2-24-142666/66 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142666

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi E Si vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

9338,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja L L

Kostja E S (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 8. jaanuar 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista E Silt Bigbank AS kasuks välja 17. veebruaril 2023 Bigbank AS ja E Si vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-xxx tulenev kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 419,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud

seadusjärgne viivis 9,97 eurot.

3. Mõista E Silt Bigbank AS kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (419,94

eurot) alates 1. maist 2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista E Silt Bigbank AS kasuks välja 17. veebruaril 2023 Bigbank AS ja E Si vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-xxx tulenevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed järgmiselt:

25.05.2026

65,83 eurot

25.06.2026

65,83 eurot

27.07.2026

65,83 eurot

25.08.2026

65,83 eurot

25.09.2026

65,83 eurot

26.10.2026

65,83 eurot

25.11.2026

65,83 eurot

28.12.2026

65,83 eurot

25.01.2027

65,83 eurot

25.02.2027

65,83 eurot

25.03.2027

65,83 eurot

26.04.2027

65,83 eurot

25.05.2027

65,83 eurot

25.06.2027

65,83 eurot

26.07.2027

65,83 eurot

25.08.2027

65,83 eurot

27.09.2027

65,83 eurot

25.10.2027

65,83 eurot

25.11.2027

65,83 eurot

27.12.2027

65,83 eurot

25.01.2028

65,83 eurot

25.02.2028

65,83 eurot

27.03.2028

65,83 eurot

25.04.2028

65,83 eurot

25.05.2028

65,83 eurot

26.06.2028

65,83 eurot

25.07.2028

65,83 eurot

25.08.2028

65,83 eurot

25.09.2028

65,83 eurot

25.10.2028

65,83 eurot

27.11.2028

65,83 eurot

27.12.2028

65,83 eurot

25.01.2029

65,83 eurot

26.02.2029

65,83 eurot

26.03.2029

65,83 eurot

25.04.2029

65,83 eurot

25.05.2029

65,83 eurot

25.06.2029

65,83 eurot

25.07.2029

65,83 eurot

27.08.2029

65,83 eurot

25.09.2029

65,83 eurot

25.10.2029

65,83 eurot

26.11.2029

65,83 eurot

27.12.2029

65,83 eurot

25.01.2030

65,83 eurot

25.02.2030

65,83 eurot

25.03.2030

65,83 eurot

25.04.2030

65,83 eurot

27.05.2030

65,83 eurot

25.06.2030

65,83 eurot

25.07.2030

65,83 eurot

26.08.2030

65,83 eurot

25.09.2030

65,83 eurot

25.10.2030

65,83 eurot

25.11.2030

65,83 eurot

27.12.2030

65,83 eurot

27.01.2031

65,83 eurot

25.02.2031

65,83 eurot

25.03.2031

65,83 eurot

25.04.2031

65,83 eurot

26.05.2031

65,83 eurot

25.06.2031

65,83 eurot

25.07.2031

65,83 eurot

25.08.2031

65,83 eurot

25.09.2031

65,83 eurot

27.10.2031

65,83 eurot

25.11.2031

65,83 eurot

29.12.2031

65,83 eurot

26.01.2032

65,83 eurot

25.02.2032

65,83 eurot

25.03.2032

65,83 eurot

26.04.2032

65,83 eurot

25.05.2032

65,83 eurot

25.06.2032

65,83 eurot

26.07.2032

65,83 eurot

25.08.2032

65,83 eurot

27.09.2032

65,83 eurot

25.10.2032

65,83 eurot

25.11.2032

65,83 eurot

27.12.2032

65,83 eurot

25.01.2033

65,83 eurot

25.02.2033

65,93 eurot

5. Mõista E Silt Bigbank AS kasuks välja igakuiselt koos põhivõla osamaksega

tasumisele kuuluv intress võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud määras

arvestatuna põhivõla summalt, mis on E Si kasutuses, kuid mille maksetähtaeg ei

ole veel saabunud.

6. Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: põhivõla nõudes 1698,50 eurot,

intressi nõudes 378,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 339,95 eurot,

laenuhaldustasu nõudes 6,06 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes lepingujärgses

määras (14,40% aastas).

7. Jätta menetluskulud 70,6% ulatuses E Si kanda ning 29,4% ulatuses Bigbank AS

kanda.

