1-25-6969/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi 1-25-6969

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.03.2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-6969

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Cristhine Kõrge

Prokurör

Lauri Jõgi

Süüdistatav

Vladimir Fartõgin, isikukood 37207200320, elukoht: xxx;

viibib vahi all XXX; määratlemata kodakondsus, xxx

haridus, emakeel: vene keel, xxx; 1 kehtivat

kriminaalkaristus: 27.09.2010 Harju Maakohtu otsusega 1-10-2947

süüdi tunnistatud KarS § 114 p 1 järgi, karistatud vangistusega 15 aastat,

karistus täidetud 14.10.2024; 2 kehtivat väärteokaristust

Tõkend - KrMS § 217 alusel kinni peetud 27.-29.05.2025 s.o

kokku 3 päeva, uuesti kinni peetud VTMS § 44-46; 49; 51

alusel 30.09.2024-01.10.2024, s.o 2 päeva. Vahistatud Harju

Maakohtu 28.10.2025 määruse alusel alates 26.10.2025.

10.12.2025 antud kohtu alla, tõkend vahistamine jäetud

muutmata.

Kaitsja

Natalia Lausmaa

Menetluse liik

Lühimenetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 238 lg 1

p 4 ja lg 2, § 311 ja § 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Vladimir Fartõgin KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 1 aastat 6 kuud.

2. Süüdi tunnistada Vladimir Fartõgin KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 1 aasta.

3. Süüdi tunnistada Vladimir Fartõgin KarS § 203 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 2 aastat 6 kuud.

4. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista

liitkaristuseks vangistus 3 aastat 6 kuud.

5. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku)

võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

6. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud ja ärakandmata karistust 2

aastat ja 5 kuud vangistust eelmise kohtuotsusega, s.o. Harju Maakohtu 27.09.2010 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 9 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega ning

mõista kogumis liitkaristuseks vangistus 3 aastat 1 kuu ja 29 päeva.

7. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-

29.05.2025, 30.09.2024-01.10.2024, s.o kokku 5 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 1 kuu ja 24 päeva. Karistusaja algust lugeda alates

Vladimir Fartõgini kinnipidamisest, s.o alates 26.10.2025.

8. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

9. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanutele JM, Skinest Rail AS,

Leonhard Weiss OÜ, CT ja TŠ tekitati varalist kahju ning esitasid tsiviilhagid.

Kannatanule PR tekitati füüsilist ja moraalset kahju, kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi.

Kannatanu MH tekitati mittevaraline kahju, ei soovinud esitada tsiviilhagi.

10. Tsiviilhagi:

10.1

Rahuldada kannatanu JM poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Vladimir

Fartõginilt JM kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1125.39 eurot.

Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu JM arvelduskontole nr XXXXXX (Swedbank).

10.2

Rahuldada kannatanu Skinest Rail AS poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista

Vladimir Fartõginilt Skinest Rail AS kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 342.31 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu Skinest Rail AS

arvelduskontole nr EE661700017001244560 (Luminor Bank).

10.3

Rahuldada kannatanu Leonhard Weiss OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ning

mõista Vladimir Fartõginilt Leonhard Weiss OÜ kasuks välja tsiviilhagi varalise

kahju nõudes summas 187 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu Leonhard

Weiss OÜ arvelduskontole nr EE762200221002165081 (Swedbank).

10.4

Rahuldada kannatanu TŠ poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Vladimir

Fartõginilt TŠ kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5749,85 eurot.

Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu TŠ arvelduskontole nr XXXXXX (Swedbank).

11. Menetluskulud: KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel välja mõista Vladimir

Fartõginilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha

1329 eurot, õigusabi kulud kohtueelses menetluses kogusummas 1462.32 eurot ja

kohtumenetluses 334.80 eurot, s.o kaitsekulutused kokku 1797.12 eurot.

12. Menetluskulusid kogusummas 3126.12 on Vladimir Fartõginil võimalik tasuda ositi

12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 260.51 eurot

kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või

EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse

selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on

kohustuslik märkida viitenumber 99926700007498.

13. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude

tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega Vladimir Fartõginile ka kohtuotsusest

eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

14. Asitõendid: puuduvad

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada

apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral

koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav 30.04.2026. Tervikotsusele võib esitada Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel

koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav 30.

aprillil 2026. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus

Vladimir Fartõginit süüdistatakse selle, et tema 30.09.2024 kella 22:11 ajal Paldiski linnas Muuli

tn 1 ja Rae tn 27 ühise hoovi parklas pani toime KarS § 203 lg 1 järgi 7 kvalifitseeritava kuriteo

järgnevalt. Vladimir Fartõgin kahjustas tahtlikult nimetatud ajal ja kohas hoovi parklas asunud

sõidukeid, tekitades kannatanutele olulist kahju, mis ületab 4000 eurot, järgmiselt: - Kannatanule

JMle kuuluv sõiduk Nissan Pathfinder (reg. nr XXX), kahjustades mõlemat küljepeeglit,

parempoolset esitiiba, suunatuld, tagumist klaasipuhastit ja tagumist spoilerit, tekitades kahju

summas 1125,39 eurot; - Kannatanu CT kasutuses olevat ja SEB Liising AS-le kuuluvat sõidukit

Volkswagen Golf (reg. nr XXX), kahjustades juhipoolset küljepeeglit, pagasiluugi akent, katust ja

kapotti, tekitades kahju summas 4418,68 eurot; - Kannatanule Leonhard Weiss OÜ-le kuuluvat

sõidukit Volkswagen Caddy (reg. nr XXX), kahjustades mõlemat küljepeeglit, tekitades kahju

summas 187 eurot; - Kannatanule TŠle kuuluvat sõidukit Opel Corsa (reg. nr XXX), kahjustades

esi- ja tagaklaase, katust ja kapotti, tekitades kahju summas 5749,85 eurot; - Kannatanule Skinest

Rail AS-le kuuluvat sõidukit Volvo XC70 (reg. nr XXX), kahjustades mõlemat küljepeeglit,

tekitades kahju summas 1578,39 eurot.

Seega pani Vladimir Fartõgin oma tahtliku tegevusega toime võõra asja rikkumise, kui

sellega on tekitatud oluline kahju, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vladimir Fartõginit süüdistatakse selles, et tema kasutas tahtlikult vägivalda võimuesindaja vastu

seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vladimir Fartõgin kasutas 27.05.2025 Keila linnas,

aadressil Keskväljak 5 ühistranspordipeatuses Keila Kirik seisnud maakonnaliini bussis number

145 kell 20:36 füüsilist vägivalda ametiülesandeid täitva politseiametniku PR suhtes. Vladimir

Fartõgin viskas ühe korra tahtlikult 0,33ml tühja plekkpurgi PR suunas, kes andis Vladimir

Fartõginile korduvalt korraldusi bussist väljuda. Plekkpurk tabas PR pea piirkonda, mille tõttu

põhjustas Vladimir Fartõgin piirkonnapolitseinikule PRle füüsilist valu ja kehavigastuse –

punetuse vasakpoolse põse piirkonda.

Oma tahtliku tegevusega pani Vladimir Fartõgin toime vägivalla kasutamise võimuesindaja

vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Vladimir Fartõginit süüdistatakse selles, et tema 26.10.2025 kella 21.38 ajal aadressil Paldiski mnt

145, Tallinn Zoo ühistranspordipeatuses, s.o avalikus kohas, rikkus KorS § 55 sätestatud

põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu

seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või

muul moel solvata, hirmutada või ähvardada ja lõi vähemalt ühe korra tahtlikult jalaga MH (H)

vasaku jala põlve piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja vasakule jalale-

põlve piirkonda tekkis hematoom. Vladimir Fartõgin häiris kõrvalise asjasse mitte puutuva isiku

VVi rahu ja turvatunnet.

Seega pani Vladimir Fartõgin toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

avaliks kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

Menetlus kohtus

1. Prokurör avaldas 27.01.2026 istungil süüdistuse sisu ja andis põhjaliku ülevaate tõenditest.

Süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkorras karistus, mille tingib eelkõige asjaolu, et ta on

viimasest 17 aastast kandnud vangistuslikku karistust üle 14 aasta Harju Maakohtu 27.09.2010.a

otsuse nr 1-10-2947 alusel KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Nimetatud otsusest nähtub, et V. Fartõgin tunnistati süüdi tapmise julmal viisil toimepanemise

eest, mis hõlmas endas ohvri kõhuõõne noatõmbega lahti lõikamist ja kõri läbi lõikamist.

