1-26-1584/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tartu

Kohtuasja number

1-26-1584

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik

Kohtuasi

Aleksandr Priks (isikukood: 37203142229) süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. märtsi 2026 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Aleksandr Priks, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Priksi apellatsioon Viru Maakohtu 19. märtsi 2026 otsuse peale läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik

määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a

juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 6. märtsil 2026 sõlmisid prokurör, süüdistatav Aleksandr Priks ja tema kaitsja kriminaalasjas

nr 25244000619 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur A. Priksi süüdi tunnistamist KarS §

199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning

tema karistamist. A. Priks võttis selle kokkuleppega õigeks tema vastu Telia Eesti AS-i poolt

esitatud tsiviilhagi 16 449,47 euro suuruses nõudes.

2. Viru Maakohtus 19. märtsil 2026 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud

kokkuleppest ülevaate. A. Priks kinnitas kohtule, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub

sellega.

3. Viru Maakohtu 19. märtsi 2026 otsusega tunnistati A. Priks KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning §

424 lg 2 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Samuti mõisteti talt välja

Telia Eesti AS-i kasuks 16 449,47 eurot.

4. A. Priks esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes Teliaga seotud võlgnevus üle

vaadata: kaebaja meelest on see väga kõrge ega vasta tõele. Samuti palub ta pikendada selle

maksmiseks ette nähtud tähtaega.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada A.

Priksile.

6. Kuna maakohus lahendas A. Priksi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb

apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4

ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate

normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Apellatsioonis ei viita A. Priks sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel

KrMS § 339 lg-t 1, et mõni kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et mõni tegu oleks

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks mõne teo eest mõistetud

karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei tuvasta ka ringkonnakohus.

Seega võiks A. Priksil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust

reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus A. Priks poleks

sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud

kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest toimunud ei

ole. A. Priks kinnitas kohtule, et kokkuleppes kirja pandu on talle arusaadav ning selle

sõlmimine oli tema vaba tahe. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus ei ole tsiviilhagisse

puutuvas osas vaidlustatav: tsiviilhagi baseerub kokkuleppes kirjeldatud kuritegudel ja A. Priks

võttis kokkuleppes tsiviilhagi õigeks. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus kohtulahendiga

kaasnevate õigusjärelmite osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

tühistamiseks. Teisisõnu pole A. Priksil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust

maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni, juhindudes

KrMS § 326 lg 2 p-st 3, läbi vaatamata ning tagastab selle A. Priksile.

(allkirjastatud digitaalselt)