2-19-18218/180 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18218

Kohtuasi

X-i ja Q avaldused lapse Y suhtes ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXX); lepinguline esindaja Piia

Roosileht

Puudutatud isikud:

1)Y (isikukood XXX); riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

2)Q (sündinud XX.XX.XXXX); lepinguline esindaja

advokaat Katrin Paulus

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu), esindaja sotsiaalhoolekande

osakonna juhataja Marje Paljak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q 13.03.2025 ja 16.03.2026 esitatud taotlused dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmiseks rahuldamata.

2. Jätta X-i 28.03.2025 esitatud taotlus dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks

rahuldamata.

3. Rahuldada X-i 16.03.2026 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks osaliselt:

võtta vastu perioodil 27.04.2025 kuni 23.06.2025 toimunud kirjavahetus (lisa 2) ja

jätta ülejäänud tõendid (lisa 1 ja 3) vastu võtmata.

4. Jätta rahuldamata Q 13.03.2025 taotlus kohtuistungi pidamiseks.

5. Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2025 määrus osas, milles maakohus rahuldas X-

i avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Y elu- ja viibimiskoha ning

2-19-18218

hariduse ja tervise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X-i

avaldus rahuldamata.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Jätta X-i avaldus ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks lapse Y suhtes

rahuldamata.

6.2. Jätta Q avaldus ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks lapse Y suhtes

rahuldamata.

6.3. Jätta lapse esindamise menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus riigi kanda.

Muud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kulusid kandnud

menetlusosaliste endi kanda.

7. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (lapse Y ema) esitas 20.11.2019 Harju Maakohtule avalduse vanemate (X-i ja Q ) ühise

hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse emale üleandmiseks.

2. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on vajalik, kuna vanemad ei suuda leida üksmeelt lapsega

seotud küsimustes. Vanemate omavaheline suhtlus on pingeline, st lapse isa keeldub lapse

emaga rääkimast ja lapsega seonduvaid asju arutamast. Lapse elukoht on olnud püsivalt ema

juures terve lapse elu. Alates lapse 3-aastaseks saamisest on lapse elukoht olnud ema juures.

Laps on elanud emaga Eestis alates 2017. a. Lapse ema tunneb oma last ning teab tema

vajadusi. Lapse isaga on väga raske ühist hooldusõigust lapse suhtes teostada. Juba

lühikesed viibimised isaga suhtluskorra raames on lapsele tekitanud tõsiseid tagasilööke. Laps

on isa juurest tulles ärritatud ja agressiivne. Lapse isa ei arvesta lapse väljakujunenud

päevakava ja rutiiniga ning lapse vajadustega, töötab lapse emale kui lapsevanemale vastu,

halvustab lapse ema lapsele.

3. Ema on seisukohal, et tema on sobivam lapsevanem last kasvatama. Lapse isa on

ebastabiilse käitumisega. On perioode, kus lapse isa saadab emale kümneid e-maile nädalas.

Kirjad on ennast õigustavad, lapse ema süüdistavad ning enamuses väga segased ja

arusaamatud, sh lapse ema ettepanekuid ja soove mahategevad. Lapse isa ei ole mitte

millegagi nõus, eesmärk on kõigele põhjus leida, miks peab tegema nii, nagu temale sobib.

4. Tulenevalt eeltoodust on lapse ema hinnangul vajalik lapse hooldusõiguse kuuluvus

õiguslikult reguleerida.

2-19-18218

Puudutatud isikute seisukohad

5. Lapse isa ei nõustu lapse ema avaldusega. Lapse isa esitas 25.08.2020 kohtule avalduse

vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja lapse isale üleandmiseks. Vanemate

vaheline suhtlemine ei ole lapse ema pahatahtliku käitumise tõttu hea ning kokkuleppel

erimeelsuste lahendamine ei ole osutunud võimalikuks. Lapse ema on teinud

hooldusõiguslikke otsustusi üksi teise vanemaga kooskõlastamata. Lapse ema ei ole võimeline

teise vanemaga piisavalt suhtlema ja tema seisukohti arvestama. Lapse isa on emast enam

võimeline last vaimselt ja majanduslikult kasvatama, samuti on tal tugev hingeline seotus

lapsega ja ta on seni olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele vaatamata ema poolt seatud

takistustele. Isal on lapsega alates lapse sünnist lähedane hingeline side, kuna peale lapse

sündi tegi lapse ema doktoritööd ning isa hoolitses lapse eest. Lapsele pakutavad

elamistingimused oleksid isa juures paremad kui ema juures. Lapse isa elab majas, kus laps

sündis ning omab kindlat sissetulekut. Lapse isa on ka seni täitnud lapse

ülalpidamiskohustust, mis kinnitab veelgi, et lapse isal ei ole majanduslikke raskusi. Lapse

ema on aastaid järjepidevalt takistanud lapse ja isa suhtlemist. Lapse ema ei saa aru, et

koostööd tuleb teha lapse huvides.

6. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et lapse huvidele vastab kõige

paremini vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine osaliselt ning lapse igakordse

viibimiskoha ainuhoolduse üleandmine lapse emale.

6.1. Lapse elu Eestis on väga hästi korraldatud. Laps on emaga väga lähedane ning alates

2017. a elanud emaga kahekesi. Lapse elukorralduse muutmine isa soovitud viisil tooks

lapsele kaasa pöördumatu emotsionaalse trauma. Laps on arukas, hästi arenenud ning

meeldiva olekuga. Laps on avaldanud, et soovib elada koos emaga ning isaga suhelda. Laps

elab koos emaga alaliselt Eestis, õpib Tallinna Muusika- ja Balletikoolis XXX, on erialal

sedavõrd edukas, et osaleb rahvusvahelistel konkurssidel. Lisaks tegeleb laps spordiga

(mängib jalgpalli). Lapse isa elab Londonis ning laps suhtleb isaga varasemas lahendis

määratud suhtlemiskorra alusel. Vanemad on peamiselt vaielnud lapse viibimiskoha üle.