Seejuures on ta karistuse kandmise ajal toime pannud KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Arvestades arhiveeritud karistusi on V. Fartõgin seega vangistuslikku karistust kandnud

kokku neljal korral.

2. Mõistliku menetlusaja suhtes leidis prokurör, et kuigi 1.5 aastat on möödas KarS § 203

kuriteost kuid ei saa mööda vaadata sellest, et asi olekski varem kohut laual kui V. Fartõgin poleks

jätkanud uute kuritegude toimepanemist, seega on süüdistatav ise tekitanud selle olukorra. Riigi

ressurssi kulutamine oleks olnud kui neid tegusid eraldi menetleda.

3. Käesolevas süüdistuses on V. Fartõgini alust süüdistada 3 erineva II astme kuriteo

toimepanemises. Kõik kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Prokurör taotles V. Fartõginile

määrata KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aasta ja 6 kuu

pikkune vangistus, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta ja

6 kuu pikkune vangistus ning KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1

aasta pikkune vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus suurendades raskeimat

mõistetud karistust ja mõista V. Fartõginile 3 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2

alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistada V. Fartõginit 2 aasta ja 4 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel palus prokurör liita nimetatud karistus

kriminaalasjas nr Harju Maakohtu 27. septembri 2010 otsus nr 1-10-2947 mõistetud karistuse

ärakandmata osaga s.o 9 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega ning karistada V. Fartõginit kokku

3 aasta 1 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega, millest arvestada maha eelvangistuses viibitud

aeg.

4. Kannatanud on esitanud varalise kahju nõuded V. Fartõgini vastu. Täpsemalt JM summas

1125,39 eurot, Skinest Rail AS summas 342,31 eurot, Leonhard Weiss OÜ summas 187 eurot ja

TŠ summas 5749,85 eurot. Varalise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on vahetult seotud

esitatud süüdistusega. Prokuratuur toetab esitatud tsiviilhagisid ja palub need rahuldada.

5. V. Fartõgin kinnitas kohutus, et soovib asja arutamist lühimenetluses. Süüdistatav, kuigi

esialgu väitis, et ütlusi anda ei soovi avaldas tungivat soovi end ristküsitleda kohtuistungil, samuti

taotles tõkendi vahistamise muutmist.

6. Kaitse seisukoha kohaselt ei tunnista V. Fartõgin oma süüd kuid asjas kogutud tõendid on

kaitsja hinnangul süüküsimuse otsustamiseks piisavad. Kaitsja palus hoolikalt uurida kõiki

tõendeid. Praktiliselt V. Fartõgin ei mäleta toimunut seega pole ta võimeline end süüdi tunnistada.

Süüdistuses KarS § 203 lg 1 osas palus kaitsja kaaluda mõistliku menetlusaja rakendumist ning

karistust selle võrra vähendada. See tegu oli pandud toime 14 päeva enne katseaja lõppu ning

esialgu alustati väärtegu. Kriminaalasi algatati alles hiljem, s.t et ei võetud kõiki abinõusid, et

menetlus liiguks õiges suunas ja seoses sellega jäi V. Fartõgin vabadusse mis viis ta taaskord

kohtupinki. Kaitsja palus arvestada ka asjaolu, et V. Fartõgin oli alkoholijoobes ja kuigi see pole

kergendav asjaolu võib arvata, et alkohoolne joove võis olla nii tugev, et V. Fartõgin ei mäleta

mistõttu ta ütlusi anda ei saa. Objektiivselt on arusaadav ja mõistetav, et alkoholijoobes ei suuda

inimene oma emotsioone taltsutada ning sündmuste mäletamisega on tal raskusi.

7. Ristküsitlemisel 30.09.2024 kuriteo kohta selgitas V. Fartõgin, et ta ei mäleta kas ta viibis

Muuli tn 1, Paldiskis kuna see oli ammu ja ta ei mäleta. V. Fartõgin ei mäleta oma kinnipidamist

ega teo asjaolusid. Katseaeg lõppes 14.10.2024.

8. 27.05.2025 kohta selgitas V. Fartõgin, et ta ei mäleta, et ta oleks viibinud maakonnaliini bussis,

Keilas. Ta ei tea kas politsei teda kinni pidas, seega seda asjaolu, et süüdistuse järgi nagu ta oleks

visanud politseinikku tühja Gin purgiga V. Fartõgin ei mäleta selliselt. V. Fartõgini täpsustas, et

purk lendas aga mitte selle naise suunas vaid lihtsalt lendas. Kohtu küsimusele, et kuidas ta

mäletab purgi lendamist kuid ei mäleta, et bussiski viibis või seda politseinikust naist keda ta

purgiga viskas, ei osanud V. Fartõgin vastata. V. Fartõgin täpsustas, et siiski ei mäleta ta ka purgi

lendamist kuid purke on palju mis lendavad. Tema ülekuulamise juures eeluurimisel ei mäleta, kas

ta ülekuulamise juures oli advokaat. Ta ei mäletanud üldse mitte midagi.

9. 26.10.2025 kuriteo kohta Paldiski mnt 145 asuva ühistranspordi peatuses mingit alaealise

tüdruku löömist pole toimunud. V. Fartõgin selgitas, et tema üldse seal peatuses ei viibinud. Selles

episoodis on ta eeluurimisel enda süüd tunnistanud. V. Fartõgin ei osanud öelda, miks ta

eeluurimisel oma süüd tunnistas. V. Fartõgin peeti ka kinni. Prokuröri küsimuste peale tunnistas ta

siiski, et seal peatuses viibis ja lõi seda tüdrukut aga ta ütleb seda vaid põhjusel, et ta peeti kinni.

V. Fartõgin lõi tüdrukut jalaga spontaanselt kuna oli väga vihane, selle peale, et ta visati bussist

välja kuna oli pisut alkoholijoobes. Ta oli tol päeval joonud palju, kindlasti jõi kanget alkoholi.

10. Prokuröri küsimustele selgitas V. Fartõgin, et peale vanglast vabanemist tarvitas ta

alkoholi tema hinnangul mitte väga tihti, ta ei joonud iga päev vaid võib-olla kord nädalas. Tööd

tal ei ole, elatus toetustest, oli ka töötuna arvel. Alaealisi ülalpeetavaid ja pere tal ei ole.

Tugivõrgustikuna nimetas ema ja venda.

11. Viimases sõnas palus V. Fartõgin kohtul end vabastada.

Kohtu põhjendused

30.09.2024 toimepandud tegu KarS § 203 lg 1 järgi

12. KarS § 203 objektiivse koosseisu tegu on võõra asja kahjustamine, mis võib seisneda

selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises.

13. Kohtus ega ka kohtueelses menetluses ei tunnistanud V. Fartõgin end nimetatud kuriteo

toimepanemises süüdi, väites, et ta ei mäleta sellist sündmust.

14. Küll aga on kohtule esitatud tõendid, millest nähtub, et just V. Fartõgin viibis 30.09.2024

õhtul Paldiski linnas Muuli tn 1 ja Rae tn 27 ühise hoovi parklas ning kahjustas oma tegevusega

kannatanutele kuulunud sõidukeid.

15. Kannatanu JM ülekuulamise protokollist (kd 1 tl 1-6) nähtub, et ta parkis 30.09.2024

õhtul oma sõiduki Nissan Pathfinder, reg. nr XXX oma koduaadressi xxx, Paldiski linn maja ette

parklasse ning umbes kella 22 paiku helistas tema uksekella naaber S, kes teatas, et mingi

meesterahvas kahjustas parkimiskohal olevaid sõidukeid. S teatas, et ta kutsus politsei kohale.

Nende parklas oli kahjustatud 4 sõidukit, kuuldavasti oli ka kõrval asuvas parklas ühte sõidukit.

Kannatanu toimunut ise pealt ei näinud kuid tuvastas oma sõidukile tekitatud kahjustused:

kahjustatud oli 2 küljepeeglit, tagumine klaasipuhasti, parempoolne esitiib, suunatuli, tagumine

spoiler. Tema sõidukil ei olnud kasko kindlustust ning kahjud kandis kannatanu ise asendades

kahjustunud osad kasutatud varuosadega autolammutusest. Kokku tekitati sõiduki kahjustamisega

varalist kahju 1125.39 eurot, millises osas esitas kanntanu ka tsiviilhagi (kd 1 tl 7-9). Tsiviilhagi

juurde on esitatud ka lisamaterjalid (kd 1 tl 11-17; 185-190), mis tõendavad tekitatud kahjustusi

sõidukil ning kahju suurust. Liiklusregistri väljatrükk (kd 1 tl 10), kinnitab, et sõiduki Nissan

Pathfinder reg. nr XXX omanik on JM.

