1-25-2880/85 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev, koht

ja asja läbivaatamise viis

30. aprill 2026, Tallinn, suuline menetlus

Kriminaalasja number

1-25-2880

Kohtukoosseis

Eesistuja Markus Kärner, liikmed Orvi Koik ja Andres

Parmas

Kohtuistungi sekretär

Elina Huobolainen

Tõlk

Eevi Pant

Kohtuasi

Valeri Godõrevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja

KarS § 200 lg 2 p 8 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Harju Maakohtu 29. jaanuari 2026. a otsus, üldmenetlus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ringkonnaprokurör Merike Lugna, süüdistatav Valeri

Godõrev, apellatsioonid

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

21. aprill 2026, Tallinn

Prokurör

Ringkonnaprokurör Merike Lugna

Süüdistatav

Valeri Godõrev, isikukood: 39001310312; elukoht:

XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt

B2 tasemel; töökoht: XXX; karistatus: varem karistatud 7

korral, viimati Harju Maakohtu 10.02.2023.a otsusega

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta, 11 kuud ja

15 päeva. Karistus kantud. Kahtlustatavana kinni peetud

09.04.2025, tõkend, vahistamine, kohaldatud 11.04.2025.

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil

1-25-2880

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:

1. Asendada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2026. a otsuse põhiosa põhjendused 9.

aprillil 2025. a XXX toime pandud teo osas ringkonnakohtu otsuse

põhjendustega.

2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

4. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaadi Leelo Viili poolt

süüdistatavale Valeri Godõrevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 305 eurot 4 senti (sh käibemaks). Jätta see

menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav ja kannatanu saava kassatsiooni esitada üksnes

advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. V. Godõrevit süüdistatakse 21 varguse ning ühe röövimise toimepanemises perioodil 28.

oktoober 2024 kuni 9. aprill 2025. Vargused ja röövimine pandi süüdistuse kohaselt toime

erinevatest toidukauplustest.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 29. jaanuari 2026. a otsusega tunnistati V. Godõrev süüdi KarS § 199 lg

2 p 7 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastat. Samuti tunnistati V. Godõrev

süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 6 kuud. Liitkaristuseks

mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust, karistuse kandmise aja alguseks loeti 9. aprill 2025.

Esitatud tsiviilhagid rahuldati.

3. Maakohtu menetluses tunnistas V. Godõrev oma süüd suuremas osas süüdistuses ette

heidetud tegudes. Ta ei tunnistanud end süüdi röövimises (9. aprillil 2025 XXX

kauplusest) ning viimases varguse katses (9. aprillil 2025 Q OOO toidukaupade

kauplusest).

4. Maakohus ei nõustunud süüdistusega selles, et V. Godõrovi 9. aprillil 2025 toime pandud

tegu tuleks kvalifitseerida röövimisena. Maakohus tuvastas, et süüdistatav tabati varguse

katselt, ta tagastas kannatanu nõudmisel seljakotist väärtuslikud alkoholipudelid ning põue

peidetud raadio. Isegi süüdistatava kuritegelikku tausta arvestades ei ole alust arvata, et ta

soovis noaga ähvardades enda kasuks pöörata taskusse peidetud väheväärtuslikke esemeid

(rehviparanduskomplekt, neli led-helkurit ja sisetermomeeter), millega ta poest lahkus.

Tekkinud olukord oli süüdistatava jaoks ärritav, mistõttu päädiski kannatanu korduv

nõudmine põuest kõik asjad välja võtta sellega, et V. Godõrov võttis välja põues olnud

2(9)

1-25-2880

noa. Noaga ähvardamine on käsitatav kuriteona KarS § 120 lg 1 järgi ning taskusse

pandud asjade vargus süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes.

5. Süüdistust 9. aprillil 2025. a Q OOO toidukaupade kaupluses toime pandud varguse katses

vastustas V. Godõrov väitega, et ta küll pani kaupu seljakotti, kuid ta peeti müügisaalis

kinni ning ta kavatses nende kaupade eest tasuda. Maakohus leidis, et V. Godõrevi tegu on

käsitatav varguse katsena. Ta pani eelnevalt, 28. oktoobrist 2024 kuni 9. aprillini 2025,

toime kakskümmend üks süstemaatilise varguse episoodi, läks kohe pärast ebaõnnestunud

vargust XXXt OOO kauplusesse ning pani müügisaalis seljakotti erinevaid kaupu.

