile ja RKO ning Baltic Tööjõud ja Simetra Tööjõud

vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingule (XVIII kd, tl 183).

253. R.P. kaasaaitamist tõendavad jälitustoimingu protokollid. Tema seotus ja panus

tööjõurendialases koostöös tuleb selgelt välja ajal, mil tehti pingutusi pärast pausi tööjõurendi

jätkamiseks (vt alapeatükk „Tegevus 2015. a teises pooles“). Et R.P. oli toimuvast teadlik ja

andis nõu, kuidas peaks käituma, nähtub 1. juuni 2015. a kõnest tema ja T.R. i vahel. Siis arutati

AS-i Turvamaailm vastust nende pankrotiavaldusele. Seejuures räägib R.P. „meie“-vormis

(XXVI kd, tl 44 ja pöördel, tl 48 ja pöördel).

254. On oluline, et just R.P. on see, kes näitab 16. juuni 2015. a kõnes initsiatiivi, et (pärast tüli)

kokku saada K.T. ega. Kõnest nähtub R.P. domineeriv roll (XXVI kd, tl 57 ja pöördel).

255. 18. juuni 2015. a vestluses selgitab R.P. pikemalt ka tööjõurendi katkemisel J.K. il tööjõuga

tekkinud maksuprobleeme. R.P. annab omapoolse nägemuse, kuidas sellist olukorda nende poolt

põhjendada („noh me eeldasime, et nad maksavad inimestele praegult ise töötasu ja sa saad anda

sellele tehingule hiljem aktsepti“) ja et õiguslikult saaks JK. selle küsimuse ära lahendada nii, et

„su firma töötajad loovutavad palganõude sinu vastu JK. e firmale ja sealt JK. teeb tasaarvestuse,

ütlebki, et see on tasutud ja sina aktsepteerid töötajatele tasumist enda poolt tasumisega ja sellel

hetkel siis ütled, et aktsepteerid seda nõude tasumisena, tekib sul maksude tasumise kohustus“

(XXVI kd, tl 64).

256. 7. juuli 2015. a kõnes on R.P. pahane A.K. i peale ja võrdleb nende kolme koostööd auto

süsteemiga – igal inimesel on oma teatud ülesanded, mida ta kas tahab täita või mitte. Kõnest

selgub, et A.K. il, T.R. il ja R.P. l ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul ühtegi päeva normaalselt

kokku saada ning R.P. ütleb: „Me alustame praegu puhtalt ee.. uuesti peale, me peame selle

süsteemi ilusti püsti panema ja mitte enam niimoodi, et igaüks teeb mida ta ise tahab“ (XXVI kd,

tl 72 pöördel). Samal päeval kell 11.05 räägib R.P. , et ei hakka A.K. i lapsehoidjaks ning võrdleb

situatsiooni JK. ega [K. ]. „JK. ega ma rääkisin inimesega, aru ei saanud. On fakti ees, nii mis me

nüüd edasi teeme. Tegi asja ise, sai aru. On keeruline üksinda teha ja see on kulukas asi“ (XXVI

kd, tl 74). Omavahel arutatakse, kas neil on A.K. i vaja. R.P. ütleb mh: „Ja põhimõtteliselt

võtame praegult otsuse vastu,et noh a meil pole teda vaja.“ T.R. vastab: „Sina võtad selle otsuse

vastu. Mina ei saa sellist otsust vastu võtta. Sest minul ei ole temaga kunagi olnud mingisugust

sedalaadi ei koostööd kokkulepet ega ega ega mingisugust nii-öelda finantsilist plaani seal taga“

(XXVI, tl 75). Samas kõnes pöördub R.P. uuesti JK. e teema juurde. „No võta praegu JK. e

50(80)

probleemid. Nad on üleval ma ei tea kui palju. Kas kahe kuuga lahendati probleemid ära? T.R.

möönab, et probleem ei ole veel lahendatud ja et ta ei tea, millest R.P. K.T. ega rääkis, aga on

tendents selles suunas, et probleem saab lahendatud. R.P. räägib, et küsimus ongi selles, mis

selleks vaja on ja et kas „me tegeleme siis tollega ja võtame noh mingud muud asjad, aga

põhimõtteliselt enam nii edasi ei lähe, et iga kuu tulevad arved ja ma ei tea mis asjad veel on. Et

et me teeme aint arveid“ (tl 75 pöördel). „Inimesed peavad aru saama seda, et alati ei tule hoiatust

ee, viimast hoiatust ja siis on päris viimane hoiatus ja peale viimase hoiatuse viimane hoiatus.

Ükskord käib laks ära. Ja JK. e puhul andis see väga hea efekti. Vant enam ei plõksi“ (XXVI kd,

tl 78 pöördel). Kolleegiumi hinnangul nähtub sellest kõnest, et R.P. l on kohtumiste

organiseerimise ja nende toimumise osas oluline osa. Muu hulgas peab R.P. oluliseks, et

„süsteemiga“ hakatakse uuesti peale, millest kolleegium järeldab, et räägitakse väidetavast

tööjõurenditeenuse pakkumisest. R.P. osutab ka J.K. ile ja sellele, et ilma nendeta on tal raske.

See näitab, et R.P. oli toimunust (eelnevast skeemist ja 2015. a keskel toimunud seisakust)

teadlik. Samuti tuleneb kõnest, et just R.P. on see, kes K.T. ega rääkis ja läbirääkimisi pidas.

257. Lisaks sellele nähtub jälitustoimingu protokollidest, et R.P. arvates moodustas ta koos T.R. i ja

A.K. iga süsteemi ja rõhutas oma kõnedes korduvalt vajadust, et kõik selle liikmed teeksid

korralikult oma osa (nt R.P. 7. juuli 2015 kell 11.05 tehtud kõne T.R. ile). R.P. ja T.R. i kõnedes

räägitust teeb ringkonnakohus järelduse, et A.K. il olid alkoholiprobleemid, mis tekitasid tuska

nii R.P. le kui ka T.R. ile (näiteks räägitakse nendest 7. juulil 2015 toiminud kõnedes) ning

kahandasid A.K. i usaldusväärsust partnerina. Samas aga oli R.P. huvitatud olema

tööjõurendifirmades ka osanikuna „sees“, mida soovis 3. septembril 2015 kell 9.56 tehtud kõnes

T.R. ile: „Et et ja just ma ise nägingi et see oleks nagu seotud selle JK. e ee süsteemiga kui ühel

hetkel noh ma tahan igale poole nagu ise sisse tulla, eks ma tahan ühel hetkel ka see et et ka sina

äkki võtad mind selles ee oma tööjõu äris osanikuna sisse“ (XXVI kd, tl 112). Seejuures

räägitakse ka ses kõnes eelnevalt JK. ega koostöö jätkumise plaanidest ja kohtumiste

korraldamisest (XXVI, tl 111 pöördel ja 112).

258. Et varjata töötajate töösuhteid AS-ga Turvamaailm ja Delta Security OÜ-ga, sõlmisid nendega

(näilised) töölepingud Baltic Tööjõud ja Simetra Tööjõud. Seda tegi nende esindajana T.R. ise

või volitas selleks teisi isikuid – D.V. i, J.K. at või A.K. et. K.T. e rääkis, et kontor tehti

Mustamäele selleks, et oleks näiliselt mittesidus ettevõte ja et renditöötajatel oleks võimalik

sõrmega näidata, et nad käisid seal. Ühtlasi kõrvaldati nii puudujääk, mida maksuamet ette heitis

(XXI kd, tl 106). Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et nimetatud kontori eest tasumist korraldas

mh R.P. . Selles kontoris sõlmitud töölepingutele on ühe osapoolena alla kirjutanud T.R. .

Tegelikkuses sõlmis lepinguid T.R. i ülesandel J.K. , kelle võttis tööle A.K. e T.R. i soovil (vt nt

17. septembri 2015 kõne kell 10.49). J.K. ga oli T.R. läbi rääkinud telefoni teel. A.K. e allus

tegelikult Delta Security töötajana J.K. ile, ent osales J.K. juhendamises Simetra Tööjõus.

Viimase sõnul salvestas Andrei ka oma telefoninumbri talle nimega „T.R. abistaja“. T.R. it

ennast tunnistaja J.K. kunagi ei kohanudki (XXI kd, tl 89 ja pöördel). Samuti tegi

ringkonnakohus eelnevalt kindlaks, et erinevate J.K. iga seotud äriühingute juhtimine toimus

Kadaka tee kontorist. A.K. e rääkis, et temaga koos samades ruumides Kadaka teel töötasid veel

R.J. ja D.V. (XXI kd, tl 167 pöördel). Viimased allusid seega J.K. i kontrollile. Ringkonnakohus

järeldab, et D.V. i numbrit küsiski R.P. T.R. ilt 2. juuni 2015 kell 9.59 kõnes. Üldteadaolevalt on

Dmitri hüüdnimi vene keeles Dima. R.P. räägib, et O.V. r andis talle Dima numbri, aga tal oli

mingi vana number. R.P. räägib, et soovib Dimaga lihtsalt kokku saada ja arutada neid asju, et ta

„ei saa öelda, et ta mängib JK. e mängu aga kui ta ei mängi JK. e mängu“, siis „äkki saame

informatsiooni tema kaudu“. R.P. arvab, et Dimal võib tekkida küsimus, et kui tekivad rasked

ajad, siis inimene hakkab enda peale mõtlema ja et kui süsteemis on probleemid, siis inimesed

muutuvad närvilisemaks ja „noh JK. on JK. e naine on äärmiselt enesekeskne“ (XXVI kd, tl 44

pöördel).

51(80)

259. Et Turvamaailma ja Delta Security töötajad vormistati Simetra Tööjõud töötajateks kokkuleppel

R.P. ga, näitavad ka K.T. e ütlused. Selle kohaselt oli 13. augusti 2015. a Gration Service,

Rendifond ja Eurocredit vahel sõlmitud käsunduslepingu eesmärk see, et T.R. i esindajate või siis

R.P. ga kuidagi seotud ettevõte võtab endale maksukohustuse ja töötajate registreerimise õiguse

võtab teine ettevõte.

260. Asjaolu, et R.P. juhtis nii T.R. i kui A.K. i tegevust, nähtub eelkõige pealtkuulatud kõnedest. Nii

võtab R.P. 7. juuli 2015. a kõnedes korduvalt teemaks süsteemi toimimise ja igaühe osa selles.

Kui 2015. a suvel pidi toimuma J.K. i ja K.T. ega kohtumine Valgas, siis vihastas R.P. t, et A.K.

koosolekule ei tulnud ning ta sõnas: „üks inimene jälle ei tea nendel teemadel mida teeme, siis

süsteem ei tööta“ (kell 10.52). Järgmises kõnes jätkub A.K. i küsimuse arutamine ning R.P.

tõstatab küsimuse „kes üldse see meie oleme ja mida need meie teevad?“ ja et kuna „igal inimesel

on teatud ülesanded, kas ta tahab neid täita või ei taha“, siis ei ole tal praegu midagi teha. R.P.

püstitab ka küsimuse: „Mida ma homme JK. ele räägin? Kes on need inimesed? Kuidas me asju

edasi ajame? Niimoodi ei saa tööd teha, kui me nädalas korra ei saa kokku (XXVI kd, tl 74

pöördel). Seda, et A.K. oli R.P. le „süsteemis“ vajalik, näitab T.R. ile räägitu, et „Ei tunne sina

internetti või seda arvutit nii hästi kui A.K. tunneb.“ „Ilmselt sa ei suudaks niimoodi kui sa

võtaksid kogu selle vastutuse koorma enda peale. Seal hulgas kõigi arvete maksmise ja kõige

muuga“ (XXVI kd, tl 76 pöördel ja tl 77 pöördel). Ühest telefonikõnest, kus räägitakse

kuriteokaebuste esitamisest vanglasse, selgub muuhulgas asjaolu, et R.P. ei pea T.R. i õigekirja

heaks „põhimõtteliselt ma ei taha et sa midagi kirjutad, sellepärast et need, mis vanglasse läksid

olid noh lohakate kirjavigadega“ ning ka enda õigekirja peab ta „lonkavaks“ ja tahab, et sellega

tegeleks A.K. (XXVI kd, tl 73 pöördel).

261. Üksiti ütleb R.P. 7. juuli 2015 kõnes, et „kui me räägime meist kui tähendab kui olen ülemus,

siis kehtestan reeglid ja me elame selle järgi“ (XXVI, tl 74 pöördel). T.R. i kõnest A.K. ile

nähtub, et R.P. oli rääkinud Karliga koostööst ja viimane helistas tagasi ning et R.P. l oleks väga

hea meel, kui A.K. kaasa tuleks (XXVI kd, tl 71). A.K. i olulisusest kõneleb seegi, et R.P. oli

nõus pigem 7. juulil 2015 omavahelise kokkusaamise ära jätma, kui saama kokku A.K. ita. Samas

nähtub siit ka R.P. roll otsustamaks, et kuidas asjad peaksid käima.

262. Seda, et R.P. l oli oluline roll, kinnitab ka J.K. i ning R.P. vahel 21. jaanuaril 2016 toimunud

telefonikõne, kus R.P. räägib Taisse reisile minemisest ning palub J.K. il kiired asjad kokku

leppida T.R. ga. J.K. nõustubki ning tahab ülejäänud asjad, mis „vähe strateegilisemad“ rääkida

R.P. ga, kui see aega saab (XXVII kd, tl 25). 4. veebruari 2016. a kõnes J.K. ile nimetab T.R.

R.P. t oma ülemuseks (XXVI kd, tl 232 pöördel). Ka J.K. pidas R.P. t T.R. i ülemuseks. 2.

oktoobri 2015. a kõnedest nähtuvalt oli T.R. i ja R.P. ning T.R. i ja J.K. i vaheliste kõnede sisuks

see, kas viimane saaks maksta T.R. ile ja R.P. le viis või kuus tuhat. Kõnedest selguvalt oli J.K.

sellest ka otse R.P. ga rääkinud ning kell 13.49 kõnes teatab J.K. T.R. ile: „No ma rääkisin te

suure ülemusega ja ütlesin et ma täna teen seda kindlasti eks mida te palusite“ (XXVI kd, tl 128

pöördel – 131 pöördel).

263. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et R.P. mõju olulisust suhetes T.R. i ja A.K. iga

näitab seegi, et enamik T.R. iga seotud äriühinguid (sh Simetra Tööjõud ja Baltic Tööjõud) olid

registreeritud Valgas aadressil Metsa 21. Valga on ka R.P. elukoht. T.R. elas toona Pärnumaal

Saugas ja A.K. Tartus. Kõik kolm kasutasid Valgas, Metsa 21 samu ruume (XII kd, tl 275–281).

T.R. põhjendas ruumide rentimist Valgas sellega, et need talle sobisid ja neid oli võimalik

soodsatel tingimustel rentida. Talle ei meenunud, et ta oleks seal kohtunud R.P. ga.

Kohtukolleegiumi hinnangul näitavad ka jälitustoimingud, et kokku saadi R.P. kodulinnas.

Ühtlasi ei ole loogiline T.R. i selgitus üürida äriruume oma kodukohast ligikaudu 145 km

kaugusel üksnes soodsate tingimuste tõttu. Ka siis, kui J.K. T.R. ile 30. oktoobri 2015 vestluses

uut büroohoone pinda rentimiseks pakub („et äkki mõtlete ka isekeskis seal natukene kui me

52(80)

järgmine nädal veel ühe korra näeme eks“), siis lubab T.R. sellest R.P. ga rääkida ja arvab, et

mõelda võiks siin kindlasti (XXVI kd, tl 161). Siit ilmneb, et ka R.P. l oli ses osas oluline

sõnaõigus.

264. R.P. organiseeriv ja kontrolliv roll avaldus ka seoses rahade liikumisega. Näiteks kurtis T.R. 2.

oktoobril 2015 kell 10.45 kõnes R.P. le, et JK. elt ei ole siiamaani midagi laekunud ning küsib

soovitust. R.P. soovitab JK. ele helistada ja öelda, et „R.P. väga palus“ ning et kui kõike ei saa,

siis tehku natuke ära, sest midagi ikka on. R.P. soovitab: „Aga ütle meil on kindlasti täna viis

kuus tuhat on vaja“, et A.K. l on mingid pangalaenud taga ja A.K. l on vaja töötasu. T.R.

täiendab, et mitmeid töötasu võlgasid on üleval ja „noh ega sinulgi endal vist nagu kõige“, millise

lause lõpetab R.P. ise: „lahedam praegult ei ole ju“. Selle kõne järel helistabki T.R. J.K. ile ja

palub ära maksta kasvõi osaliselt, kasvõi viis kuus tuhat (XXVI kd, tl 128 pöördel ja 129 ja

pöördel). 7. oktoobril 2015. a räägitakse taas rahadest. T.R. teavitas R.P. t, et nägi just Karli, kes

ütles, et „meie osad on nüüd üle kantud.“ R.P. palub, et T.R. ütleks O.V. rile, et viimane ei

kannaks mingeid muid arveid ära, sest tal on vaja Robertile maksta, et „äkki saad sa mulle

enammaksest natuke anda“ (XXVI kd, tl 132 pöördel ja 133). 6. jaanuari 2016. a kõnes uurib

R.P. T.R. ilt, kas täna ülekandeid tehti ning kui T.R. vastab, et „enne 14.-ndat ei ole suurt

midagi loota“, tunneb R.P. muret palkade maksmise pärast. T.R. ütleb, et novembri palgad said

25. detsembri paiku makstud ja et O.K. on teinud valearvestuse ja tema firmad on võlgu. R.P.

räägib, et RKO-l on mingid asjad maksmata ja kiiresti on vaja kolm ära maksta ning palub JK. ele

öelda, et nädala lõpuks on tal vaja maksta „5000 eest arveid“ (XXVI kd, tl 209 pöördel, tl 210 ja

pöördel). Seega hoidis R.P. end kursis, kas ja kui palju raha laekub. Seejuures ei ole R.P. mõju

hindamisel tähtsusetu fakt, et raha võis saada kiiremini liikuma siis, kui mainida, et „R.P. väga

palus.“

265. Seda, et R.P. õpetas T.R. it, mida rääkida potentsiaalsele uuele kliendile, nähtub 12. oktoobril

2015 tehtud kõnest. T.R. räägib, et sõidab nende sõprade poole ja et kas „me räägime ikkagi

tööjõurendist või või mingisugustest muudest võimalikest tehingutest selle enam maksu?“. R.P.

vastab: „Töö tööjõu rent aga noh sobivad ka kõik muud asjad et et et noh ütledki et noh näiteks et

et et sinu firma noh et see millega praegult need jamad olid, et riik ei aktsepteeri seda ee

enammakset ja ja noh tegelikult nüüd on kaks Riigikohtu otsust või kaks ee kohtu otsust kust tuli

välje et noh RKO’l on see enammakse olemas“ (XXVI, tl 135 pöördel – 136). Seega õpetab R.P.