16. Tunnistaja SS ülekuulamise protokollist (kd 1 tl 54-55) nähtub, et 30.09.2024 tunnistaja

kuulis ja nägi Paldiskis Muuli 1 aadressil parklas kahe meesterahva vahelist konflikti. Kaklejateks

olid kaks meest, üks karjus kõvasti, et teine peksab autosid puruks. Tunnistaja läks koheselt õue,

märkas ühes sõidukil esmalt, et peegel ripub. Lööjaks olnud mees oli palja ülakehaga, tunnistaja

sõnul alkoholijoobes, teine mees, kes teda üritas takistada ja karjus helistas juba politseisse.

Tunnistaja läks tema kasutada töö auto Volvo XC70 reg nr XXX juurde ja nägi, et ka tema sõiduk

oli saanud kahjustada – mõlemad peeglid olid lõhutud. Tunnistaja loetles vigastatud sõidukite

mudelid ja registreerimisnumbrid. Politsei saabus ning pidas sõidukeid lõhkunud isiku kinni.

17. Kuivõrd tunnistaja SS vaid kasutas talle usaldatud sõidukit, siis on kohtule esitatud ka

kannatanuks tunnistamise määrus (kd 1 tl 23-25), millest nähtub, et kannatanuks on tunnistatud

AS Skinest Rail, kellele varaline kahju sõiduki lõhkumisega tekitati. Liiklusregistri väljatrüki (kd

1 tl 38) kohaselt on sõiduki omanikuks on AS Skinest Rail. Äriregistri väljatrüki (kd 1 tl 36-37)

kohaselt on AS Skinest Rail juhatuse liige X, kes volitas AS-i Skinest Rail esindajaks

kriminaalmenetluses Andrei Ovsjankini (kd 1 tl 30-31). Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas

342.31 eurot (kd 1 tl 26-35). Varaline kahju koosneb omavastutusest 200 eurot ning 50% ulatuses

käibemaksust summas 142.30 eurot. Tsiviilhagi juurde on esitatud lisamaterjalid (kd 1 tl 32-35;

44-46), mis tõendavad sõidukile tekitatud kahjustusi ning kahju suurust. Kohtule on esitatud ka

kindlustusandjalt PZU 14.10.2025 otsus ning teatised kindlustusandjale kriminaalmenetluse

alustamisest (kd 1 tl 39-43), mis tõendab, et AS SKINEST RAIL pöördus kindlustusjuhtumi tõttu

kindlustusandja poole ning edastas remondikalkulatsiooni, see tõendab kahjude kõrvaldamise

kulude ning kindlustusvõtja omavastutuse suurust.

18. Tunnistaja NBi ütlustest (kd 1 tl 127-131; 184) nähtub, et ta nägi palja ülakehaga

meesterahvast, kes hüppas Muuli 1, Paldiski linn kõrval asuva maja parklasse pargitud Opel Corsa

kapotil, käis katusel ja hüppas seejärel maha. Peale seda lahkus mees Muuli 1 maja ette ja oli

kuulda klaasi purunemise heli. Peale seda NB sekkus ning soovis peatada sõidukeid lõhkunud

isikut, kellel olid välised joobetunnused. Tunnistaja helistas õues häirekeskusesse, teatas juhtumist

ning viibis sündmuskohal kuni politsei saabumiseni. On tuvastatud, et tunnistaja nägi pealt kuidas

V. Fartõgin kahjustas kannatanu TŠ sõidukit.

19. Kannatanu TŠ ülekuulamise protokollist (kd 1 tl 97-103) nähtub, et kannatanule kuulub

sõiduk Opel Corsa reg. nr: XXX, mis oli pargitud 30.09.2024 parklasse aadressil Rae tn 27,

Paldiski. Kannatanu elumaja asub elumaja Muuli tn 1 vastas samas hoovis. 01.10.2025

varahommikul märkas kannatanu sõidukil kahjustusi. Kannatanu kirjeldas, et tema sõiduki

esiklaasi kojamehed oli püsti, kuid ei olnud kahjustatud, katusel oli suur mõlk. Kapotil olid

jalatsijäljed ja 3 väikest mõlki ja värvikahjustused. Kriimustused olid esi- ja tagaklaasidel. Katusel

oli kumerus sisspoole, katusel oli 5-7 jalatsijalge ja värv oli kahjustatud, sest sõiduki peal käinud

isiku jalatsite taldadel olid väikesed kivikesed, mis kahjustasid värvi. Kannatanule tekitatud

varaline kahju sõiduki kahjustamisega kokku 5749,85 eurot. Kannatanu esitas ka hagiavalduse (kd

1 tl 105-108) ning lisamaterjalid (kd 1 tl 109-119), mis tõendavad sõidukile tekitatud kahjustusi ja

kahju suurust.

20. Kannatanu CT ülekuulamise protokollist ja ankeetandmetest (kd 1 tl 56-60; 191- 192)

nähtub, et tema sõiduk Volkswagen Golf reg. nr XXX oli 30.09.2024 pargitud Paldiskis Muuli 1

aadressil parklas. Naaber andis talle teada, et sõidukit on kahjustatud. Kannatanu kirjeldas sõiduki

kahjustusi, kahjustatud oli juhipoolne küljepeegel, pagasiluugi aken, katus ja kapott. Samuti on

fikseeritud, et rikutud on teisi sõidukeid. Liiklusregistri väljatrükist (kd 1 tl 61) nähtub, et sõiduk

Volkswagen Golf reg. nr XXX omanik on AS SEB liising ning vastutav kasutaja CT. CT on

edastanud kalkulatsiooni sõidukile tekitatud kahjustuste kohta (kd 1 tl 62-75), mis tõendavad

sõidukile tekitatud kahjustusi ning asjaolu, et sõiduki kahjustamisega tekitati varalist kahju

4418.68 eurot. Kannatanu edastas kaamerasalvestise, milliselt nähtub sõiduki kahjustamine ning

seda on vaadeldud eraldi asitõendi vaatlusprotokollis koos lisaga (kd 1 tl 158-164; 193-194).

Nimetatud protokollist nähtub videosalvestis 30.09.2024 ajavahemikus 21:08-21:09, videos on

näha isik, kes ronib sõiduki pagasiruumilt katusele, lööb käe ja jalaga juhipoolset küljepeeglit ning

liigub järgmise sõiduki suunas, kus lõhub kätega parempoolse küljepeegli ning seejärel

vasakpoolse küljepeegli.

21. Tunnistaja AP ülekuulamise protokollist (kd 1 tl 195-199) nähtub, et kahjustatud oli ka

tema kasutuses olnud sõidukit. Nimelt tema Leonhard Weiss OÜ töötajana kasutas 30.09.2024

sõidukit Volkswagen Caddy reg. Nr: XXX, mille parkis kl 18:00 paiku Muuli 1, Paldiski asuvasse

parklasse. Õhtul kl 22:15 paiku märkas köögi rõdult parklas olevat politseiautot ja inimesi, läks

õue vaatama ja tuvastas, et tema kasutuses oleva sõidukil on kahjustatud mõlemad küljepeeglid -

korpused katki, peeglid puruks. Juhipoolse küljepeegli tükk vedeles maas sõiduki juures. Kokku

oli lisaks tema sõidukile kahjustatud veel 4 sõidukit.

22. Liiklusregistri väljatrüki (kd 1 tl 89) kohaselt on sõiduki Volkswagen Caddy reg. nr XXX

omanik on Leonhard Weiss OÜ. Sõiduki kahjustamisega tekitatud kannatanule varalist kahju

kokku 187 eurot. Kannatanuks tunnistamise määrusest (kd 1 tl 81-83) nähtub, et kannatanuks on

tunnistatud Leonhard Weiss OÜ, kes on esitanud tekitatud kahju kohta ka tsiviilhagi (kd 1 tl 84-

85) koos lisamaterjalidega (kd 1 tl 91-92). Äriregistri väljatrüki (kd 1 tl 87-88) kohaselt on Y

Leonhard Weiss OÜ juhatuse liige, seega on Yl äriühingu esindusõigus.

23. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistuses nimetatud kahjustatud sõidukid olid V.

Fartõgini jaoks võõrad vallasasjad. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kannatanute

sõidukitele on tekitatud füüsilised kahjustused, mille tagajärjel on kannatanud saanud varalise

kahju.

24. Kannatanu JM edastatud fotod (I kd tl 14, 15) nähtuvad tema sõidukile tekitatud

vigastused ja nende ulatus. Paistavad silma vigastused poritiival, mis kinnitavad, et tegu ei saanud

olla juhusliku kokkupuutega, vaid jõulise ja sihiliku lõhkumistegevusega.