Käesoleval ajal on lapse jaoks muutunud keerukaks isegi rahvusvahelistel konkurssidel

osalemine kuivõrd isa ei anna selleks oma nõusolekut. Lapse hariduse ja tervise osas ei ole

kumbki vanem seni suuri erimeelsusi esile toonud.

6.2. Vanemate suhted on kõiges, mis puudutab last, olnud pikka aega väga keerulised.

Kumbki vanem ei usalda teineteist ja vanemlik koostöö sisuliselt puudub. Vanemad suhtlevad

omavahel kirja teel ja enamasti nõuab lapse isa lapse emalt kontrollivas toonis aru lapse iga

sammu üle. Kui lapse isa hinnangul on vanemate suhted paranenud ja ta on leppinud sellega,

et laps elab Eestis, siis lapse ema tunneb enda sõnul, et lapse isa teostab tema ja lapse üle

jõulist kontrolli. Vanemate kirjavahetusest võib järeldada, et enamasti see nii ka on:

kirjavahetuse foon on ülemuse-alluva suhe, manipuleeriv ja kontrolliv-kahtlustav, mitte ühist

hooldusõigust omava vanema suhe.

6.3. Vaidlus puudub, et laps elab alaliselt ja õpib Eestis ning lapse põhihooldajast vanem on

ema. Laps avaldas kohtumisel, et soovib elada ja õppida Eestis, aga on valmis käima isal

külas. Lapsel on emaga väga tugev hingeline side ja lähedussuhe, lapse elu Eestis on turvaline

ja stabiilne. Lapse ja ema kiindumussuhe on tugevasti välja kujunenud, isa ja lapse

kiindumussuhe aga mitte niivõrd. Lapse elukorralduse (elu- ja/või viibimiskoha) muutmiseks

ei ole alust ega vajadust.

2-19-18218

7. Maakohus kuulas lapse ära kohtumaja lastetoas 14.09.2023. Laps rääkis, et soovib

kindlasti elada Eestis koos emaga. Laps tahab väga isaga suhelda ja isal külas käia. Isaga on

tegevused teistsugused, kui on emaga. Laps nimetas tegevusi, mida ta isaga teeb ja mis talle

meeldivad - festivalide, kontsertide külastamine, telkimine.

8. Tallinna linn on seisukohal, et lapse huvides on, et tal säiliks kaks hooldusõigust omavat

vanemat, kuid lapsele oleks seejuures endiselt tagatud suhtlemine temast lahuselava

vanemaga. Vestlustest vanematega on selgunud, et varasemalt esinenud suured erimeelsused

lapse hooldusõiguslikes küsimustes on vanematel tänaseks päevaks ületatud, kuid

omavaheline suhtlemine ja üksteise mõistmine on endiselt raskendatud. Lapse isa avaldas, et

ta on leppinud sellega, et laps elab peamiselt Eestis ja käib siin koolis, mistõttu ei ole tarvis

piirata teise vanema hooldusõigust ühise lapse osas. Samas on varasemalt vanematel esinenud

vaidlusi lapse elukohariigi ning välismaale reisimise osas. Lapse emale tuleb jätta lapse elu- ja

viibimiskoha määramise õigus, kuid muus osas võiks vanematele jääda ühine hooldusõigus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas osaliselt lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse täielikuks

lõpetamiseks lapse suhtes ja jättis lapse isa avalduse ühise hooldusõiguse täielikuks

lõpetamiseks rahuldamata. Maakohus andis lapse emale õiguse ainuisikuliselt määrata lapse

viibimiskohta, sealhulgas elukohta ning otsustada lapse haridusega, sealhulgas huviharidusega

ja lapse tervisega seotud küsimusi.

10. Lapse huvides on, et mõlema vanema kodumaad ja mõlema vanema emakeeled oleksid

lapsele võrdselt olulised. Laps elas esimesed kolm eluaastat isa kodumaal Suurbritannias ning

järgmised ligi 8 aastat on elanud ema kodumaal. Kogu Eestis elatud aja on laps isaga

regulaarselt suhelnud. Laps suhtleb vabalt nii eesti kui ka inglise keeles. Kuna laps on

nüüdseks enamuse elust Eestis elanud, siis on ta suhestunud rohkem Eestis elava ema

elukohaga, kui isa koduriigi ja koduga.

11. Lapsel on mõlema vanemaga lähedane emotsionaalne suhe. Mõlemad vanemad on

võimelised last hooldama ja ülal pidama. Käesoleval ajal elab laps koos emaga Eestis. Lapsel

on Eestis 8 aasta jooksul välja kujunenud igapäevane kindel elukorraldus. Kogutud tõenditest

nähtuvalt on lapse elukorraldus Eestis stabiilne ja vastab lapse huvidele. Lapse huvides on, et

tema väljakujunenud elukorraldus jätkub. Käesoleval ajal ei ole ühtegi põhjust, miks peaks

lapse elukorraldust muutma asuma. Oluline on, et vanemad tagaksid jätkuvalt lapsele

regulaarse suhtlemise isaga. Eeltoodust tulenevalt on lapse huvides elada koos emaga. Kohus

lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramisel ja annab lapse

viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse üle lapse emale.