8. Määrata Bigbank AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 770 eurot.

9. Mõista E Silt välja Bigbank AS kasuks menetluskulude katteks hüvitis 543,62 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. Bigbank AS (hageja) nõuab E Silt (kostja) põhivõla 7516,60 eurot, intressi 378,93 eurot,

haldustasu 6,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 349,92 eurot ja sissenõudmiskulude 5

eurot tasumist.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

hageja ja kostja sõlmisid 17. veebruaril 2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-xxx, mille

alusel sai kostja laenu 8020 eurot;

-

kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel;

-

krediidisummast arvestati maha 120,30 eurot lepingutasu ning kostjale kanti 7899,70

eurot. Kostja on teinud lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kokku 2081,60 eurot, sellest

põhiosa katteks 503,40 eurot. Seega on tasumata põhiosa 7516,60 eurot;

-

kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva maksega, so 25. juuli 2024 kuni 25. oktoober 2024, andis krediidiandja kostjale

26. septembril 2024 tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud,

ütles krediidiandja lepingu üles 31. oktoobril 2024;

-

lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 14,40%. Kostjal on intressivõlgnevus alates

25. juuli 2024 kuni 25. oktoobri 2024 osamakseni kokku 364,19 eurot ning perioodil 25.

oktoober 2024 kuni ülesütlemiseni 30. oktoober 2025 14,74 eurot. Kokku nõuab hageja

intressi 378,93 eurot;

-

tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 4.3 on kostja kohustatud tasuma hagejale

igakuiselt lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 25.

juuni 2024 kuni 25. oktoober 2024 tasuma lepingu haldustasu 6,06 eurot;

-

hageja arvestab viivist põhivõlalt 7516,60 eurot laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, so 1. november 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 26. veebruar 2025

lepingus kokku lepitud intressimääras (14,40%). Kostja võlgneb hagejale viivist 349,92

eurot;

-

hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid lähtudes VÕS 1132 lg-s 1 ja lepingu

üldtingimuste punktis 5.3 sätestatust. Hageja on saatnud kostjale ühe tasuta kirja 2.

augustil 2024 ja ühe tasulise kirja 13. augustil 2024. Seega nõuab hageja

sissenõudmiskulu hüvitamist 5 eurot;

-

krediidi kulukuse määr (KKM) on 16,42% aastas eeldusel, et krediidisumma on 8020

eurot, leping kehtib 120 kuud, intress on 14,40% aastas, aastas, lepingu sõlmimise tasu

suurus on 120,30 eruot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot;

-

hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti sissetulekute

registri väljavõtte alusel, avalikest registritest saadud info ja arvelduskonto väljavõtte

alusel. Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 1200

eurot. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja keskmiseks

sissetulekuks on 1200 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on olemasolevaid

igakuiseid kohustusi 234 eurot. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal, et

kostjal oli igakuiseid kohustusi 530 eurot. Uuest lepingust tulenev kohustus oli 129,37

eurot. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust moodustas kostja igakuiste

kohustuse osakaal sissetulekutest ca 54,95%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena

kasutusse 45,05% sissetulekutest ehk siis 540,63 eurot. Peale majandamiskulude kandmist

jäi kostjale vabalt kasutada 454,05 eurot;

-

juhul, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ei saa

lugeda lepingut 31. oktoober 2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud

kostja kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Uuesti määratud maksete alusel oli

kostja kohustatud lepingu perioodil 17. veebruar 2023 – 25. veebruar 2033 hagejale

tasuma 7899,70 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud

põhiosamaksed 1579,92 eurot (osamaksed perioodil 27. märts 2023 – 25. veebruar 2025)

ning kostja oli hagejale tasunud 2081,60 eurot. Seega muutub vastavalt uuesti määratud

maksetele sissenõutavaks 27. oktoobri 2025 osamakse 24,96 eurot ning edaspidi

igakuiselt vastavalt uuesti määratud maksetele 65,83 eurot. Viimase osamakse tasumise

tähtaeg saabub 25. veebruar 2033. Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt välja

edasiulatuvalt alates 27. oktoobrist 2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende

sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt

kogusummas 5818,10 eurot.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on 770 eurot (riigilõiv).

Kostja vaidleb hagile vastu esitades sellele järgmised vastuväited:

-

lepingu sõlmimisel oli ületatud krediidi kulukuse ülempiir;

-

lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, sest kostjal ei olnud tasumata kolm järjestikust

osamakset;

-

hageja ei suhtunud tõsiselt oma kohustusse kostja majandusliku seisukorra kindlaks

tegemisel. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtu seisukoht

2. Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et

hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

3. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõla 7516,60 eurot, intressi 378,93 eurot, haldustasu 6,06 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 349,92 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega

kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.