25. Kannatanu CTi on edastanud Möller Auto kalkulatsiooni koos fotodega, millelt on näha

jalatsijälgi valget värvi sõiduki katusel (foto IMG_1309 I kd tl 69; IMG-1317 I kd tl 71), kapotil

(IMG_1322 I kd tl 72 pöördel, IMG_1324 I kd tl 73) ning lisaks ka jalalöögiga ülalt alla suunal

sobiv kahjustus tagaklaasil kojamehest vasakul (IMG_1310 I kd tl 69 pöördel). Samad jäljed on

nähtavad ka sündmuskoha vaatlusprotokollist.

26. Tunnistaja TŠ ütluste kohaselt oli tema sõiduki Opel Corsa katusel mõlk ning kapotil ja

katusel jalatsijäljed. Tema ütlusi kinnitavad ka kannatanu poolt kuriteoavaldusega edastatud fotod

(I kd tl 112-113) ning ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selleks lisaks olevad fotod. Lisaks

kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, et sõidukitel Nissan Pathfinderil, Volvo XC70 ja

Volkswagen Caddyl on murtud peegleid ja kojamehi.

27. Eelkirjeldatud süüdistatava tegevusmustrit kinnitab ka Muuli 1-9, Paldiski turvakaamera

salvestis, kus on näha isikut valget värvi auto katusel, millel on eristatavad auto katuse

platvormaluse kinnitused. Eelkirjeldatud sõiduk vastab välistelt tunnustelt sõidukile Volkswagen

Golf XXX. Sama isikut on näha sõiduki Volkswageni katusel ja kapotil liikumas. Seejärel lööb

isik küljeklaasi käe ja jalaga. Edasi liigub isik sõiduki Nissan Pathfinder, millel ta lõhub kätega

kaassõitja poolse küljepeegli.

28. Kuivõrd sündmusele reageeris politsei on esitatud ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fototabeliga (kd 1 tl 132-157). Sellest nähtub Paldiski linnas aadressil Muuli 1 parklas asuva

sündmuskoha olustik, kus tuvastati kokku 5 kahjustatud sõidukit, nende mudelid ning

registreerimisnumbrid, samuti fikseeriti sündmuskohal sõidukeil tuvastatud kahjustused, mis

nähtuvad ka fototabelist. Tuvastatud kahjustused kattuvad kannatanute ütlustes välja toodud

kahjustustega, erinevusi ei ole.

29. KarS § 203 järgi on karistatav üksnes kahju tekitamine vähemalt 4000 eurot ja 1 sendi

ulatuses.

30. Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et juba üksnes kannatanu CTi valduses olevale

sõidukile Volkswagen Golf ja TŠle kuuluvale sõidukile Opel Corsa eraldi on tekitatud kahju, mis

ületab mõlema sõiduki puhul eraldi olulise kahju määra. Siiski on süüdistus lisaks esitatud ka

lisaks veel kolme sõiduki kahjustamises ning kokku tekitas V. Fartõgin oma tegevusega kahju

summas 13 059,31 eurot.

31. V. Fartõginit kuriteo toimepanijana kinnitavad tunnistaja NBi ütlused, mille kohaselt

pidas tema koos teiste sündmuskohale saabunud isikutega kuriteo toimepanija kinni, kuni saabus

politseipatrull. Politsei tuvastas tegusid toime pannud isiku vahetult. Isikusamasuse tuvastamise

protokollist (kd 1 tl 167) nähtub, et 30.09.2024 kell 22:30 allutati meetmele Vladimir Fartõgin,

kelle isikusamasus tuvastati KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuna isikul ei

olnud esitada isikut tõendavat dokumenti. Tema andmeid kontrolliti rahvastikuregistrist.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (kd 1 tl 168) tulenevalt tuvastati V. Fartõginil

alkoholijoove 0,46 mg/l ning alkoholijoobele viitavad välised tunnused. V. Fartõgin peeti kinni

30.09.2024 kell 22:17 VTMS sätete kohaselt ning vabastati 01.10.2024 kell 13:15 - seda kinnitab

isiku kinnipidamise protokoll (kd 1 tl 166).

32. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et kuivõrd tegemist oli samas kohas ja vahetult

üksteise järgi toime pandud sõidukite kahjustamisega, siis teod olid selliselt ajaliselt ja ruumiliselt

seotud, et neid saaks käsitleda ühe tervikliku käitumisaktina. Seda, et tegu oli ühe vältava teoga

kinnitavad sõidukitel tuvastatud kahjustused: need kõik on tekitatud ajaliselt väga lähestikku ja

vahetult jäädvustamisele eelnevalt, mida kinnitab asjaolu, et need ei ole kaetud pori või

mustusega.

33. Seega loeb kohus igakülgselt tuvastatuks, et V. Fartõgin, olenemata asjaolust, et tema

tegude toimepanemist ei mäleta, kahjustas süüdistuses nimetatud ajal Paldiskis, Muuli tn 1 ja Rae

tn 27 ühise hoovi parklas asunud sõidukeid, tekitades kannatanutele olulist kahju, mis ületab 4000

eurot. Sõidukil Nissan Pathfinderil (reg. nr XXX), kahjustas mõlemat küljepeeglit, parempoolset

esitiiba, suunatuld, tagumist klaasipuhastit ja tagumist spoilerit, tekitades kahju summas 1125,39

eurot. Sõidukile Volkswagen Golf (reg. nr XXX) kahjustas juhipoolset küljepeeglit, pagasiluugi

akent, katust ja kapotti, tekitades kahju summas 4418,68 eurot. Sõidukil Volkswagen Caddy (reg.

nr XXX) kahjustas mõlemat küljepeeglit, tekitades kahju summas 187 eurot. Sõidukil Opel Corsa

(reg. nr XXX), kahjustas esi- ja tagaklaase, katust ja kapotti, tekitades kahju summas 5749,85

eurot. Sõidukil Volvo XC70 (reg. nr XXX) kahjustas mõlemat küljepeeglit, tekitades kahju

summas 1578,39 eurot.

Subjektiivne koosseis

34. Kohtu hinnangul on süüdistatava tegevus viie sõiduki kahjustamisel pandud toime otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Süüdistatava tegu oli aktiivne ja füüsiline – autode peale jalgadega

hüppamine ja käte ja jalgadega sõidukite ja nende detailide peksmine. Selline tegevus saab kohtu

hinnangul olla vaid tahtlik. Asjaolu, et V. Fartõgin kahjustas järjepidevalt viit erinevat sõidukit

viitab sellele, et tegemist ei olnud juhusliku riivamise või ühekordse õnnetusjuhtumiga, vaid ta

pidi tajuma ja teadma, et tema tegevus on suunatud võõra vara kahjustamisele. On üldteada, et

autole jalgadega hüppamine ja peeglite peksmine viib paratamatult nende esemete purunemise või

deformeerumiseni. Riigikohtu praktika kohaselt piisab normatiivsete tunnuste (nt võõras vallasasi,

rikkumine) puhul sellest, kui isik mõistab nende sotsiaalset tähendust (vt 3-1-1-108-12, p 24). V.

Fartõgin pidi aru saama, et pargitud sõidukid ei kuulu talle ning nendel trampimine ja nende

peksmine on asja rikkumine. V. Fartõgini teo toimepanemise intensiivsus ja viis – hüppamine

autode katustele ja kapottidele, klaasipuhastite ja spoilerite lõhkumine – kinnitavad soovi tekitada

kahjustusi. Kahjustuste koguulatus ja asjaolu, et mitmel sõidukil purustati konkreetselt mõlemad

küljepeeglid ja klaasid, demonstreerib sihipärast tahet vara rikkuda. Peeglite ja klaaside peksmisel

teadis V. Fartõgin kindlalt, et selline tegevus lõhub asja, ning ta vähemalt möönis sellise tagajärje

saabumist. Jätkates peksmist ja hüppamist ühelt autolt teisele, kinnitas V. Fartõgin oma tahet

kahjuliku tagajärje saabumiseks.