T.R. it, mida rääkida tööjõurendist ja RKO nõudest. Kui T.R. kurdab, et ei leidnud pabereid, et

„need on homme olemas, et kas homme või või ülehomme oleme Tallinnas ja võib saata ka meili

peale“. R.P. soovitab rääkida, et kriminaalasi pandi püsti ja et nüüd on kahes astmes õigeks

mõistetud, et „meil on olemas viisada nelikend miljonit pluss intressid teine viissada nelikend

miljonit veel otsas. Et noh miljard eurot“. Ta soovitab T.R. il rääkida konkurentsieelisest ning

soovitab lasta neil endal öelda, kui palju nad on nõus maksma. Ja et „pakume siis ee nendele, et

nemad ei pea tegelema tööjõuga, et me võtame kõik tööjõu rendile“. Ta soovitab T.R. il veel

rääkida, et nemad võtavad kõik sellega kaasnevad kohustused, koondamised ja

töövaidluskomisjonid enda peale, aga et see kõik on tasuline. „Meie eelis on see, et me saame

teha tasaarvelduse“ (XXVI kd, tl 135 pöördel ja 136). Sellest kõnest nähtub selgelt, et räägitakse

väidetava tööjõurenditeenuse pakkumisest eesmärgiga võtta kõik kohustused (sh

maksukohustused enda peale), kuid nende riigile tasumise kavatsust ei ole. Kõnest nähtub jällegi

R.P. õpetav ja organiseeriv roll – ta annab T.R. ile nõu, mida tööjõurendiga seoses öelda ja

sellega seoses toimetada – rahalised kohustused võetakse enda peale, kuid neid riigile tegelikult

ei tasuta. Seejuures on see teisele poolele tasuline.

266. R.P. lahendas ka tekkinud erimeelsusi. Näiteks 19. oktoobri 2015. a kell 14.31 kõnest T.R. i ja

J.K. i vahel selgub, et viimane oli rääkinud ka R.P. ga ja et mingites asjades on „jälle mingi

häda“. T.R. pärib 16.44 kõnes selle kohta aru O.V. lt. Kell 16.50 aga helistab R.P. T.R. ile ja

räägib, et „kuulsin, et seal sul oli mingi JK. e asjadega mingi probleem O.V. riga“ ning T.R.

53(80)

selgitas probleemi olemust. R.P. katkestab kõne, sest O.V. r helistab. Kell 16.56 helistab R.P.

T.R. ile tagasi ja ütleb, et asi saadi korda, ent leiab ka, et see on „rohkem nagu siukse kiusu

ajamine“ ning et asjad lahenevad siis, kui „ma nagu asjasse sekkun“ (XXVI kd, tl 143 ja

pöördel). Ühtlasi nähtub sellest, et R.P. poole pöördusid kõik osapooled ning tema arvamusega

arvestati. Samuti nähtub, et R.P. sai ka ise aru, et tema roll on oluline.

267. 26. novembri 2015. a kõnes kurdab J.K. , et töötajate kohta on tehtud ebaõigeid kandeid. Kuna ta

on sellest juba korduvalt T.R. iga rääkinud, pöördub ta nüüd R.P. poole. Viimane lubab asjaga

tegeleda ja seda teebki (XXVII kd, tl 2, XXVI kd, tl 175 pöördel).

268. R.P. osalusele osutavad ka kanded kalendersüsteemis, mida kohus käsitles eelnevalt kohtuotsuse

punktis 247.

269. Ringkonnakohtu hinnangul on kokkuvõtvalt seega tõendatud, et R.P. oli üks isikutest, kes näiliku

tööjõurendiskeemi organiseeris. Ta juhendas tööjõurenditeenuse skeemi osalisi, selgitades, kuidas

peaks väidetav tööjõurent toimima (nemad võtavad tööjõuga kaasnevad kohustused endale ja

pakuvad nii konkurentsieelist) ja andis nõu maksualastes küsimustes. Samuti selgitas ta, mida

võimalikele „klientidele“ rääkida. R.P. tundis huvi, kas asjad sujuvad ja kas maksed laekuvad.

Vajadusel lahendas ta tekkinud tülid, mh pöördus tema poole ka J.K. . Samuti rääkis ta kaasa

näiliku tööjõurenditeenusega teenitud rahaga ümberkäimisest ja selle jagamisest. R.P. panuse

olulisus ilmneb ka tema rollis näiliku tööjõurenditeenuse taaskäivitamises suvel 2015. Samuti

tasus ta osaliselt ka Simetra Tööjõud OÜ-le renditud kontori üüri või korraldas selle tasumise

H.P. kaudu. Eeltooduga tugevdas ta toimepanijate tahtlust.

270. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollid kajastavad otseselt tegevust alates juunist 2015.

Arvestades aga, et alates 2014. a novembrist kuni 2015. kevadeni ja teisalt 2015. a augustist kuni

detsembrini toime pandud väidetav tööjõurenditeenus toimis üldjoontes samamoodi, on

kolleegiumi hinnangul tõendatud seegi, et R.P. aitas kaasa ka esimesel perioodil toimepandule.

Alates 1. juunist 2015 aset leidnud kõnedes, mida kohus on eelnevalt kajastanud, ei nähtu, et R.P.

oleks lülitunud skeemi alles hiljuti. Ta oli kõigega kursis, andis selgitusi ja korraldusi ning

demonstreeris sellega, et teadis väga hästi, kuidas asjad toimusid seniajani. Ühtlasi oli tal selge

arusaam, kuidas peavad asjad toimuma edaspidi. Ka see, kuidas teised tema poole pöörduvad ja

millega seoses nõu küsivad, viitab tema varasemale osalusele. Ka RKO Platvorm OÜ väidetavale

nõudele Eesti riigi vastu, millega tööjõumakse sooviti tasaarveldada, viitas T.R. juba 8. mail

2015 Maksu- ja Tolliametile saadetud kirjas (XVIII kd, tl 183). K.T. e ütlustest nähtuvalt oli

nõuete tasaarvestamisel oluline roll näiliku tööjõurenditeenuse osutamises.

271. Eeltoodut ei lükka ümber tõik, et R.P. oli suurema osa 2014. aastast vahi all. Pole teada, millal

jõuti näiliku tööjõurenditeenuse osutamise ideeni esmakordselt – see võis kujuneda välja enne

seda, kui R.P. vahistati või selle ajal. Küll aga osutavad tõendid, et hiljemalt 2014. a novembriks

see toimis ja seda R.P. kaasaaitamisel.

(V)

Karistusõiguslik hinnang

272. R.P. tegevus on süüdistuses kvalifitseeritud KarS § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi. Tegevus,

millele kaasaaitamises teda süüdistatakse, pandi toime ajavahemikul november 2014 – detsember

2015.

273. 2014. a teises pooles sätestas KarS § 3891 lg 1 kuriteona maksuhaldurile andmete esitamata

jätmise või valeandmete esitamise maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või

tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise, kui

sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule

vastav summa või enam. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kvalifitseeritakse tegu juhul, kui

54(80)

sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 320 000 eurot või

enam.

274. Siis kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 sätestas, et suur on kahju, mis

ületab kehtiva palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013. a

määruse nr 166 § 1 lg 1 kohaselt oli kuutasu alammäär 355 eurot.

275. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtiv KarS § 3891 lg 2 sätestab kuriteona maksuhaldurile andmete

esitamata jätmise või valeandmete esitamise maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või

tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust

või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Tegu

kvalifitseeritakse sama paragrahvi teise lõike järgi juhul, kui sellega varjatakse maksu- või

kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava

summa võrra.

276. Suur on kahju, mis ületab 40 000 eurot. Kahju on eriti suur, kui see ületab 400 000 eurot (KarS §

121 p-d 2 ja 3).

(a)Karistusõiguslik hinnang täideviimisteole

277. Ringkonnakohus tuvastas, et hiljemalt alates 2014. a novembrist juhtis Delta Security OÜ-d ja

AS-i Turvamaailm J.K. . Seega tuli temal tagada nende äriühingute maksukohustuse täitmine.

See tuleneb järgmistest süüdistuse sisuks oleva teo toimepanemise ajal kehtinud sätetest: MKS §

6 lg-d 1 ja 2, § 8 lg 1, § 31 lg 1, TsÜS § 35 ja ÄS § 180 lg 1, § 183, 187 lg 1, § 306 lg-d 1 ja 4, §

315 lg 1.

278. J.K. i karistusõiguslikku vastutust ei välista asjaolu, et tema ei kuulunud äriühingute juhatusse.

Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise eest võib täideviijana vastutada isik, kes ise

valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete

esitamisse väljendub mingis muus teos. Näiteks on täideviimiskvaliteeti andvaks teopanuseks

loetud süüteoplaani väljatöötamist ja selle elluviimise organiseerimist isegi isiku poolt, kes ise

maksudeklaratsioone ei esita ega anna selleks vahetut juhist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

19. aprilli 2022. a otsus nr 1-18-158/266, p 65). Lisaks on kohtupraktikas asutud seisukohale, et

maksukohustuslase juhatuse liiget, kes annab maksudeklaratsioone koostavale ja esitavale

raamatupidajale korralduse kajastada deklaratsioonis tegelikkusele mittevastavaid andmeid

(arveid), saab käsitada maksuhaldurile valeandmete esitamise vahendliku täideviijana, kui

raamatupidaja andmete ebaõigsusest ei tea (samas, p 66.)

279. Kolleegiumi tuvastatud asjaoludel saab J.K. ile ette heita, et ta varjas AS-i Turvamaailm ja Delta

Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust. J.K. juhtis AS-i Turvamaailm ja Delta Security

OÜ-d ning need olid tema kontrolli all. Muu hulgas kontrollis J.K. äriühingutes seda, mis

puudutas tööjõurendi lepingute sõlmimist ning arvete esitamist ja tasumist. Ta andis ka

raamatupidajale K.K. ile juhiseid ja lasi esitada viimasel maksudeklaratsioonides valeandmeid.

K.K. ei teadnud, et need olid valeandmed. Järelikult oli J.K. vahendlik täideviija KarS § 21 lg 1

alt 2 järgi.

280. Tegu oli valeandmetega, sest AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ olid tegelikult tööandjad.

Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et tööjõurenditeenus oli näilik TsÜS § 89 lg 1 ja § MKS 83

lg 4 tähenduses. Kõigi skeemis osalenud isikute tahe ei olnud suunatud tööjõurendile, vaid nad

soovisid teeselda selliste tehingute toimumist ja varjata, et tegelikult töötasid töötajad Delta

Security OÜ-s ja AS-s Turvamaailm (vt Riigikohtu 19. aprilli 2022. a otsus nr 1-18-158/266, p-d

38–39). MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik

tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta

käivaid sätteid.

55(80)

281. Kuna AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ olid tööandjad, tuli neil deklareerida töötajatele

makstud töötasud ja tasuda makse. Kohtuasjas on tõendatud, et tasumata jäi tulu- ja sotsiaalmaks,

deklareeriti alusetult sisendkäibemaksu ja samuti jäi tasumata tulumaks ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt.

282. Delta Security OÜ-l ja AS-l Turvamaailm oli TuMS § 40 lg-te 1, 2, 4 ja 5 alusel kohustus

deklareerida tulumaksu ja SMS § 9 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel sotsiaalmaksu.

283. Ringkonnakohus tuvastab, kes olid AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ väidetavalt renditud

töötajad, kelle tegelikud tööandjad olid osutatud äriühingud ise. (Kohtumääruse jälgitavuse

huvides on üksikasjalikud põhjendused ning varjatud maksu- ja kinnipidamiskohustuse arvutused

toodud määruse VI osas).

284. AS Turvamaailm ei deklareerinud TSD deklaratsioonil 2014. a novembrist kuni 2015. a aprillini

ning 2015. a oktoobrist kuni detsembrini töötajate töötasu väljamakseid ega selle pealt arvestatud

tööjõumakse. AS Turvamaailm ei deklareerinud tulumaksu summas 88 358,06 eurot ega

sotsiaalmaksu summas 170 772,84 eurot.

285. Delta Security OÜ ei deklareerinud TSD deklaratsioonil 2014. a novembrist kuni detsembrini,

2015. a jaanuaris ja märtsis ning 2015. a oktoobrist kuni detsembrini väidetavat renditööd teinud

töötajate töötasu väljamakseid ega tööjõumakse. Delta Security OÜ jättis deklareerimata

tulumaksu summas 25 432,97 eurot ja sotsiaalmaksu summas 48 106,59 eurot.

286. Ringkonnakohus tuvastab ka käibemaksukohustuse alusetu vähendamise. AS Turvamaailm

deklareeris arveid, mis ei vastanud tegelikkusele, sest väidetavat tööjõurenti ei toimunud. See

võimaldas AS-l Turvamaailm maha arvata sisendkäibemaksu. Kuna seda tehti arvete alusel, mille

sisu ei vastanud tõele, on tegemist alusetu käibemaksukohustuse vähendamisega. Kokku

deklareeris AS Turvamaailm novembrist detsembrini 2014, jaanuarist märtsini ning augustist

detsembrini 2015 käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu alusetult 143 498,37 eurot. Ka Delta

Security OÜ deklareeris Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ arveid väidetud

tööjõurendi osutamise kohta. Delta Security OÜ deklareeris seda tehes 2014. a novembrist kuni

2015. a detsembrini sisendkäibemaksu alusetult summas 75 162,29 eurot. Sellega rikkusid AS

Turvamaailm ja Delta Security OÜ KMS § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t 1.

287. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud võimaldavad teha järelduse, et AS Turvamaailm ja Delta

Security OÜ ei tasunud ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. AS Turvamaailm ja

Delta Security OÜ tasusid erinevate osaühingute (nt Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja

Rendifond OÜ) arvete alusel väidetava tööjõurendi eest. Saadud raha kasutati omakorda selleks,

et maksta AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatele töötasu (vt kohtumääruse VI osa).

Ülejäänud summa võeti Tavid AS-st sularahas välja.

288. Väljavõetud sularaha on ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 p 3 mõistes, sest selliste

väljamaksete kohta puudub nõuetekohane algdokument. Mistahes sularaha väljamakse, mille

tulemusena muutub äriühingu raha ettevõtluses kasutamise kontroll võimatuks, tuleb maksustada

TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 2022. a otsus nr 1-18-158/266, p-d 74–75). Seega oli

AS-l Turvamaailm ja Delta Security OÜ-l kohustus deklareerida tulumaksu vastavalt 47 146

eurot ja 104 385,22 eurot.

289. Perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember jäi seega AS-l Turvamaailm tasumata makse

kokku 449 775,27 eurot ja Delta Security OÜ-l 253 086,07 eurot.

290. Kolleegiumi hinnangul on tegu toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Näiliku

tööjõurenditeenuse eesmärk oli varjata AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ maksukohustust.

291. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

56(80)

(b)

Jätkuvus

292. Ringkonnakohus peab andma hinnangu ka sellele, kas süüdistuses ette heidetud tegevus on

käsitatav ühe jätkuva teona. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt

lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral

ei käsitata iga üksikut tegu jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Jätkuva süüteo korral on

objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne

tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, õiguslikult juba lõpuleviidud

süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise

sarnasus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis,

rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses.

Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija

tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu – siis näivad need ühtsena (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 1025–1026, vt

ka 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 28).

293. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb süüdistuse sisuks olevat tegevust käsitada karistusõiguslikult

kahe teona. Kolleegium tuvastas, et AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ koostöö R.P. , T.R. i

ja A.K. iga katkes 2015. a kevadel. Omavahel mindi tülli, sest töötajatele jäi osa tasust maksmata.

6. mail 2015 lõpetati tööjõurendileping. 11. mail 2015 saatis T.R.

AS-le Turvamaailm pankrotihoiatuse, millele omakorda vastati. AS-i Turvamaailm ja Delta

Security OÜ töötajad, keda eelnevalt väidetavalt renditi Simetra Tööjõud OÜ-lt, vormistati jälle

nende endi töötajateks ja deklareeriti neile makstavaid tasusid nõuetekohaselt. Seega katkes

süüdistuses etteheidetud tegu – deklaratsioonides valeandmete esitamine.

294. Eeltoodu osutab ka sellele, et mais ja ka vähemalt osaliselt juunis 2015 puudus mõlemal poolel

tahtlus tööjõurendiskeemiga jätkata. Asjaoludest, et töötajad vormistati jälle tööle AS-i

Turvamaailm ja Delta Security OÜ-sse ning deklareeriti nende deklaratsioonidel, võib järeldada,

et J.K. il ei olnud enam tahtlust näiliku tööjõurenditeenuse ostmiseks. Nii nähtub 16. juuni 2015.

a kõnest R.P. ja O.V. vahel, et J.K. ei olnud huvitatud R.P. kuulamisest.