Puudub vähimgi alus arvata, et V. Godõrev soovis seekord seljakotis olevate kaupade eest

tasuda. Politseiametnike sekkumiseta oleks ta kauplusest kaupade eest tasumata lahkunud

nagu eelnevalt kahekümnel korral.

6. Ülejäänud süüdistuses kirjeldatud tegudes tunnistas maakohus V. Godõrevi süüdi.

Prokuratuuri apellatsioon

7. Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega V. Godõrev mõisteti 9. aprillil

2025. a XXX kaupluses toime pandud teos süüdi KarS § 120 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 9

järgi. Prokuratuur palub maakohtu otsuse ses osas tühistada ning tunnistada V. Godõrev

süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ja karistada teda 4 aastase vangistusega. Liitkaristuseks

palub prokuratuur mõista 5 aastat vangistust.

8. V. Godõrev kasutas psüühilist vägivalda, mis oli mõjus. Kannatanu taganes ja loobus

nõudmast, et V. Godõrev annaks kõik kauplusest varastatu tagasi. Seega murdis vägivald

asja üleminekut takistava vastupanu. Vargus on V. Godõrevi elustiiliks. Võõrad esemed ei

satu talle taskutesse kogemata, vaid tahtlikult. V. Godõrevi väide, et tema ei ähvardanud ja

müüja tahtis nuga näha, on ennast õigustav. Müüja teada oli V. Godõrevi taskus

varastatud kaup, ta ei teadnud, et talle näidatakse nuga. V. Godõrev ei olnud

sundolukorras, kannatanu ei oleks ise hakanud V. Godõrevi taskust asju välja võtma. V.

Godõrev oleks võinud politsei saabumist oodata, kuid otsustas sündmuskohalt lahkuda. Ta

oli ärritunud, et algselt edukana kavandatud vargust ei õnnestunud lõpuni viia ja ta pidi

enamiku asju tagasi panema. Ärritusele viitab ka see, et ta viskas kauplusest lahkudes

müüja suunas pudelist vett.

9. Ei ole eluliselt usutav, et V. Godõrev unustas 10 minuti jooksul ära, kuhu ta kaupu peitis.

Taskutesse jäänud kaup ei olnud ka kotipõhja jäänud üksik väike ese, vaid tegemist oli

mitme erineva kaubaga. Niisiis kasvas vargus üle röövimiseks. V. Godõrov jäi vahele ega

soovinud siiralt kaupa tagastada. Ta võttis välja suuremad esemed ja kuna müüja nõudis

jätkuvalt kauba välja võtmist, siis ta ärritus ja otsustas olukorra enda kasuks pöörata, et

müüja ta rahule jätaks ning ta ei peaks ülejäänud asju välja võtma. Varastatud asjad ei

olnud tema jaoks väheväärtuslikud arvestades seda, mida ta tavapäraselt varastas.

10. Maakohus pidanuks analüüsima ka seda, kas tegemist võis olla röövimise katsega. Samuti

ei ole kohus hinnanud seda, kas tegemist võis olla lõpetatud või lõpetamata süüteokatsega.

Süüdistatava apellatsioon

11. V. Godõrev vaidlustab enda süüküsimuse osas maakohtu otsuse kahes osas. Lisaks palub

süüdistatav vähendada karistust vähendada ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

3(9)

1-25-2880

12. Süüdistatav ei ole nõus enda süüditunnistamisega 9. aprillil 2025. a Q OOO kauplusest

toime pandud varguse katses. Apellant selgitab, et ta pani kaupu enda seljakotti seetõttu,

et ostukorv sai täis. Kuna ta ei tulnud asjadega kauplusest välja, vaid peeti poes kinni, jääb

arusaamatuks, miks heidetakse talle ette varguse katset.