4. Hageja ja kostja sõlmisid 17. veebruaril 2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EECxxx,

mille alusel võimaldati kostjale laenu 8020 eurot (dtl 37-42). Esile toodud asjaoludel andis

hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase

majandustegevust. Seega on hageja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1

mõttes.

5. Hageja on lepingu alusel teinud kostjale laenu väljamakse 17. veebruaril 2023 summas

7899,70 eurot (dtl 43). Lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda krediidisumma, intress ja lepingu

haldustasu vastavalt maksegraafikule (üldtingimuste p 1.1, dtl 38). Maksegraafiku kohaselt on

igakuise makse suurus 129,37 eurot (dtl 40-42).

6. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1)

on seadusega kooskõlas.1 Asja lahendamisel peab kohus olenemata kostja vastuväitest hindama,

kas lepingus märgitud krediidi kulukuse määr on õige ning kas selle osised on lepingus

1 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14.

korrektselt välja toodud.2 Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja

4061 ning VÕS § 406 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri 13. oktoobri 2020 määrusest nr

51 („Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“) ja selle lisast nr 1.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 15,31%3. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*15,31% = 45,93%.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli KKM 16,42% aastas (dtl 37), mis ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe p 3 kohaselt on krediidi kulukuse määr arvutatud eeldusel, et

krediidisumma on 8020 eurot, krediidileping kehtib 120 kuud, intress on 14,40% aastas, lepingu

sõlmimise tasu suurus on 120,30 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot (dtl 35).

Kohus on krediidi kulukuse määra arvutamisel kasutanud avalikult kättesaadavat kalkulaatorit4

ning sisestanud Finantsinspektsiooni tarbijaveebilehel minuraha.ee56 avaldatud kalkulaatorisse

järgmised andmed: antav krediit 8020; lisakulud 120,30 eurot; kuumaksed; osamakseid 120;

aastaintress 14,4%; lisakulud 1,5 saades krediidi kulukuse määraks 16,2%. Seega on lepingus

märgitud krediidi kulukuse määr (16,42%) ligilähedane rahandusministri 13. oktoobri 2020

määruse nr 51 alusel arvutatud tarbijakrediidi kulukuse määraga. Toodust järeldub kohtu

hinnangul, et lepingus on välja toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad

andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21) ning tegelik krediidi kulukuse määr vastab lepingus

sätestatule. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus

märgitud ebaõigesti.

7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul,

kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet.6 Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).7

Riigikohus8 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 15.

3 Eesti Pank.

Eraisikutele

antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse

määr:

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102

4 vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2025 lahend 2-24-108094, p 9.1.

5 https://minuraha.ee/et/volgadest-vabanemine/tarbijakrediidi-kulukuse-maara-kalkulaator

6 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17.

6 . novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 17. 8

24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-1309, p 18.

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.“

7.1. Hageja on selgitanud, et analüüsis kostja esitatud laenutaotlust ning pangakontot ja tegi

päringu ka Maksu- ja Tolliameti registrisse. Laenutaotluses märkis kostja enda sissetulekuks

1200 eurot. Konto väljavõtte alusel tuvastas hageja, et kostja keskmine sissetulek oli 1200

eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostjal regulaarne sissetulek ning jätkuv töösuhe.

Hageja tuvastas konto väljavõtte alusel, et kostjal on igakuised kohustused 530 eurot ning

majapidamiskulud 86,58 eurot. Sõlmitud lepingu igakuine kohustus oli 129,37 eurot. Seega jäi

kostjale vaba raha 454,05 eurot (dtl 30-31).

Vaatamata näiliselt küllaltki põhjalikule kontrollile on kohtu hinnangul hageja siiski rikkunud

teabe saamise kohustust. Krediidiandja on küll nõudnud kostja käest viimase pangakonto

väljavõtet, kuid saadud väljavõtet sisuliselt analüüsides pidanuks krediidiandja nõudma kostjalt

täiendavat teavet ning analüüsima väljavõtet nõuetekohase hoolsusega. Kohus selgitab, et

vastutustundliku laenamise regulatsiooni eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija sõlmib

lepingu, mis ei vasta tema krediidivõimele ning mida ta seega tegelikkuses täita ei suuda.