12. Kohtu jaoks ei olnud veenev käesolev olukord, kus kohtumenetluse ajal 2024. a jooksul

on vanemate vahelised erimeelsused lapse hooldusõiguse teostamisel vähenenud ning

vanemad on saanud üksmeelselt lapse hooldusõigust teostada. Tsiviilasjas nr 2-18-15195

määrati kindlaks lapse suhtlemine kummagi vanemaga. Vanemad on kahes tsiviilasjas

vaielnud lapsega suhtlemise korra ja lapse hooldusõiguse üle alates oktoobrist 2018. a, kui

laps oli 4-aastane. Mõlemast tsiviilasjast nähtub vanemate suutmatus teineteise

seisukohtadega leppida. Kui vanemate vaheline suhtlus oleks sujuv ja üksmeelne, oleks lapse

huvides võimalikult väheses osas ühise hooldusõiguse lõpetamine. Käesoleval juhul see nii ei

ole. Vanemad on teineteise suhtes kahtlustavad, usaldus puudub ning nad on läbivalt aastate

jooksul teineteist süüdistanud.

2-19-18218

13. Lapse huvid ei pea kannatama seeläbi, et vanemad ennast võimalikult võrdsetena

tunneksid. Lapse huvides on, et tema elu oleks korraldatud ilma konfliktide ja vaidlusteta.

Lapse isa on korduvalt väitnud, et ema peab last enda omandiks ning otsustab lapsega seotud

asju ainuisikuliselt. Lapse ema ongi lapse igapäevast elu korraldades otsustanud lapse

hariduse ja huviharidusega ning tervisega seotud küsimusi ainuisikuliselt. Käesoleval juhul ei

ole vanemate omavaheline suhtlus selline turvaline keskkond, kus sünniksid mõistlikult ja

teineteisest lugupidavalt hooldusõiguslikud otsustused lapse huvides. Eeltoodust tulenevalt

lõpetab kohus vanemate ühise hooldusõiguse ka lapse hariduse ja huvihariduse ning tervisega

seotud küsimustes ning annab selles osas lapse emale ainuhooldusõiguse.

Määruskaebus

14. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta lapse ema avaldus rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et vanemate

ühine

hooldusõigus lapse suhtes tuleb tingimata lõpetada, rahuldada lapse isa avaldus ühise

hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks lapse suhtes.

15. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud perekonnaseaduse (PKS) § 137, lõpetades vanemate

ühise hooldusõiguse äärmiselt suures ulatuses (lapse viibimiskoha ja elukoha küsimuses,

hariduse ja huvihariduse küsimustes ning tervisega seotud küsimuses). Niivõrd suures

ulatuses ühise hooldusõiguse lõpetamine on maakohtu poolt ka põhjendamata.

16. Siinsel juhul ei ole vähemalt alates 30.08.2022 ärakuulamisest olnud vanemate vahel

märkimisväärseid erimeelsusi last puudutavates olulistes küsimustes või olukordades. Nagu

lapse isa juba oma 21.12.2023 seisukohas välja tõi, on erimeelsusi tekkinud üksnes tsiviilasjas

nr 2-18-15195 jõustunud lahendi täitmise küsimustes. Need erimeelsused puudutavad aga

konkreetselt vanemate arusaamist antud lahendist, mitte last puudutavate oluliste küsimuste

otsustamist.

17. Lapse isa on püüdnud tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendit võimalikult täpselt ja

korrektselt täita. Lapse isa kirjutab tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud määruse kohaselt lapse

emale alati rohkem kui kuus kuud enne kohtulahendiga määratud kohtumist, et kokku leppida

konkreetsed ajad, kuid neile kirjadele lapse ema enamasti ei vasta, mistõttu pole olnud

võimalik lapse ema tegevusetuse tulemusel tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendi kohaselt

konkreetsetes aegades kokku leppida. Sellises olukorras on lapse isa pidanud lähtuma

tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendist ning teatanud viis kuud ette konkreetsed kohtumise

ajad. Lapse ema ja ka lapsele määratud esindaja on tõlgendanud selliseid isa kirju

survestamisena. Maakohus ei ole vaidlustatud lahendis vähimalgi määral arvestanud

tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendiga ning sellega, et lapse isa lihtsalt püüab seda

lahendit täpselt täita. Selle asemel esitas maakohus vaidlustatud lahendis põhjendusi, millest

on järeldatav, justkui vaidlevad vanemad endiselt selle üle, millises riigis peaks laps elama.

Sellist vaidlust ei ole vanemate vahel olnud aga vähemalt alates 30.08.2022 ärakuulamisest.

18. Mitte ühelgi õiguslikul alusel ei saa olla lubatav see, et vanemate ühine hooldusõigus

lõpetatakse põhjusel, et üks vanem püüab täita suhtluskorra lahendit võimalikult täpselt ning

seejuures antakse ainuhooldusõigus vanemale, kes seda ei tee. Kohtu järeldusest on

arusaadav, et kui vanemate vahel juba kord on konflikt tekkinud ning nii suhtlus- kui

hooldusõiguse küsimustes on kohtusse jõutud, on edaspidi suhete paranemine välistatud ning

ainuüksi kohtu poole pöördumise tõttu on põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine.

2-19-18218

19. Vaidlustatud lahendi põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud, et vanemate

vahel on jätkuvalt vaidlused lapse viibimis- ja elukoha küsimuses, hariduse ja huvihariduse

küsimuses ja lapse tervist puudutavates küsimustes. Miks maakohus on just nendes

küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetanud, ei ole maakohtu lahendi pinnalt arusaadav.

Maakohtu menetlus on kestnud enam kui viis aastat ning viimase enam kui 2,5 aasta jooksul

maakohus isegi ei ole küsinud menetlusosaliste seisukohti.

20. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et vanemate suhtlus toimub pea täielikult kirja teel –

seega ei saa vanemate omavahelised kirja teel väljendatud erimeelsused iseenesest tähendada

lapsele ebaturvalist keskkonda.