13. Samuti ei nõustu süüdistatav enda süüditunnistamisega KarS § 120 lg 1 järgi. Kaupluse

töötaja käskis mitu korda taskust asjad välja võtta, kuid taskus oli nuga. Seega süüdistatav

kinnitas, et taskus ei ole midagi, mis kuuluks poele. Kolmandal korral ähvardas müüja

politsei kutsuda, kui süüdistatav kõike taskust välja ei võta. Ainult seepärast süüdistatav

noa välja võttiski, et näidata ja küsida „Kas te tahtsite seda näha?“. Seejärel pani

süüdistatav noa kohe tagasi. Süüdistatav ei soovinud kedagi ähvardada ning palus

kannatanult ka kohtus vabandust.

14. Maakohus on enamiku kaitsja esitatud tõenditest jätnud märkamata ja hindamata ning on

lähtunud vaid süüdistuse versioonist.

Süüdistatava kirjalik seisukoht

15. Süüdistatav esitas apellatsioonitähtaja jooksul ka täiendava seisukoha vastuseks

prokuratuuri apellatsioonile. Seisukohas ei nõustu süüdistatav prokuröri taotlusega

karistada teda 5-aastase vangistusega. Juba kohtueelses menetluses, kui süüdistatavale sai

teatavaks, et teda kahtlustatakse röövimises, soovis ta, et kuulataks üle tunnistajaid, kes

sündmust pealt nägid. Seda soovi aga ignoreeriti, mis annab tunnistust sellest, et prokurör

soovib süüdistatavat karistada ega hooli sellest, kas ta ka tegelikult süüdi on.

Menetlus ringkonnakohtus

16. Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2026. a määrusega määrati asja arutamine suulisel

istungil (süüdistataval oli võimalik kohtuotsuse tõlkega tutvuda alates 13. märtsist 2026,

mistõttu oli kaebetähtaja viimaseks päevaks 13. aprill 2026).

17. Ringkonnakohus arutas apellatsioonkaebust 21. aprillil 2026 toimunud istungil, millel

osalesid süüdistatav V. Godõrev, tema kaitsja Leelo Viil ja ringkonnaprokurör M. Lugna

Pooled jäid enda seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi osas, milles maakohus käsitles V.

Godõrevi poolt 9. aprillil 2025. a XXX toime pandud tegu. Muus osas maakohtu otsust ei

muudeta. Apellatsioonid jäävad rahuldamata.

(I) Tõlke kättesaamisest

19. V. Godõrev märkis kohtuistungil, et ta ei ole otsuse venekeelset tõlget kätte saanud. Ta

oskab küll eesti keelt, ent olulisemate nüansside mõistmiseks on tarvis tõlget.

20. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et maakohtu otsuse tõlge tehti V. Godõrevile

kättetoimetatavaks 12. märtsil 2026. Kuna kaitsja on selle dokumendi avanud, näitab KIS,

et dokument on samal päeval kaitsjale kätte toimetatud (seda, kas ka süüdistatav

dokumendi vastu võtnud on, sel juhul KIS ei näita). KIS-i on samuti lisatud maakohtu e-

kirjavahetus vanglaga, millest selgub, et V. Godõrevit teavitati 13. märtsil 2026 sellest, et

e-toimikusse saabus tõlge, kuid ta ei ole tõlkega tutvunud.

4(9)

1-25-2880

21. Istungil väitis V. Godõrev, et ei ole kohtuotsuse tõlget lugenud, ent kinnitas, et on teisi

materjale lugenud (mh apellatsiooni, eestikeelset otsust) ning et tutvub asja materjalidega

sageli vangla tahvelarvuti kaudu. Ringkonnakohus tutvus istungi ajal ka KIS-i

menetluslogiga, millest nähtub mh, et kohtuotsuse tõlke dokumendi (s.o dokumendi 1-25-

2880/65) infot on V. Godõrev vaadanud 15. aprillil 2026. V. Godõrev selgitas istungil, et

võib-olla on asi selles, et tal vahel tuleb igasugu teavitusi, siis ta vajutab, et võtab vastu ja

teavitused kaovad.