Kohtule nähtub kostja kontoväljavõtetest (dtl 65-76, 98), et kostja sissetulek on perioodil august

2022 kuni veebruar 2023 olnud äärmiselt ebastabiilne, so muutuvas suuruses. Nii nähtub, et

kostja on saanud töötasu augustis 2022 summas 1200 eurot, septembris ja oktoobris 2022

kummalgi kuul ligikaudu 300 eurot, jaanuaris 2023 taas 1200 eurot ning veebruaris 2023 200

eurot. Novembris ja detsembris 2022 töötasu kontole ei laekunud, samal ajal laekusid kontole

töötukassa toetused, mis viitab sellele, et kostja ei olnud neil kuudel töösuhtes.

Kokkuvõttes ei olnud kostja sissetulek enne lepingu sõlmimist stabiilne, sh puudus kostjal

novembris ja detsembris töötasu. Võib eeldada, et kostja oli neil kahel kuul töötu, kuna sai

töötukassalt toetust. Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras põhjendatud lähtuda

krediidivõimelisuse hindamisel üksiku kuu maksimaalsest sissetulekust selgitamata täiendavalt

välja, kuidas on tarbijal võimalik kanda laenukohustusi ning muid igakuiseid kulusid kuudel,

mil sissetulek on oluliselt väiksem või ajutiselt puudub. Hageja on krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja keskmiseks sissetulekuks 1200 eurot (dtl 57), võtmata piisavalt

arvesse kontoväljavõttest nähtuvat sissetulekute ulatuslikku kõikumist. Sellises olukorras ei saa

krediidiandja kohtu hinnangul pidada tarbijat krediidivõimeliseks ega järeldada, et tarbija

sissetulek on püsivalt tuvastatud ulatuses, vähemalt täiendavaid andmeid küsimata.

Kohus märgib täiendavalt seoses hageja esitatud väidetega järgmist. Kohus ei heida hagejale

ette, et viimane oleks pidanud prognoosima kostja töökoha püsivust ja sissetuleku stabiilsust

kogu laenulepingu kehtivusaja jooksul. Küll aga eeldab nõuetekohane hoolsus olukorras, kus

olemasolevad andmed viitavad sissetuleku ebastabiilsusele, et krediidiandja küsib tarbijalt

täiendavaid selgitusi ning teeb nende põhjal informeeritud otsuse tarbija krediidivõimelisuse

kohta. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja sissetulek on ebastabiilne, ei ole põhjendatud

lähtuda mingi kindla kuu maksimaalsest sissetulekust selgitamata välja, kuidas saab tarbija

kanda oma laenukohustusi ning muid igakuiseid kohustusi kuudel, mil sissetulek on väike või

üldse puudub. Asjaolu, et kostjal oli tööandjaga alates 24. novembrist 2022 sõlmitud tööleping,

ei anna kohest alust järeldada, et kostjal on nüüdsest igakuine kindlas suuruses töötasu. Kohtu

hinnangul tähendab mõistlik hoolsus mh seda, et krediidiandja teeb kõik endast oleneva, et

selgitada selline asjaolu välja. Eriti arvestades seda, et ka peale töölepingu sõlmimist oli kostja

sissetulek varieeruvas suuruses. Siinjuures tuleks arvestada ka asjaolu, et kostja on sama

tööandja juures (xxx) ka eelnevalt töötanud töölepingu alusel, kuid seejärel mitmel korral VÕS

lepingu alusel ning alates 24. novembrist 2022 uuesti töölepingu alusel (dtl 60-61). VÕS

lepingu alusel töötamised kattuvad ajaga, mil kostja sai töötasu 300 eurot. Minimaalselt oleks

hagejal tulnud kostjalt uurida, kas sõlmitud tööleping on eelduslikult pikaajaline või kas

plaanitakse töötada osati ka VÕS lepingu alusel. Selline vaheldumine mõjutab otseselt

sissetuleku suurust ja regulaarsust ning seeläbi ka tarbija võimet täita igakuiseid laenukohustusi

ja muid püsikulusid.

Krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel veenduma, et tarbijal on lepingu sõlmimise

ajal jätkuv ja piisavalt kindel sissetulek, mis võimaldab laenu tagasi maksta kogu laenuperioodi

vältel. Nõuetekohane hoolsus seisneb mh kohustuses selgitada välja, millise püsiva

sissetulekuga saab tarbija edaspidi arvestada, eriti olukorras, kus tegemist on suhteliselt suure

summaga ja pikaajalise kohustusega.7 Käesolevas asjas oli laenusumma 8020 eurot ning

tagasimaksete periood ulatus 27. märtsist 2023 kuni 25. veebruarini 2033, s.o kümne aasta

peale. Seda enam oli hagejal põhjust veenduda, et kostja sissetulek on piisavalt stabiilne ja

jätkusuutlik. Kohtu hinnangul ei saanud hageja eeltoodu pinnalt jõuda järeldusele, kostjal oli

laenulepingu sõlmimise ajal regulaarne ja püsiv sissetulek suurusjärgus 1200 eurot (KAVS § 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1). Hageja ei ole seega hinnanud piisava põhjalikkusega kostja sissetulekute

suurust ja regulaarsust ega nende mõju sellele, kas kostja on suuteline täitma lepingujärgseid

osamakseid pikaajaliselt, s.o kuni aastani 2033.

7.2. Lisaks eelnevale nähtub kontoväljavõtetelt perioodil 10. august 2022 – 11. veebruar 2023

mitmed ülekanded eraisikutele, sh selgitusega „võlg“ ja „kohustus“. Nimetatud ülekannete

kogusummad olid augustis 610 eurot, septembris 100 eurot, oktoobris 35 eurot ja jaanuaris 55

eurot. Ka esineb kontoväljavõttel arvukalt ülekandeid selgitusega „makse“ (jaanuaris on need

näiteks toimunud kohe peale töötasu ja avansi saamist).

Hageja on viidanud, et pöördus kostja poole selgitamaks, kas arvelduskontol nähtuvad kanded

isikule O Sa on seotud täiendavate kohustustega. Samas ei ole hageja välja selgitanud

teiste samalaadsete eraisikutele tehtud ülekannete sisu, kuigi ka need võivad viidata kolmandate

isikute ees võetud kohustustele, eriti arvestades, et mitmed kanded on tehtud vahetult pärast

sissetuleku laekumist. Seejuures tuleb arvestada, et selliseid ülekandeid on tehtud ka

perioodidel, mil kostja töötasu oli vaid 200-300 eurot, mis paratamatult vähendab tema

võimekust kanda laenukohustusi krediidiandja ees. Asjaolu, et osa nimetatud ülekandeid on

tehtud mitu kuud enne vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist, ei vähenda nende tähendust

krediidivõimelisuse hindamisel, kuna need kajastavad kostja üldist maksekäitumist.

Krediidiandja ei saa sellises olukorras eeldada, et pärast laenulepingu sõlmimist taoline

käitumine automaatselt lõpeb. Vähemasti oleks hagejal tulnud välja selgitada ka teiste

eraisikutele tehtud kannete tegelik sisu, nagu hageja tegi üksnes O Sale tehtud ülekannete

puhul.

7 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 21.

Lisaks nähtub kontoväljavõtetest ulatuslik sularahaga toimetamine. Kostja sai 17. augustil 2022

laekumise summas 12 000 eurot ning võttis seejärel augusti ja septembri jooksul sularahas välja

kokku 4505 eurot. Selline sularaha väljavõtmise maht on krediidiandja vaatenurgast

kahtlusäratav, arvestades, et kostja enda töötasu nimetatud perioodil oli kokku ligikaudu 1500

eurot ning sularaha väljavõtmine oli võimalik eeskätt laekunud laenu arvelt. Täiendavalt on

kontoväljavõttest näha sularaha sissemaksed summas 2270 eurot oktoobris, 775 eurot

novembris ja 105 eurot detsembris. Need sissemaksed langevad ajale, mil kostja töötasu oli kas

oluliselt väiksem (oktoobris 300 eurot) või puudus täielikult (novembris ja detsembris). Sellises

mahus sularaha sissemaksed ei ole kohtu hinnangul tavapärased ning annavad alust järeldada, et

kostjal ei olnud võimalik katta oma igakuiseid kulutusi üksnes regulaarse sissetuleku arvelt ning

tal tuli selleks kasutada muid rahalisi allikaid, sealhulgas võimalikke laene.

Arvestades kostja varasemate töösuhete ebastabiilsust ja maksekäitumist tervikuna, näitab

eeltoodu kohtu hinnangul, et olukordades, kus kostja sissetulek oli väike või ajutiselt puudus, ei

olnud tal tegelikkuses piisavat võimekust pikaaegselt oma rahalisi kohustusi täita. Siinjuures

tuleb arvestada sellega, et hageja ei uurinud täiendavalt kostja edasise töösuhte ja töötasu kohta,

so kas kostja töötasu on ka edaspidi igakuiselt 1200 eurot. Kõike eelnevat kogumis hinnates on

hageja kohtu hinnangul rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd hageja on esitanud lepingu

ülesütlemisest tuleneva nõude, saab hageja nõuda nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et

tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud.