35. Kogus nõustub prokuröri argumentatsiooniga, et ajendiks võis olla joobest tingitud tung

lihtsalt midagi lõhkuda. Süüdistuses V. Fartõginile ette heidetud teiste kuritegude s.o KarS § 275

lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ilmneb samuti, et ka nende puhul selgelt arusaadavat motiivi vägivalla

kasutamiseks ei ole. Arusaadava motiivi puudumine ei välista aga tahtlust. Kohus nõustub

sellegagi, et V. Fartõgini puhul ei saa rääkida ka sedavõrd suurest joobest, et ta poleks olnud

suuteline endale üldse aru andma, mida ta teeb. Seda kinnitab ka tegude toimepanemise väline pilt,

nimelt teo toimepanemise hetkel kontrollis V. Fartõgin oma kehalisi liigutusi piisavalt täpselt ning

kontsentreeritult, et sõidukeid kahjustada. V. Fartõginil tuvastati suhteliselt lühikese ajavahemiku

järel kuriteo toimepanemisest väljahingatavas õhus alkoholi kontsentratsioon 0,46 mg/l. On

üldteada, et meditsiiniliselt loetakse tuvastatut kergeks kuni mõõdukaks joobeks. Selles staadiumis

võivad isikul küll olla häiritud peenmotoorika ja pärsitud sotsiaalsed pidurdusmehhanismid, kuid

säilib täielik kontakt reaalsusega ning nii oli see ka V. Fartõgini puhul. V. Fartõgin pidi olema

sellises joobeastmes võimeline aru saama ümbritsevast keskkonnast, orienteeruma ajas ja kohas

ning tegema teadlikke valikuid. Seda kinnitab ka tema kohtus antud ütlused, et ta ei tarbinud

alkoholi tol perioodil väga sageli vaid umbes kord nädalas. 0,45 mg/l suurune joove ei ole piisav,

et tekitada seisundit, kus inimene ei suuda tajuda oma tegude sotsiaalset tähendust või juhtida oma

käitumist. See on joobeseisund, mille puhul isik vastutab oma tahtlike tegude eest üldkorras.

36. Kuriteosündmus on osaliselt jäänud ka Muuli 1-9, Paldiski turvakaamera salvestisele.

Sellest on näha, kuidas V. Fartõgin lisaks sõiduki katusele hüppamisele ja seal jooksmisele ka

täiesti sihipäraselt lõhub käe ja jalaga peegleid. Seega ei olnud tegemist üksnes süüdistatava

vastutustundetu tegevuse tagajärjel tekkinud plekimõlkide, vaid täiesti teadliku ja sihipärase

lõhkumisega.

27.05.2025 toimepandud tegu KarS § 274 lg 1 järgi

37. Objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema

ametikohustuste täitmisega.

38. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu

ka väljaspool oma organisatsiooni, nt politseiametnik (RKKK 3-1-1-26-08 p 4; 3-1-1-68-08 p 6.3).

PR on politseiametnik, kinnitatud 22.01.2021 käskkirjaga teenistusse, toimiku materjalide juurde

on lisatud ka ametijuhend (kd 2 tl 15-19; 20-22; 23-24). Ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu PR

täitis 27.mai.2025.a teenistusülesandeid piirkonnapolitseinikuna, kui kella 20:02 paiku tuli

väljakutse seoses Paldiski-Tallinn bussis 145 ebaadekvaatselt käituva isiku kohta, kes helistaja

sõnul kergendas end bussis, märatses ja loopis alkoholi laiali. Kannatanu PR ülekuulamise

protokollist (kd 2 tl 5-9) nähtub kannatanu poolt ametikohustuste täitmine 27.05.2025 koos JJga

ning väljakutsele reageerimine aadressil Keskväljak 5, Keila linn ning väljakutse sisu (V. Fartõgin

kergendab ennast bussi, märatseb, loobib alkoholi laiali ega osta piletit ning probleem sama isiku

poolt on sagedane), mida kinnitab ka häirekeskuse kõnesalvestis. PR ütluste kohaselt andis JJ V.

Fartõginile korduvalt korralduse bussist väljuda kuid selle peale V. Fartõgin reageeris vägivallaga

– nimelt hakkas karjuma, ropendama ja kasutama erinevaid ebasündsaid väljendeid, eirates

lahkumise korraldust. Kuivõrd korraldusi anti korduvalt ärritus V. Fartõgin sedavõrd, et viskas PR

suunas Long Drink Gin 0.33 ml plekkpurgi, mis tabas kannatanu nägu. Viske tagajärjel tundis

kannatanu valu vasaku põse piirkonnas, tulitav tunne jätkus peale lööki. Selle järel kasutas PR

koos JJga vahetut sundi füüsilise reageerimisega, appi tuli veel üks bussis viibinud inimene. JJ

paigaldas V. Fartõginile käerauad. Peale V. Fartõgini füüsiliselt bussist väljatõstmist jätkas V.

Fartõgin politseinike solvamisega ning sülitas ka PR suunas. PR suhtes teostatud isiku läbivaatus,

milles fikseeritud vasakul põsel olev õrn punetus (kd 2 tl 10-14). Vigastused on kohtule esitatud

materjalide pinnalt fikseeritud ka EMO-s.

39. Asjaolu, et V. Fartõgin käitus nimetatud bussis ebaadekvaatselt kinnitavad lisaks

Häirekeskuse kõnesalvestise kõnesalvestisele ka tunnistaja JJ ja ülal avatud kannatanu ütlused.

Tunnistaja JJ ütluste kohaselt (kd 2 tl 34-35) reageeris ta koos PRga väljakutsele ühistranspordis.

Tunnistaja asus bussi jõudes koheselt V. Fartõginiga suhtlema, kirjelduse kohaselt oli V. Fartõgin

silmnähtavalt alkoholijoobes, samuti oli tal agressiivne suhtumine ega teinud koostööd.

Agressiivsusele viitas V. Fartõgini ropendamine, karjumine ning ta ei tahtnud alluda korraldusele

väljuda bussist. JJ palus 4 korda V. Fartõginil bussist väljuda, mees keeldus. Ühel hetkel tõusis V.

Fartõgin pingilt, võttis vastast toolilt sinist värvi metallist 0,33ml plekkpurgi Long Drink Gin,

mille viskas tunnistaja paarilisele näkku vasakule põse piirkonda. Peale seda kohaldas tunnistaja

isiku suhtes vahetut sundi ja paigaldas käerauad. Isik osutas vastupanu ja sõimas roppude

sõnadega „sljuha“, „urood“ ja „piider“.

40. Alkoholijoovet kinnitab V. Fartõginile koostatud indikaatorvahendi protokoll ja

joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (kd 2 tl 46). Sellest nähtuvalt V. Fartõgin

keeldus indikaatorvahendi kasutamisest, kuid tal ilmnesid joobeseisundile viitavad tunnused nagu

punetavad silmad ja alkoholilõhn suust, häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, häired aja- ja

kohatajus, unisus, häiritud koordinatsioon (tuigerdas), apaatsus, ärrituvus ning omamehelik

käitumine.

41. Häirekeskuse kõnesalvestise vaatlusprotokollist koos lisaga (kd 2 tl 1-4) nähtub, et

27.05.2025 kell 20:02 helistati Häirekeskusele, helistajaks Paldiski-Tallinn suunal sõitva liinibussi

number 145 bussijuht, teavitati pardal olevast ebaadekvaatsest meesterahvast, kes on joobes ja

häirib teisi reisijaid ning andis teada saabumisajast Keilas peatusesse.

42. Samuti riimuvad tunnistaja ja kannatanu ütlused bussi turvakaamera salvestistega (kd 2 tl

36-40; 41-45). Süüdistatav istus juhi poolt paremas reas ning esmalt sisenes politseiametnik JJ ja

tema järel PR. Turvasalvestiselt on kuulda nii korraldused V. Fartõginile bussist lahkuda, rünnak

PR vastu kui ka V. Fartõgini agressiivne ja ebatsensuurne käitumine. Tunnistaja ja kannatanu

ütlused ning salvestis kinnitavad üheselt, et süüdistatav tõusis, võttis istmelt sinise 0,33 liitrise Gin

Long Drinki plekkpurgi ja viskas kannatanut näo piirkonda. Kuivõrd PR ütluste kohaselt tundis

löögist valu vasaku põse piirkonnas ning tulitavat tunnet on täidetud vägivalla kasutamine kui üks

koosseisu objektiivne eeldus.

43. V. Fartõgin peeti tol päeval kahtlustatavana kinni, vabastati 29.05.2025 kell 11:11 (kd 2 tl

47-49; 50-56).

44. Kahtlemata on olemas ka põhjuslik seos V. Fartõgini teo ja tagajärje vahel. Kui V.

Fartõgin oleks allunud korraldustele bussist väljuda ning ei oleks reageerinud vägivaldse

käitumisega ei oleks kannatanu valu tundnud. Tagajärg on objektiivselt omistatav. Turvakaamera

salvestisest nähtub, et süüdistatava vise on jõuline. Salvestiselt nähtuvalt plekkpurk põrkab

kannatanust eemale, mitte ei kuku tema ette maha. Seega on valu ja tekkinud tervisekahjustus

sellise tegevuse igati loogiline ja ootuspärane tagajärg.