22. Kokkuvõtvalt on kolleegiumi jaoks veenvalt tõendatud, et V. Godõrov pidi olema teadlik

sellest, et tal on võimalik kohtuotsuse tõlkega tutvuda. Teda teavitati tõlke saabumisest

ning tal oli võimalus vaadata kõiki talle nähtavaks tehtud menetlusdokumente tahvelarvuti

abil, kusjuures seda võimalust ta ka innukalt kasutas. Neil asjaoludel saab lugeda tõlke V.

Godõrevile kättetoimetatuks alates 13. märtsist 2026, mil teda tõlke valmimisest teavitati

ning seda hoolimata sellest, kas V. Godõrev ka otsuse tõlget luges või mitte.

(II) Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 8 järgi: 9. aprill 2025. a XXX

23. Maakohus tunnistas V. Godõrevi süüdi KarS § 120 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

(maakohtu otsuse põhiosas märgiti ilmse ebatäpsusena KarS § 199 lg 2 p 8). Prokurör

palub V. Godõrev süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. V. Godõrev palub aga

tühistada enda süüditunnistamine KarS § 120 lg 1 järgi.

24. Mõlemad apellatsioonid jäävad edutuks, ent ringkonnakohus asendab maakohtu

põhjendused enda omadega.

25. Apellatsioonide järgi on sõlmküsimuseks see, kas V. Godõrev kasutas vägivalda (s.o pani

toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo) ning kas see vägivald oli asja äravõtmise

vahendiks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mõlemale küsimusele vastata jaatavalt. V.

Godõrevi tegu ei saa aga käsitada röövimisena subjektiivse koosseisu puudumise tõttu.

26. Ähvardamine tähendab võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara

rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu

siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. (RKKK

06.02.2020, 1-19-1849/43, p 23 ja 21.05.2007, 3-1-1-7-07, p 13). Ähvardamise koosseis

eeldab ka seda, et oli alust karta ähvarduse täideviimist (nn ähvarduse veenvus). Ähvardus

on veenev, kui toimepanija paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema

eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses

kõrvalseisjas (RKKK 06.02.2020, 1-19-1849/43, p 24).

27. Apellatsioonis ei vaidlustata maakohtu järeldust, et kannatanu tundis oma elu ja tervise

pärast hirmu. Ringkonnakohus soostub maakohtu hinnanguga, et V. Godõrevi tegu

tekitaks hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. V. Godõrev tabati kuriteo toimepanemiselt, ta

oli ärritunud ning agressiivne, võttis taskust noa, suunas selle kannatanu suunas ja ütles

Kas sa tahad seda?. V. Godõrevi tegu ei näinud välja nii, et ta oleks nuga näidanud

selleks, et veenda kannatanut, et taskus on vaid V. Godõrevile kuuluv nuga, mitte

varastatud asjad. Sellisest välisest pildist võiks kõnelda siis, kui V. Godõrev oleks

talitanud nii nagu keskmine mõistlik inimene, kes soovinuks pelgalt näidata, mis tal taskus

on. V. Godõrev aga ei selgitanud, et tal on taskus nuga, ei võtnud seda ka rahulikult ja

neutraalselt välja, vaid suunas selle agressiivsel moel kannatanu poole esitades samal ajal

iroonilise küsimuse Kas sa tahad seda?. Niisiis ei eksinud maakohus, kui leidis, et

ähvardamise objektiivne koosseis on täidetud.

5(9)

1-25-2880

28. V. Godõrev väidab, et tema eesmärgiks ei olnud kannatanu ähvardamine. Kolleegium

selgitab, et ähvardamise koosseis sellist eesmärki ei nõuagi. Piisab sellest, kui toimepanija

pidas võimalikuks ja möönis, et kannatanu tema tegu ähvardusena võtab ning oma elu või

tervise pärast kardab. Maakohus leidis, et V. Godõrev pani teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega. Ringkonnakohus soostub selle järeldusega. Ehkki kolleegium ei arva, et V.