8.1. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Hageja on andnud kostjale 26. septembril 2024 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni

13. oktoober 2024 (dtl 50). Kuna kostja selle aja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles

krediidiandja lepingu üles 31. oktoobril 2024 (dtl 51). Seega tuleb hinnata, kas lepingu

ülesütlemise ajal, so 31. oktoobril 2024, olid täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud materiaalsed

eeldused.

Lepingu järgi tuli kostjal laen tagasi maksta maksegraafiku alusel igal kuul kindlal kuupäeval

(sh tuli tasuda intressi ja haldustasu) (dtl 40-42). Esimene osamakse tuli teha 27. märtsil 2023.

Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja saanud laenu 7899,70

eurot (dtl

43). Kuna lepingu kohaselt tuli kostjal teostada 120 makset, kujuneb ühe osamakse suuruseks

65,83 eurot (dtl 269-271). Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja

teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 2081,60 eurot (dtl 44-49).

Arvestades, et käesolevas asjas on tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine,

tuleb kõik kostja tehtud maksed arvata põhiosa ja intressi (VÕS §-s 94 sätestatud

intressimääras) tagasimakseks. Sellise ümberarvestuse kohaselt on kostja on tasunud

põhiosamaksed perioodil 27. märts 2023 – 25. september 2025 täies ulatuses (kokku 2040,73

eurot) ning 27. oktoobri 2025 osamaksest on tasutud 40,87 eurot (2081,60-2040,73). Seega ei

olnud kostja 31. oktoobri 2024 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

Järelikult polnud 31. oktoobril 2024 täidetud lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg 1).

Seega jääb lepingu ülesütlemisest tulenev nõue ühes kõrvalnõuetega rahuldamata.

9. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369

alusel ning palub mõista kostjalt välja alates 27. oktoobrist 2025 kuni 25. veebruar 2033 uuesti

määratud sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed 5818,10 eurot.

9.1.

Vaidlustamata asjaoludel ei ole kostja hagejale tasunud 27. oktoober 2025 – 27. aprill

2026 osamakseid. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja eelviidatud

sissenõutavaks muutunud ning tasumata osamaksed. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel

kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed. Hageja

esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal osaliselt tasumata 27. oktoobri 2025

põhiosamaksest 24,96 eurot8 ning põhiosamaksed 25. november 2025 – 27. aprill 2026 summas

394,98 eurot (dtl 266). Seega on sissenõutavaks muutunud põhivõla suurus kokku 419,94 eurot.

Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS §-s 94 sätestatud määras intressiarvestust hageja esitanud

ei ole.

9.2.

Reeglina saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist siis, kui see on muutunud

sissenõutavaks (VÕS § 82, § 101 lg 1 p 1). TsMS § 369 võimaldab esitada hagi tulevase nõude

täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.9 Nõude

eeldusi peab tõendama hageja, sõltumata kostja vastuväidetest või nende puudumisest.

Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude eelduse aluseks on esmajoones varasem rikkumine,

aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et kohustatud isik keeldub suure

tõenäosusega oma kohustuste täitmisest.10 Olukorras, kus kostja ei täida lepingut vabatahtlikult

pikema aja vältel ning on viivituses rohkem kui 12 kuu igakuiste osamaksetega, on põhjendatud

kohaldada TsMS § 369 ja pärast vaidlustatud otsuse tegemist sissenõutav põhivõlg kostjalt

samuti välja mõista.11

Hageja on esile toonud, et kostja ei ole täitnud lepingut enam kui aasta aega – viimane

laekumine toimus 22. juulil 2024 (dtl 44). Seega ei ole kostja alates 2024. aasta augustist

laenulepingust tulenevaid kohustusi enam täitnud. Kohtu hinnangul on hageja poolt esile

toodud asjaoludest nähtuvalt, olukorras kus kostja pole enam kui 12 kuu jooksul lepingust

tulenevaid kohustusi täitnud, alust hagi rahuldamiseks tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhiosa maksete ulatuses. Arvestades kostja senist maksekäitumist on kohtu hinnangul

põhjendatud eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida. Seega peab kohus põhjendatuks

mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel välja ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on

tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksegraafiku järgsed põhiosamaksed kogusummas

5398,16 eurot:

25.05.2026

65,83

25.06.2026

65,83

27.07.2026

65,83

25.08.2026

65,83

25.09.2026

65,83

26.10.2026

65,83

8 Põhiosamakse on 65,83 eurot. Kostja on kokku tasunud 2081,60 eurot. Sellega saab lugeda kaetuks osamaksed kuni

25. september 2025 ning osaliselt 25. oktoobri 2025 osamakse 40,87 eurot. Seega on tasumata 24,96 eurot.