45. Kohtus avaldas V. Fartõgin, et ta ei mäleta seda sündmust. Ta selgitas kohtule, et ei

mäleta, et ta oleks viibinud maakonnaliini bussis, Keilas. Ta ei tea kas politsei teda kinni pidas,

seega seda asjaolu, et süüdistuse järgi nagu ta oleks visanud politseinikku tühja Gin purgiga V.

Fartõgin ei mäleta selliselt. Kohtusaalis ei suutnud V. Fartõgin otsustada kas ta mäletab või mitte,

peale avaldamist, et ta ei mäleta täpsustas ta, et purk lendas aga mitte selle naise suunas vaid

lihtsalt lendas. Kohtu küsimusele, et kuidas ta mäletab purgi lendamist kuid ei mäleta, et bussiski

viibis või seda politseinikust naist keda ta purgiga viskas, ei osanud V. Fartõgin vastata. Lõpuks

V. Fartõgin siiski täpsustas, et ta siiski ei mäleta ka purgi lendamist kuid purke on palju mis

lendavad. Tema ülekuulamise juures eeluurimisel ei mäleta, kas ta ülekuulamise juures oli

advokaat. Kohtueelses menetluses kahtlustatava V. Fartõgini ülekuulamise protokollis (kd 2 tl 61-

65) tunnistas ta end kahtlustuses kirjeldatus süüdi, avaldas kahetsust, kuid ei andnud ütlusi.

Subjektiivne koosseis

46. Bussi turvakaamera salvestis kinnitab, et V. Fartõgini ja PR vahel oli kaks istmerida ehk

nad olid lähedal üksteisele. Seega sai süüdistatav valida kuhu kohta kannatanut purgiga visata.

Arvestades politseiametnike tavavarustust, mida videosalvestiselt ja isiku läbivaatuse protokollist

nähtuvalt kandis kannatanu, siis on ka oluline kuhu kannatanut purgiga visati. Kindlasti võrdlemisi

tühja purgiga viskamisel politseiametniku ülakeha piirkonda, mida katab kuulivest, ei saa pidada

suureks valu tekitamise võimalust. Olukord on aga erinev kui inimest visata katmata näo piirkonda

nagu ka käesoleval juhul. Ehkki V. Fartõgin oli joobeseisundis, ei vaja selliselt distantsilt

kanntanu viskamine erilisi oskuseid või vilumust, et täpselt tabada. Arvestades kui agressiivselt

meelestatud oli V. Fartõgin siis on põhjust järeldada, et purgi vise oli tehtud tugeva jõuga.

47. Kohus nõustub ka prokuröri kohtus välja tooduga, et tegemist ei olnud juhusliku huupi

loobitud purgiga ning seda kinnitavad V. Fartõgini teoeelne ja – järgne käitumine. Juba

Häirekeskuse kõnesalvestise pinnalt on selge, et süüdistatav oli joobeseisundist tulenevalt

agressiivselt meelestatud, mida selgelt suurendas korduvad korraldused püsti tõusta ja bussist

lahkuda. Ka peale kannatanu purgiga viskamist ja tema suhtes vahetu sunni rakendamist V.

Fartõgin jätkas verbaalselt politseiametnike solvamist ning ta üritas kannatanu pihta sülitada, kuid

ta ei tabanud, mis näitab ühtlasi tema erilist lugupidamatust kanntanu suhtes. Seega oli kannatanu

purgiga viskamine V. Fartõgini reaktsioon teda häirivatele politseiametnikele ehk ta pani teo toime

vähemalt otsese tahtlusega.

26.10.2025 toimepandud tegu KarS § 263 lg 1 p 1

48. Objektiivse koosseisu moodustab KarS §-s 262 nimetatud tegu – avalikus kohas

käitumise üldnõuete rikkumine, mis on seotud a) vägivallaga või b) relva või relvana kasutatava

muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamisega. V. Fartõginile heidetakse ette

avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist, mis on toime pandud vägivallaga.

49. Ei ole vaidlust aja ja koha osas ning asjaolus, et sündmuskohaks olev bussipeatus on

avalikuks kohaks. Kannatanuks oli sündmuse toimumise ajal 16-aastane MH ning tema

ülekuulamise protokollist (kd 3 tl 7-12) nähtub, et ta viibis 26.10.2025 ühistranspordipeatuses Zoo

oodates bussi millega koju sõita. Ütluste kohaselt istus kannatanu rahulikult peatuses ja tegeles

oma asjadega kui süüdistatav teda ilma mingi põhjuseta jalaga põlve piirkonda lõi ning ütles „idi

nahhui“. Löögi tagajärjel tundis kannatanu valu, laagist tekkis ka väike sinikas. Kannatanu pidi

minema teisele poole peatust ja paluma juhuslikult peatuses viibijalt abi kuivõrd V. Fartõgin

vaatas teda hakkas ka tema suunas uuesti tulema. V. Fartõgin jätkas oma agressiivse käitumisega

ka isikute suhtes, kellelt kannatanu abi paluma läks, mida kinnitavad tunnistaja GP ütlused (kd 3 tl

14-15) ja Häirekeskuse kõnesalvestis (kd 3 tl 24-25). Samuti märkis kannatanu, et isik, kelle

politsei lähedusest kinni pidas, oli sama, kes teda lõi.

50. Tunnistaja GP ütluste kohaselt märkas ta bussipeatuses tüdrukut, kes otsis varju minnes

ühe noormehe selja taha peitu. Tüdrukule järgnes räsitud välimusega meesterahvas (tuvastatud kui

V. Fartõgin) ning tunnistaja märkas, et noormees ei suuda tüdrukut mehe eest hästi kaitsta.

Tunnistaja sekkus ja küsis V. Fartõginilt, mida too soovib ning tunnistaja pani tähele, et mees on

väga tugevas alkoholijoobes. Kuna vastust sellele küsimusele ei tulnud võttis tunnistaja füüsiliselt

kannatanu käest kinni ja hakkas eemalduma. Tunnistaja arvas, et tüdruk võib olla umbes 14

aastane. V. Fartõgin järgnes neile ja tunnistaja mõistis, et mees soovib rünnata seda tüdrukut.

Tunnistaja oli väga häiritud mehe agressiivsest ja ründavast käitumisest, V. Fartõgin hirmutas ka

teda oma käitumisega. Siis nägi tunnistaja, et üle tee jooksis appi üks noormees kes tõmbas

füüsiliselt V. Fartõgini kannatanust ja tunnistajast eemale. V. Fartõgin kukkus pikali. Seejärel

hakkas V. Fartõgin ruttu ära minema ning tunnistaja sai võimaluse helistada häirekeskusesse.

Tunnistaja vahetuid selgitusi ning ka kannatanu selgitusi kinnitab ka kohale jõudnud politseiniku

rinnakaamera salvestis (kd 3 tl 26-27; 28-29).

51. Tunnistaja VVi ütluste (kd 3 tl 16-20) kohaselt kutsus teda käe viipega sündmuskohale

bussipeatuses viibinud meesterahvas. Tunnistaja viibis üle tee foori taga, üks noormees, kes

tüdrukuid kaitses ütles tunnistajale, et need tüdrukud vajavad abi, tahavad koju Mustamäele sõita

aga üks meesterahvas ei lase neil minna ja hakkas neid ka peksma. Ka tunnistaja ise kirjeldab, et

nägi kuidas üks tundmatu mees ründab kahte alaealist tüdrukut bussipeatuses. Tunnistaja nägi

kuidas see mees lõi ühte tüdrukut jalaga. Heledapäine tüdruk püüdis kaitsta tumedapäist tüdrukut

kuid tunnistaja hinnangul olid mõlemad tüdrukud väga hirmul ning üks tüdruk oli väga endast

väljas ja nuttis V. Fartõgini tegevuse tagajärjel. Süüdistatav ütles tunnistajale, et ta "võtab

tüdrukud kaasa". Tunnistaja sõnul häiris teda nähtu väga ning see oli tema jaoks ebameeldiv. V.

Fartõgin käitus tunnistaja sõnul justkui vaimuhaige, tundus tunnistajale ohtlik ja ebaadekvaatne.

VV ei olnud kuidagi antud sündmustega alguses seotud. Üksnes kohusetundest otsustas ta juba

vägivalla tarvitamise järgselt minna ohvrit kaitsma.

52. Sellest sündmusest teatas häirekeskusesse mitu inimest. Lisaks tunnistaja GPle teatas ka

juhulik möödakäija häirekeskusesse helistades (kd 3 tl 21-23), et Zoo ühistranspordipeatuses

ründab üks mees noort tüdrukut ja on agressiivne.