Godõrevi liikumapanevaks jõuks oli kannatanul hirmutunde tekitamine, viitab teo väline

pilt sellele, et ta V. Godõrev oli kannatanu käitumisest häiritud ning vastas kannatanu

korduvale küsimisele agressiivse mõtlematusega – võttis taskust välja noa, suunas selle

kannatanu poole ja küsis, kas kannatanu tahab seda. Kuigi V. Godõrev pani noa taskusse

tagasi ja lahkus, pidas ta eespool kirjeldatud viisil nuga välja võttes ja näidates

võimalikuks ja möönis, et kannatanu võib seda ähvardusena võtta. Niisiis pani ta teo toime

kaudse tahtlusega. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et V. Godõrev pani toime

koosseisupärase, õigusvastase ja süülise ähvardamise ning kvalifitseeris selle ka õigesti

KarS § 120 lg 1 järgi, jääb selles osas V. Godõrevi apellatsioon rahuldamata.

29. Apellatsioonis ei vaidlustata seda, et V. Godõrev üritas varastada süüdistuses kirjeldatud

asju, samuti et tal õnnestus poest lahkuda sisetermomeetri, rehvivparanduskomplekti ja 4

helkuriga. Niisiis täitis V. Godõrev ka varguse objektiivse koosseisu. Järgmisena tuleb

lahendada küsimus sellest, kas vägivald (s.o eespool tuvastatud ähvardamine) oli asja

äravõtmise vahendiks, s.o kas tegemist oli röövimisega.

30. Maakohus leidis, et vägivald peab olema asja äravõtmise vahend ning peab olema

suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Maakohtu hinnangul ei saa V. Godõrovi

tegu röövimisena kvalifitseerida, sest […] puudub […] alus arvata, et ta soovis noaga

ähvardades enda kasuks pöörata taskusse pandud väheväärtuslikke esemeid.

31. Maakohtu põhjendustest näib, justkui eeldaks röövimine seda, et toimepanija soovis

vägivalla abil võõrast vallasasja ära võtta. Ringkonnakohus leiab, et asja äravõtmine

vägivallaga on objektiivse koosseisu tunnus ning tuleb ka sellisena tuvastada. Asja

äravõtmine vägivallaga tähendab, et vägivald peab objektiivselt asja äravõtmise

võimalikuks tegema või vähemasti seda soodustama (vrd KarS § 141 kontekstis nt RKKK

31.10.2024, 1-23-2872/59, p 39 ja RKKK 10.04.2006, 3-1-1-12-06, p 11). Sealjuures

tuleb asja äravõtmise all mõista nii senise valduse murdmist kui ka uue valduse

kehtestamist (vt nt RKKK 07.04.2016, 3-1-1-32-16, p 9). Niisiis on röövimisega tegemist

ka siis, kui vägivalda kasutatakse vargust takistama tulnud isiku suhtes (RKKK

15.05.2013, 3-1-1-54-13, p 9) enne, kui toimepanija on jõudnud asjadele uue valduse

kehtestada ning vägivald soodustab või võimaldab asjale uue valduse kehtestamist.

32. V. Godõrev ähvardas teda takistama tulnud kannatanut. Kannatanu ei lubanud V.

Godõrevil lahkuda ning nõudis (kohati isegi füüsiliselt sekkudes), et V. Godõrev annaks

varastatu välja. Eespool tuvastatud ähvarduse tõttu loobus kannatanu V. Godõrevi

takistamisest, mis soodustas taskusse jäänud asjadele uue valduse kehtestamist, s.o

kauplusest lahkumist. Järelikult oli vägivald asja äravõtmise vahendiks ning röövimise

objektiivne koosseis on täidetud.

33. See, millist tähtsust süüdistatav vägivalla mõjule omistas, kuulub hindamisele

subjektiivses koosseisus. Erinevalt maakohtust ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrav

see, kas toimepanija soovis vägivalla abil võõrast vallasasja hõivata. Kuna röövimise

koosseis ei sea subjektiivses koosseisus vägivalla kasutamise osas kõrgemaid tahtluse

nõudeid, piisab subjektiivsest küljest sellest, et toimepanija vägivalla soodustavat mõju

asja äravõtmisele (sh uue valduse kehtestamisele) vähemasti võimalikuks peab ja möönab.