21. Lapse isa kordab, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et laps elab igapäevaselt ema

juures Eestis. Kui tõepoolest peaks selguma vajadus lapse viibimis- ja elukoha küsimuses

ühine hooldusõigus lõpetada, on lapse isa valmis ka Eestisse kolima, et laps ei peaks oma

harjumuspärast keskkonda vahetama. Lapse isa ei ole teinud viimase enam kui 2,5 aasta

jooksul mingeid takistusi lapse reisimiseks. Õigus saada reiside (praegusel juhul kooliga

toimuva reisi kohta) täpsemat informatsiooni, ei ole reisimiseks takistuse tegemine.

Olukorras, kus lapse ema ei jaga lapse isale planeeritava reisi kohta täpsemat infot või reisi

korraldava vastutava isiku kontaktandmeid, rikub lapse ema ühist hooldusõigust, mitte lapse

isa. Kohus ei tohi soosida ja kujundada praktikat, kus ühe vanema teadliku hooldusõigust

rikkuva tegevuse (tegevusetuse) tulemusel luuakse mulje teisest vanemast kui konfliktest

osapoolest, mille tulemusel saab ainuhooldusõiguse vanem, kes tegelikult algselt vältis teise

vanemaga informatsiooni jagamist. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et lapsel on endiselt ka

Saksamaa kodakondsus (lisaks Briti kodakondsusele) ning ka lapse emal on Saksamaa

kodakondsus. See tähendab, et lapse emal ja lapsel on tugev seos ka Saksamaaga ning niivõrd

ulatusliku lapse viibimis- ja elukoha määramise õiguse lapse emale andmine annab lapse

emale sisuliselt võimaluse minna igal ajal lapsega elama nii Saksamaale kui ka mujale.

22. Lapse hariduse ja tervise küsimustes pole vanematel kunagi vaidlust olnud. 30.01.2020

ärakuulamisel väitis lapse ema, et lapse isa nõuab, et laps saaks Eestis inglisekeelset haridust,

mistõttu „nägi“ lapse ema selles küsimuses „vaidlust tulemas“. Tänaseks käib laps lapse ema

valitud koolis juba 4. klassis ning lapse isa ei ole sellele takistusi teinud. Lapse isa jaoks on

endiselt häiriv, et lapse ema otsustab sellised last puudutavad küsimused ise, kuid selline lapse

ema iseseisev tegutsemine ei tohi õigustada antud küsimustes ainuhooldusõiguse andmist

lapse emale. Olukorras, kus lapse ema keeldub lapse isaga tervise küsimusi arutamast, ei saa

olla lubatav, et ainuotsustusõigus antud küsimuses tuleb anda vanemale, kes aruteludest

keeldub. Lapse isa mõistab, et igapäevastes terviseküsimustes puudub tal mõistlik võimalus

kaasa rääkida, kuna laps elabki igapäevaselt emaga. Sellest tulenevalt ei ole aga lapse isa

teinud ka lapse emale mingeid takistusi mingite otsuste vastuvõtmiseks. Seega puudub

vanematel lapse tervist puudutavalt igasugune vaidlus, mistõttu on ühise hooldusõiguse

lõpetamine antud küsimuses täielikult põhjendamata.

23. Tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendi kohaselt on lapse isal õigus viibida teatud

perioodidel lapsega koos Eestis, aga ka lapse isa elukohariigis. Kui määrata lapse emale lapse

viibimis- ja elukoha määramise õiguses ainuhooldusõigus, tähendaks see, et tsiviilasjas nr 2-

18-19195 tehtud lahendi täitmine võib osutuda võimatuks.

Menetlusosaliste seisukohad

24. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik.

Lapse ema ei ole nõus nagu oleks vanemate omavaheline suhtlus võrreldes varasemaga

2-19-18218

paranenud. Lapse isa ei soovi endiselt teha konstruktiivset koostööd lapse kasvatamisel, vaid

kasutab kohtumenetlusi ja suhtluskorra määrust vahendina lapse ema vaimseks

survestamiseks. Lapse ema on alati suhtlemiskorra määrust täitnud. Lapse isa käitumine on

väga vastuoluline ja konfliktne. Lapse isa käitumine näitab, et tema eesmärk suhtluses lapse

emaga on kättemaks ja vaimne survestamine, mitte koostöö lapsega seotud küsimustes. Lapse

isa on korduvalt takistanud lapse isal suhtlemist lapsega ajal, mil laps viibib isa juures,

hoolimata sellest, et suhtluskorra määrus näeb ette vanemate koostööd lapse heaolu

tagamiseks. Samuti on lapse isa lapsele pidevalt emast halba rääkinud, mis on lapse

psühholoogilisele heaolule kahjulik ja tekitab temas sisemist konflikti. Lapse isa on teinud

takistusi lapse reisimiseks, rõhutades, et see vajab tema nõusolekut. Seejuures on lapse isa

nõudnud lapse emalt aru iga lapse viibimiskoha kohta, sealhulgas Eestis. Lapse isa võib igal

momendil äkitselt oma meelt muuta, isegi kui ta algselt lapse liikumisi ja tegevusi pooldab

ning pole mingit kindlustunnet, et lapse isa annaks oma loa konkursil osalemiseks kui

vanematel oleks ühine hooldusõigus seoses lapse elu- ja viibimiskoha määramisega. Lapsel

on vaja aga kindlustunnet. Selleks, et muusikakonkursil osaleda hakkab laps juba vähemalt

kuus kuud enne konkurssi selleks ette valmistama. Lapse elukoha- ja viibimisõiguse