295. Soov uuesti tööjõurenditeenus tööle panna nähtub R.P. poolelt alates 2015. a juuni keskpaigast,

mil hakatakse rääkima vajadusest kohtuda K.T. ega. Vahepeal ei osuta R.P. enam J.K. ile ka

kaasabi. Vastupidi, tegeletakse pankrotihoiatuste esitamise ja õiguskaitsevahenditega

ähvardamisega. 9. juuni 2015. a kõnes T.R. i ja R.P. vahel arutatakse pankrotiavalduse

esitamisega kaasneva riigilõivu tasumist ja kohtult menetlusabi taotlemist – seega oli ka R.P. ja

T.R. i poolelt sel hetkel selge, et koostöö ja tööjõurenditeenuse osutamine J.K. i äriühingutele on

katkenud.

296. Uus kohtumine toimub hiljem suvel ja väidetav tööjõurenditeenus saadakse tööle sügiseks. Kuigi

skeem jäi üldjoontes sarnaseks, siis samal kujul siiski ei jätkatud. J.K. tekitas vahepeale uue

äriühingu, et hoida töötajatele palga maksmist enda kontrolli all. See viitab, et tööjõurenditeenuse

skeemist osavõtmiseks tegi J.K. uue otsuse uutel, s.o enda jaoks läbimõeldud ja sobivatel

tingimustel.

297. Ringkonnakohus leiab, et sellistel asjaoludel ei saa rääkida ühest jätkuvat teost ajavahemikul

november 2014 kuni detsember 2015, sest kogu sellel perioodil ei olnud J.K. i ega R.P. tegevus

kantud ühtsest tahtlusest. Karistusõiguslikult on tegemist kahe teoga: 1) valeandmete esitamine

novembri 2014. a – aprilli 2015. a deklaratsioonidel; 2) valeandmete esitamine augusti –

detsembri 2015. a deklaratsioonidel.

298. Eeltoodust tulenevalt tuleb eristada ka seda, kui suurt maksu- ja kinnipidamiskohustust on

mõlema teoga ehk teisisõnu mõlemal perioodil varjatud. Süüdistusest nähtuvad järgmised

57(80)

maksusummad. Kolleegium ei ole tuvastanud kohustuste varjamist süüdistusest suuremas

ulatuses (ja see väljuks ka süüdistuse piiridest).

Esimene tegu kokku 335 822,05 eurot.

1) Esimene tegu AS Turvamaailm kokku 233 715,00 eurot.

Sotsiaalmaks 108 646,52 eurot (nov 2014: 22 856,88 eurot; dets 2014: 24 017,96 eurot, jaan

2015: 22 699,03 eurot, veebr 2015: 3 165,83 eurot, märts 2015: 33 511,91 eurot ja apr 2015: 2

394,91 eurot);

Tulumaks 53 880,93 eurot (nov 2014: 11 582,18 eurot, dets 2014: 12 288,69 eurot, jaan 2015:

10 778,60 eurot, veebr 2015: 1 386,95 eurot, märts 2015: 16 550,66 eurot ja apr 2015: 1

293,85 eurot);

Sisendkäibemaks 65 408,60 eurot (nov 2014: 15 550,20 eurot, dets 2014: 18 800,80 eurot, jaan

2015: 12 251,60 eurot, veebr 2015: 9 800,00 eurot, märts 2015: 9 006,00 eurot);

Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 5 778,95 eurot.

2) Esimene tegu Delta Security OÜ kokku 102 107,05 eurot.

Sotsiaalmaks 23 524,72 eurot (nov 2014: 6199,53 eurot, dets 2014: 5414,10 eurot, jaan 2015:

5087,73 eurot, märts 2015: 6823,36 eurot);

Tulumaks 12 231,01 eurot (nov 2014: 3364,58 eurot, dets 2014: 2779,07 eurot, jaan 2015:

2506,15 eurot, märts 2015: 3581,21 eurot);

Sisendkäibemaks 35 812,30 eurot (nov 2014: 7 911,20 eurot, dets 2014: 8 900,40 eurot,

jaanuar 2015: 6 400,60 eurot, veeb 2015: 6 150,00 eurot, märts 2015: 6 450,10 eurot).

Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 30 539,02 eurot.

Teine tegu kokku 369 887,62 eurot.

1) Teine tegu AS Turvamaailm kokku 218 893,27 eurot.

Sotsiaalmaks 64 859,00 eurot (okt 2015: 26 035,96 eurot; nov 2015: 23 115,08 eurot, dets

2015: 15 707,96);

Tulumaks 34 577,45 eurot (okt 2015: 14 156,40 eurot, nov 2015: 12 326,37 eurot, dets 8

094,68 eurot);

Sisendkäibemaks 78 089,77 eurot (aug 2015: 13 768,64 eurot, sept 2015: 15 238,95 eurot, okt

2015: 16 367,55 eurot, nov 2015: 16 447,14 eurot ja dets 2015: 16 267,49 eurot);

Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 41 367,05 eurot.1

2) Teine tegu Delta Security OÜ kokku 150 994,35 eurot.

Sotsiaalmaks 24 581,87 eurot (okt 2015: 13 004,64 eurot, nov 2015: 8 131,48 eurot, dets 2015:

3 445,75 eurot).

Tulumaks 13 216,38 eurot (okt 2015: 7 286,97 eurot, nov 2015: 4 255,29 eurot, dets 2015: 1

674,12 eurot);

1 Süüdistuses heidetakse ette tulumaksu deklareerimata jätmist detsembris 2015. Kolleegiumil ei ole võimalik jagada

seda aasta peale, sest see väljuks süüdistuse piiridest.

58(80)

Sisendkäibemaks 39 349,9 eurot (aug 2015: 10 996,7 eurot, sept 2015: 10 413,6 eurot, okt

2015: 8268,1 eurot, nov 2015: 5966,2 eurot, dets 2015: 3705,3 eurot);

Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 73 846,20 eurot.2

299. Seega ületab varjatud maksu- ja kinnipidamiskohustus mõlemas teos 40 000 eurot, kuid jääb alla

400 000 eurot. Seega on põhitegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi.

(c) Karistusõiguslik hinnang kaasaaitamisele

300. KarS § 22 lg 3 järgi on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele

teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamisest on võimalik kõneleda siis, kui ühe

isiku (kaasaaitaja) tegu toetab või soodustab kuriteo toimepanemist teise isiku (täideviija) poolt,

sealhulgas tugevdab täideviija tahtlust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2011. a

otsus nr 3-1-1-6-11, p 13.3; samuti 4. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-55-14, p 158).

301. Ringkonnakohus tuvastas, et R.P. oli üks isikutest, kes näiliku tööjõurendiskeemi organiseeris.

Ta juhendas tööjõurenditeenuse skeemi osalisi, selgitades, kuidas peaks väidetav tööjõurent

toimima (nemad võtavad tööjõuga kaasnevad kohustused endale ja pakuvad nii

konkurentsieelist). Samuti selgitas ta, mida võimalikele „klientidele“ rääkida. R.P. tundis huvi,

kas asjad sujuvad ja kas maksed laekuvad. Vajadusel lahendas ta strateegilisemad küsimused ja

tekkinud tülid, mh pöördus tema poole ka J.K. . Samuti rääkis ta kaasa näiliku

tööjõurenditeenusega teenitud rahaga ümberkäimisest ja selle jagamisest. R.P. panuse olulisus

ilmneb ka tema rollis näiliku tööjõurenditeenuse taaskäivitamises suvel 2015. Tegemist on

vaimse kaasabiga, mis oluliselt soodustas põhiteo toimepanemist – toetas ja kinnitas täideviija ja

teiste skeemis osalejate tahtlust.

302. R.P. tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses nii kaasaaitamistegude kui ka põhitegude

suhtes.

303. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

304. Eelnevalt kuriteo jätkuvuse kohta toodud põhjendused on asjakohased siingi (vt kohtuotsuse

p-d 293–298). Kolleegiumi hinnangul on tegemist karistusõiguslikult kahe teoga. Mais 2015

katkes ühelt poolt J.K. i ja K.T. e ning teiselt poolt R.P. , T.R. i jt koostöö ehk nende vaheline

näilik tööjõurenditeenus, mis oli valeandmete esitamise aluseks.

305. Seega on R.P. teod kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 – § 22 lg 3 järgi.

306. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kellelgi – sh mitte J.K. il ega R.P. l – alust arvata, et riigile

tasumata makse olnuks võimalik tasaarveldada RKO Platvorm OÜ nõudega. RKO Platvorm OÜ

deklareeris 2009. aasta juuni käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu 540 000 000 eurot. Maksu-

ja Tolliameti 27. detsembri 2012. a otsusest, Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2014. a otsusest ja

Tartu

Ringkonnakohtu

22. juuni

2016.

a

otsusest

asjas

nr 3-13-678 selgub, et RKO Platvorm OÜ-l pole sellist tagastusnõuet riigi suhtes. Juba Maksu- ja

Tolliameti 27. detsembri 2012. a maksuotsuse põhjal pidid asjaosalised teadma, et riik ei tunnusta

väidetavat tagastusnõuet. Seda leidis ka Tartu Halduskohus 22. detsembri 2014. a otsuses.

(d) Aegumine

307. R.P. le etteheidetud kuriteod on aegunud. KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteos

süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse

jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud

kuriteo eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Seega on tegemist teise astme kuriteoga.

KarS § 81 lg-st 6 tuleneb, et sõltumata kuriteo aegumise katkemisest, ei tohi isikut kuriteos süüdi

2 Samas.

59(80)

mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuseni on

möödunud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud viie aasta võrra pikem tähtaeg. R.P. le

etteheidetud kuritegu oli lõpule viidud 20. jaanuaril 2016, mil esitati viimane deklaratsioon

valeandmetega. Seega möödus 10 aastat viimase kuriteo lõpuleviimisest jaanuaris 2026 ja teod on

aegunud.

308. KrMS § 199 lg 1 p 2 sätestab kriminaalmenetlust välistava asjaoluna kuriteo aegumise.

KrMS § 274 lg 1 sätestab, et kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse sama seadustiku

§ 199 lg 1 p-des 2–8 sätestatud asjaolu, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Seega

lõpetabki ringkonnakohus menetluse kuritegude aegumise tõttu.

(VI)

Varjatud maksu- ja kinnipidamiskohustused

(a)Delta Security OÜ tööjõumaksud

309. Ringkonnakohus leiab, et Delta Security OÜ töötajateks tuleb lugeda prokuröri poolt esitatud

Faili LISA-s 1 loetletud töötajad (TM-Delta töötajad), kes on kirjas 2015. a Delta Security OÜ

TSD-del (IV kd, tl 146–153). Nende hulgas on neid, kes sõlmisid Delta Security OÜ-ga lepingu

kevadel (vt allolevaid lepingu sõlmimise ja lõpetamise näiteid Delta Security OÜ ja töötaja vahel)

ning keda deklareeriti enne või pärast seda Simetra Tööjõud OÜ deklaratsioonidel

310. Need on A.S. , A.K. (tööleping sõlmiti 11. mail 2015, tl 219–223 ja lõpetati 10. augustil 2015, tl

226), A.M., A.M. (tööleping sõlmiti 11. juulil 2015 IX kd, tl 152–155 ja lõpetati 10. augustil

2015), A.L. (tööleping sõlmiti 13. mail 2015 ja lõpetati 10. augustil 2015, IX kd, tl 203–209),

A.S. (tööleping sõlmiti 2. juunil 2015 ja lõpetati 10. augustil 2015, IX kd, tl 185–187), G.D.

(tööleping sõlmiti 6. mail 2015, IX kd, tl 71–75), G.S., G.S. (tööleping sõlmiti 13. augustil 2015,

IX kd, tl 131–134, lõpetati 14. augustil 2015, IX kd, tl 136), I.T. (tööleping sõlmiti 11. mail 2015,

tl 255–258 ja lõpetati töölepingu lisaga 10. augustil 2015, tl 259), J.J. , J.S. (tööleping sõlmiti 13.

mail 2015 ja lõpetati 10. augustil 2015, tl 210–213), L.M., M.S. (tööleping sõlmiti 4. juunil 2015

IX kd, tl 181–184), M.I. (tööleping sõlmiti 12. augustil 2015 IX kd, tl 107–110, töölepingu lisa

sõlmiti 13. augustil 2015 IX kd, tl 105), M.F., N.K. (tööleping sõlmiti 8. mail 2015, tl 215–219),

N.K. (töölepingu lisa sõlmiti 10. augustil 2015, IX kd, tl 97), N.K. (tööleping sõlmiti 13. mail

2015, IX kd, tl 81–88 ja lõpetati 10. augustil 2015, tl 198), O.T., P.S., R.T. (tööleping sõlmiti 8.

mail 2015 tl 199–202), S.B., S.S. (tööleping sõlmiti 11. juunil 2015 IX kd, tl 177–178 ja lõpetati

10. augustil 2015, tl 179), T.K. , V.K., V.M. (tööleping sõlmiti 25. juulil 2015, IX kd, tl 89–92,

tööleping lõpetati 10. augustil 2015, tl 146–147), V.L. (tööleping sõlmiti 25. juulil 2015, IX kd, tl

143–144, tööleping lõpetati 10. augustil 2015, tl 145), V.S., V.K. (tööleping sõlmiti 21. juulil

2015, IX kd, tl 148–149 ja lõpetati 10. augustil 2015, tl 150), V.L. (tööleping sõlmiti 11. mail

2015 ja lõpetati 10. augustil 2015, tl 274–278), V.B., V.B. (tööleping sõlmiti 3. juulil 2015 IX kd,

tl 93–109 ja 168–169 ja lõpetati 10. augustil 2015, tl 170), V.M. (tööleping sõlmiti 11. mail 2015

ja lõpetati 10. augustil 2015, IX kd, tl 269–273), V.O. (tööleping sõlmiti 29. mail 2015 IX kd, tl

189–192), V.Y., V.K..

311. Lisaks tuleb Delta Security OÜ töötajateks lugeda need, kes on tuvastatud muude tõendite, nagu

6. märtsi 2017. a ja 14. novembri 2016. a vaatlusprotokolli lisade (palgalehtede) ja 13. veebruari

2017. a protokolli lisade (Delta Security OÜ töötajate nimekirjade alusel). Need isikud on: S.K.,

V.F., Y.A., H.A. , J.M., J.P., V.T. , G.T., A.G. , N.P. , M-G., M.R. , A.J., G.D., A.T., G.T., J.N.

(tööleping sõlmiti 17. juunil 2015, IX kd, tl 175–176), L.P. (tööleping sõlmiti 17. juunil 2015, IX

kd, tl 171–172), S.K., V.P., G.Z., Y.Z.D, A.N., A.S., E.T., M.S., I.G., V.V. , V.V. , B.S. , J.A. ,

P.B. (töölepingu lisa sõlmiti 10. augustil 2015, IX kd, tl 98), V.B. , V.B. (tööleping sõlmiti 13.

augustil 2015, IX kd, tl 125–128, töölepingu lõpetamine 14. augustil 2015, IX kd, tl 129), R.R. ,

V.I. , V.I. (tööleping sõlmiti 17. juunil 2015, IX kd, tl 173–174), R.M. , U.P., V.S. (tööleping

60(80)

lõpetati 10. augustil 2015 IX kd, tl 188), V.V., A.M. (tööleping sõlmiti 20. mail 2015 ja alla on

kirjutatud ka selle lõpetamisele, ent väljad on täitmata IX kd, tl 193–197), V.L., T.Y., V.G, V.P.,

T.M. (XII kd, tl 21, 31–32, 49–50, 73, tl 101–102, 107–108, VI kd, tl 195–203, tl 127–129, V kd,

tl 193–199, 200–203).

312. Need on osaliselt inimesed, kellega Delta Security OÜ sõlmis töölepingu 2015. a mais (mõnel ka

juunis, juulis või augustis) pärast seda, kui aprillis 2015. a nende enda tööandja (töölepingu järgi

Simetra Tööjõud OÜ) töötasu välja ei maksnud. Nende töötajate nimed nähtuvad Delta Security

OÜ TSD lisadest (IV kd, tl 146–153). Eriti selgelt joonistub välja nende töötajate puhul, et n-ö

koostöö katkemise perioodil, s.o maist kuni augustini 2015, on need töötajad deklareeritud Delta

Security OÜ TSD-de lisal. Samuti nagu nähtub eeltoodud asjaoludest, sõlmiti osade töötajatega

leping kevadel või suvel, seejärel lõpetati ning töötajat hakati kasutama nn renditöötajana (näiteks

sõlmiti Georgy Sheybakiga tööleping 13. augustil 2015 ja lõpetati 14. augustil 2015, IX kd, tl

131–134, tl 136).

313. Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, olid näilikus tööjõurendis kasutatud töötajad tegelikult

Delta Security enda töötajad. Renditööjõu eest tasuti erinevatele äriühingutele, mis ajas muutusid

(algul Velum Service OÜ, siis Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ ning Eurocredit OÜ

arvelduskontole). Maksuarvestusest nähtub, et need Delta Security OÜ töötajad (kelle töötasu

väljamaksed on teostanud äriühingud Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja

Eurocredit OÜ ja kelle töötasu väljamaksed oleks tegelikult pidanud deklareerima Delta Security

OÜ) on võetud aluseks ka maksuarvestuse tegemisel. Selleks analüüsiti Velum Service OÜ, Alke

Service OÜ, Alke Finants OÜ, Eurocredit OÜ ja Rendifond OÜ pangakontode väljavõtteid ja

palgalehtede andmeid – kõik Delta Security OÜ töötajatele tehtud töötasu väljamaksed (sh nii

pangakontodelt kui sularahas tehtud väljamaksed) koondati ning need võeti aluseks

maksuarvestuses.