6(9)

1-25-2880

Nii näiteks on Riigikohtu praktikas röövimisena käsitatud isegi sellist olukorda, kus asja

hõivamise tahe tekib alles vägivalla kasutamise järel (RKKK 12.03.2009, 3-1-1-12-09, p-

d 8-9).

34. Ehkki kolleegium jagab maakohtu seisukohta ja peab samuti vähetõenäoliseks, et olles

eelnevalt tagastanud alkoholipudelid ja raadio, pidas V. Godõrev vajalikuks nuga kasutada

just selleks, et kindlustada suhteliselt väheväärtuslike asjade varguse lõpuleviimine, ei ole

see määrav. Isegi, kui V. Godõrev pani ähvardamise toime lihtsalt seetõttu, et ta ärritus, on

ta röövimise subjektiivse koosseisu täitnud isegi siis, kui ta vägivallateo järel pidas

võimalikuks ja möönis, et saab ähvarduse soodustaval mõjul taskusse jäänud asjadele uue

valduse kehtestada.

35. Kolleegium peab siiski tõdema, et ka selline tahtlus V. Godõrevil puudus. V. Godõrev

andis maakohtus ütlusi, mille järgi oli ta poest lahkumise hetkeks taskusse jäänud

väheväärtuslikud asjad unustanud (18. detsembri 2025. a kohtuistungi protokoll II, lk 14).

Ehkki V. Godõrev vastas üksnes helkurite kohta, on mõistetav, et küsimus ja vastus

hõlmas tegelikult kõiki taskusse jäänud asju. Kui V. Godõrev tõesti noaga ähvardamise

hetkeks enda taskus olnud asjad unustas, ei saanud tema tahtlus hõlmata seda, et taskusse

jäänud asjadele saab uue valduse kehtestada ähvarduse soodustava mõju abil.

36. Prokuratuur leiab apellatsioonis, et ligikaudu 10 minutit tagasi tasku pandud asjade ära

unustamine on ebatõenäoline. Ehkki kolleegium jagab prokuröri skepsist, ei saa

põhimõtteliselt välistada, et noa väljavõtmisega kulmineerunud vastasseis kannatanuga

ning sellest tingitud ärritus võis hõivata piisavalt suure osa toimepanija tähelepanust, et ta

tõsimeeli unustas taskusse jäänud väheväärtuslikud asjad. Seda, et vahejuhtum V.

Godõrevit vihastas, kinnitab ka asjaolu, et ta pööras kassade juures tagasi, võttis kotist

veepudeli ja pritsis kannatanu suunas vett.

37. V. Godõrevi versioonist tuleb aga ringkonnakohtul lähtuda ainuüksi menetluslikel

põhjustel. Maakohus küll refereeris otsuses V. Godõrevi ütlusi (maakohtu otsuse p 24),

ent ei omistanud neile materiaalõiguslikku tähendust. Seda, et maakohus oleks V.

Godõrevi ütlusi ebausaldusväärseks pidanud – mille väljatoomine olnuks KrMS § 312 p 2

järgi kohustuslik – otsusest ei nähtu. V. Godõrev ei ole aga ringkonnakohtu istungil ütlusi

andnud, mistõttu ei saa ringkonnakohus tema ütluste usaldusväärsusele, mis on tema süü

seisukohalt keskse tähtsusega, omatahtsi teistsugust hinnangut anda (viimati RKKK

18.11.2025, 1-23-7274/138, p-d 98-100). Järelikult peab ringkonnakohus tuvastatuks

fakti, et V. Godõrev ei mäletanud poest lahkumise hetkel, et tema taskutesse jäid

väheväärtuslikud asjad: helkurid, rehviparanduskomplekt ja sisetermomeeter. See

tähendab, et tema tahtlus ei hõlmanud vägivalla kasutamise hetkel ega vahetult vägivalla

kasutamise järel seda, et vägivald soodustab taskusse jäänud asjadele uue valduse

kehtestamist. Järelikult ei ole röövimise subjektiivne koosseis täidetud.

38. Prokuratuuri alternatiivne seisukoht, et V. Godõrev võiks vastutada röövimise katse eest,

jääb edutuks. Röövimise katse eeldaks, et V. Godõrevi teoplaan nägi ette lõpuleviidud

röövimise objektiivsete tunnuste täitmise. Ehkki kolleegium analüüsis V. Godõrevi

vastutust lõpuleviidud teo järgi, on subjektiivse koosseisu analüüsist selge, et ka V.