olemasolu lapse emal on vajalik ka seetõttu, et taotleda Saksamaal lapsele asenduspassi. Ei

ole mingit garantiid, et lapse isa nõusoleku Saksamaale minekuks ja seal ajutiseks elamiseks

annaks. Samuti on lapse elukoha- ja viibimisõiguse olemasolu lapse emal vajalik, et tal oleks

võimalik ka tulevikus teha tööd Saksamaa tööandja juures, mis eeldab mõnikord Saksamaal

kohapeal töötamist, sh reisimist lapsega koos. Varasemalt olid vanemate vahel erimeelsused

lapse lasteaia valikuga ja hiljem koolivalikuga. Lapse ema väitel on isaga erimeelsused lapse

jalgpallitrenni osas. Samuti on vaidlused tervise teemadel. Lapse isa laseb lapsel arvutimänge

mängida ja ei arvesta, et lapsel hakkavad silmad valutama.

25. Lapsele määratud esindaja leiab samuti, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Lapse ema elab alaliselt Eestis ja teeb rahvusvahelist teadlasekarjääri Saksamaal Frankfurdis,

emal ja lapsel on Saksamaa kodakondsus. Alates vanemate kooselu lõppemisest elab laps

koos emaga alaliselt Eestis. Laps osaleb sageli rahvusvahelistel konkurssidel, lisaks tegeleb

spordiga (ratsutab ja mängib jalgpalli). Lapsel on takistatud osalemine rahvusvahelistel

konkurssidel, sest lapse isa lihtsalt ei anna oma nõusolekut konkursile sõiduks. Kui kaebaja

väidab, et on leppinud sellega, et laps elab Eestis, siis nii see ei ole. Kaebaja alternatiivne

nõue lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda see üle kaebajale tõendab selgelt ja

üheselt, et kaebaja ei ole leppinud sellega, et laps elab Eestis. Mis puudutab lapse hariduse- ja

terviseküsimusi, siis on õige, et vähemalt käesoleval ajal ei ole lapse koolihariduse üle

erimeelsusi. Küll on olnud erimeelsusi varem, k.a lapse lasteaia valiku üle. Terviseküsimustes

on lapse hooldusõiguse osaline lõpetamine mõistlik ja vastab lapse huvidele, kuivõrd

vanemad elavad eri riikides, sh ei ole Ühendkuningriigid enam Euroopa Liidus. Lapse tervist

puudutavate ajakriitiliste otsuste vastuvõtmisel ei ole kiire kontakt teise vanemaga ja temalt

ravinõusoleku saamine alati võimalik.

26. Tallinna linn on seisukohal, et maakohtu määrus piirab liialt lapse isa hooldusõigust, sh

küsimustes, mille osas vanemate vahel vaidlus puudub. Käesoleval ajal puudub sisuliselt

vaidlus ka lapse viibimiskoha, sh elukoha määramise üle, kuna lapse isa ei vaidlusta asjaolu,

et tema tütar elab koos emaga Eestis. Lapse huvides on omada kahte hooldusõiguslikku

vanemat ja antud ajahetkel vajadus vanemate hooldusõiguse piiramiseks puudub. Vanemate

vahel esineb mõningaid erimeelsusi suhtluskorra täitmise osas, kuid ka need on alati

lahenenud ning ei puuduta vanemate hooldusõigust.

Menetluse edasine käik

2-19-18218

27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

28. 16.03.2026 seisukohas märkis lapse ema, et suhtlus lapse isaga on paranenud, kuid

endiselt esitab lapse isa nõudmisi – tal on väga raske leppida sellega, et lapse reisi korraldus

pole talle mitmeid kuid ette teada. 2025. a kevadel olid lapsel probleemid tervisega –

motivatsiooni ja käitumise probleemid ning psühhiaater määras antidepressandid. Lapse isa

keeldus lapse ravist.

29. 16.03.2026 seisukohas märkis lapse isa, et vanemate omavaheline suhtlus ei ole olnud

konfliktne ega koostööd välistav, vaid sisuline ja toimiv, mis omakorda näitab, et vanemad

on võimelised lapsega seotud küsimustes kokkuleppeid saavutama ning asjakohast teavet

vahetama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistamisele osas, milles

maakohus rahuldas lapse ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse elu-

ja viibimiskoha ning hariduse ja tervise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas teha uue

määruse, millega jätab lapse ema avalduse rahuldamata. Lapse isa avalduse rahuldamata

jätmise osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 654 lg 2²

alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

31. Esmalt lahendab kolleegium lahendamata taotlused. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse

võtta vastu maakohtu poolt 25.02.2025 vastu võtmata jäetud lapse isa seisukoha koos sellele

lisatud tõenditega. Lapse isa väitel ei teinud maakohus aasta jooksul ühtegi

menetlustoimingut, ei küsinud menetlusosalistelt seisukohti ja teatas 25.02.2025 üllatuslikult,

et kohtulahend kuulutatakse 26.02.2025. Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et maakohus

pidi lapse isa 25.02.2025 seisukohaga ja sellele lisatud tõenditega lahendi tegemisel

arvestama. Samas ei nähtu maakohtu 26.02.2025 määrusest, et maakohus oleks jätnud lapse

isa 25.02.2025 seisukohaga arvestamata. Maakohus ei ole jätnud ka lapse isa 25.02.2025

seisukohale lisatud tõendeid vastu võtmata. Seega saab järeldada, et maakohus on nimetatud

tõendid vastu võtnud. Sellest tulenevalt pole ringkonnakohtul alust määruskaebusele lisatud

tõendite vastu võtmiseks, kuna see koormaks asjatult toimikut.

