1-26-1365/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-26-1365

Kohtunik

Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Sergei Kornilov süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 3314

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. märtsi 2026 otsus

kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitada

süüdistatav Sergei Kornilov (isikukood 38901153725)

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus karistas 16. märtsi 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Sergei

Kornilovit karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 ja § 3314 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 2 aasta 10

kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel on karistusaja alguseks 11. november 2025.

Sama kohtuotsusega mõistis maakohus S. Kornilovilt välja menetluskulud 3823,24 eurot ning

määras, et süüdistataval tuleb need tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

2. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav S. Kornilov, kes ei ole nõus menetluskuludega, sest

maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb tasumiseks anda just üks aasta. Ta soovib tasuda

neid pärast vangistust ning pooles ulatuses tuleks kulud jätta riigi kanda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Kuna maakohus lahendas S. Kornilovi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,

tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg

3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses

piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust

reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

4. Apellatsioonis ei viita S. Kornilov sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse

tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu

oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka

ringkonnakohus. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud

oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada

olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus

olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale.

Kohtuistungiprotokolli kohaselt kinnitas S. Kornilov, et kokkuleppe on talle arusaadav, ta

toetab sõlmitud kokkulepet ja sõlmis selle vabatahtlikult. Sama kinnitas istungil ka

süüdistatava kaitsja. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest

väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

tühistamiseks. Lisaks on Riigikohus sedastanud, et üldjuhul ei ole kokkuleppemenetluses

põhjendamiskohustuse rikkumine üldse võimalik. (RKKKo 1-20-3298/21, p 8). Teisisõnu ei

ole S. Kornilovil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada.

Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni

läbi vaatamata ja tagastab selle talle.

(allkirjastatud digitaalselt)