Godõrevi teoplaan ei hõlmanud asja äravõtmist vägivallaga, mistõttu ei tuleks kõne alla ka

vastutus süüteokatse eest. Niisiis jääb prokuratuuri apellatsioon rahuldamata.

39. Asjaolu, et V. Godõrev unustas poest lahkumise hetkel tema taskus olnud asjad, tingib ka

terve 9. aprillil 2025. a XXX toime pandud varguse käsitamise varguse katsena. Ehkki

7(9)

1-25-2880

üldjuhul ei saa katsest kõnelda, kui teo objektiivne koosseis on täidetud, ei kehti see

põhimõte eranditeta. Üheks erandiks (KarS § 31 lg 2 kõrval) on olukord, kus objektiivse

koosseisu täidab toimepanija, kel esineb küll koosseisu täitmise tahtlus ning muud

subjektiivse koosseisu tunnused, ent tegelik asjade käik kaldus oluliselt kõrvale sellest,

mida toimepanija tahtlusega hõlmatud teoplaan ette nägi. Sel juhul ei vastuta täideviija

lõpuleviidud teo eest (tahtluse puudumise tõttu), kuid vastutab selle teo katse eest, millele

tema tahtlus suunatud oli.

40. Nagu eespool märgitud, täitis V. Godõrev helkuritele, sisetermomeetrile ja

rehviparanduskomplektile uue valduse kehtestamisega varguse objektiivse koosseisu.

Hinnates V. Godõrevi tahtlust nende asjade äravõtmise osas, tuleb aga tõdeda, et ehkki

algselt oli ta eesmärgiks võõrad vallasasjad ära võtta (kavatsetus), unustas ta vahepeal, et

asjad tema taskus on. Nagu eespool märgitud, tähendab asja äravõtmine nii senise valduse

murdmist kui ka uue kehtestamist. Tahtlikust asja äravõtmisest saab kõnelda üksnes siis,

kui toimepanija tegutseb tahtlikult mõlema osateo (s.o valduse murdmine ja uue

kehtestamine) ajal. Uue valduse kehtestamise ajal V. Godõrevil aga nõutav tahtlus

puudus, sest vahepealse intsidendi, seljakoti ja osade taskute tühjendamise tõttu ei pidanud

ta isegi võimalikuks, et poest lahkudes jäi tema taskusse veel esemeid. Tahtluse

puudumise tõttu ei ole lõpuleviidud varguse subjektiivne koosseis täidetud.

41. Kuna V. Godõrev tegutses eesmärgiga võõrad vallasasjad ära võtta ning need

ebaseaduslikult enda kasuks pöörata ja asjade peitmisega alustas ta vastavalt oma

ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, pani V. Godõrev toime süstemaatilise

varguse katse, mis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. V. Godõrevi

tegudele antud lõplikku kvalifikatsiooni see ei mõjuta, sest katse neeldub teistes

lõpuleviidud vargustes. Samuti ei mõjuta see talle mõistetud karistust.

42. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kõik poest kaasa viidud esemed peale

sisetermomeetri saadi V. Godõrevilt tagasi. Kui V. Godõrev kaasa võetud sisetermomeetri

enda kasuks pööras, vastab see tegu omastamise koosseisule (sisetermomeetri väärtust

arvestades tuleks tegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi), sest tegemist oli V. Godõrevi

valduses oleva võõra vallasasjaga, mille enda kasuks pööramiseks tal seaduslik alus

puudus. Eespool kirjeldatud asjaoludel tuleb aga hilisemat omastamistegu käsitada

mittekaristatava järelteona, mis konsumeerub varguse katses.

43. Kokkuvõtvalt jäävad V. Godõrevi ja prokuratuuri apellatsioonid rahuldamata, kuid

ringkonnakohus asendab maakohtu põhjendused KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel enda

omadega.

(III) KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2: 9. aprillil 2025 OF Elektra AS OOO kaupluses

44. V. Godõrev vaidlustab enda süüditunnistamise 9. aprillil 2025. a Q OOO kauplusest toime

pandud varguse katses põhjusel, et ta ei tulnud kaubaga poest välja. Ta tahtis kaupa korvi

panna, kuid korv oli täis, seega pani ta osa kaupa seljakotti. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga ja jätab apellatsiooni rahuldamata.

45. Varguse katse subjektiivne koosseis eeldab, et toimepanija teoplaan nägi ette kõigi

lõpuleviidud varguse objektiivse koosseisu tunnuste tahtliku täitmise (s.o võõra vallasasja

äravõtmise). Lisaks peab toimepanijal olema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärk. Maakohus arvestas salvestitelt nähtuvat käitumist (s.o kaupade seljakotti

toppimist) ning hindas seda kogumis asjaoluga, et V. Godõrev pani eelnevalt perioodil 28.

8(9)

1-25-2880

oktoober 2024 kuni 9. aprill 2025 toime kakskümmend süstemaatilise varguse episoodi.

Neil põhjusil ei pidanud maakohus usutavaks, et V. Godõrev oleks seekord soovinud

kaupade eest tasuda.

46. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused piisavad. Maakohus tuvastas, et V.

Godõrev paneb vargusi toime sarnase mustri järgi (sh asju seljakotti pannes).

Apellatsioonis väidab V. Godõrev, et pani asjad seljakotti, sest ostukorv sai täis.

Maakohtu istungil aga V. Godõrev selle kohta, miks ta asjad seljakotti pani, mitte midagi

ei öelnud. Istungil antud ütlustes selgitab V. Godõrev, et ei tunnista varguse

toimepanemist, sest oli müügisaalis, mitte väljas. Seda, et ta kavatses kauba eest tasuda,

V. Godõrev oma ütlustes ei väida (18. detsembri 2025. a istungi protokoll, lk 13; II kd, tl

182). Ka turvakaamera salvestiselt ei nähtu, et ostukorv oleks nõnda täis olnud, et asjade

ümberpaigutamine seljakotti oli möödapääsmatu (II kd, tl 106). Niisiis võimaldab kohtule

esitatud tõendikogum, sh V. Godõrevi varasem käitumismuster, veenvalt järeldada, et V.

Godõrev ei kavatsenud asjade eest tasuda. Tema teoplaan hõlmas poele kuuluvate

võõraste vallasasjade äravõtmise ning nende ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

47. KarS § 25 lg 2 järgi on katse objektiivne koosseis täidetud, kui toimepanija vastavalt oma

ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kui toimepanija teoplaan näeb

ette asjade hõivamise selvekauplusest nii, et ta peidab müügisaalis asjad ära (nt

taskutesse, kotti, riiete alla vmt), algab süüteokatse hiljemalt hetkel, mil toimepanija

peitmistoimingule asub (vrd RKKK 31.05.2001, 3-1-1-71-01, p 7.2). V. Godõrev peeti

kinni pärast seda, kui ta oli varastatavad asjad oma seljakotti pannud. Järelikult oli

süüteokatse alanud ja katse objektiivne koosseis täidetud. Katse nurjumise tõttu ei olnud

tegemist vabatahtliku loobumisega. Niisiis jääb apellatsioon rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata.

(IV) Karistus

48. V. Godõrevi apellatsioon talle mõistetud karistuse osas on ilmselgelt põhjendamatu.

Maakohus on karistuse mõistmisel jäänud seadusega lubatud kaalutlusruumi piiresse ega

ole V. Godõrevi kahjuks eksinud.

(V) Menetluskulud

49. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi

osutati apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3 tundi 25, mille eest taotletakse tasuks

246 eurot, millele lisandub käibemaks 59,04 eurot, s.o kokku 305,04 eurot.

Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ning määrab Vanalinna Advokaadibüroole

vandeadvokaadi L. Viili poolt süüdistatavale V. Godõrevile apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 305 eurot 4 senti (sh käibemaks).

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi ning apellatsiooni on

esitanud ka prokuratuur, jääb see kulu KrMS § 185 lg-te 1 ja 2 järgi riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)