53. Kuriteo tagajärg on tõendatud lisaks kannatanu ütlustele ka tema isiku läbivaatuse

protokolliga (kd 3 tl 2-6), milles on fikseeritud punetus kannatanu vasaku põlve piirkonnas.

Kannatanu sõnul tekkis sellesse kohta hiljem ka sinikas. See on ka tavalise elukogemuse pinnalt

ettenähtav ja tüüpiline tagajärg jõulise löögi sooritamisel. On usutav ja tõendatud, et taoline löök

tekitas kannatanule valutunde.

54. V. Fartõgin peeti tol päeval s.o 26.10.2025 kell 22:00 politsei poolt kinni, seda kinnitab

kinnipidamise protokoll (kd 3 tl 30-31; 33-35). V. Fartõgin tabati vahetult peale kuriteo

toimepanemist, kannatanu ning tunnistaja viitasid otse V. Fartõginile kui kuriteo toimepanijale.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokollist (kd 3 tl 32) nähtub, et V. Fartõgin keeldus indikaatorvahendi testist, kuid tal tuvastati

välised joobele viitavad tunnused: punetavad silmad, suured pupillid, häiritud reaktsioonikiirus,

aeglane kõne, alkoholi lõhn suust, kerged koordinatsioonihäired, rahutu, ärrituv, omamehelik ning

ründav käitumine, on fikseeritud sage urineerimisvajadus.

55. Nähtuvalt kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest on esitatud ka 27.10.2025 õiend

Tallinna linnakaamerate salvestuse allalaadimise kohta 26.10.2025 kell 21:35 kuni 21:45 kohta

koos DVD plaadiga ning kirjavahetus Auto Bassadone OÜ kontaktiga seoses 26.10.2025

ühistranspordipeatuse „Zoo“ juures asuva hoone turvakaamera salvestiste edastamisega

ajavahemikust 21:35-21:45 (kd 3 tl 47-49). Vaatlusprotokolliks eelkirjeldatut vormistatud ei ole.

56. See on ainus sündmus mida V. Fartõgin kohtuistungil lõpuks mäletas. Esmalt selgitas V.

Fartõgin oma ristküsitlusel, et 26.10.2025 kuriteo kohta Paldiski mnt 145 asuva ühistranspordi

peatuses mingit alaealise tüdruku löömist pole toimunud väitega, et tema üldse seal peatuses ei

viibinud. Kuna selles episoodis on ta eeluurimisel enda süüd tunnistanud (kd 3 tl 36-40) ei osanud

V. Fartõgin kohtule öelda, miks ta eeluurimisel oma süüd tunnistas. Prokuröri küsimuste peale

tunnistas V. Fartõgin siiski, et seal peatuses viibis ja lõi seda tüdrukut aga ta ütleb seda vaid

põhjusel, et ta peeti kinni ja seepärast ta üldse kohtus ongi. V. Fartõgin selgitas, et lõi tüdrukut

jalaga spontaanselt kuna oli väga vihane, selle peale, et ta visati bussist välja kuna oli pisut

alkoholijoobes. Ta oli tol päeval joonud palju, kindlasti jõi kanget alkoholi.

Subjektiivne koosseis

57. Kohtu hinnangul on tegu pandud toime otsese tahtlusega. V. Fartõgin elas end nagu ta ise

ütles „spontaanselt“ kannatanu peal välja kuivõrd ta visati bussist välja alkoholijoobe tõttu. Ta

ründas kannatanut mingi põhjuseta ning pidi igakülgselt aru saama, et sellise tegevusega tekitab

talle valu. Kannatanu nutmine sündmuskohal ning kõikide ütlused kinnitavad, et löök kannatanu

suunas oli ootamatu ning valu tekitav. Seda kinnitab ka kannatanu põlvel fikseeritud punetus

millest saab järeldada, et sooritatud löök oli piisavalt jõuline. On igakülgselt selge, et

bussipeatuses viibisid ka teised inimesed ehk ka V. Fartõgin pidi olema teadlik, et tegemist on

avaliku kohaga. Seda, et V. Fartõgini käitumine oli jätkuvalt vägivaldne ka peale tema politsei

patrulli poolt kinni pidamist kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud

märked tema käitumise kohta.

Õigusvastasus ja süü

58. V. Fartõgini tegudes puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. V. Fartõgin oli

tegude toimepanemise ajal süüdiv ning kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS

§-s 34 sätestatud asjaolusid, samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud.

59. Eeltoodust tulenevalt on V. Fartõgini teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised

ning need on kvalifitseeritud õigesti.

Karistus

60. V. Fartõgini süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1

ning Riigikohtu väljakujunenud praktikast. Karistuse määramise aluseks on isiku süü suurus,

arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning vajadust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest. Vastavalt süüpõhimõttele on karistuse mõistmise

lähtepunktiks asjakohase sanktsioonimäära keskmine osa, mida kohus korrigeerib vastavalt

konkreetse teo ebaõigusele ja süüdlase isikule. Käesolevas asjas on V. Fartõgini süü tuvastatud

kolmes II astme kuriteo toimepanemises, mille ühiseks jooneks on alkoholijoobes viibimine ning

tema poolt kasutatud vägivald.

61. KarS § 203 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest

näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 274 lg 1 sanktsioon

ulatub samuti kuni viieaastase vangistuseni. Sellest tulenevalt on kõigi kolme kuriteo puhul

vangistusliku karistuse sanktsiooni keskmiseks määraks kaks aastat ja kuus kuud vangistust.

62. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et KarS § 203 lg 1 episoodis vastab V. Fartõgini

süü vähemalt sanktsiooni keskmisele määrale. Süüd suurendab oluliselt asjaolu, et tekitatud on

varaline kahju kokku viiele kannatanule kellest neli esitasid ka tsiviilhagi ning kahjuna tekitatud

summas ületab olulise kahju alampiiri kolmekordselt. Teo sotsiaalset ohtlikkust rõhutab asjaolu, et

kuritegu pandi toime avalikus kohas võõraste isikute vara suhtes ilma igasuguse sisulise ajendita,

viidates V. Fartõgini pelgale soovile lõhkuda ja võõrast vara kahjustada.

63. Avaliku korra raske rikkumise (KarS § 263 lg 1 p 1) ja võimuesindaja vastase vägivalla

(KarS § 274 lg 1) kuritegude toimepanemisel hindab kohus V. Fartõgini teosüüd keskmisest

väiksemaks, kuid mitte miinimumlähedaseks. Kuigi vägivald ei olnud neis episoodides intensiivne

ja tervisekahjustused olid kerged, süvendab süüd rünnakute täielik põhjustamatus. KarS § 263 lg 1

p 1 toimepanemisel valis süüdistatav ohvriks juhusliku ja haavatava 16-aastase alaealise tüdruku,

KarS § 274 lg 1 toimepanemisel aga reageeris agressiivselt politseiametniku rahulikule ja

seaduslikule korraldusele. Mõlemal juhul väljendus süüdlase käitumises küüniline ja põlastav

suhtumine kaasliiklejate turvatundesse ja õiguskorda laiemalt.

64. Avaliku korra raske rikkumise korral tuvastas kohus, et V. Fartõgin suunas enda

agressiooni täiesti juhuslikele isikutele, kes ei andnud oma käitumisega vähimatki põhjust

konfliktiks. Ohvri valimine bussi ootavate inimeste hulgast ja rünnaku suunamine just kõige

noorema ja kaitsetuma – 16-aastase alaealise tüdruku – vastu, peegeldab V. Fartõgini soovi

demonstreerida oma üleolekut neist, kes ei suuda end kaitsta. Selline teguviis ei riiva üksnes

konkreetset kannatanut, vaid hävitab ühiskonnas laiemalt kehtiva usalduse ja turvatunde avalikus

ruumis viibimise suhtes. Kui süüdistatav ei lõpetanud oma tegevust isegi pärast pealtnägijate

sekkumist, vaid muutus ka nende suhtes agressiivseks, kinnitas ta sellega oma teadlikku soovi

vastanduda ühiskondlikele käitumisnormidele.

65. Politseiametniku vastase vägivalla puhul väljendus V. Fartõgini käitumises põlastav

suhtumine õiguskorda ning kulmineerus ründega võimuesindaja vastu. V. Fartõginile kutsuti

politsei kuna ta käitub bussis ebaadekvaatselt ning bussijuht hindas olukorda ohtlikuks olevat.