32. Lapse ema esitas määruskaebuse vastuses taotluse võtta vastu täiendavad tõendid. Lapse

ema soovib perioodil alates 09.08.2022 kuni 01.03.2025 toimunud vanemate vahelise

kirjavahetuse vastu võtmist. Lisaks lapse muusikakonkursi diplomi, Saksamaal välja antud

lapse reisipassi ning lapse Tallinna Muusika- ja Balletikooli hinnetelehe vastu võtmist.

Ringkonnakohus saab määruskaebuse vastusest aru, et nimetatud kirjavahetusega soovib lapse

ema tõendada seda, et lapse isa käitumine ei ole paranenud ning lapse isa ei soovi endiselt

teha konstruktiivset koostööd lapse kasvatamisel, vaid kasutab suhtluskorra määrust

vahendina lapse ema vaimseks survestamiseks ning rakendab topelt standardeid, nõudes lapse

emalt reeglite järgimist, samas kui ise neid eirab. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samamoodi võib tõendeid

esitada määruskaebuse vastuse põhjendamiseks. Siiski peavad need tõendid olema asja

lahendamisel asjakohased (TsMS § 238 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et lapse ema poolt

määruskaebuse vastusele lisatud tõendid ei ole asjakohased. Lapse ema esitas maakohtule

2-19-18218

avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse emale ainuhooldusõiguse

andmiseks. Seega peab kohus hindama, kas vanemate vahel on lapse elu- ja viibimiskoha,

hariduse ja tervise osas sellised erimeelsused, mis tingivad selles osas ühise hooldusõiguse

lõpetamise. Lapse ema poolt esile toodud asjaolud seonduvad tsiviilasjas nr 2-18-15195

tehtud lahendiga määratud suhtluskorra täitmisega ning nendest ei saa teha järeldusi vanemate

vaheliste erimeelsuste kohta vanemate ühise hooldusõiguse teostamise kohta. Kuna lapse ema

poolt esile toodud asjaolud ei ole asjakohased, ei ole asjakohased ka nende tõendamiseks

esitatud vanemate vaheline kirjavahetus. Samuti ei saa kohus hooldusõiguse lõpetamiseks

vajalikke asjaolusid tuvastada lapse muusikakonkursi diplomist, Saksamaal välja antud lapse

reisipassist ning lapse Tallinna Muusika- ja Balletikooli hinnete lehest, mistõttu tuleb ka need

tõendid jätta TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.

33. Lapse ema esitas 16.03.2026 seisukohas taotluse võtta vastu täiendavad tõendid. Lapse

ema soovib perioodil alates 30.04.2025 kuni 12.05.2025 ja perioodil alates 27.04.2025 kuni

23.06.2025 toimunud vanemate vahelise kirjavahetuse vastu võtmist. Samuti Euroopa Liidu

riigis viibimise kolmanda riikide kodanike tingimuste vastuvõtmist. Ringkonnakohus leiab, et

perioodil alates 30.04.2025 kuni 12.05.2025 toimunud kirjavahetus ei ole käesolevas asjas

asjakohane eelnevas punktis märgitud põhjustel. Samuti ei ole asjakohane Euroopa Liidu

riigis viibimise kolmanda riikide kodanike tingimused, kuna sellest ei saa järeldada

hooldusõiguse vaidluse lahendamise jaoks vajalikke asjaolusid. Seevastu on asjakohane

perioodil alates 27.04.2025 kuni 23.06.2025 toimunud kirjavahetus, kuna sellega soovib lapse

ema tõendada vanemate erimeelsusi lapse terviseküsimuste osas hooldusõiguslike otsuste

vastu võtmisel.

34. Lapse isa esitas 16.03.2026 seisukoha lisadena samuti vanemate vahelise kirjavahetuse

(perioodi kohta alates 14.04.2025 kuni 02.05.2025). Ringkonnakohus leiab, et lapse isa poolt

16.03.2026 seisukohale lisatud tõendid ei ole asjakohased. Niisamuti nagu lapse ema poolt

esitatud tõendid, seonduvad ka lapse isa poolt esitatud 16.03.2025 tõendite vastuvõtmiseks

esitatud asjaolud tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendiga määratud suhtluskorra

täitmisega. Nendest ei saa teha järeldusi vanemate vaheliste erimeelsuste kohta vanemate

ühise hooldusõiguse teostamise kohta. Seetõttu tuleb ka lapse isa 16.03.2026 esitatud tõendid

jätta vastu võtmata.

35. Lapse isa esitas määruskaebuses taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. Ringkonnakohus

jätab selle taotluse rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse

kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus

võib seega kohtuistungi pidada kui selleks on vajadus. Käesoleval hetkel ringkonnakohus

kohtuistungi pidamiseks vajadust ei näe. Määruskaebuses, selle vastuses ja täiendavates

menetlusdokumentides on selle esitajate seisukohad esitatud piisava põhjalikkusega, mistõttu

ringkonnakohus saab määruskaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

36. Vanemad vaidlevad selle üle, kas asjas tuleks lõpetada nende ühine hooldusõigus lapse

elu- ja viibimiskoha ning hariduse ja tervise osas. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes

tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema

õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis hooldusõiguse määramise eesmärke mõjutavad.

Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut

mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates

võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades

menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab

maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni

piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

2-19-18218

ületanud diskretsioonipiire ja on teinud otsuse, mis ei vasta lapse huvidele. Lisaks on

maakohtu määrus olulises ulatuses põhjendamata.

37. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et käesoleval juhul esinevad

PKS § 137 lg 1 alusel ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise eeldused. PKS § 137 lg 2 järgi

avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale

ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Riigikohus leidis, et kui

kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles

vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid

arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022,

2-21-233, p 15). Maakohtu määrusest ei nähtu, milles vanemate erimeelsused seisnevad.

Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse üksnes selle pinnalt, et vanemate vaheline

suhtlus ei ole sujuv ja üksmeelne, vaid on konfliktne. Vanemate vaheline suhtlus on olnud

küll konfliktne, kuid sellest ei saa teha järeldust hooldusõiguse teostamise erimeelsuste kohta.

Maakohus ei võtnud arvesse, et vanemate vaheline konfliktne suhtlus põhines üksnes

tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendiga määratud suhtluskorra täitmisel. Lisaks on

maakohtu määruses täielikult põhjendamata maakohtu otsustus lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus lapse hariduse ja tervise osas. Riigikohus rõhutas, et vanemate ühist

hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema

õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult

suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p

30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad

suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi

suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19).

Maakohus ei ole eeltoodud Riigikohtu seisukohtadega arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul

tingivad esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid lapse ema avalduse rahuldamata jätmise,

mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.

38. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema poolt maakohtus ja määruskaebuse vastuses esile

toodud asjaolud vanemate vaheliste erimeelsuste kohta üksnes sellised, mis puudutavad

vanemate suhtlemist lapsega. Sellist seisukohta toetab ka maakohtus lapse ema poolt esitatud

vanemate vahelised sõnumi- ja kirjavahetused ning telefonivestluste transkriptsioonid.

Nendest ei nähtu, et vanematel oleks erimeelsusi lapse elu- ja viibimiskoha küsimustes

hooldusõiguse teostamise osas (I kd tl 19–36, 88–92, 122–142, 146–170; III kd tl 60; IV kd tl

3–27). See, et lapse isa oli 2018. a avaldanud soovi, et laps elab koos temaga Londonis (I kd tl

36–41), ei ole käesoleval ajal enam asjakohane, kuna lapse ema ei ole esile toonud ega

tõendanud, et hilisemalt oleks vanemate vahel lapse elukoha üle olnud erimeelsusi. Lapse isa

on hilisemalt korduvalt kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited lapse elukoha suhtes ning

selle kohta, et laps elab ema juures Eestis. Arusaamatu on lapse esindaja väide, et lapse isa

määruskaebuse alternatiivne nõue lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda see üle lapse

isale, tõendab selgelt ja üheselt, et kaebaja ei ole leppinud sellega, et laps elab Eestis.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et lapse isa märkis määruskaebuses, et kui peaks selguma

vajadus lapse viibimis- ja elukoha küsimuses ühine hooldusõigus lõpetada, on lapse isa valmis

Eestisse kolima, et laps ei peaks oma harjumuspärast keskkonda vahetama. Seega ei saa ka

määruskaebusest järeldada, et vanematel oleksid pärast 2018. a olnud erimeelsused lapse

elukoha osas. Ka eestkosteasutus leiab, et maakohtu määrus piirab liialt lapse isa

hooldusõigust, sh küsimustes, mille osas vanemate vahel vaidlus puudub. Käesoleval ajal

puudub Tallinna linna hinnangul sisuliselt vaidlus lapse viibimiskoha, sh elukoha määramise

üle.

2-19-18218

39. Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta ükski lapse ema esile toodud asjaolu ka seda, et

vanematel oleks vaidlus lapse viibimiskoha üle. Lapse ema väitel on lapse jaoks muutunud

keerukaks rahvusvahelistel konkurssidel osalemine kuivõrd lapse isa ei anna selleks oma

nõusolekut. Näiteks oli lapse ema väitel 28.10.2024 lapse isa ainult siis nõus kaaluma oma

nõusoleku andmist lapse muusikakonkursil osalemiseks, kui lapse ema talle kõik reisidetailid

mitmeid kuid ette teada annab. Sellest, et lapse isa soovib enne lapse reisi informatsiooni reisi

kohta, ei saa järeldada seda, et lapse isa oleks vastu lapse reisimisele ja muusikakonkurssidel

osalemisele. Lapse ema märgib ka ise, et ta soovib lapse elu- ja viibimiskoha osas

hooldusõiguse lapse emale üle andmist, kuna lapse ema soovib kindlust, et laps saab

igakordselt reisile minna. Lapse ema pole esile toonud, et seni oleks ükski lapse reis jäänud

lapse isa nõusoleku puudumise tõttu toimumata. Lisaks tõi lapse ema esile, et lapse isa saatis

11.07.2024 lapse emale kirja, milles nõudis, et isal peab olema igal ajahetkel ülevaade, kus

tütar Eestis viibib. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka sellisest lapse isa nõudmisest teha

järeldust lapse liikumise takistamise kohta ning sellest omakorda vanemate vahelise

erimeelsuse kohta. Lapse isa selgitas, et lapse isa küsimus oli ajendatud sellest, et laps pidi

mingil ajal väljapool Eestit olema, mistõttu tekkis vajadus teada saada lapse asukoht.

40. Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et vanemate vahelisest kirjavahetusest nähtub lapse

isa soov olla lapse tegemistega kursis ja võtta vastu ühiselt otsuseid lapse kasvatamise osas.

Vanemate kirjavahetusest nähtub, et mitte alati ei olda lapsega suhtlemise korraldamisel

üksmeelel ja teinekord esineb ka konfliktseid olukordi, sealhulgas lapse isa poolt lubamatute

väljendite kasutamist lapse ema suhtes. Samas ei saa üksnes vanemate vahelisest konfliktist ja

suhtlemisraskustest järeldada, et lapse elu- ja viibimiskoha osas oleksid vanematel sellised

erimeelsused, mis tingiksid hooldusõiguse osalise lõpetamise. Sellest, et vanematel on

erimeelsused suhtluskorra täitmise osas, ei saa järeldada, et need erimeelsused oleksid ka

hooldusõiguse teostamise osas. Samas nähtub lapse isa poolt esitatud kirjavahetusest, et

vanemad on võimelised omavahel ka normaalselt suhtlema ja lapsega seonduvat arutama (nt

IV kd tl 93–100).

41. Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et lapse elukoha- ja viibimisõiguse osas

hooldusõiguse andmise lapse emale tingib asjaolu, et lapse emal on vajalik taotleda

Saksamaal lapsele asenduspassi ning ei ole garantiid, et lapse isa annaks nõusoleku

Saksamaale minekuks ja seal ajutiseks elamiseks. Lapse ema kirjeldatud viimane selline

intsident, kus lapse isa keeldus reisimiseks nõusoleku andmiseks, leidis aset 09.05.2019 (I kd

tl 35). Lapse ema esile toodust ei saa järeldada, et lapse isa oleks pärast seda keeldunud lapse

emale nõusoleku andmisest välisriiki reisimiseks või seal naasmiseks. Millel põhineb lapse

ema hirm, et lapse isa sellist nõusolekut ei anna, ei ole lapse ema veenvalt põhjendanud.

42. Lapse hariduse osas on lapse ema esile toonud, et erimeelsused olid vanemate vahel lapse

lasteaia valiku ja koolivaliku üle. Koolivaliku osas olid lapse ema esile toodu kohaselt

erimeelsused 2019. a, mil lapse isa tahtis, et laps õpiks inglise keelses koolis. Pärast seda pole

vanemate erimeelsusi lapse hariduse osas esile toodud. Riigikohus selgitas, et hooldusõiguse

piiramisel tuleb arvestada seda, et hooldusõiguse võib ära võtta üksnes juhul, kui selle

eeldused on täidetud ka võimalikult kohtulahendi tegemisele lähedase aja seisuga. Seega

olukorras, kus kohtumenetlus on kestnud pikemat aega, tuleb hinnata, kas menetluse ajal on

asjaolud võrreldes avalduse esitamise ajaga muutunud (RKTKm 10.12.2025, 2-24-8787, p

17). Ringkonnakohtu hinnangul on hooldusõiguse teostamise asjaolud lapse hariduse osas

võrreldes 2019. aastaga muutunud. Maakohus ei ole seda arvesse võtnud. Seega ei saa

olukorras, kus vanematel olid viimased erimeelsused lapse hariduse osas 2019. aastal, võtta

lapse isalt ära hooldusõigus lapse hariduse osas ära 2025. aastal.

2-19-18218

43. Lapse huvihariduse osas on lapse ema esile toonud, et lapse isaga on olnud erimeelsusi

lapse jalgpallitrenni osas. Lapse isa seisukohtadest nähtub, et lapse isa ei ole vaidlustanud

lapse osalemist huvitegevuses ega esitanud vastuväiteid treeningutes osalemisele, vaid lapse

ema viidatud erimeelsused puudutavad suhtluskorra täitmist.

44. Tervise küsimuses puuduvad kolleegiumi hinnangul samuti vanematel erimeelsused

määral, mis tingiksid selles osas hooldusõiguse lõpetamise. Lapse ema ei ole esile toonud, et

lapse isa oleks takistanud lapse terviseküsimuste ühist lahendamist. Lapse ema väide, et lapse

isa laseb lapsel arvutimänge mängida ja ei arvesta, et lapsel hakkavad silmad valutama, ei

viita sellele, et vanematel oleksid lapse terviseküsimuste osas erimeelsused. 16.03.2026

seisukohas tõi lapse ema esile, et vanematel olid 2025. a kevadel erimeelsused lapse tervise

osas. Nimelt oli laps emotsionaalselt ebastabiilne, tal oli tugev motivatsiooni langus ja

esinesid käitumisprobleemid, mille tõttu määras psühhiaater lapsele lühikese

antidepressantide kuuri, millest lapse ema informeeris lapse isa. Lapse isa oli alguses sellega

nõus, kuid hiljem lapse ema väitel keeldus ravist. Ringkonnakohtu hinnangul lapse ema poolt

16.03.2026 seisukohale lisatud tõendid lapse ema väidet ei toeta. Perioodil alates 27.04.2025

kuni 23.06.2025 toimunud kirjavahetusest nähtub, et lapse isa ei ole mitte olnud vastu arsti

soovitusele, vaid soovis saada selgust lapse kliinilise diagnoosi ja ravi kohta (VI kd tl 68–78).

Informatsiooni saamise õigus lapse tervise kohta on vanema hooldusõiguse teostamise üks

vajalik osa, mille kasutamist ei saa vanemale ette heita. Seetõttu ei saa sellest ka järeldada, et

lapse isa takistaks sellise õiguse kasutamisel kuidagi vanemate ühise hooldusõiguse

teostamist. Vanemate ühine hooldusõigus ei tähenda, et ainult ühel vanemal (kelle juures laps

elab) oleks ainuisikuliselt õigus lapse tervise osas otsuseid vastu võtta, teisele vanemale selle

otsuse vajalikkust selgitamata.

45. Ringkonnakohus leiab, et siinses asjas esile toodud asjaolude ja tõendite pinnalt ei saa

teha järeldust, et vanematel oleks jäänud lapse heaolu tagamiseks ükski otsus tegemata ja seda

just lapse isa tõttu. Lapse huvid on olnud tagatud kõikides vaidluse all olevates valdkondades

ja seetõttu pole selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused täidetud.

46. Maakohus jättis vaidlustatud määruse resolutsioonis märkimata menetluskulude jaotuse.

Ringkonnakohus kõrvaldab selle menetlusliku rikkumise ja märgib ka menetluskulude

jaotuse. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel lapsele riigi õigusabi

korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud

menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)