314. 2014. a novembri maksuarvestuses kajastati nimeliselt 42 isiku andmed (sh nende brutotöötasu,

tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispension, töötuskindlustusmaks (töötaja) ja töötuskindlustusmaks

(tööandja). Kõik need inimesed, keda renditi näilise töölepingu alusel, olid tegelikult Delta

Security OÜ töötajad, ent on deklareeritud Baltic Tööjõud OÜ TSD lisadel 1 ja 2 (V kd, tl 33–

56). 8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokollis (XVI kd, tl 1–38) vaadeldi mh Velum Service OÜ

arvelduskontosid. Delta Security OÜ kandis Velum Service arvelduskontole 2014. a novembris

72 268,80 eurot. Velum Service OÜ on teinud netotöötasuna väljamakseid summas 15 134,18

eurot.

315. Kuna 8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokollis on töötasu väljamaksed esitatud summeeritud kujul

ning kajastavad töötasu väljamakseid ka teistele äriühingute töötajatele peale Delta Security OÜ

töötajate, saab konkreetselt prokuratuuri maksuarvestuses nimetatud 42 füüsilisele isikule

töötasuna välja maksud tasud arvestada eraldi. Velum Service 2014. a arvelduskontole toimunud

novembri sisse- ja väljamaksed on salvestatud lisas 3 (XVI kd, tl 70) olevale CD plaadile Exeli

faili nimega „Lisa 3 – kuud kannete kaupa). Tulbas „Maksja/Saaja eraisikud ühise nimetajaga –

töötasude väljamaksed“ on tuvastatavad isikud, kellele Velum Service maksis töötasu. See

võimaldab vastava makseselgitusega isikuid tabelis filtreerida. Nii näiteks avades CD-l oleva lisa

4.8 (ülevaade kuude kaupa) alapunkt 4.8.1 on kajastatud Velum Service OÜ arvelduskontol

toimunud 2014. a tehingud kannete kaupa. Ringkonnakohus uuris neid kandeid ja toob edasiselt

süüdistusaktis toodud tabelis 16.4 kajastatud isikute puhul välja näiteid.

316. Näiteks kandis Velum Service OÜ 25. novembril 2014 J.J. ele töötasuna (selgitus „töötasu

vastavalt lepingule“) üle 475,20 eurot. Maksuarvestuses on kirjeldatud J.J. e maksustamisel

arvesse võetud andmed (tulumaksuvabastus 144 eurot, kogumispensioni makse 2% ja töötaja

töötuskindlustusmakse 2014. a 2%). Neid andmeid arvesse võttes on kontrollarvutuse tulemusena

välja arvutatud J.J. e tulumaks (88,04 eurot), sotsiaalmaks (193,61 eurot), töötaja töötuskindlustus

61(80)

(11,73 eurot) ja kogumispension (5,85 eurot). Prokuratuur on välja arvutanud tulumaksu ja

sotsiaalmaksu kogusummad, et näidata kuriteo koosseisuelemendi täidetust. Tulumaksu ja

sotsiaalmaksu summa leidmisel on arvestatud ka teiste töötasu maksustamist mõjutavate

komponentidega. J.J. on 2014. a novembris deklareeritud Baltic Tööjõud TSD lisadel 1 ja 2.

Teda Delta Security OÜ oma TSD-l ei deklareerinud (IV kd, 145–153). Sama võib öelda ka teiste

Delta Security OÜ töötajate puhul, keda nimetati süüdistusakti p-s 16.4.

317. 8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokollist nähtub, et 2014. a detsembris kandis Delta Security OÜ

Velum Service OÜ kontodele 71 004,80 eurot (XVI kd, tl 13). 2014. a detsembris deklareeriti

tegelikult Delta Security OÜ-s töötanud 42 töötaja kõik tööjõumaksudega maksustatavad

väljamaksed Simetra Tööjõud OÜ TSD lisadel 1 ja 2 (V kd, tl 1–31). Väljamaksed nende isikute

kontodele tehti Velum Service OÜ kontolt, samuti maksti palka sularahas. 2014. a detsembri

töötasu väljamaksed olid kokku 13 245,52 eurot (netotöötasu). Kui jälgida CD-le salvestatud

2014. a detsembri kandeid tehingute kaupa (p 4.8.2), siis eelmises punktis toodud töötajale J.J.

ele maksti 30. detsembril 2014 välja töötasu 252 eurot. Simetra Tööjõud OÜ on deklareerinud

2014. a detsembris J.J. e oma TSD lisal. Tegelikkuses pidanuks J.J. e kõik maksustatavad tulud

deklareerima tegelik tööandja Delta Security OÜ.

318. Prokuratuuri maksuarvestuses kajastub 2014. a detsembris ka näiteks T.K. . Temale on 2014. a

palgalehte arvestades tehtud sularahaväljamakse (märkega: kassa) summas 42,50 eurot (XII kd, tl

107). See netotöötasuna väljamakstud summa on prokuratuuri maksuarvestuses aluseks võetud

T.K. e tööjõumaksude arvutustes. Samuti on sularahas välja makstud palk H.A. le, kes on saanud

kassast 25,87 eurot (XII kd, tl 107). See summa on netotöötasuna arvesse võetud prokuratuuri

maksuarvestuses.

319. 2015. a jaanuaris laekus Velum Service OÜ-le Delta Security OÜ-lt 50 967,20 eurot. Velum

Service OÜ arvelduskontolt tehti töötasu väljamakseid Delta Security OÜ töötajale. Kajastatud

perioodist tuvastatud 34 töötajat on deklareeritud Simetra Tööjõud OÜ TSD lisadel 1 ja 2.

Väljamaksed nimeliselt on koondatud prokuröri esitatud maksuarvestuse lisasse 4.

Maksuarvestuses on välja arvutatud, et Delta Security OÜ töötajatele maksti välja netotöötasuna

12 627,77 eurot. Näiteks on J.J. ele 26. jaanuaril 2015 välja makstud töötasu 267,90 eurot (see

summa on võetud aluseks ka maksuarvestuse tegemisel).

320. Vaatlusprotokollist nähtub, et Delta Security OÜ arvelduskontolt kanti Alke Service OÜ kontole

12 500 eurot ja Alke Finants OÜ kontole 35 995,2 eurot (XVI kd, tl 15–16). Maksuarvestuses on

arvesse võetud, et 2015. a märtsis said 31 Delta Security töötajat kokku netotöötasuna 16 728,75

eurot. Need töötajad on deklareeritud Simetra Tööjõud TSD lisadel 1 ja 2. Nende töötajate nimed,

töötasud, maksud ja maksed on koondatud maksuarvestuse lisasse ning sel viisil kontrollitavad.

Kui jälgida CD-le salvestatud 2015. a märtsi kandeid tehingute kaupa (alap 4.8.5) ja vaadelda

konkreetse näite pinnalt, siis kandsid Sergei Belinskile töötasu Alke Service OÜ (selgitusega

„töötasude väljamaksed“) 265,50 eurot ja Alke Finants OÜ 244,80 eurot (selgitusega “töötasu

vastavalt lepingule“). Prokuratuuri esitatud maksuarvestusest nähtub, et S.B. maksuarvestuses

lähtutakse sellest, et tema netosissetulek märtsis on kokku 510,30 eurot. S.B. märtsi töötasu on

deklareerinud Simetra Tööjõud OÜ. Tema tegelik tööandja Delta Security OÜ S.B. andmeid

oma TSD-l 10. aprillil 2015 ei esitanud.

321. 2015. a oktoobris tegi Delta Security töötajatele väljamakseid Eurocredit OÜ. Nad olid

deklareeritud Simetra Tööjõud OÜ TSD-l. Kokku tasuti nendele inimestele netotöötasuna 31

611,72 eurot. Kui jälgida CD-le salvestatud 2015. a oktoobri kandeid tehingute kaupa (alap

4.8.12) ja analüüsida neist näitena üht, siis tasuti näiteks Mihhail Gorohhovile 1. oktoobril 2015

432 eurot ja 27. oktoobril 2015 11,55 ja 204 eurot. Mõlema ülekande selgituseks on märgitud

„Simetra Tööjõud OÜ, käsunduslepingu alusel“. Esimese ülekande selgituseks on märgitud

„periood august“. Teisele ja kolmandale ülekandele selgituseks veel „periood september“.

62(80)

Prokuratuuri esitatud maksuarvestuses oli töötasude liitmisel saadud kokku netopalgaks 636 eurot

(432 eurot + 204 eurot). Seda summat arvestades on koostatud maksuarvestus, mille kohaselt

pidanuks M.G. i brutotöötasu olema 768,80 eurot.

322. 2015. a novembris tehti väljamakseid Delta Security OÜ 49 töötajale. Nende töötajate

tööjõumaksudega maksustatud väljamaksed deklareeris Simetra Tööjõud oma TSD-del. Vaadates

2015. a novembris tehtud pangaülekandeid kannete kaupa (6. jaanuari 2015. a vaatlusprotokolli

lisa CD plaadil), ilmneb, et Eurocredit OÜ arvelduskontolt tehtud väljamaksed on peaasjalikult

seotud kannetega, mille selgituseks on märgitud „Simetra Tööjõud. Käsunduslepingu alusel“.

Näiteks tehti V.I. ile ülekanne summas 442,20 eurot (selgitus „Periood 2015 oktoober“). See

summa on võetud prokuratuuri poolt tehtud maksuarvestuse aluseks. Kõikide teiste töötajate

väljamaksed on nimeliselt töötajate kaupa koondatud lisasse 4 „Maksuarvestus-pank-

kassa_algandmed.xlsx“.

323. 2015. a detsembris tehti väljamakseid 30-le Delta Security OÜ töötajale. Need töötajad on

deklareeritud Simetra Tööjõud OÜ TSD-l. 2015. a detsembris tehtud pangaülekanded nähtuvad

kannete kaupa 6. jaanuari 2015. a vaatlusprotokolli lisaks oleval CD plaadil (lisa 3 alapunkt

4.8.14). Sealt ilmneb, et Eurocredit OÜ arvelduskontodelt tehtud väljamaksed on peaasjalikult

seotud kannetega, mille selgituseks on märgitud „Simetra Tööjõud. Käsunduslepingu alusel“.

Kõikide töötajate väljamaksed on nimeliselt töötajate kaupa koondatud lisasse 4 „Maksuarvestus-

pank-kassa_algandmed.xlsx“. Näiteks on tabelis arvutatud välja T.Y. le makstud netotöötasu

268,80 eurot põhjal maksud, mis nende deklareerimata jätmise tõttu jäid riigil saamata. T.Y. le on

selles summas detsembris teinud ülekande Eurocredit OÜ selgitusega „Periood 2015 november“.

T.Y. on deklareeritud Simetra Tööjõud OÜ TSD-l, kes rentis teda Delta Security OÜ-le välja

üksnes näiliku tehingu alusel. Tegelikult pidanuks andmed T.Y. ja teiste inimeste kohta, kes

tegelikult töötasid sel kuul Delta Security OÜ-s, deklareerima Delta Security OÜ, ent jättis selle

tegemata.

324. Ringkonnakohus leiab, et uuritud tõendite alusel on võimalik kontrollida ning lugeda tõendatuks,

et süüdistusakti p-s 16.4 tabelis välja toodud andmed (Delta Security OÜ väljamaksed füüsilistele

isikutele perioodil 2014 november – 2015 detsember) kajastavad õigesti tabelis olevatele

töötajatele tehtud väljamakseid. Prokuratuuri esitatud arvestuses (Maksuarvestus-pank-

kassa_algandmed.xlsx) on 8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli ja selle lisade alusel kontrollitav,

et Delta Security töötajatele tegid ülekandeid Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants

OÜ ja Eurocredit OÜ. Delta Security OÜ töötajatele tehtud väljamaksed on koondatud

maksuarvestuse tabelisse. Sealt nähtub, millised on maksusummad, mis oleks tulnud deklareerida

ja kinni pidada. Delta Security töötajatele Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants

OÜ ja Eurocredit OÜ tehtud väljamaksed on õigesti loetud töötajate netopalkadeks, sest töötajatel

oli õigus eeldada, et nende tööandja on käitunud õiguspäraselt, neile tehtud riiklikud maksud ja

maksed kinni pidanud ning tasunud. Brutopalkade arvestamisel on arvesse võetud töötajate

maksuvaba tulu ning kindlaks tehtud töötajad, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga.

Kannatanu esindaja selgitas 1. augusti 2023. a istungil, et arvestuses lähtuti sellest, et

kogumispension on kohustuslik neile, kes on sündinud pärast aastat 1983. Enne seda sündinutele

on kogumispension vabatahtlik. Arvestus sõltus sellest, kas isik esitas taotluse või mitte.

Arvestades isikutele tehtud makseid, lähtuti kõigepealt isiku enda maksuvaba tulu rakendamise

avaldusest ning Maksu- ja Tolliameti andmetest. Tulumaksuvaba miinimumi osas arvestati

Simetra Tööjõud OÜ ja töötajate vahel sõlmitud lepingutes sisalduvat lauset „Vastavalt

tulumaksu seaduse §-le 23 palun rakendada minu töötasult tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba

tulu“. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu esindaja selgitused maksuarvestuse kujunemise kohta

aitavad paremini mõista maksuarvestuses maksustamise aluseks võetud andmete kujunemist.

63(80)

325. Kohtukolleegium möönab, et võrreldes süüdistusakti p-s 16.4 esitatuga vähendas prokuratuur

esitatud maksuarvestuses tulumaksu summat (25 447,39 eurot) ja leidis, et õige tulumaksu

summa peab olema 25 432,97 eurot (vahe 14,42 eurot). Kannatanu esindaja möönis, et

prokuratuuri toodud kohustused on mõnevõrra väiksemad kui Maksu- ja Tolliameti arvestuses

toodud, ehk süüdistatavatele soodsamad ning palus kohtul tugineda vähendatud summadele. Ses

osas peab ka ringkonnakohus põhjendatuks vähendada töötajatele tehtud väljamaksetelt arvutatud

maksukohustuse suurust. Sotsiaalmaksu osas on võrreldes süüdistusaktis toodud summadega

vahe -719,33 eurot (-1.5%) süüdistatava kahjuks. Prokurör esitas sellise maksuarvestuse 27.

veebruaril 2024 koos süüdistuskõnega. Kohtukolleegium ei pea põhjendatuks maksukohustuse

arvestamist kohtuvaidluste ajal varasemast suuremas summas, vaid jääb esitatud süüdistuse

piiridesse.

326. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et perioodil november 2014. a kuni detsember 2015 tehtud

väljamaksetelt ei ole Delta Security OÜ deklareerinud kinnipidamisele ja tasumisele kuuluvat

tulumaksu 25 432,97 eurot. Sellega rikkus J.K. Delta Security OÜ huvides ja R.P. kaasabil

TuMS § 40 lg-tes 2, 4 ja 5 ning § 41 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Vastavalt TuMS § 4 lg 1 ja § 43

lg 1 oli 2014. a oli tulumaksumäär 21% ja 2015. a 20%. Lisaks ei deklareerinud Delta Security

OÜ füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 48

106,59 eurot. Sellega rikkus J.K. Delta Security OÜ huvides ja R.P. kaasabil SMS § 9 lg 1 p 1 ja

4.

(b)

AS-i Turvamaailm tööjõumaksud

327. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et AS Turvamaailm rentis endale näiliselt töötajaid, kelle

tööandja oli ta tegelikult ise. Seda kinnitavad muu hulgas töötajate nimekirjad, lepingud, arved

näiliku tööjõurendi eest, pangakontode väljavõtted ja jälitustoimingute käigus kogutud teave.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks lugeda AS Turvamaailm töötajateks need töötajad, keda AS

Turvamaailm deklareeris oma TSD-l 2015. a suvel ehk pärast 2015. a toimunud koostöö

katkemist, kui nende lepingujärgne tööandja Simetra Tööjõud OÜ nendele töötasu välja ei

maksnud. Nende töötajate nimed nähtuvad AS Turvamaailm TSD lisadest (IV kd, tl 180–197).

328. Need AS-i Turvamaailm töötajad on: A.A, A.S. i, A.M, A.B., A.H., A.L, A.O, A.P, A.O, A.T,

A.B., A.B, A.P, A.K, A.L. , A.G, A.K, A.N, A.S., A.K, A.L, A.P, A.P, A.K, A.-A.K. , A.K. ,

E.H, E.P, E.M, E.P, E.N, G.K, G.J, G.S, G.L, I.K, I.K, I.P, I.D, I.P, I.T, J.V, J.T. , JK. , J.V, J.B,

J.K, K.L, L.O, L.I, L.K, M.T, M.V, M.A, M.L, M.Z, M.I, N.J, N.V, N.C, N.F, N.K, N.P, O.K. ,

O.K, O.T, P.B, P.S, P.P, P.M, P.U, R.S, R.R. , S.G, S.S, S.A, S.P, T.T, T.P, T.K, U.U. , V.P, V.C,

V.P, V.I, V.K, V.G, V.K, V.G, V.D, V.H, V.K, V.O, V.M, V.K. i, V.M, V.T. i, V.I, V.K, V.K,

V.L, V.M, V.R, V.S, V.S, V.S, V.S, V.Š, V.Š, V.T, V.Y, V.Š., V.G. , V.V, V.P, V.K, Ü.S. , Y.K,

Y.A.

329. Lisaks loeb kohtukolleegium töötajateks need isikud, kelle töötamise AS-s Turvamaailm saab

lugeda tõendatuks teiste esitatud tõenditega. Nendeks isikuteks on: 148 inimest (vt 6. märtsi

2017. a vaatlusprotokolli lisad, XII kd, tl 17, 83–88, 91–94, 99–104, 109–113, 114–119. 13.

veebruari 2017. a vaatlusprotokolli lisad, VI kd, tl 128–131, tl 60, tl 71,tl 73, tl 195–203. 14.

novembri 2016. a vaatlusprotokolli lisad, V kd, tl 193–199, tl 205–209).

330. Süüdistuse kohaselt ei deklareerinud AS Turvamaailm eelnimetatud füüsilistele isikutele tehtud

väljamaksetelt arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu ega kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu.

331. Perioodil 2014. a november – 2015. a veebruar on AS Turvamaailm arvelduskontolt tehtud

väljamakseid näiliselt soetatud tööjõurendi eest Velum Service OÜ arvelduskontole summas 196

833,60 eurot, sh 2014. a novembris 46 390 eurot (XVI kd, tl 13). 2014. a novembri eest on

makstud netotöötasud välja kokku 161-le AS Turvamaailm töötajale kogusummas 54 995,31

eurot. 8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli lisas 3 (samas, tl 70) on kuude kaupa kajastatud

64(80)

tehinguid. Velum Service OÜ novembri kandeid (lisa alapunkt 4.8.1) uurides selgub, et äriühingu

pangakontolt on tehtud väljamakseid AS-i Turvamaailm töötajatele. Teiste hulgas on

väljamaksed tehtud 25. novembril 2014 Y.A. ile (319 eurot) ja L.I. le (393 eurot). Kõikide nende

väljamaksete selgituseks on märgitud „töötasu vastavalt lepingule“. Kuna töötajatel on õigus

eeldada, et tööandja on käitunud õiguspäraselt ning neile tehtud väljamaksetelt on riiklikud

maksud ja maksed kinni peetud ja tasutud, siis loeti töötajatele Velum Service OÜ, Alke Service

OÜ, Alke Finants OÜ ning Eurocredit OÜ poolt tehtud väljamaksed netotöötasuks ja sellisena

kajastuvad need ka prokuratuuri esitatud maksuarvestuses (süüdistusakti lisa 16.4). Näites toodud

töötajate maksustamisel arvesse võetud andmetest nähtub, et Y.A. i ja L.I. tulumaksuvaba

miinimum on 144 eurot, kogumispension 0% ja töötaja töötuskindlustus 2%. Maksuarvestuses on

lahti kirjutatud tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamise valemid. Selliselt on ringkonnakohtu

hinnangul kontrollitav nii antud töötajate kui ka kõikide teiste maksuarvestuses toodud töötajate

maksusummade kujunemine.

332. Vaatlusprotokollist nähtub, et 2014. a detsembris laekus Velum Service OÜ arvelduskontole

AS-lt Turvamaailm 80 256 eurot. 2014. a detsembri eest on makstud 150-le AS Turvamaailma

töötajale netotöötasud välja kokku 56 915,22 eurot. Velum Service OÜ arvelduskontolt (8.

jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli lisa 3, alap 4.8.2) tehti ülekandeid töötajale, keda kasutati

näilise tööjõurendilepingu alusel. Näiteks kandis Velum Service OÜ selgitusega „töötasu

vastavalt lepingule“ A.K. 341 eurot, M.V 246,75 eurot ja E.P 358,05 eurot. Neid summasid

kajastatakse maksuarvestuses ning oleks pidanud deklareerima töötajate tegelik tööandja AS

Turvamaailm.

333. Vaatlusprotokollist nähtub, et 2015. a jaanuaris laekus Velum Service OÜ arvelduskontole AS-lt

Turvamaailm 46 644,40 eurot (XVI kd, tl 13). 2015. a jaanuari eest on makstud 144-le AS-i

Turvamaailm töötajale netotöötasudena välja kokku 54 081,11 eurot. Velum Service OÜ

arvelduskontolt (8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli lisa 3, alap 4.8.3) tehti ülekandeid töötajale,

keda kasutati näilise tööjõurendilepingu alusel. Näiteks kandis Velum Service OÜ selgitusega

„töötasu vastavalt lepingule“ 19. jaanuaril 2015 Jaak Viglale 318 eurot ja 26. jaanuaril 2015 M.V

456,60 eurot. Neid summasid kajastatakse ka maksuarvestuses.

334. Vaatlusprotokollist nähtub, et 2015. a veebruaris laekus Velum Service OÜ arvelduskontole AS-

lt Turvamaailm 23 543 eurot (XVI kd, tl 13). 2015. a veebruari eest on makstud netotöötasud

välja 22-le AS Turvamaailm töötajale kogusummas 7775 eurot. Velum Service OÜ

arvelduskontolt (8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli lisa 3, alap 4.8.4) tehti ülekandeid

töötajatele, keda kasutati näilise tööjõurendilepingu alusel. Näiteks kandis Velum Service OÜ

selgitusega „töötasu vastavalt lepingule“ 13. veebruaril 2015 T.V 310 eurot. K.V on kassast

makstud 58,04 eurot (XII kd, tl 71) ja K.K 500 eurot. Neid summasid kajastatakse ka

maksuarvestuses ja oleks pidanud deklareerima töötajate tegelik tööandja AS Turvamaailm.

335. Vaatlusprotokollist nähtub, et 2015. a märtsis tegi AS Turvamaailm näiliselt soetatud tööjõurendi

eest väljamakseid Alke Service OÜ arvelduskontodele summas 47 830 eurot (XVI kd, tl 15).

2015. a märtsi eest on makstud töötasud välja 135-le AS-i Turvamaailm töötajale kogusummas

83 449,73 eurot. Alke Service OÜ arvelduskontolt (8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli lisa 3,

alap 4.8.5) tehti ülekandeid töötajale, keda kasutati näilise tööjõurendilepingu alusel. Näiteks

tehti Sergei Starikovile ülekanne selgitusega „töötasu vastavalt lepingule“ summas 76 eurot.

Samuti tehti ülekanne Alke Finants kontolt summas 182,60 eurot. Summa 258,60 eurot on

maksuarvestuses tema netotöötasu. S.S ja teiste AS-i Turvamaailm töötajate töötasud oleks

pidanud deklareerima AS Turvamaailm, ent ei teinud seda.

336. Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni 2015. a maini on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud

tööjõurendi eest väljamakseid OÜ Alke Service väljastatud arvete alusel OÜ Alke Finants

arvelduskontole summas 80 770,80 eurot (XVI kd, tl 16). 2015. a aprilli eest on makstud töötasud

65(80)

välja kokku 10-le AS Turvamaailm töötajale kogusummas 5 683,42 eurot. Alke Finants OÜ

arvelduskontolt (8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli lisa 3, alap 4.8.7) tehti ülekandeid

töötajatele, keda kasutati näilise tööjõurendilepingu alusel. Näiteks tehti D.S. Alke Finants

kontolt ülekanne summas 1371,33 eurot. See summa on maksuarvestuses tema netotöötasu. D.

Semjonovi ja teiste AS Turvamaailma töötajate töötasud oleks pidanud deklareerima AS

Turvamaailm, ent ei teinud seda.

337. 8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokollist nähtub, et AS Turvamaailm tegi alates 2015. a septembrist

näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid Rendifond OÜ arvelduskontole. Septembris oli

see summa 55 511,82 eurot (XVI kd, tl 17). Rendifond OÜ arvelduskontolt kanti septembris 25

000 eurot ja oktoobris 137 718,83 eurot Eurocredit OÜ arvelduskontole (samas, tl 18). 2015. a

oktoobri eest maksti töötasud välja kokku 110-le AS Turvamaailm töötajale kogusummas

63703,68 eurot. Eurocredit OÜ arvelduskontolt (8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli lisa 3, alap

4.8.12) tehti ülekandeid töötajatele, keda kasutati näilise tööjõurendilepingu alusel (väljamaksete

selgitusena on märgitud: „Simetra Tööjõud. Käsunduslepingu alusel“ ja kuu, mille eest

väljamakse teostati. Näiteks tehti Eurocredit OÜ kontolt 27. novembril 2015 töötasu väljamaksed

V.S.ile arvelduskontole summas 352 eurot ja V.S.le summas 200 eurot. Need summad on

maksuarvestuses arvestatud töötajate netotöötasuna. Nende töötajate ja teiste AS Turvamaailma

töötajate töötasud oleks pidanud deklareerima AS Turvamaailm, ent ei teinud seda.

338. 8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokollist nähtub, et AS Turvamaailm tegi 2015. a oktoobris näiliselt

soetatud tööjõurendi eest väljamakseid Rendifond OÜ-le 60 000 eurot ja novembris 65 434 eurot.

Rendifond OÜ arvelt tehti ülekandeid Eurocredit OÜ arvelduskontole novembris 116 292,26

eurot (XVI kd, tl 17–18). Eurocredit OÜ on 2015. a novembri eest on maksnud töötasud välja

kokku 115-le AS Turvamaailm töötajale kogusummas 56 717,62 eurot. Nende töötajate

netotöötasu võeti aluseks maksuarvestuse koostamisel. Eurocredit OÜ arvelduskontolt (8.

jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli lisa 3, alap 4.8.13) tehti ülekandeid töötajatele, keda kasutati

näilise tööjõurendilepingu alusel (väljamaksete selgitusena on märgitud: „Simetra Tööjõud.

Käsunduslepingu alusel“ ja kuu, mille eest väljamakse teostati). Eurocredit OÜ arvelduskonto

novembrikuu väljavõttest nähtub näiteks, et väidetavalt Simetra Tööjõud OÜ-lt renditud

töötajatele V.G maksti käsunduslepingu alusel välja kahe ülekandega 425 eurot (143,40+281,60

eurot). See summa kajastub prokuratuuri maksuarvestuses V.G. i netotöötasuna.

339. Vaatlusprotokollist nähtuvalt laekus AS-lt Turvamaailm Rendifond OÜ arvelduskontole 2015. a

detsembris 102 845 eurot. Eurocredit OÜ arvelduskontole laekus Rendifond OÜ-lt detsembris 78

212, 55 eurot. Eurocredit OÜ arvelduskontolt maksti 2015. a detsembris töötasud välja kokku

103-le AS Turvamaailm töötajale kogusummas 38 829,02 eurot, keda kasutati näilise

tööjõurendilepingu alusel. Nende töötajate netotöötasu võeti aluseks maksuarvestuse koostamisel.

Eurocredit OÜ arvelduskontolt (8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli lisa 3, alap 4.8.14) tehti

näiteks N.V. Simetra Tööjõud OÜ käsunduslepingu alusel väljamakse 456 eurot, N.V.le 172,80

eurot ja J.V.ile 333,20 eurot. Need summad kajastuvad prokuratuuri maksuarvestuses

eelnimetatud AS Turvamaailma töötajate netotöötasuna.

340. Kohtukolleegium leiab, et süüdistusakti lisas sisaldub detailne ülevaade töötajatest, kellele on

tehtud töötasu maksed osaühingute Velum Service, Alke Service, Alke Finants ja Eurocredit

pangakontodelt või sularahas. AS Turvamaailm tegi süüdistuses kirjeldatud ajal äriühingutele

Velum Service, Alke Service ja Alke Finants näiliku tööjõurendi eest väljamakseid, vahelülina

kasutati ka Eurocredit OÜ-d. Pangakontode vaatlusega on võimalik tuvastada tööjõumaksete

tasumine ülekannetega. Lisaks tehti töötasu väljamakseid sularahas – need andmed on samuti

kontrollitavad vaatlusprotokollidega. Sestap leiab ringkonnakohus, et süüdistusakti p-s 16.3

tabelis loetletud töötajatele on tehtud näilise tööjõurendilepingu alusel töötasuväljamakseid.

Prokuratuuri maksuarvestuses toodud summad kajastavad tegelikke väljamakseid õigesti.

66(80)

341. AS Turvamaailm jättis need töötasuväljamaksed deklareerimata ja tasumata. AS Turvamaailm

töötajaid ning nendele tehtavad palgaväljamaksed ja nendelt arvestatud ning kinnipeetud

tööjõumaksud deklareeriti sellel perioodil Baltic Tööjõud OÜ või Simetra Tööjõud TSD-l (V kd,

tl 1–56). Näiteks kohtukolleegiumi poolt AS Turvamaailma töötajaks loetud A.A

töötasuväljamakseid uurides ilmneb järgmine. 2014. novembris on tema töötasu 363 eurot välja

makstud Velum Service OÜ pangakontolt. 2014. a detsembri töötasu 360 eurot on välja makstud

30. detsembril 2014 sama äriühingu pangakontolt. 26. jaanuaril 2015 maksti A.A. i töötasu

396,50 eurot välja Velum Service OÜ pangakontolt. Märtsis maksti A.A. ile töötasu

(316,65+147,20, s.o kokku 465,85 eurot) välja 2. märtsil Alke Service OÜ ja 26. märtsil 2015

Alke Finants OÜ pangakontolt. Oktoobris maksis A.A. ile palga (300+243,20, s.o kokku 534,20

eurot) välja Eurocredit OÜ kahe maksega – 1. oktoobril ja 27. oktoobril 2015. 2. novembril 2015

maksti talle palk välja Eurocredit OÜ poolt summas 180,3 eurot. A.A. i töötasuväljamaksed

deklareeris 2014. a novembris Baltic Tööjõud (V kd, tl 33), 2015. a veebruaris ja märtsis

deklareeris A.A. i enda TSD-l Simetra Tööjõud OÜ (V kd, tl 1), koostöö katkemise perioodil

(mai, juuli, august) deklareeris A.A. i töötasuväljamaksed AS Turvamaailm (IV kd, tl 181).

Seejärel septembris ja oktoobris 2015 deklareeriti A.A. i tööjõumaksed taas Simetra Tööjõud OÜ

TSD-l. Töötasuväljamaksetest üle jäänud raha kanti Tavid AS-i, kust skeemis osalenud isikud

selle sularahas välja võtsid.

342. Süüdistuse kohaselt esitati AS Turvamaailm nimel maksustamisperioodide 2014. a november –

2015. a detsember kohta maksuhaldurile TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata töötajatele

tehtud väljamakseid ja nendelt tasumisele kuuluvaid makse kokku summas 261 963,90 eurot, s.o

sotsiaalmaksu 173 505,52 eurot ja tulumaksu 88 458,38 eurot. Hilisemas maksuarvestuses on

neid summasid korrigeeritud ning välja arvutatud, et deklareerimata jäeti töötajatele tehtud

väljamakseid ja nendelt tasumisele kuuluvaid makse kokku summas 259 130,90 eurot, s.o

sotsiaalmaksu 170 772,84 eurot ja tulumaksu 88 358,06 eurot. Kolleegium lähtub korrigeeritud

summadest, mis on süüdistatavale soodsamad.

343. Sellise tegevusega rikkus J.K. AS-i Turvamaailm huvides ja R.P. kaasabil TuMS § 40 lg-d 2, 4

ja 5 ning § 41 p 1. Vastavalt TuMS § 4 lg-le 1 ja § 43 lg-le 1 oli 2014. aastal tulumaksumäär 21%

ja 2015. aastal 20%. J.K. rikkus AS-i Turvamaailm huvides ja R.P. kaasabil SMS § 9 lg 1 p 1 ja

4.

(c)AS-i Turvamaailm sisendkäibemaksu alusetu deklareerimine

344. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et Velum Service OÜ ja Alke Service OÜ AS-le

Turvamaailm tööjõurenti ei osutanud, kuivõrd tegemist oli Turvamaailma enda töötajatega.

Lisaks tuvastas ringkonnakohus, et AS Turvamaailm ning Alke Finants OÜ vahele loodud

osaühing Rendifond oli K.T. e ja J.K. i kontrolli all. Selle eesmärgiks oli hoida töötajatele

reaalselt ülekandmisele minev raha oma kontrolli all. Sestap leiab kohtukolleegium, et kõik

allpool loetletud arved, kus selgitusena on märgitud tööjõurent, koos viitega mingile perioodile

või osapoolte vahel väidetavalt sõlmitud lepingule (nt 6. augustil 2015 Rendifond OÜ

(rendileandja) esindaja D.Z. ja AS Turvamaailm (kasutajaettevõtja) esindaja K.T. e vahel

sõlmitud lepingule nr 15080601, V kd, tl 179), varjavad näilikku teenust. Tegelikkuses arveid

esitanud firmad tööjõurenditeenust ei osutanud. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei

võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse

maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. AS-l Turvamaailm puudus eelnimetatud

äriühingute poolt esitatud arvete alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata.

345. Lisaks sellele nähtub esitatud tõenditest, et arveid esitatakse samuti selgitusega „Soojakute rent“.

Süüdistuse kohaselt on tegemist näilike teenuste arvetega. Tunnistaja V.Š. i ütluste kohaselt

kuulusid soojakud „kas Deltale või Turvamaailmale“ (XXI kd, tl 15). Ringkonnakohus leiab

eeltoodut arvestades, et kuna tunnistajate ütluste kohaselt kuulusid soojakud tegelikult kas AS-le

67(80)

Turvamaailm või Delta Security OÜ-le endale, siis on arvete esitamine väidetavalt

tööjõurendipakkujalt nende eest näilik. Sellele osutab ka asjaolu, et soojakute rendi arve esitati

just selle äriühingu poolt, mida kasutati parasjagu arvete esitamiseks. Soojakute rendisumma oli

sama (nt Velum Service OÜ 28. novembri 2014. a arve VII kd, tl 22 ja Alke Service OÜ 31.

jaanuari 2015. a. arve VII kd, tl 27). Sarnaselt prokuröriga peab ringkonnakohus ebatõenäoliseks,

et kaks erinevat äriühingut rendiksid teenust samadel tingimustel. Muid dokumente (nt

rendilepinguid, omandit tõendavaid dokumente) kohtule esitatud ei ole.

346. Veel loeb ringkonnakohus näilikeks arved, mille selgitusse on teenusena märgitud „hooldus- või

abitööd“. Tunnistaja K.T. e ütluste järgi pakuti oma turvatöötajatele objektil soojakute koristust

lisatööna, lisaraha teenimiseks. Need töötajad võisid olla ükskõik mis ettevõtte töötajad.

Turvamaailma, Delta Security ja kõik valveteenuse gruppi kuuluvad inimesed olid palgal ka

renditööjõu ettevõttes, selleks, et nad saaksid täita neid kohustusi, mis ei olnud nendele valve- või

turvafirmas lepinguga antud kohustuste nimekirjas (XXI kd, tl 109 pöördel). Kohtukolleegium

järeldab sellest, et abitöötajateks kasutati samu isikuid, keda näidati paberil renditöötajatena.

Kohtule on esitatud palju dokumentaalseid tõendeid, ent mitte ühtki raamatupidamisdokumenti,

milles sisalduks viited kelleltki hooldus- ja abitööde tellimisele.

347. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et nii soojakute rentimise kui ka hooldus- ja

abitööde arvetel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud. Need tehingud tuleb jätta MKS § 83 lg

4 alusel arvesse võtmata. Arved on näiliku tööjõurendiskeemi osa, mille eesmärgiks oli

vähendada maksukohustust ja suurendada äriühingust tulumaksuvabalt väljaviidava raha hulka.

Deklareerides sisendkäibemaksu hulgas Alke Service OÜ, Velum Service OÜ ja Rendifond OÜ

nimel väljastatud reaalseid majandustegevusi mittekajastavatele arvetele märgitud käibemaksu,

esitas AS Turvamaailm süüdistuses etteheidetud ajaperioodil käibemaksudeklaratsioonides

valeandmeid, millega vähendas alusetult oma käibemaksukohustust.

348. Maksuarvestusest (XVII kd, tl 210) nähtub, et arvestuse aluseks võeti AS Turvamaailma

maksustamisperioodil november 2014 – 2015. a detsember (k.a) KMD-d. Nendest nähtuvalt

deklareeris AS Turvamaailm maksustatavat käivet 1 640 928,68 eurot. Sellelt summalt on

arvestatud käibemaksu 328 185,72 eurot ja sisendkäibemaksu 210 811,84 eurot. Esitatud

deklaratsioonide kohaselt kulus maksustamisperioodil 2014. a detsembrist kuni 2015. a

detsembrini tasumisele 117 373,88 eurot. Järgnevalt tegi maksuhaldur samal perioodil AS

Turvamaailma KMD INF B-osa (ostuarvete) pinnalt kindlaks, millise osa sellest moodustas

Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ nimel väljastatud arvetel kajastuv

käibemaksu sisendkäibemaks. Ringkonnakohus leiab, et selliselt on kontrollitav, kuidas kujunes

arvutuskäik alusetult käibemaksukohustuse vähendamisel sisendkäibemaksu arvestuses.

349. Süüdistusakti kohaselt deklareeris AS Turvamaailm raamatupidaja K.K. i vahendusel oma 2014.

a novembrikuu käibemaksuarvestuses (KMD inf B vormil, st soetus) Velum Service OÜ

väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 93 301,20 eurot (sh km 20% 15

550,20 eurot).

350. Ringkonnakohus tuvastab selle esitatud tõendite põhjal. Käibedeklaratsiooni kohaselt deklareeris

AS Turvamaailm 2014. aasta novembri käibemaksuarvestuses Velum Service OÜ esitatud arveid

kogusummas 93 301,20 eurot, sh käibemaks 20% 15 550,20 eurot. E-maksuameti väljatrükk, kust

on näha ostutehingud, kinnitab, et esitatud on andmed Velum Service OÜ 28. novembri 2014. a

arvete nr 214101 (summas 52 948, 80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 8824, 80 eurot), nr 214100

(summas 26 474,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4412, 40 eurot), nr 2141099 (summas 1488

eurot, sh sisendkäibemaksuna 248 eurot) ja nr 214098 (summas 12 390 eurot, sh

sisendkäibemaksuna 2065 eurot). Andmed sisestas 22. detsembril 2014 K.K. (IV kd, tl 157).

Kriminaalasjas esitatud tõendid – Velum Service OÜ 28. novembri 2014 arved nr 214101 ja nr

214100 on esitatud selgitusega: „Tööjõurent vastavalt lepingule“ (VII kd, tl 16 ja 17). Velum

68(80)

Service OÜ 28. novembri 2014. a kuupäevaga arve nr 214099 on esitatud kauba eest „Hooldus -

ja abitööd“ ja arve nr 214098 on esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VII kd, tl 15 ja 14).

Väljatrükk AS Turvamaailma maksukohustuslase registrist „Teller“ (edaspidi Teller) näitab, et

kokku on sel kuul deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 118 164,72 eurot ja käibemaks

23 632,94 eurot. Sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata on 20 671,88 eurot, tasumisele

kuuluv käibemaks 2961,06 eurot (IV kd, tl 154). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud näilike

teenuste eest esitatud arvete abil 15 550,20 euro võrra rohkem, on selle summa võrra alusetult

vähendatud Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus VI kd, tl

210, lisa 2 tl 239).

351. Süüdistusakti kohaselt deklareeris AS Turvamaailm raamatupidaja K.K. i vahendusel 2014. a

detsembri käibemaksuarvestuses Velum Service OÜ poolt väljastatud tööjõurendi ja muude

teenuste arveid kogusummas 112 804,80 eurot (sh km 20% 18 808,80 eurot).

352. Ringkonnakohus tuvastab selle käibedeklaratsiooni alusel, kust nähtub, et oma 2014. aasta

detsembri käibemaksuarvestuses kajastas AS Turvamaailm Velum Service OÜ esitatud arveid

kogusummas 112 804,80 eurot, sh käibemaks 20% summas 18 800,80 eurot (VI kd, tl 159). AS

Turvamaailma 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni esitas K.K. 20. jaanuaril 2015. Selles

on deklareeritud Velum Service OÜ 5. detsembri 2014 neli arvet: nr 214117 summas 65 938,80

eurot, sh sisendkäibemaksuna 10 989,80 eurot; nr 214116 summas 32 968, 80 eurot, sh

sisendkäibemaksuna 5494,80 eurot; nr 214115 summas 1507, 20 eurot, sh sisendkäibemaksuna

251,20 eurot; nr 214114 summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot (IV kd, tl 159).

Neid arveid kohtueelses menetluses ei leitud, ent nende sisu nähtub kohtule üle antud

Turvamaailma läbiotsimisprotokolli juurde käivalt K.K. i läbiotsimise käigus tehtud ja CD-

plaadile salvestatud Turvamaailma 2014. a pearaamatu väljavõttest. Selle jalusest nähtuvalt on

tegemist Turvamaailma andmestikuga ja väljavõte on tehtud kõikide kontode osas. Leheküljel 30

on konto 4100 „tööjõurent“ ja on näha, et 28. novembril 2014 on kajastatud tööjõurendi arved.

Arvete numbrid on 214116 ja 214117 ja selgitus „tööjõurent vastavalt lepingule“ . Lehekülje

lõpuosas on uus konto numbriga 4109 „Muud tootmisega seotud teenused“, lk 31 nähtub

kuupäevaga 5. detsember 2014 on kaks arvet 214114 ja 214115. Esimesel on kirjelduseks

märgitud „soojaku rent 35-*29500“, summaks 10325. Teisel „Hooldus- ja abitööd 314-*4,00“,

summaks 1256 (V kd, tl 253 CD plaadil). Telleri väljatrükist nähtub, et detsembris on

deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 135 840 eurot, käibemaks 27168 eurot, maha

arvata lubatud sisendkäibemaks on 22 591,64 eurot ja tasumisele kuuluv käibemaks 4576,36

eurot (IV kd, tl 154). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud näilike teenuste eest esitatud

arvete abil 18 800,80 euro võrra rohkem, on selle summa võrra alusetult vähendatud AS-i

Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 210, lisa 2

tl 239).

353. Süüdistuse kohaselt on 2015. a jaanuari käibemaksuarvestuses Alke Service OÜ väljastatud

tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 73 509,60 eurot (sh km 20% 12 251,60 eurot),

mis deklareeriti raamatupidaja K.K. i vahendusel.

354. Kohtule esitatud e-maksuameti väljatrükist nähtub, et AS Turvamaailm 2015. a jaanuarikuu

käibedeklaratsiooni esitas K.K. 20. veebruaril 2015. Selles on deklareeritud Alke Service OÜ 30.

jaanuari 2015. a neli arvet: nr 215012 summas 39 738 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6623 eurot;

nr 215011 summas 19 869,60 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3311,60 eurot; nr 215010 summas

1512 eurot, sh sisendkäibemaksuna 252 eurot; nr 215009 summas 12 390 eurot, sh

sisendkäibemaksuna 2065 eurot (IV kd, tl 161). Kohtule on esitatud Alke Service OÜ arved nr

215012 ja 2015011. Nende selgituseks on märgitud tööjõurent vastavalt lepingule (VII kd, tl 24

ja 25). Alke Service OÜ arve nr 215010 on esitatud kauba eest „Hooldus - ja abitööd“ (VII kd, tl

26) ja arve nr 215009 on esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VII kd, tl 27). Tellerist nähtub, et

69(80)

jaanuaris on deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 96 901,02 eurot, käibemaks 19

380,20 eurot, maha arvata lubatud sisendkäibemaks 16 270, 54 eurot, tasumisele kuuluv

käibemaks 3109,66 eurot (VI kd, tl 153). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 12 251,60

euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult

vähendatud Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl

210, lisa 2 tl 239).

355. Süüdistuse kohaselt oli 2015. a veebruari käibemaksuarvestuses Alke Service OÜ väljastatud

tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 58 800 eurot (sh km 20% 9 799,60 eurot), mis

deklareeriti raamatupidaja K.K. i vahendusel.

356. E-maksuameti väljatrükist nähtub, et AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta veebruari

käibemaksuarvestuses Alke Service OÜ poolt esitatud arveid kogusummas 58 800 eurot, sh

käibemaks 20% 9800 eurot (IV kd, tl 163). AS-i Turvamaailm 2015. a veebruari

käibedeklaratsiooni esitas K.K. 20. märtsil 2015 (XVIII kd, tl 163). Selles deklareeritud Alke

Service OÜ 16. veebruari 2015 neli arvet: nr 215037 summas 25 922, 40 eurot, sh

sisendkäibemaksuna 4320, 40 eurot; nr 215036 summas 18 961, 20 eurot, sh sisendkäibemaksuna

3160, 20 eurot; nr 215035 summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot; nr 215034

summas 1526, 40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 254,40 eurot. Kohtu käsutuses on Alke Service

OÜ arved nr 215037 ja 2015036 (VII kd, tl 20–21). Need on esitatud tööjõurendi eest vastavalt

lepingule. Alke Service OÜ arve nr 215034 on esitatud kauba eest „Hooldus – ja abitööd“ ja arve

nr 215035 on esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VII kd, tl 22–23). Telleri väljatrüki kohaselt

on jaanuaris deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 95 763,17 eurot, käibemaks 19

152,63 eurot, maha arvata lubatud sisendkäibemaks 14 766,10 eurot ja tasumisele kuuluv

käibemaks 4386,53 eurot (IV kd, tl 155). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 9800 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud

Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 210, lisa 2

tl 239).

357. Süüdistuse kohaselt esitati 2015. a märtsi käibemaksuarvestuses Alke Service OÜ väljastatud

tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 54 036 eurot (sh km 20% 9 006 eurot).

358. E-maksuameti väljatrükist nähtub, et 2015. aasta märtsi käibemaksuarvestuses deklareeris AS

Turvamaailm Alke Service OÜ poolt esitatud arveid kogusummas 54 036 eurot, sh käibemaks

20% 9006 eurot. AS-i Turvamaailm 2015. a märtsi käibedeklaratsiooni esitas K.K. 20. aprillil

2015. Selles on deklareeritud Alke Service OÜ 31. märtsi 2015 kaks arvet: nr 15215006 summas

29 023,98 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4837,33 eurot ja nr 15215005 summas 25 012 eurot, sh

sisendkäibemaksuna 4168,67 eurot (IV kd, tl 165). Kohtu käsutuses on ka Alke Service OÜ arved

nr 215006 ja 2015005, mis on esitatud tööjõurendi eest perioodil

1.–31. märts 2015 (VII kd, tl 18–19). Telleri väljatrükist nähtub, et jaanuaris on deklareeritud

20% määraga maksustatav käive 127 923,06 eurot, käibemaks 25 584,61 eurot, sisendkäibemaks,

mis on lubatud maha arvata 19 212,37 eurot ja tasumisele kuuluv käibemaks 6372,24 eurot (IV

kd, tl 155). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 9006 euro võrra rohkem näilike teenuste

eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Turvamaailma tasumisele

kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 210, lisa 2 tl 239).

359. Süüdistuse kohaselt deklareeris AS Turvamaailm raamatupidaja K.K. i vahendusel 2015. a

augusti käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ 31. augustil 2015 väljastatud tööjõurendi ja muude

teenuste arve nr 1501 summas 82 611,82 eurot (sh km 20% 13 768,64 eurot).

360. Ringkonnakohus tuvastab selle e-maksuameti väljatrükiga, mis seda kinnitab. AS Turvamaailm

2015. a augusti käibedeklaratsiooni esitas K.K. 24. septembril 2015. Selles on deklareeritud

Rendifond OÜ 31. augusti 2015. a arve nr 1501 summas 82 611,82 eurot, sh sisendkäibemaksuna

13 768,64 eurot (IV kd, tl 167). Kohtu käsutuses on Rendifond OÜ arve. Selle kirjeldusest nähtub

70(80)

järgmine: leping 15080601 periood august 2015. Kogus 24 155,5 tundi, hind 2,85 (VII kd, tl

195). Augustis deklareeritud 20% määraga maksustatav käive on 121 592,97 eurot, käibemaks 24

318,59 eurot, maha arvata lubatud sisendkäibemaks 17 973,92 eurot ja tasumisele kuuluv

käibemaks 6 344,67 eurot (IV kd, tl 155). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 13 768,64

euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult

vähendatud Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl

210, lisa 2 tl 239).

361. Süüdistuse kohaselt on AS Turvamaailma 2015. a septembri käibemaksuarvestuses deklareeritud

Rendifond OÜ 30. septembril 2015 väljastatud tööjõurendi arve nr 1504 summas 91 433,70 eurot

(sh km 20% 15 238,95 eurot). See deklareeriti raamatupidaja K.K. i vahendusel.

362. E-maksuameti väljatrükist nähtub, et AS Turvamaailma 2015. a septembri käibedeklaratsiooni

esitas K.K. 20. oktoobril 2015. AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta septembrikuu

käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ 30. septembri 2015. a arve nr 1504 summas 91 433,70

eurot, sh käibemaks 20% 15 238,95 eurot (IV kd, tl 169). Kohtu käsutuses on Rendifond OÜ arve

nr 1504. Sellest nähtuvalt on arve esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi

1.–31. septembri 2015 eest (VII kd, tl 35). Telleri väljatrükist nähtub, et deklareeritud 20%

määraga maksustatav käive on 116 384,44 eurot, käibemaks 23276,89 eurot, maha arvata lubatud

sisendkäibemaks 17957,84 eurot ja tasumisele kuuluv käibemaks 5319,05 eurot (IV kd, tl 155).

Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 15 238,95 euro võrra rohkem näilike teenuste eest

esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud Turvamaailma

tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 210, lisa 2 tl 239).

363. Süüdistuse kohaselt on AS Turvamaailm 2015. a oktoobri käibemaksuarvestuses raamatupidaja

K.K. i vahendusel deklareerinud Rendifond OÜ 31. oktoobril 2015 väljastatud tööjõurendi arve

nr 1509 summas 98 205,30 eurot (sh km 20% 16 367,55 eurot).

364. E-maksuameti väljatrükist nähtuvalt esitas K.K. 20. novembril 2015 AS Turvamaailma 2015. a

oktoobri käibedeklaratsiooni. AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta oktoobri

käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ 31. oktoobril 2015 väljastatud arve nr 1509 summas 98

205,30 eurot, sh käibemaks 20% 16 367,55 eurot (IV kd, tl 171). Kohtu käsutuses on Rendifond

OÜ arve nr 1509, milles kirjeldus: leping 15080601 perioodi 1.–31. oktoober 2015. a eest (VII

kd, tl 34). Telleri väljatrükist nähtub, et deklareeritud 20% määraga maksustatav käive on 117

415,94 eurot, käibemaks 23 483,19 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 18

610,04 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 4873,15 eurot (VI kd, tl 154). Kuna

sisendkäibemaksu on deklareeritud 16 367,55 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud

arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Turvamaailma tasumisele kuuluvat

maksukohustust (vt ka maksuarvestust XVII kd, tl 210, lisa 2 tl 239).

365. Süüdistuse kohaselt on AS Turvamaailm 2015. a novembri käibemaksuarvestuses raamatupidaja

K.K. i vahendusel kajastanud Rendifond OÜ väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 98 683

eurot (sh km 20% 16 447 eurot). E-maksuameti väljatrükist nähtub, et AS Turvamaailm 2015. a

novembri käibedeklaratsiooni esitas K.K. 21. detsembril 2015. AS Turvamaailm deklareeris oma

2015. aasta novembri käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ 30. novembri 2015. a kolm arvet: nr

1519 summas 11 640 eurot, sh käibemaks 20% 1940 eurot; nr 1518 summas 2168,40 eurot, sh

käibemaks 361,40 eurot; nr 1517 summas 80 723,98 eurot, sh käibemaks 20% 13 454 eurot ja 1.

novembri 2015. a arve nr 1512 summas 4150,44 euro, sh käibemaks 691,74 eurot. Kokku

deklareeriti Rendifond OÜ arveid summas 98 683 eurot, sh käibemaks 20% ehk 16 447 eurot (IV

kd, tl 173–174). Kohtule on esitatud Rendifond OÜ arve nr 1519, mille kirjelduses: koristus- ja

piirdeaedade montaažitööd Maxima logistikakeskus, Õlleköögi tee 24. periood 17. august – 30.

november 2015 (VII kd, tl 30). Rendifondi arved nr 1512, 1517, 1518 (VII kd, tl 31–33) on

esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi 1.–30. novembri 2015. a eest. Arvetel on näha

71(80)

kogused ja summad. Arvel 1512 on viidatud aktidele 60 ja 62. Novembris on deklareeritud 20%

määraga maksustatav käive kokku 111 890,67 eurot, käibemaks 223 78,13 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 191 44,66 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

3233,47 eurot (VI kd, tl 154). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 16 447,14 euro võrra

rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud

Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestust XVII kd, tl 210, lisa 2

tl 239).

366. Süüdistuse kohaselt on 2015. a detsembri käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ väljastanud

tööjõurendi arveid kogusummas 97 586,92 eurot (sh km 20% 16 267,50 eurot), mis deklareeriti

raamatupidaja K.K. i vahendusel.

367. E-maksuameti väljatrükist nähtuvalt esitas AS-i Turvamaailm 2015. a detsembri

käibedeklaratsiooni K.K. 20. jaanuaril 2016. AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. a aasta

detsembri käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ 31. detsembril 2015. a väljastatud kaks arvet: nr

1525 summas 23 286,60 eurot, sh käibemaks 20% 3881,10 eurot ja nr 1523 summas 74 318,32

eurot, sh käibemaks 12 386,39 eurot. Kokku deklareeriti Rendifond OÜ arveid summas 97

586,92 eurot, sh käibemaks 20% ehk 16 267,50 eurot (VI kd, tl 175). Kohus tutvus nimetatud

arvetega. Rendifond OÜ arve nr 1523 ja arve nr 1525 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601

perioodi 1.–31. detsember 2015 eest (VII kd, tl 28–29). Turvamaailma KMD andmete väljatrükist

nähtuvalt on deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 109 587,72 eurot, käibemaks 21

917,54 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19 944,39 eurot ja tasumisele kuuluv

käibemaks 1973,15 eurot. Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 16 267,49 euro võrra rohkem

näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud

Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestust XVII kd, tl 210, lisa 2

tl 239).

368. Kokkuvõtvalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et AS Turvamaailm on novembrist – detsembrini

2014, jaanuarist – märtsini 2015 ning augustist – detsembrini 2015 näidanud oma

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu alusetult summas 143 498,37 eurot ja vähendanud

selles ulatuses oma käibemaksukohustust.

(d)

Delta Security OÜ sisendkäibemaksu alusetu deklareerimine

369. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et Velum Service OÜ ja Alke Service OÜ

Delta Security OÜ-le tööjõurenti ei osutanud, kuivõrd tegemist oli Delta Security enda

töötajatega. Lisaks tuvastas ringkonnakohus, et Delta Security OÜ ning Alke Finants OÜ vahele

loodud osaühing Rendifond oli K.T. e ja J.K. i kontrolli all. Selle eesmärgiks oli hoida töötajatele

reaalselt ülekandmisele minev raha oma kontrolli all. Sestap leiab kohtukolleegium, et kõik

allpool esitatud arved, kus selgitusena on märgitud tööjõurent, koos viitega mingile perioodile või

osapoolte vahel väidetavalt sõlmitud lepingule (nt 7. augustil 2015 Rendifond OÜ (rendileandja)

esindaja D.Z. ja Delta Security (kasutajaettevõtja) esindaja R.J. i vahel sõlmitud leping nr

15080701, V kd, tl 180–184), varjavad näilikku teenust. Tegelikkuses arveid esitanud firmad

tööjõurenditeenust ei osutanud. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta

maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse

maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Delta Security OÜ-l puudus eelnimetatud

äriühingute poolt esitatud arvete alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata.

370. Lisaks sellele nähtub esitatud tõenditest, et arveid esitatakse ka selgitusega „Soojakute rent“.

Süüdistuse kohaselt on tegemist näilike teenuste arvetega. Lisaks eeltoodud põhjendustele

soojakute rentimise osas, kinnitas tunnistaja R.J. , et soojakud kuulusid AS-le Turvamaailm ja

Delta Securityle (XXI kd, tl 132). Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et kuna

tunnistajate ütluste kohaselt kuulusid soojakud tegelikult kas AS-le Turvamaailm või Delta

Securty OÜ-le, siis on nende eest esitatud arved näilikud. Sellele osutab veel asjaolu, et soojakute

72(80)

rendi arve esitati just selle äriühingu poolt, mida kasutati parasjagu muudegi arvete esitamiseks.

Samuti ei osuta miski Velum Service OÜ ja Alke Service OÜ äriregistrisse märgitud tegevusalas

sellele, et sinna kuuluks ka soojakute rentimine.

371. Sarnaselt eeltooduga loeb ringkonnakohus näilikeks arved, mille selgitusse on teenusena

märgitud „hooldus- või abitööd“. Tunnistaja K.T. e ütlustest järeldas kohtukolleegium, et

abitöötajateks kasutati samu isikuid, keda näidati paberil renditöötajatena. Hooldus- ja abitööde

tellimise osas muid tõendeid esitatud ei ole.

372. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et nii soojakute rentimise kui ka hooldus- ja

abitööde arvetel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud. Need tehingud tuleb jätta MKS § 83 lg

4 alusel arvesse võtmata. Arved on näiliku tööjõurendiskeemi osa, mille eesmärgiks oli

vähendada maksukohustust ja suurendada äriühingust tulumaksuvabalt väljaviidava raha hulka.

Deklareerides sisendkäibemaksu hulgas Alke Service OÜ, Velum Service OÜ ja Rendifond OÜ

nimel väljastatud reaalseid majandustegevusi mittekajastavatele arvetele märgitud käibemaksu,

esitas Delta Security OÜ süüdistuses etteheidetud ajaperioodil käibemaksudeklaratsioonides

valeandmeid, millega vähendas alusetult oma käibemaksukohustust.

373. Maksuarvestusest (XVII kd, tl 190) nähtub, et arvestuse aluseks võeti Delta Security OÜ

maksustamisperioodil november 2014–2015. a detsember KMD-d. Nendest nähtuvalt deklareeris

Delta Security OÜ maksustatavat käivet 928 622,8 eurot. Sellelt summalt on arvestatud

käibemaksu 185 724,6 eurot ja sisendkäibemaksu 116 415,1 eurot. Esitatud deklaratsioonide

kohaselt kulus osutatud perioodil tasumisele 69 309,46 eurot. Järgnevalt tegi maksuhaldur samal

perioodil Delta Security KMD INF B-osa (ostuarvete) pinnalt kindlaks, millise osa sellest

moodustas Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ nimel väljastatud arvetel

kajastuv käibemaksu sisendkäibemaks.

374. Süüdistuse kohaselt on Delta Security OÜ deklareerinud oma 2014. a novembri

käibemaksuarvestuses (KMD inf B vormil, st soetus) raamatupidaja K.K. i vahendusel Velum

Service OÜ väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 47 467,20 eurot (sh

km 20%, s.o 7911, 20 eurot).

375. Ringkonnakohus kontrollis, et e-maksuameti väljatrükist nähtuvalt esitas Delta Security OÜ

2014. a novembri käibedeklaratsiooni K.K. 22. detsembril 2014. Selles on deklareeritud kaks

Velum Service OÜ 28. novembri 2014. a arvet: nr 21410828 summas 31 642,80 eurot, sh

sisendkäibemaks 5273,80 eurot ja nr 214107 summas 15 824,40 eurot, sh sisendkäibemaks

2637,40 eurot (IV kd, tl 126). Prokuröri esitatud tõenditest: Velum Service OÜ 28. novembri

2014. a arvetest nr 214108 ja 214107 nähtub, et need on esitatud selgitusega „Tööjõurent

vastavalt lepingule“. Arvetel on märgitud koguseks „1“ ja hind ning summa (IX kd, tl 19 ja 20).

Väljatrükk maksukohustuslase registrist „Teller“ näitab, et novembris on deklareeritud 20%

määraga maksustatav käive 62 738,35 eurot, käibemaks 12 547,67 eurot, sisendkäibemaks, mis

on lubatud maha arvata 10 231,20 eurot ja tasumisele kuuluv käibemaks 2316,47 eurot (VI kd, tl

123). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 7911,20 euro võrra rohkem näilike teenuste eest

esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Delta Security tasumisele

kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 190, lisa 2 tl 201).

376. Süüdistuse kohaselt deklareeris Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. i vahendusel oma 2014. a

detsembri käibemaksuarvestuses Velum Service OÜ väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste

arveid kogusummas 53 402,4 eurot (sh km 20%, s.o 8900,4 eurot).

377. Kohtule esitatud e-maksuameti väljatrükist nähtub, et Delta Security OÜ 2014. a detsembri

käibedeklaratsiooni esitas K.K. 26. märtsil 2015. Selles on deklareeritud kaks Velum Service OÜ

5. detsembri 2014. a arvet: nr 214123 summas 17 800,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2966, 80

eurot ja nr 214124 summas 35 601, 60 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5933,60 eurot (IV kd, tl

73(80)

127–128). Kohtu käsutuses on Velum Service OÜ 5. detsembri 2014. a arved nr 214123 ja

214124, millel on märgitud „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Kogus 1, hind ning summa.

Detsembris on äriühing deklareerinud 20% määraga maksustatavat käibena 62 364,93 eurot,

käibemaks 12 472,99 eurot, maha arvata lubatud sisendkäibemaks on 10 434,60 eurot, tasumisele

kuuluv käibemaks 2038,39 eurot (VI kd, tl 123). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud

8900,40 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra

alusetult vähendatud Delta Security tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus

XVII kd, tl 190, lisa 2 tl 201).

378. Süüdistuse kohaselt deklareeris Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. i vahendusel oma 2015. a

jaanuari käibemaksuarvestuses Alke Service OÜ väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid

kogusummas 38 403,6 eurot (sh km 20% 6400,6 eurot).

379. E-maksuameti väljatrükk kinnitab, et Delta Security OÜ 2015. a. jaanuari käibedeklaratsiooni

esitas K.K. 20. veebruaril 2015. Selles on deklareeritud Alke Service OÜ 30. jaanuari 2015. a

arved nr 215019 summas 25 600,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4266,80 eurot ja nr 215018

summas 12 802,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2133,80 eurot (VI kd, tl 129). Alke Service OÜ

30. jaanuari 2015. a arved nr 215019 ja 215018 on kohtu käsutuses. Need on esitatud kauba eest

„Tööjõurent vastavalt lepingule“ (IX kd, tl 30–31). Delta Security OÜ deklareeritud 20%

määraga maksustatav käive jaanuari deklaratsioonis on 55 028,78 eurot, käibemaks 11 005,76

eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 9071,02 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

1934,74 eurot (VI kd, tl 124). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 6400,60 euro võrra

rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt)

alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 190,

lisa 2 tl 201).

380. Süüdistuse kohaselt esitas Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. 2015. a veebruari

käibemaksuarvestuses Alke Service OÜ väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid

kogusummas 36 900 eurot (sh km 20% 6150 eurot).

381. E-maksuameti väljatrükk kinnitab, et Delta Security OÜ 2015. a veebruari käibedeklaratsiooni

esitas K.K. 20. märtsil 2015. Selles on deklareeritud kaks Alke Service OÜ 16. veebruari 2015. a

arvet: nr 215041 summas 24 600 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4100 eurot ja nr 215040 summas

12 300 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2050 eurot (VI kd, tl 130). Alke Service OÜ 16. veebruari

2015. a arvetel nr 215041 ja 215040 kajastatu kohaselt on nende aluseks „Tööjõurent vastavalt

lepingule“. Kogusena on märgitud 1 (IX kd, tl 25–26). Deklareeritud 20% määraga maksustatav

käive 50 031,70 eurot, käibemaks 10 006,34 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata

7963,91 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 2042,43 eurot (VI kd, tl 124). Kuna

sisendkäibemaksu on veebruaris deklareeritud 6150 euro võrra rohkem näilike teenuste eest

esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Delta Security tasumisele

kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 190, lisa 2 tl 201).

382. Süüdistuse kohaselt deklareeris Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. i vahendusel 2015. a

märtsi käibemaksuarvestuses Alke Service OÜ väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid

kogusummas 35 700,7 eurot (sh km 20% 6450,1 eurot).

383. E-maksuameti käibedeklaratsiooni väljatrükist nähtub, et Delta Security OÜ 2015. a märtsi

käibedeklaratsiooni esitas K.K. 20. aprillil 2015. Selles on deklareeritud kaks Alke Service OÜ

31. märtsi 2015. a arvet: nr 15215010 summas 25 800,48 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4300,08

eurot ja arve nr 15215009 summas 12 900,24 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2150,04 eurot (VI

kd, tl 131). Alke Service OÜ 31. märtsi 2015. a arved (Tööjõurendi üleandmise-vastuvõtmise

aktid) nr 15215010 ja 15215009 on esitatud kauba eest „Tööjõurent 1.–31. märts 2015“ (IX kd, tl

27–28). Märtsis deklareeritud 20% määraga maksustatav käive on 55 788,91 eurot, käibemaks 11

157,78 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 8264,53 eurot, tasumisele kuuluv

74(80)

käibemaks 2893,25 eurot (VI kd, tl 124). Kuna sisendkäibemaksu on näilike teenuste eest

esitatud arvete abil deklareeritud 6150 euro võrra rohkem, on selle summa võrra alusetult

vähendatud Delta Security tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl

190, lisa 2 tl 201).

384. Süüdistuse kohaselt deklareeris Delta Security raamatupidaja K.K. i vahendusel 2015. a augusti

käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arve nr 1502

summas 65 890,4 eurot (sh km 20% 10996,7 eurot).

385. Ringkonnakohus uuris e-maksuameti käibedeklaratsiooni väljatrükki ja tuvastas, et Delta

Security OÜ 2015. a augusti käibedeklaratsiooni esitas K.K. 21. septembril 2015. Selles

deklareeritud Rendifond OÜ 31. augusti 2015. a arve nr 1502 summas 65 980,36 eurot, sh

sisendkäibemaksuna 10 996,73 eurot (IV kd, tl 133). Rendifond OÜ 31. augusti 2015. a arve nr

1502 sisaldab kirjet „Leping 15080701 periood 14.–31. august 2015“. Kogusena on märgitud 19

292,5 tundi. Augustis deklareeritud 20% määraga maksustatav käive on 96 481,96 eurot,

käibemaks 19 296,39 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 13 995,78 eurot,

tasumisele kuuluv käibemaks 5300,61 eurot (VI kd, tl 123). Kuna sisendkäibemaksu on

deklareeritud 10 996,73 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle

summa võrra alusetult vähendatud Delta Security tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka

maksuarvestus XVII kd, tl 190, lisa 2 tl 201) ja süüdistusaktis.

386. Süüdistuse kohaselt deklareeris Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. i vahendusel 2015. a

septembri käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ väljastatud tööjõurendi arve nr 1505 summas 62

481,7 eurot (sh km 20% 10 413,6 eurot).

387. Käibedeklaratsiooni väljatrükist nähtub, et Delta Security OÜ 2015. a septembri

käibedeklaratsiooni esitas K.K. i 20. oktoobril 2015. Selles on deklareeritud Rendifond OÜ 30.

augusti 2015. a arve nr 1505 summas 62 481,70 eurot, sh sisendkäibemaksuna 10 413,62 eurot

(VI kd, tl 135). Rendifond OÜ 30. septembri 2015. a arve nr 1505 on esitatud kirjeldusega:

Leping 15080701 periood 1.–30. september 2015 (IX kd, tl 30). Septembris on deklareeritud 20%

määraga maksustatav käive 91 819,43 eurot, käibemaks 18 363,89 eurot, sisendkäibemaks, mis

on lubatud maha arvata 15 045,24 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 3318,65 eurot (VI kd, tl

123). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 10 413,60 euro võrra rohkem näilike teenuste eest

esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Delta Security tasumisele

kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 190, lisa 2 tl 201).

388. Süüdistuse kohaselt deklareeris Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. i vahendusel 2015. a

oktoobri käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ väljastatud tööjõurendi arve nr 1508 summas 49

608,5 eurot (sh km 20% 8268,1 eurot).

389. Käibedeklaratsiooni väljatrükist nähtub, et Delta Security OÜ 2015. a oktoobri

käibedeklaratsiooni esitas K.K. i 20. novembril 2015. Selles on deklareeritud Rendifond OÜ 31.

oktoobri 2015. a arve nr 1508 summas 49 608,82 eurot, sh sisendkäibemaksuna 8268,14 eurot

(VI kd, tl 136). Rendifond OÜ 31. oktoobri 2015. a arve nr 1508 on esitatud kirjeldusega:

„Leping 15080701 periood 01.10-31.10.2015“. Kogusena on kirjas 14 505,5 tundi ja hind 2,85

(IX kd, tl 31). Telleri väljatrükist nähtub, et oktoobris on deklareeritud 20% määraga maksustatav

käive 75 941,23 eurot, käibemaks 15 188,25 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata

11 615,21 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 3573,04 eurot (VI kd, tl 123). Kuna

sisendkäibemaksu on deklareeritud 8268,10 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud

arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Delta Security tasumisele kuuluvat

maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 190, lisa 2 tl 201).

75(80)

390. Süüdistuse kohaselt deklareeris Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. i vahendusel 2015. a

novembri käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 35

797,1 eurot (sh km 20% 5966,2 eurot).