9 vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2025 lahend 2-23-13049, p 19.

10 Riigikohtu 25. mai 2011 lahend 3-2-1-37-11, p 14.

11 Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2025 lahend 2-23-13049, p 19; 11. aprilli 2025 lahend 2-23-10680, p 10.

25.11.2026

65,83

28.12.2026

65,83

25.01.2027

65,83

25.02.2027

65,83

25.03.2027

65,83

26.04.2027

65,83

25.05.2027

65,83

25.06.2027

65,83

26.07.2027

65,83

25.08.2027

65,83

27.09.2027

65,83

25.10.2027

65,83

25.11.2027

65,83

27.12.2027

65,83

25.01.2028

65,83

25.02.2028

65,83

27.03.2028

65,83

25.04.2028

65,83

25.05.2028

65,83

26.06.2028

65,83

25.07.2028

65,83

25.08.2028

65,83

25.09.2028

65,83

25.10.2028

65,83

27.11.2028

65,83

27.12.2028

65,83

25.01.2029

65,83

26.02.2029

65,83

26.03.2029

65,83

25.04.2029

65,83

25.05.2029

65,83

25.06.2029

65,83

25.07.2029

65,83

27.08.2029

65,83

25.09.2029

65,83

25.10.2029

65,83

26.11.2029

65,83

27.12.2029

65,83

25.01.2030

65,83

25.02.2030

65,83

25.03.2030

65,83

25.04.2030

65,83

27.05.2030

65,83

25.06.2030

65,83

25.07.2030

65,83

26.08.2030

65,83

25.09.2030

65,83

25.10.2030

65,83

25.11.2030

65,83

27.12.2030

65,83

27.01.2031

65,83

25.02.2031

65,83

25.03.2031

65,83

25.04.2031

65,83

26.05.2031

65,83

25.06.2031

65,83

25.07.2031

65,83

25.08.2031

65,83

25.09.2031

65,83

27.10.2031

65,83

25.11.2031

65,83

29.12.2031

65,83

26.01.2032

65,83

25.02.2032

65,83

25.03.2032

65,83

26.04.2032

65,83

25.05.2032

65,83

25.06.2032

65,83

26.07.2032

65,83

25.08.2032

65,83

27.09.2032

65,83

25.10.2032

65,83

25.11.2032

65,83

27.12.2032

65,83

25.01.2033

65,83

25.02.2033

65,93

10. Samuti rahuldab kohus edasiulatuva intressinõude VÕS § 94 lg 1 alusel, kuid seda mitte

kindla summana, vaid viitega intressimäära kehtestavale normile. Seda põhjusel, et intressimäär

muutub igal poolaastal ning kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole võimalik ennustada, missugune

on intress järgmistel aastatel. Hageja on arvestanud edasiulatuva intressi püsivana eelmisel

poolaastal kehtinud intressimäära alusel, milleks kohtu hinnangul pole alust. Kokkuvõtlikult

ning intressimäära muutumise tõttu mõistab kohus edasiulatuva intressi välja viitega VÕS § 94

lg-le 1. Intress on tasu raha kasutamise eest ehk seda saab arvestada vaid summalt, mis on

kostja kasutusse antud. Alates hetkest, mil kostjal on kohustus osamakse tasuda ning ta seda ei

tee, asendub intress viivisenõudega. Seega saab intressi arvestada kostja kasutuses olevast

laenusummast, mille tagastamise tähtpäev ei ole veel saabunud.

11. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

11.1.

Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis põhiosa summalt alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast (1. november 2024) kuni hagi esitamiseni (26. veebruar 2025)

lepingujärgses intressimääras 14,40% aastas (dtl 29). Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et

kostjal on tasutud osamaksed täielikult kuni 25. september 2025 (vt p 8.1), ei ole hageja

viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel põhjendatud, kuna kostja ei olnud märgitud perioodil

osamaksete tasumisega viivituses.

11.2.