Tõendite kohaselt V. Fartõgin kergendas ennast bussi, märatses, loopis alkoholi laiali ega ostnud

piletit. On selge, et V. Fartõgini bussis tuvastatud käitumine riivas rämedalt ühiselu reegleid ja

teiste reisijate inimväärikust millele politsei oli sunnitud sekkuma. V. Fartõginit kirjeldanud

käitumine peegeldab süüdistatava süstemaatilist ebaadekvaatsust ja sotsiaalset kohanematust.

Erilist tähelepanu väärib asjaolu, et bussijuhi ütluste kohaselt on sarnane probleemne käitumine V.

Fartõgini poolt olnud sagedane ja korduv. See kinnitab, et tegemist ei olnud ühekordse kontrolli

kaotamisega, vaid teadliku ja korduva mustriga, kus süüdistatav terroriseerib ühistranspordi

teenust osutavaid isikuid ja kaasreisijaid. Sellises kontekstis vaadatuna on järgnenud rünnak

väljakutsele reageerinud politseiametniku vastu käsitatav kui süüdistatava teadlik vastuhakk

igasugusele välisele korrale ja kontrollile. V. Fartõgini reaktsioon politseiametniku seaduslikule ja

rahulikule korraldusele ei piirdunud üksnes füüsilise vägivallaga, vaid jätkus ka pärast vahetut

rünnet suunatud verbaliseeritud põlgusega. Sõimamine ja katse sülitada ametniku pihta on tegude

kogum, mis sümboliseerib otsest rünnakut riigi autoriteedi ja õiguskorra vastu. See näitab, et

süüdistatav ei tunnista mingeid piiranguid ega sotsiaalset kontrolli, pidades oma impulsiivset

vägivallavajadust olulisemaks nii kaaskodanike tervisest kui ka õiguskaitseorganite seaduslikest

nõudmistest. Selline käitumismuster, kombineerituna varasema pikaajalise karistatusega, annab

tunnistust sügavalt juurdunud kuritegelikest hoiakutest ja täielikust empaatiavõime puudumisest.

66. Karistust kergendavaid asjaolusid V. Fartõgini puhul ei esine. Tema kohtueelne kahetsus

oli episoodiline ja piirdus vaid ühe episoodiga, mis ei viita siirale siseveendumuse muutusele.

Kohtuistungil ei mäletanud V. Fartõgin üldse midagi kuid lõpuks tunnistas ja meenus avaliku

korra raske rikkumine. Samas esinevad karistust raskendavad asjaolud: kuriteo toimepanemine

alaealise suhtes (KarS § 58 p 3) ning madal motiiv (KarS § 58 p 1), mis väljendus vara lõhkumises

puhtast märatsemissoovist. Süüdlase iseloomustamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et ta on

viimasest 17 aastast veetnud vangistuses üle 14 aasta, karistuse kandmise ajal ta toime pannud

KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vähetähtis pole seegi, et V. Fartõgin sooritas KarS

§ 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ajal, mil ta viibis tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel.

See näitab, et varasemad pikaajalised vangistused ja läbitud sotsiaalprogrammid ei ole saavutanud

oma eesmärki ning isiku õiguskuulekus on olnud vaid ajutine.

67. Võttes arvesse asjaolu, et V. Fartõgin pani ühe uue kuriteo toime katseajal, teised kaks

aasta jooksul peale katseaja lõppu, tal puudub püsiv sissetulek ning nähtuvalt kuritegude

iseloomust ei suuda ta hoiduda alkoholi tarbimisest, on karistuse eesmärkide saavutamine

võimalik üksnes reaalse vangistuse mõistmisega. Kohtule on esitatud 17.11.2025 teostatud päring

Tallinna Vanglale koos vastusega (kd 3 tl 71-72; 73-74), millest nähtub, et V. Fartõgini toimik

Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnas avati 15.12.2023 ja kriminaalhooldus lõppes 14.10.2024.

Kriminaalhoolduse ajal täitis V. Fartõgin hoolduskava korrektselt kuni katseaja lõpul tulid teated

alkoholi tarvitamisest. V. Fartõgin tunnistas, et ei suuda karskust pidada, ei ole leidnud tööd, elab

sotsiaalabist. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi registreeriti korduvalt ning nende eest koostati

kirjalik hoiatus 24.09.2024 s.o vahetult enne selles kriminaalmenetluses esimese teo

toimepanemist. KarS § 56 lg 2 kohaselt on vangistus põhjendatud, kuna kergemad karistusliigid

on end varasemalt ammendanud. Lähtudes KarS § 64 lg 1 liidab kohus üksikkaristused,

suurendades raskeimat karistust. Seega määrab kohus liitkaristuse 3 aastat ja 6 kuud vangistust,

millest lühimenetluse kohaldamise tõttu vähendab karistust ühe kolmandiku võrra. Seega on V.

Fartõgini ärakandmisele kuuluvaks karistuseks selles kriminaalmenetluses 2 aastat ja 4 kuud.

Kuna kuriteod pandi toime eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse katseajal, tuleb lõplik

karistus moodustada KarS § 65 lg 2 alusel, liites uuele karistusele varasema otsuse s.o Harju

Maakohtu 27.09.2010 otsuse nr 1-10-2947 ärakandmata osa 9 kuud ja 29 päeva. Seega on V.

Fartõginile mõistetav koondkaristus 3 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestab kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja. V. Fartõgin viibis eelvangistuses 27.-

29.05.2025, 30.09.2024-01.10.2024, s.o kokku 5 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

jääb lõplikult vangistus 3 aastat 1 kuu ja 24 päeva. Karistusaja algust tuleb lugeda alates V.

Fartõgini kinnipidamisest, s.o alates 26.10.2025.

Tsiviilhagid

68. Kannatanud JM, Skinest Rail AS, Leonhard Weiss OÜ, CT ja TŠle tekitati varalist kahju

ning JM, Skinest Rail AS, Leonhard Weiss OÜ ja TŠ on esitanud tsiviilhagid, mis hõlmavad

kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudeid. CT tsiviilhagi esitada ei soovinud.

Kannatanule PR tekitati füüsilist ja moraalset kahju, kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi.

Kannatanu MH tekitati mittevaraline kahju, ei soovinud esitada tsiviilhagi.

69. Kohus leiab, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on tõendatud kannatanu ütluste

ning kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud

süüdistatava poolt toime pandud sõidukite kahjustamised, millega tekitati kannatanutele varaline

kahju tuleb VÕS § 1043 alusel kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldada täies ulatuses.

Seega viidatud alusel rahuldab kohus kannatanu JM, Skinest Rail AS, Leonhard Weiss OÜ ja T.

Švedkina poolt esitatud tsiviilhagid ning mõistab V. Fartõginilt kannatanute kasuks varalised

kahjud järgmiselt: JM kasuks mõistab kohus välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

1125.39 eurot; Skinest Rail AS kasuks mõistab kohus välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 342.31 eurot; Leonhard Weiss OÜ kasuks mõistab kohus tsiviilhagi välja varalise kahju

nõudes summas 187 eurot ja TŠ kasuks mõistab kohus tsiviilhagi välja varalise kahju nõudes

summas 5749,85 eurot. Tsiviilhagid tuleb V. Fartõginil tasuda kohtulahendi resolutsiooni punktis

10 toodud rekvisiitidele.

Menetluskulud ja asitõendid

70. KrMS § 175 lg 1 p-de 1 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu II astme kuriteo

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot millele lisanduvad määratud kaitsja tasud, mis on

tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Õigusabi kulusid kohtueelses menetluses oli kohtule esitatud materjalide pinnalt

kokku 1462.32 eurot ja kohtumenetluses 334.80 eurot. Seega kaitsekulutused kokku moodustasid

1797.12 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud

tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kuivõrd V. Fartõgin asub kandma oma karistust, tal puuduvad sissetulekud ning kulude tasumine

on talle tõenäoliselt üle jõu käiv siis määrab kohus, et V. Fartõgin võib menetluskulusid

kogusummas 3126.12 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse

jõustumisest vähemalt 260.51 eurot kuus käesoleva resolutsiooni punktis 12 toodud andmetel

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

71. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsust tehes lahendama küsimuse ka

sellest, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või

konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Süüdistusakti punktis 6 ei ole nimetatud

asitõendeid ja muid kriminaalmenetluses äravõetud ja kogutud objekte.

72. Kriminaalasja materjalide juures asuv CD-R plaat häirekeskuse helisalvestisega ning

DVD-R plaat politsei vormikaamera salvestisega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Siinkohal selgitab kohus tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-

5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole

tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest

valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses

ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa

ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustuse vastuvõtmist.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/