391. Käibedeklaratsiooni väljatrükist nähtub, et Delta Security OÜ 2015. a novembri

käibedeklaratsiooni esitas K.K. 21. detsembril 2015. Selles on deklareeritud Rendifond OÜ 30.

novembri 2015. a arve nr 1514 summas 27 397,62 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4566,27 eurot ja

16. novembri 2015. a arve nr 1513 summas 8399,52 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1399,92 eurot

(VI kd, tl 138). Rendifond OÜ arve nr 1514 a on esitatud kirjeldusega: Leping 15080701 periood

1.–30. november 2015. Arvel nr 1513 seisab, et see on esitatud seoses lepinguga nr 15080701

perioodi 1.–10. november 2015 eest ( IX kd, tl 32–33). Telleri väljatrükist nähtub, et novembris

on kokku deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 41 749,58 eurot, käibemaks 8349,92

eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 7366,43 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

983, 49 eurot (VI kd, tl 123). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 5966,20 euro võrra

rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Delta

Security tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 190, lisa 2, tl

201).

392. Süüdistuse kohaselt deklareeris Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. i vahendusel 2015. a

detsembri käibemaksuarvestuses Rendifond OÜ väljastatud tööjõurendi arve nr 1520 summas

22231,72 eurot (sh km 20% 3705,29 eurot).

393. E-maksuametist tehtud käibedeklaratsiooni väljatrükk näitab, et Delta Security OÜ 2015. a

detsembri käibedeklaratsiooni esitas K.K. 20. jaanuaril 2016. Selles on deklareeritud Rendifond

OÜ 28. detsembri 2015. a arve nr 1520 summas 22 231,70 eurot, s.h. sisendkäibemaksuna

3705,30 eurot (VI kd, tl 140). Rendifond OÜ 28. detsembri 2015. a arve nr 1520 on esitatud

kirjeldusega: „Leping 15080701 periood 01.12-31.12.2015“. Koguseks on 6500,5 tundi

ühikuhinnaga 2,85 eurot (IX kd, tl 34). Telleri väljatrükk näitab, et detsembri deklareeritud 20%

määraga maksustatav käive on 34 273,49 eurot, käibemaks 6854,70 eurot, sisendkäibemaks, mis

on lubatud maha arvata 5013,53 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 1841,17 eurot (IV kd, tl

125). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 3705,30 euro võrra rohkem näilike teenuste eest

esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Delta Security tasumisele

kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 190, lisa 2 tl 201).

394. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus sellega, et Delta Security OÜ on perioodil

november 2014 – detsember 2015. a näidanud oma käibedeklaratsioonides Velum Service OÜ,

Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ nimel väljastatud arvetel kajastanud sisendkäibemaksu

alusetult summas 75 162,29 eurot ja vähendanud selles ulatuses oma käibemaksukohustust.

(e)Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu tasumata jätmine

395. Süüdistuse kohaselt esitati Delta Security OÜ 2014. a detsembri ja 2015. a detsembri TSD-des

valeandmeid, sest deklareerimata jäeti tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 104

385,22 eurot. AS-i Turvamaailm 2014. a detsembri ja 2015. a detsembri TSD-des esitati samuti

valeandmeid, jättes deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 47 146

eurot.

396. Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt on välja arvutatud järgmiselt. Kokku on

liidetud Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja Rendifond OÜ

arvelduskontodele näilike teenuste eest esitatud arvete alusel tehtud Delta Security OÜ ja

AS-i Turvamaailm väljamaksed (Delta Security OÜ-l kokku 528 104, 02 eurot ja

AS-l Turvamaailm 609 325,22 eurot). Nendest on maha arvatud mõlema äriühingu poolt

töötajatele makstud töötasude netosummad (Delta Security puhul 117 834,31 eurot ja AS-i

Turvamaailm puhul 422 117,14 eurot). Seejärel on arvestatud 2014. a ja 2015. a kehtinud

76(80)

erinevate tulumaksumääradega: 2014 oli tulumaksu määr 21% ja 2015 oli see 20%. Selliselt on

saadud, et 2014. a oleks pidanud Delta Security tasuma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

tulumaksu 30 539,02 (114 884,90 eurot x 21/79) ja 2015. a 73 846,20 eurot (295 384,81 eurot x

20/80).

AS-i Turvamaailm puhul näitab vastav arvutuskäik, et 2014. a on jäetud deklareerimata ja

tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 5778,95 eurot (21739,87 eurot x 21/79) ja

2015. a detsembris 41 367,05 eurot (165 468,21 eurot x 20/80). Kokku jättis AS Turvamaailm

seega deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 47 146 eurot ja Delta Security OÜ

104 385,22 eurot (maksuarvestus XVII kd, tl 188–243). Nende summade ulatuses on ka

süüdistusaktis tehtud süüdistatavale karistusõiguslik etteheide.

AS Turvamaailm

397. Ringkonnakohus kontrollis ja tuvastas, et perioodil novembrist 2014. a kuni veebruarini 2015. a

tasus AS Turvamaailm talle esitatud arveid näilise tööjõurendi eest Velum Service OÜ

pangakontole kokku summas 196 833,60 eurot (8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokoll, XVI kd, tl

1–37, p 4.3 ja lisa 3, tl 70).

398. 2015. a märtsis tasus AS Turvamaailm talle esitatud Alke Service OÜ arved näilise tööjõurendi

teenuste eest Alke Service OÜ pangakontole nr EE591700017003670462 ja

EE161700017003692770 kokku summas 47 830,00 eurot (vaatlusprotokoll, XVI kd, tl 1–37 p

4.4 ja lisa 3 CD-l, tl 70).

399. Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni maini 2015. a tasus AS Turvamaailm talle esitatud Alke

Service OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ Alke Finants pangakontole nr

EE161700017003692770 kokku summas 80 770,80 eurot (vaatlusprotokoll, XVI kd, tl 1–37 p

4.5 ja lisa 3 CD-l, tl 70).

400. Perioodil 2015. a september kuni detsember 2015. a tasus AS Turvamaailm talle esitatud

Rendifond OÜ arveid näilise tööjõurendi eest Rendifond OÜ pangakontole nr

EE511700017003528598 kokku summas 283 890,82 eurot (vaatlusprotokoll, XVI kd, tl 1–37 p

4.6 ja lisa 3 CD-l, tl 70).

401. Perioodil novembrist 2014. a kuni detsembrini 2015 tegi AS Turvamaailm seega kandeid Velum

Services OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja Rendifond OÜ arvelduskontodele 609

325,22 euro ulatuses (XVI kd, tl 1–37 p 4.2.4 ja lisa 2 CD-l, tl 70).

402. 8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokoll kajastab, et AS-lt Turvamaailm laekunud rahast osa maksti

Alke Finants OÜ, Alke Service OÜ, Velum Service OÜ ja Eurocredit OÜ poolt füüsilistele

isikutele selgitusega „töötasu“. AS Turvamaailm töötajatele töötasu väljamaksed on perioodil

november 2014. a kuni detsember 2015. a summas 422 177 eurot.

403. Järelikult kui arvestada, et 2014. a tegi AS Turvamaailm osaühingutele Velum Service OÜ, Alke

Service OÜ, Alke Finants OÜ ja Rendifond OÜ väljamakseid 133 650,40 eurot ja väidetavatele

renditöötajate maksti ülekandega ja sularahas kokku 111 910,53 eurot, oli 2014. a ettevõtlusega

mitteseotud kulu suuruseks 21 739,87 eurot, mille pealt deklareerimata jäänud tulumaks oli

5778,95 eurot (21 739,87 eurot x21/79). 2015. a tegi AS Turvamaailm eelnimetaud äriühingutele

ülekandeid 475 674,82 eurot ja väidetavatele renditöötajatele laekus sellest 310 206,61 eurot.

Seega oli ettevõtlusega mitteseotud tulu 165 468,21 eurot (475 674,82 – 310 206,61). Sellelt

summalt pidi AS Turvamaailm tasuma 2015. a tulumaksu 41 367,05 eurot (165 468,21 x 20/80)

(vt maksuarvestus XVII, tl 242).

Delta Security OÜ

404. Ringkonnakohus tuvastas, et perioodil november 2014. a kuni veebruar 2015. a tasus Delta

Security OÜ talle esitatud arveid näilise tööjõurendi eest Velum Service OÜ pangakontole nr

77(80)

EE6017000017003564811 kokku summas 227 740,80 eurot (vaatlusprotokoll, XVI kd, 1–37 p

4.3, ja lisa 3 CD-l, tl 70).

405. 2015. a märtsis tasus Delta Security OÜ talle esitatud Alke Service OÜ arved näilise tööjõurendi

jm teenuste eest Alke Service OÜ pangakontole nr EE591700017003670462 ja

EE161700017003692770 kokku summas 12 500 eurot (vaatlusprotokoll, XVI kd, tl 1-37 p 4.4 ja

lisa 3 CD-l, tl 70).

406. Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni maini 2015. a tasus Delta Security OÜ talle esitatud Alke

Service OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ Alke Finants pangakontole nr

EE161700017003692770 kokku summas 72 495,20 eurot (vaatlusprotokoll, XVI kd, tl 1–37 p

4.5 ja lisa 3 CD-l, tl 70).

407. Perioodil 2015. a september kuni detsember 2015. a tasus Delta Security OÜ talle esitatud

Rendifond OÜ arveid näilise tööjõurendi eest Rendifond OÜ pangakontole nr

EE511700017003528598 kokku summas 215 368 eurot (vaatlusprotokoll, XVI kd, tl 1–37 p 4.6

ja lisa 3 CD-l, tl 70).

408. Sel perioodil on tehtud Rendifond OÜ kontolt maksed Alke Finants OÜ kontole

(vaatlusprotokoll, XVI kd, tl 1–37 p 4.5 ja lisa 3 CD-l, tl 70) järgmiselt: septembris 52 490 eurot,

oktoobris 42 400 eurot, novembris 56 052 eurot ja detsembris 118 096,46 eurot.

409. Perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a tegi Delta Security OÜ kandeid Velum

Services OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja Rendifond OÜ arvelduskontodele 528

104,02 euro ulatuses (XVI, tl 1–37 p 4.2.4 ja lisa 2 CD-l, tl 70).

410. Sellest summast on tehtud Delta Security OÜ töötajatele töötasu väljamaksed perioodil november

2014. a kuni detsember 2015. a summas 117 834,31 eurot. Erinevatele äriühingutele kantud raha

segunes muu kontol oleva rahaga. Vaatlusprotokollist nähtub, et Delta Security OÜ saadud rahast

osa maksti välja Alke Finants OÜ, Alke Security OÜ, Velum Service OÜ ja Eurocredit OÜ poolt

füüsilistele isikutele selgitusega „töötasu“. Ülejäänud osa kanti edasi Tavid AS-i ja võeti välja

sularahas. Osaliselt maksti töötajatele sularahas.

411. Järelikult kui arvestada, et 2014. a tegi Delta Security OÜ osaühingutele Velum Service, Alke

Service, Alke Finants ja Rendifond väljamakseid 143 273,60 eurot ja väidetavatele renditöötajate

maksti ülekandega ja sularahas kokku 28 388,7 eurot, oli 2014. a ettevõtlusega mitteseotud kulu

suuruseks 114 884,90 eurot, mille pealt deklareerimata jäänud tulumaks oli 30 539,02 eurot (114

884,90 eurot x 21/79). 2015. a tegi Delta Security OÜ eelnimetaud äriühingutele ülekandeid 384

830,42 eurot ja väidetavatele renditöötajatele laekus sellest 89 445,61 eurot. Seega oli

ettevõtlusega mitteseotud tulu 295 384,81 eurot (384 830,42 – 89 445,61). Sellelt summalt pidi

Delta Security OÜ tasuma 2015. a tulumaksu 73 846,20 eurot (295 384,81 x 20/80) (vt

maksuarvestus XVII kd, tl 204).

412. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest võiks järeldada, et Tavid AS-st sularahana välja võetud

raha kasutati AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ettevõtluses. Samuti ei ole esitatud sularaha

sissetulekuorderid. Sularaha olemasolu ei osanud kommenteerida ka 8. juunil 2022. a

tunnistajana üle kuulatud AS Turvamaailma ja Delta Security raamatupidaja K.K. . Tema väitel

tasuti töötajatele ülekannetega. Prokuröri küsimusele sularahakassa olemasolu kohta vastas

tunnistaja, et tema käes ei olnud mingit raha. Kui seda raha üldse oli, siis oli see Turvamaailmas

J.K. i ja Delta Securitys R.J. i käes (XXI kd, tl 82).

413. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et AS Turvamaailma ja Delta Security OÜ poolt

äriühingust välja viidud ja deklareerimata jäetud summad on ettevõtlusega mitteseotud kulu

TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses, mille kohta puudub raamatupidamise seaduses ettenähtud

nõuetele vastav algdokument.

78(80)

(VII)

414. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 1, tühistab ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 21. juuni 2024. a otsuse. Maakohus, pidades jälitustoimingute aluseks olnud

prokuratuuri ja kohtu määruseid õigusvastaseks, eksis. Sellega rikkus maakohus oluliselt

menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja jõudis valele järeldusele, et kõnesolevate määruste

alusel tehtud jälitustoimingutega kogutud tõendid ei ole lubatavad (vt Tartu Ringkonnakohtu 7.

novembri 2025. a määrust). See viis omakorda ebaõigele seisukohale, et süüdistatavale

etteheidetud teod ei ole tõendatud. Siiski on kuriteod praeguseks aegunud, mistõttu tuleb

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kuna prokurör taotleb muu hulgas

maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist, tuleb tema apellatsioon rahuldada osaliselt.

Kannatanu apellatsioon jääb rahuldamata.

415. Kuna kriminaalmenetluse lõpetatakse, jääb kannatanu avalik-õiguslik nõudeavaldus KrMS 331 lg

1 ja § 2962 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

416. Kaitsjad paluvad jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Apellatsioonimenetluse nn

esimesel ringil tasus R.P. kaitsjatele 2973,63 eurot, mille kohta on kohtule esitatud hüvitamise

taotlus koos arvetega 20. novembril 2024. Käsilolevas menetluses kandis R.P. täiendavalt

kulusid 11 938,10 eurot. Eeltoodut arvestades palutakse mõista R.P. kasuks välja kokku 14

911,73 eurot, millele lisandub 15. detsembri 2025. a istungi ajakulu.

417. Esmalt märgib kolleegium, et apellatsioonimenetluse esimesel arutamisel tekkinud

menetluskulude (2 973,63 eurot) osas võttis ringkonnakohus seisukoha 27. mai 2025. a määruses.

Osas, millega riigilt mõisteti süüdistatava kasuks välja hüvitis apellatsioonimenetluse kulu

katteks, jättis Riigikohus 16. juuli 2025. a määrusega Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2025. a

määruse muutmata. Seega on see küsimus jõustunud kohtumäärusega lahendatud.

418. Asja uuel arutamisel on R.P. l tekkinud kulu suuruseks enne ringkonnakohtu 15. detsembri 2025.

a istungit 11 938,10 eurot. Arvetele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt tekkis kulu järgmiste

toimingutega. Perioodil 14.–31. oktoobril 2025 tutvusid mõlemad kaitsjad prokuröri seisukohaga,

pidasid omavahel nõu, suhtlesid R.P. ga meili teel ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Seejärel

valmistusid eelistungiks ja koostasid kirjaliku seisukoha. Kokku oli ajakulu sel perioodil 7,05

tundi. Vandeadvokaat K. Rande tegi 7.–26. novembrini 2025 järgmised toimingud: tutvus

kohtumäärusega ja analüüsis seda (0,5 tundi), tutvus jälitusprotokollidega (8,1 tundi) ning T.R. i

jt osas tehtud maakohtu otsusega (3,70 tundi). Viimaks kulutas vandeadvokaat K. Rande 1.–11.

detsembrini 2025 õigusabi andmisele kokku 18,90 tundi. K. Rande tutvus jälitustoimingu

protokollidega (9 tundi), koostas ringkonnakohtule kirjaliku kõne ja täiendas seda (6,5 tundi),

tutvus prokuröri kõnega ja analüüsis seda (2,60 tundi) ning pidas kliendiga nõu (0,80 tundi).

419. Vandeadvokaat K. Rande osutab õigusteenust tunnihinnaga 250 eurot ja O. Nääs tunnihinnaga

270 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Menetluskuluks loetakse valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Riigikohtu

kriminaalkolleegium ei ole senises praktikas määratlenud maksimaalset õigusteenuse tunnitasu

määra. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse

keskmist turuhinda. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata.

Kohtupraktikas on hiljuti peetud 225 euro suurust tunnihinda keskmisest kõrgemaks (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2025. a määrus nr 1-22-2637, p 48). 295-euro suurust

tunnitasu on peetud ülemääraseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. juuni 2025.a otsus nr 4-

24-2178, p 16). Arvestades selle apellatsioonimenetluse esemeks olevaid küsimusi, peab

kohtukolleegium mõistlikuks tunnihinnaks 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsjate

toimingud olid vajalikud ja läbitöötamist vajanud materjal mahukas (ainuüksi jälitustoimingute

protokollid üle 400 lk ja prokuröri kõne 137 lk), mistõttu oli kulunud aeg põhjendatud.

79(80)

420. Seega tuleb lugeda valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega

tasuks istungieelselt 11 857,50 eurot (sh käibemaks). Sellele lisandub kaitsja tasu 15. detsembri

2025. a istungil osalemisega seoses – 620 eurot (sh käibemaks). Seega on

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu kokku 12 477,50

eurot (sh käibemaks), mis tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel välja mõista riigilt.

421. Samuti jäävad riigi kanda maakohtu menetluses tunnistajatele makstud summad. Maakohtu

otsuse kohaselt on enne apellatsioonimenetlust valitud kaitsjatele makstud mõistlik tasu 47

577,92 eurot, mida ei ole vaidlustatud (vt maakohtu otsuse p 52). KrMS § 185 lg 1 alusel jääb ka

see riigi kanda ja tuleb süüdistatavale hüvitada.

422. Kohtutoimikus olevad elektroonilised andmekandjad (CD-plaadid jms) jäävad kohtutoimiku

juurde.

(allkirjatatud digitaalselt)

80(80)