Hageja nõuab TsMS § 367 alusel ka edasiulatuvat viivist alates 27. veebruarist 2025

kuni nõude tasumiseni lepingujärgses määras 14,40% (dtl 29, 37). Selline nõue on kohtu

hinnangul VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel põhjendatud osaliselt alates osamaksest,

millega kostja on viivituses. Samas tugineb hageja kohtu hinnangul põhjendamatult lepingus

kokku lepitud intressimäärale. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise (vt p 7), on lepingus kokku lepitud intressimäär tühine ning

sellest lähtuda ei saa. Kuna rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi, on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS §

113 lg 1 teise lause alusel.

Kohus on arvestanud viivist iga ümberarvestatud ning tasumata põhiosamakse osas alates

tasumisele järgnevast päevast, so sissenõutavaks muutumisest alates kuni kohtuotsuse

tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 9,97 eurot.

Põhiosamakse

tasumise

tähtaeg

Tasumata

põhiosamakse

(eurot)

Viivise periood

Viivisemäär

(aastas)

Perioodi viivis

(eurot)

27.10.2025

24,96 eurot

28.10.2025 – 30.04.2026

10,15%

1,28

25.11.2025

65,83 eurot

26.11.2025 – 30.04.2026

10,15%

2,86

29.12.2025

65,83 eurot

30.12.2025 – 30.04.2026

10,15%

2,23

26.01.2026

65,83 eurot

27.01.2026 – 30.04.2026

10,15%

1,72

25.02.2026

65,83 eurot

26.02.2026 – 30.04.2026

10,15%

1,17

25.03.2026

65,83 eurot

26.03.2026 – 30.04.2026

10,15%

0,66

27.04.2026

65,83 eurot

28.04.2026 – 30.04.2026

10,15%

0,05

Samuti mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt (419,94 eurot) välja viivise alates 1. maist 2026 (so alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast) kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja on esitanud põhivõla osas nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivise

nõuded, kuid ei ole kohtule esitanud nõuet mõista välja viivis alates iga tulevikus

sissenõutavaks muutuva osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni selle osamakse

tasumiseni. Kuna kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes

nõudest ning hageja ei ole esitanud selget viivise nõuet tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhiosamaksete osas, ei saa kohus kohustada kostjat vastavat viivist ka tasuma.

12. Hageja palub välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 5 euro ulatuses.

Sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises on kokku lepitud lepingu üldtingimuste punktis 5.3

ja hinnakirjas (dtl 38). Hinnakirja kohaselt tuleb kehtiva lepingu makse(te) tasumisega

viivituses olemise eest saadetud meeldetuletuskirja eest tasuda 5 eurot (dtl 107).

Hageja selgitab nõude kujunemist järgmiselt: tasuta meeldetuletuskiri 2. august 2024 ja tasuline

meeldetuletuskiri 13. august 2024 (dtl 52-53). Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirjad

tasumata kohustuse osas lepingu kehtivuse ajal, kuna kostjal oli tasumata 25. juuli 2024

osamakse. Enne tasulist meeldetuletuskirja on hageja saatnud ka ühe tasuta kirja. Seega on 5

euro ulatuses hageja nõue põhjendatud, sest nõudekiri on saadetud VÕS § 1132 lg-t 1 järgides

ning nõutav summa on kooskõlas piirmäära ja lepinguga.

13. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 419,94 eurot, tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhivõla 5398,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9,97 eurot ja

sissenõudmiskulud 5 eurot. Rahuldamata jääb osaliselt põhivõla nõue 1698,50 euro ulatuses,

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 339,95 euro ulatuses, intressi nõue 378,93 eurot ja

laenuhaldustasu nõue 6,06 eurot. Samuti ei ole põhjendatud hageja edasiulatuva viivise nõue

lepingujärgses intressimääras.

14. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

16. Hageja nõuab kostjalt põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise

tasumist kokku 8256,51 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt

välja kokku 5833,07 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 70,6%, millises

ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud 29,4% ulatuses hageja kanda.

17. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

käesolevas kohtuotsuses.

Hageja on esitanud enda menetluskulud hagiavalduses (dtl 212). Hagiavaldusest nähtuvalt on

hageja menetluskulud 770 eurot, so riigilõiv (dtl 32). Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2),

mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb

hagejale hüvitada. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 770 eurot, mis tuleb hagejale

hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 70,6%

ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 543,62 eurot. Asja materjalidest

nähtuvalt ei tekkinud kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik