3-25-2306/89 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2306

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. jaanuari 2026. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindajad Diana Žovnjarovitš ja Ege-Lii Luik

Puudutatud isik – X,

esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. jaanuari 2026. a

määruse peale haldusasjas nr 3-25-2306.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. jaanuari 2026. a

määrus haldusasjas nr 3-25-2306 muutmata.

3. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused

vene keelde.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 12.07.2025 Võru maakonnas Setomaa vallas

kinni jalgrattaga liikunud isiku, kes tuvastati kaasas olnud dokumendi (sisepassi) alusel kui

Venemaa Föderatsiooni kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX). Isik esitas pärast kinnipidamist

rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku väitel ei saa ta Venemaale tagasi pöörduda, sest

Venemaal ei ole tal võimalik elada ja leida tööd ning teda kiusatakse Venemaal taga poliitilise

meelsuse tõttu (s.o Ukraina toetamine, meeleavaldustel osalemine). Tartu Halduskohus andis

3-25-2306

13.07.2025 määrusega PPA-le loa pidada isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse

(KPK) kuni 11.09.2025. Tallinna Halduskohus pikendas 05.09.2025 määrusega PPA-le antud

luba isiku kinnipidamiseks kuni 05.01.2026.

2. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 29.12.2025 taotluse pikendada välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel puudutatud isiku

KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Jätkuv kinnipidamine on vajalik

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

Isikuga on peetud vestlused 12.09.2025, 22.09.2025 ja 01.10.2025, kuid varjupaiga taotlemise

põhjused vajavad jätkuvalt väljaselgitamist. Isik on väitnud, et ta paigutati pärast 2021. a-l

toimunud Venemaale tagasisaatmist 40 päevaks psühhiaatriakliinikusse, kuid ei ole

selgitanud, kuidas see on seotud 2025. a-l rahvusvahelise kaitse taotlemisega. Samuti väidab

isik, et tal on Venemaa enamusest erinev seksuaalne sättumus (biseksuaal) ning ta sai

meeleavaldusel osalemise eest trahvi. Isiku selgitused on olnud ajas muutuvad ning ta ei ole

esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. PPA hankis 27.11.2025 päritoluriigi teavet ja

korraldas 10.12.2025 isiku telefoni sisu vaatluse. Isikuga on 2026. a jaanuaris kavas vestlus

arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaldamiseks. Ebaseadusliku piiriületuse tõttu esineb

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 kohane põgenemisoht.

Ebaseaduslik piiriületus oli isiku teadlik valik ning seda ka 2020. a-l, mil isik liikus Eesti

kaudu edasi Saksamaale, et taotleda rahvusvahelist kaitset. Saksamaa ametivõimud lükkasid

07.05.2021 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi. Isiku sõnul ei kasutanud ta Eestisse

sisenemiseks piiripunkte, sest luges meediast ja kuulis, et piiripunkti ületades ei saa

rahvusvahelist kaitset. Tõenäoliselt ei soovinud isik tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset

taotlema, sest ta ei ole isegi uurinud, kus ja kuidas saab seda teha. Isik on ka varasemalt

Euroopas (Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias) ebaseaduslikult ringi

liikunud (sh COVID-19 piirangute tõttu kehtestatud ajutiste piirikontrollide ajal) ja esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse alles endale meelepärases riigis. Ka asjaolu, et isiku Saksamaalt

väljasaatmisele kaasati saatemeeskond, kinnitab, et Saksamaa ametivõimude hinnangul esines

isiku põgenemise oht. Isik on menetlustoimingute ajal öelnud, et ta ei ole veel välja mõelnud

tegelikku sihtkohta ning kui PPA ei oleks teda kinni pidanud, oleks ta internetist otsinud

mõne sobiva riigi, mis oleks Venemaast võimalikult kaugel. Esineb ka alus arvata, et isik

üritas enne kinnipidamist end politsei varjata. Isiku suhtes tuvastatud asjaolude kogum annab

alust arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).

Isiku kinnipidamine on vajalik mh avaliku korra kaitseks (VRKS § 361 lg 2 p 6), sest PPA

leidis 10.12.2025 isiku telefoni sisu vaatluse käigus sealt alaealisi kujutavat pornograafilist

materjali, kuvatõmmiseid alaealistega seotud tutvumisrakendustest (st kus ei ole seatud

vanuse alampiiri ja mille kasutajateks saavad olla ka alaealised), internetiotsinguid seksuaalse

enesemääramise vanusepiiri kohta ja pilte alaealistest ujumisriietes. Alaealisi kujutava

pornograafilise materjali omamine on keelustatud praktiliselt kõikides riikides ja selle

eesmärk on alaealiste õigushüvede kaitse. Alaealisi kujutava pornograafilise materjali

talletamine viitab teadlikule ja sihipärasele tegevusele, mis osutab huvile materjali sisu vastu

ja kavatsusele see edasiseks kasutamiseks alles hoida. Kuna telefonist leiti kuvatõmmised

alaealiste (13–14-aastaste) tutvumisrakenduse profiilidest, siis ei saa välistada, et isik kasutas

tutvumisrakendust eesmärgiga luua alaealistega kontakte ja astuda nendega

seksuaalvahekorda. Seega ei ole välistatud, et vabaduses viibides võib isik uuesti otsida

kontakti alaealistega. Tehtud päringud seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta võivad

viidata sellele, et isik on otsinud jurisdiktsiooni, mille seadused lubavad astuda

seksuaalvahekorda alaealistega. Eeltoodut arvestades kujutab isik ohtu avalikule korrale, kuna

tema tegevus võib ohustada alaealiste kehalist ja vaimset puutumatust ning esineb oht, et isik

võib panna toime seksuaalkuritegusid. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes tõhusalt

2(6)

3-25-2306

võimalik rakendada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning asjaolusid

kogumis arvestades ei saa isiku kinnipidamise pikendamist pidada ebaproportsionaalseks.

3. Tallinna Halduskohus pikendas 02.01.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6

alusel PPA-le antud luba puudutatud isiku kinnipidamiseks mitte kauemaks kui 02.05.2026.

Isiku põgenemise ohule viitavad nii ebaseaduslik piiriületus (VSS § 68 p 8) kui ka piirivalve

eest varjumine. Isik ei püüdnud leida seaduslikku viisi Eestisse sisenemiseks ja

rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, mis oli ilmselt kantud eesmärgist liikuda Eestist edasi

mujale Euroopasse. Isik on ise kinnitanud, et soovis jõuda Venemaast võimalikult kaugele.

Võib arvata, et KPK-st vabastamisel ei jääks isik ära ootama rahvusvahelise kaitse menetluse

tulemust, vaid lahkuks omavoliliselt Eestist. Isik on ka varem ebaseaduslikult Euroopas ringi

liikunud ja võib seda teha ka edaspidi. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

usaldust, et isik teeb edaspidi koostööd, kuid puudutatud isiku käitumine (sh halduskohtu

istungil) sellist usaldust ei tekita. Kui isik vajaks tegelikult teise riigi kaitset, oleks ta selle

riigi ametivõimudega koostöövalmis ja püüaks menetlusele kaasa aidata ning rahvusvahelise

kaitse vajadust põhjendada. Puudutatud isik ei tee koostööd ja ei põhjenda oma

rahvusvahelise kaitse vajadust. Isiku käitumine näitab, et tal ei ole rahvusvahelise kaitse

vajadust, vaid eesmärgiks on leida sobivamad elutingimused. Rahvusvahelise kaitse vajaduse

puudumist võib järeldada mh sellest, et isik taotles 12.08.2025 kohtumist Venemaa konsuliga.

Isik, kes vajab kaitset oma kodakondsusjärgse riigi eest, ei soovi tavaliselt

kodakondsusjärgset riiki oma lahkumisest ja asukohast teavitada. Seega käitub isik

vastuoluliselt ja rahvusvahelise kaitse taotlus esitati tõenäoliselt väljasaatmise takistamiseks.

Seejuures oli ka isiku Saksamaal esitatud eelmine rahvusvahelise kaitse taotlus põhjendamatu

ning ta saadeti Venemaale tagasi. Isiku telefonist leitud materjal tekitab tõsise kahtluse, et ta

võiks vabaduses viibides olla ohuks alaealistele. Sellise materjali leidmine vähendab mh isiku

huvi teha koostööd ja jääda PPA-le kättesaadavaks. Eeldatavasti on isiku eesmärk tegutseda

ametivõimude eest varjatult, sest ta saab aru, et tema huvid ei ole õiguspärased.

Kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks ning see ei ole vastuolus isiku

turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega.

4. X palub 12.01.2026 määruskaebuses (täiendatud 13.01.2026 ja 16.01.2026) tühistada

halduskohtu 02.01.2026 määrus ja vabastada ta KPK-st. Kinnitust ei ole leidnud väide, et

isiku telefonist leiti ebaseadusliku sisuga materjale, ning halduskohus ei ole üksikasju

täpsustanud. Seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta internetiotsingute tegemine on lubatav.

Isiku väidetav kalduvus laste suhtes ei ole tingimata reaalne ega tõendatud ning see ei liigitu

ebaseaduslikuks tegevuseks, millest saaks järeldada isikust lähtuvat ohtu laste vaimsele ja

füüsilisele tervisele. Isikut ei saa pidada kinni üksnes sellekohase kahtluse alusel. Puudutatud

isiku põgenemise oht ei ole piisavalt tõendatud. Varasem ebaseaduslik piiriületus ja liikumine

Euroopas oli kantud soovist Venemaalt põgeneda. Soov liikuda Venemaast võimalikult

kaugele ei kinnita põgenemisohtu, sest liikumispiirangute puudumise korral oleks tegemist

seadusliku liikumisvabaduse kasutamisega. Isik on esitanud PPA-le kogu temal oleva teabe

ning andnud seletusi vestlustel ja e-posti teel, samuti on ta valmis koostööks edaspidi.

Vabaduses viibides saaks isik teenida raha ja tasuda advokaadi eest, mis aitaks rahvusvahelise

kaitse menetlusele kaasa. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei saa isiku suhtes

kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

3(6)

3-25-2306

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei

sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks

vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.

Puudutatud isikut ei peeta enam kinni vaidlusaluse 02.01.2026 määruse alusel, vaid

kinnipidamise aluseks on Tallinna Halduskohtu 23.04.2026 määrus, millega PPA 21.04.2026

taotluse alusel pikendati KPK-s kinnipidamiseks antud luba mitte kauemaks kui 23.08.2026.

Eeltoodu ei takista määruskaebuse lahendamist ega tingi selle läbi vaatamata jätmist, sest

ringkonnakohus hindab, kas puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine oli õiguspärane määruse

tegemise ajal ja kuni Tallinna Halduskohtu 23.04.2026 määruse tegemiseni (nt Riigikohtu

30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15).

6. PPA ja halduskohus tuginesid puudutatud isiku kinnipidamise pikendamisel VRKS §

361 lg 2 p-dele 4 ja 6 ning viitasid põgenemise ohu osas VSS § 68 p-des 6 ja 8 toodud

asjaoludele. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), ning riigi

julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (p 6). Välismaalase põgenemise ohule viitavad VSS

§ 68 kohaselt mh asjaolud, et välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest

järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), ning välismaalane on kinni peetud Eesti

välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p

8).

7. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et isiku rahvusvahelise kaitse vajadus vajab

täiendavat väljaselgitamist ning põgenemisohu tõttu on isiku kinnipidamine vältimatult

vajalik, et tagada tema kättesaadavus menetlustoiminguteks. Puudutatud isikuga on peetud

vestlused 12.09.2025, 22.09.2025 ja 01.10.2025, kuid tema rahvusvahelise kaitse vajadus on

jätkuvalt ebaselge, kuna isiku selgitused on jäänud üldsõnalisteks ja vastuolulisteks. Seega

esines PPA-l vajadus pidada isikuga 2026. a jaanuaris täiendav vestlus ning anda isikule

võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited PPA seisukohtadele. PPA 21.04.2026 taotlusest

ja selle lisadest nähtuvalt toimusid isikuga vestlused 05.01.2026 ja 26.02.2026 ning

rahvusvahelise kaitse taotlus on praeguseks PPA 09.03.2026 otsusega nr 12507120001-1

lahendatud. Nimetatud otsusega loeti isiku taotlus selgelt põhjendamatuks ja lükati see tagasi,

ühtlasi tehti isikule ettekirjutus lahkuda Venemaale ja kohaldati tema suhtes Schengeni

sissesõidukeeldu 5 aastaks.

8. Ringkonnakohtud on praeguses asjas juba kahel korral tuvastanud isiku põgenemise ohu

(Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2025 määruse p-d 12–13 ja Tallinna Ringkonnakohtu

07.10.2025 määruse p 12) ning seda järeldust ei ole alust muuta. Isik peeti kinni

ebaseadusliku piiriületuse käigus (VSS § 68 p 8) ning ta on ka varem ebaseaduslikult Eestisse

sisenenud ja Euroopa riikide vahel ringi liikunud. Arvestades isiku varasemat käitumist ja

tema eesmärki jõuda Venemaast võimalikult kaugele, esineb põhjendatud kahtlus, et KPK-st

vabastamise korral ei jääks isik PPA-le kättesaadavaks, vaid liiguks edasi mõnda talle

sobivamasse Schengeni ala liikmesriiki. Seega on alust arvata, et isik ei soovi

lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Olukorras, kus PPA-le said isiku telefoni sisuga

tutvumisel 10.12.2025 teatavaks asjaolud, mis vähendavad isiku usaldusväärust ja seavad

kahtluse alla tema Eestisse sisenemise motiivid ning võivad olla taotluse tagasilükkamise

aluseks (vt VRKS § 201 p 9), on põgenemise oht pigem suurenenud, sest isik ei pruugi jääda

ära ootama oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpptulemust.

9. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks

(VRKS § 361 lg 2 p 6) saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui isiku käitumine kujutab endast

4(6)

3-25-2306

tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (nt Riigikohtu

17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 20–21). VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht

avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne ning seda võib põhjendada nt isiku

varasema käitumise ja sidemetega, samuti tema juurest leitud esemete ja muude asjaoludega

(nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).

10. Ringkonnakohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku telefonist leitud materjalid annavad

alust järeldada, et isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis

kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. PPA 10.12.2025 vaatlusprotokollidest nr 12507120001-

1 ja nr 12507120001-2 nähtuvalt leiti isiku telefonist vaade foto- ja videogaleriile, mis

sisaldab silmnähtavalt alaealisi kujutavat pornograafilist materjali, kuvatõmmised suhtlusest

alaealiste (peamiselt 13–14-aastate) tüdrukutega, internetiotsingud seksuaalse

enesemääramise eapiiri kohta (sh otsing selle kohta, kus riigis on see kõige madalam) ning

pildid silmnähtavalt noortest (alla 10-aastastest) tüdrukutest ujumisriietes. PPA on

põhjendatult tõstatanud kahtluse, et isik tunneb ebatervet ja õigusvastast huvi noorte alaealiste

tüdrukute vastu ning KPK-st vabastamise korral esineb arvestatav oht, et isik võib panna

toime seksuaalkuritegusid. PPA on asjakohaselt põhjendanud, kuidas ohustab juba ainuüksi

sedalaadi sisuga materjali talletamine ühiskonna põhihuvisid. Ringkonnakohus nõustub PPA

põhjendustega. Määravat tähtsust ei oma asjaolu, et puuduvad andmed selle kohta, et isikut

oleks selliste tegude eest varasemalt süüdi mõistetud.

11. Kokkuvõttes oli puudutatud isiku kinnipidamine põhjendatud nii VRKS § 361 lg 2 p 4

kui ka p 6 alusel ning isiku jätkuvat KPK-s kinnipidamist ei ole alust hinnata

ebaproportsionaalseks. Kinnipidamine piirab kahtlemata oluliselt isiku põhiõigusi, kuid

selleks on olemas seaduslik alus ning isiku kinnipidamist ei saa lugeda ülemääraseks ka

ainuüksi selle kestuse tõttu. VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut

maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d

10–11). Puudutatud isikut on peetud kinni alates 12.07.2025 ehk praeguseks ligikaudu 9,5

kuud. PPA ei ole olnud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tegevusetu ning kuigi

menetlustähtaega pikendati, on praeguseks tehtud taotluse kohta 09.03.2026 otsus, mille peale

puudutatud isik on esitanud halduskohtule 05.04.2026 kaebuse (haldusasi nr 3-26-1026).

Toimikust ei nähtu ja isik ei väida, et tal esineks sellist laadi terviseprobleeme, mis välistaksid

KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad andmed, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema

turvalisuse kaalutlustega. VRKS § 29 lg-s 1 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

prognoosi, et isik järgib PPA poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud

põgenemisoht ja temast lähtuv oht avalikule korrale ei anna selleks alust.

12. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.01.2026

määrus muutmata.

13. Tallinna Ringkonnakohus andis 07.10.2025 määrusega puudutatud isikule menetlusabi

asjas tehtava kohtulahendi osaliseks tõlkimiseks vene keelde. Menetlusabi jätkuvuse

põhimõtet (HKMS § 114 lg 2) arvestades tuleb ka praeguse määruse sissejuhatus ja

resolutsioon ning edasikaebamise kord ja põhjendused tõlkida vene keelde.

14. VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse

arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

15. Xle määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse riigi õigusabi

tasu ja kulude kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

5(6)

3-25-2306

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)